Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema peapiiskopkond

Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil päevil sündis rahva seas apostlite käe läbi palju tunnustähti ja
imetegusid. Ja apostlid olid kõik ühel meelel koos Saalomoni sammaskäigus.
Keegi ei julgenud küll nendega avalikult ühte hoida, kuid rahvas pidas
neist väga lugu. Aga nende hulka, kes uskusid Issandasse, tuli juurde
hulgaliselt mehi ja naisi. Kandsid ju inimesed haigeid voodite ja
kanderaamidega tänavatele selleks, et kui Peetrus mööda läheb, langeks
kasvõi tema varigi mõnede peale nende seast. Rahvast tuli Jeruusalemma
ka ümberkaudsetest linnadest, ja nad tõid enestega haigeid ja kurjadest
vaimudest vaevatuid, kes said kõik terveks. See on Jumala Sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Tänage Issandat, sest Tema on hea!
Tänage Issandat, sest Tema on hea
ning Tema heldus kestab igavesti.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Mind löödi ja tõugati, et ma kukuksin,
kuid Issand hoidis mind langemast.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on nurgakiviks saanud.
See on päev, mille Issand on teinud,
rõõmustagem ja hõisakem selle üle.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tänage Issandat, sest Tema on hea!

Teine lugemine püha apostel Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline ahistuses, samuti teie kuningriigis
ja vankumatus usalduses Issanda vastu, olin Jumala Sõna ja Jeesuse tunnistuse
pärast saarel, mida hüütakse Patmoseks. Ja Issanda päeval ma olin Vaimust
haaratud ja kuulsin oma selja taga vägevat häält, otsekui pasunahäält, mis
ütles: “Mida sa näed, see kirjuta raamatusse ja saada seitsmele Aasia
kogudusele”. Aga mina pöördusin ümber, et näha, kelle hääl see minuga räägib.
Ja ma nägin seitset kuldset lambijalga ja lambijalgade keskel kedagi, kes oli
Inimese Poja sarnane. Tal oli seljas pikk kuub, mis oli vöötatud kuldvööga,
ja kui ma teda nägin, langesin ma nagu surnu tema jalge ette. Aga tema pani
oma parema käe minu peale ning ütles: “Ära karda, mina olen esimene ja viimne;
mina olen elus, sest vaata, ma olin surnud, aga nüüd ma elan igavesest ajast
igavesti. Ja minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Kirjuta üles, mida sa
oled näinud, mis nüüd on ja mis hakkab sündima pärast seda.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Sina usud mind sellepärast, et sa oled mind näinud.
Õndsad on need, kes ei näe, aga siiski usuvad!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese jäegi:
Nädala esimese päeva õhtul, kui jüngrid olid riivistatud ukse taga, hirmust
juutide ees, tuli Jeesus ja seisis nende seas ning ütles: “Rahu olgu teiega.” Ja
kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Jüngrid said Issandat
nähes väga rõõmsaks. Jeesus aga ütles taas: “Rahu olgu teiega. Nii nagu minu Isa
on mind läkitanud, nõnda läikitan ka mina teid.” Ja kui ta seda oli öelnud,
hingas ta nende peale ja ütles: “Võtke vastu püha Vaim! Kellele teie patud
andeks annate, neile on need andeks antud; kellele te patud kinnitate, neile on
need kinnitatud.”
Aga Toomas, üks kaheteistkümnest, keda hüüti Kaksikuks, ei olnud nende hulgas
kui Jeesus (esimest korda nende juurde) tuli. Ning jüngrid ütlesid temale: “Me
nägime Issandat.” Aga tema ütles neile: “Kui ma ei näe tema kätes naelte jälgi
ega pane oma sõrme naelte asemesse ja oma kätt tema külje sisse, siis ma ei usu”.
Kaheksa päeva pärast, kui jüngrid olid taas toas ja Toomas oli ühes nendega,
tuli Jeesus, olgugi et uks oli riivis, seisis nende keskel ja ütles: “Rahu olgu
teiega!” Seejärel ütles ta Toomasele: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi;
siruta oma oma käsi siia ja pane see minu külje sisse ning ära ole uskumatu,
vaid usklik!” Toomas vastas ning ütles talle: “Minu Issand ja minu Jumal!” Aga
Jeesus ütles talle: “Et sa mind oled näinud, siis usud sa; õndsad on need, kes
ei näe, aga siiski usuvad”.
Ja Jeesus tegi veel teistsuguseidki tunnustähti oma jüngrite ees, mida ei ole
kirjutatud sellesse raamatusse. Aga need siin on kirjutatud, et te usuksite, et
Jeesus on Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Täna, Jumala Halastuse pühapäeval kutsub püha Kirik meid mõtlema Jumala
ülisuurele andestusele ja armule. Jüngrite jaoks on õhtuse liturgilise
palvetunni aeg, aeg millal algab ka jumalateenistus Templis. Selleks ajaks on
mõned juba teatanud, et Jeesust pole hauas, mõned olevat Temaga isegi kohtunud.
Jüngrid on veidi pelglikud ja lukustanud ukse. Nende keskele tuleb Jeesus
ja kingib neile rahu. Kuigi selles tekstis kasutatakse rahu tähistamiseks
kreeka sõna ειρήνη (eirene) , on selle vaste juudi שלום (shalom) – rohkem kui lihtsalt
rahu – see on täielik sisemine rahu, mis on Jumala kingitus. See tähistab rahu
mis meil on Jumalaga, kes on andnud meile selle armuanni Jeesuse Kristuse kaudu
( Rm 5:1-2a ).Jeesuse sõnu: “Nii nagu minu Isa on mind läkitanud, nõnda läikitan
ka mina teid.” on nn. misjonikäsuna kirjas ka Matteuse EV.( Mt 28:19-20 ).
Siinkohal on meil vaja meelde tuletada ja seal hoida nende sõnade olulist tähendust.
Läkitatu autoriteet on sama, mis ta läkitaja autoriteet – kuninga saadik räägib
kuningliku autoriteediga. Jumal on Jeesuse töös kohal; Jeesus on kohal jüngrite töös.
Nii nagu Jumal puhus inimesele eluhinguse ( 1.Ms 2:7), puhub Jeesus jüngritele
eluvaimu. See Vaimu and uuendab nende jüngrite uue elu. Nad olid kartnud ja
segaduses – ohu eest põgenenud lukustatud ruumi. Nüüd leiavad nad jõudu püsti
tõusta, ukse lukust lahti teha, välja minna ja kuulutustööd alustada.
Võime ju küsida, mida siis kuulutati – looulikult ülestõusnud Jeesus Kristust
ja Tema halastust kõigile neile, kes Teda vastu võtavad.
Armas taevane Isa, Sina oled meid kutsunud ja läkitanud, Sina kingid oma rahu
ja rõõmu meie hinge, palun luba meil väärikalt oma eluga tunnistust anda Sinu
ligiolust. Aamen.

Püha Faustina päevikus selle püha päritolu kohta rääkis Jeesus talle:
„…rääkige kogu maailmale Minu kujuteldavast halastusest. Soovin, et halastuspüha
oleks pelgupaigaks ja peavarjuks kõigile hingedele ja eriti vaestele patustele.
Sel päeval on avatud Minu õrna halastuse sügavused. Valan terve armuookeani hingedele,
kes lähenevad Minu Halastuse Lättele. Sel päeval avanevad kõik jumalikud tõuväravad,
mille kaudu armud voolavad. Ükski hing ärgu kartku Minule läheneda, kuigi tema patud
on helepunased… Inimkond ei saa rahu enne, kui ta pöördub Minu Halastuse Lätte poole.

Armsad hea tahtega inimesed.

Annan teada, et sellel pühapäeval 24.aprillil Tallinnas püha Missat ei toimu.

 Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega!

Urve Purga õpilastega.

KRISTUSE ÜLESTÕUSMISE PÜHAPÄEV

Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Nüüd avas Peetrus oma suu ja ütles: «Te teate seda, mis on sündinud algul
Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas Johannes-
kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu ja väega,
käis mööda maad head tehes ja parandades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest
Jumal oli temaga. Ja meie oleme kõige selle tunnistajad, mis ta on teinud
juutide maal ja Jeruusalemmas. Nemad aga hukkasid tema, riputades ta
ristipuu külge. Sellesama on Jumal kolmandal päeval üles äratanud ja
lasknud tal saada avalikuks; mitte kogu rahvale, vaid Jumala poolt ette
märgitud tunnistajaile, meile, kes me oleme temaga koos söönud ja joonud
pärast seda, kui ta oli üles tõusnud surnuist. Ja tema on käskinud meid
rahvale kuulutada ja tunnistada, et tema on Jumala poolt määratud elavate
ja surnute kohtumõistja. Temast tunnistavad kõik prohvetid, et igaüks,
kes temasse usub, saab tema nime läbi pattude andeksandmise.»
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Sel suurepärasel päeval rõõmutsegem kõik!
Tänage Issandat, sest tema on hea,
sest tema heldus kestab igavesti!
Öelgu nüüd Iisrael,
et tema heldus kestab igavesti!
Issanda parem käsi on tõusnud kõrgele,
Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid!
Ei ma sure, vaid jään elama,
ja jutustan Issanda tegusid.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on saanud nurgakiviks.
Issanda käest on see tulnud,
see on imeasi meie silmis.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sel suurepärasel päeval rõõmutsegem kõik!

Teine lugemine apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad: Kui te nüüd koos Kristusega olete üles äratatud, siis otsige seda,
mis on ülal, kus Kristus istub Jumala paremal käel; mõtelge sellele, mis
on ülal, mitte sellele, mis on maa peal, sest te olete surnud ja teie elu
on koos Kristusega Jumalas. Kui Kristus, teie elu, saab avalikuks, siis
saate ka teie koos temaga avalikuks kirkuses.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kristus, meie paasatall on ohverdatud;
niisiis pidutsegem Issandas.
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese jäegi:
Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli
alles pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud. Ta jooksis siis ja
tuli Siimon Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas,
ja ütles neile: «Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad
on ta pannud.» Peetrus läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid
haua juurde. Nad jooksid mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest
kiiremini ning jõudis haua juurde esimesena. Ja kummargil sisse vaadates
nägi ta surilinu. Ometi ei astunud ta sisse. Siis tuli ka Siimon Peetrus
temale järele ja astus hauda sisse ja nägi maas olevaid surilinu ja
higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber olnud, et see ei olnud koos
surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises kohas. Nüüd siis läks
hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale tulnud, ning
nägi ja uskus. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab surnuist üles
tõusma. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

PALMIPUUDEPÜHA

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Jumala sulane: Issand andis mulle kõneka keele, et ma kinnitaksin
väsinut maheda sõnaga. Tema äratab igal hommikul mu kõrva, et ma kuulaksin
õpilase kombel. Issand avas minu kõrva ja ma ei ole pannud vastu ega taganenud.
Ma andsin oma selja peksjaile ja oma põsed neile, kes katkusid mu habet. Ma ei
peitnud oma palet teotuste ja sülje eest.Sest Issand, mu Jumal, aitab mind ega jäta
mind häbisse. Seepärast teen ma oma näo tardunuks kui ränikivi, sest ma tean – ma
ei jää häbisse. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa oled mind maha jätnud?
Kõik, kes mind näevad, naeravad mu üle,
kõverdavad huuli ja raputavad pead:
“Ta lootis Issanda peale,
las nüüd Issand aitab ta välja, kui ta teda armastab!”
Koerakari ümbritseb mind,
ülekohtutegijate jõuk piirab mind.
Nad puurivad läbi mu käed ja jalad,
Valust võin üle lugeda kõik oma luud-kondid.
Nad jagavad omavahel ära minu rüü,
heidavad liisku mu särgi üle.
Aga sina, Issand, ära jää minust kaugele,
mu tugevus, tule mulle appi!
Ma tahan teatavaks teha oma vendadele Sinu nime,
ja kiita sind ustavate koguduses.
Teie, kes te kardate Issandat, kiitke teda,
ülistage teda, kõik Jaakobi sugu.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Mu Jumal, mu Jumal, miks Sa oled mind maha jätnud?

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Jeesus Kristus oli oma olemuselt Jumal, kuid ei hoidnud sellest kinni, et
Jumalaga võrdne olla, vaid loobus sellest ja võttis sulase näo ning sai inimese
sarnaseks. Ta nägi välja nagu inimene ja alandas iseennast, sai kuulekaks kuni
surmani, pealegi ristisurmani. Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige
ja andnud talle nime üle kõikide nimede, et Jeesuse nime ees painduksid kõik
põlved – nii taevaste, maapealsete kui allilmsete omad, ja iga keel tunnistaks
Jumala Isa auks, et Jeesus Kristus on Issand.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Meie pärast alandas Kristus iseennast ja sai kuulekaks kuni surmani,
pealegi ristisurmani.
Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige ja andnud talle nime
üle kõikide nimede!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tuli Jeesus Jeruusalemma poole, ja sündis, et kui ta jõudis Betfage ja
Betaania lähedal asuva mäe juurde, mida kutsuti Õlimäeks, saatis ta kaks oma
jüngrit teele ja ütles neile: “Minge külasse, mis asub meie vastas, ja kui te
sinna jõuate, siis te leiate kinniseotud emaeesli, kelle seljas pole kunagi
keegi istunud. Päästke ta valla ja tooge siia. Aga kui keegi peaks teie käest
küsima, miks te ta lahti päästate, siis ütelge: “Teda on Issandale tarvis”.” Ja
saadetud läksid ja leidsid kõik nõnda olevat, nagu Jeesus oli neile öelnud. Aga
kui nad eesli lahti päästsid, küsisid need, kellele ta kuulus: “Miks te eesli
lahti päästate?” Ja nemad vastasid: “Teda on Issandale tarvis”. Ja nad tõid
emaeesli Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad looma selga ja aitasid Jeesusel
talle selga istuda.
Aga kui Jeesus sõitis, laotasid inimesed oma rõivad tema tee peale. Ja kui
Jeesus Õlimäe jalamile jõudis, hakkas suur jüngrite hulk rõõmsalt Jumalat kiitma
kõigi imede pärast, mida nad olid näinud. Nad hüüdsid valjusti: “Kiidetud olgu
Kuningas, kes tuleb Issanda nimel. Rahu olgu taevas ja kirkus kõrges”. Kuid
mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: “Õpetaja, keela oma jüngreid!”
Aga tema vastas: “Ma ütlen teile: kui nemad vaikiksid, hakkaksid kivid karjuma”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Täna tähistame palmipuudepüha. Jeesuse kuninglikku sisenemist Jeruusalemma.
Meie tähistame seda palmiokstega, mis annab tunnistust usust Jeesusesse
Kristusesse, messiaanlikku Kuningasse, ja tema võitu. Jeesuse nö. Vana
Testamendi kohane kuninglik saabumine annab kogu toimuvale sügavama tähenduse.
Jeesuse sooviks on, et Tema tegevust tõepoolest mõistetakse VT ettekuulutuse
täitumisena. Tema kuninglik saabumine on justkui Jumala Kuningriigi saabumine
iga uskliku südamesse. Jumala väe tõestuseks ei ole suur sõjavägi, vaid lihtsus
ja rahu, mille kaudu saab ilmsiks ülestõusmise kirkus ja Jumala tegelik suurus.
Alanud Suure Nädala sündmused annavad sellele kinnitust. Kuid ka paljudele
on see suure pettumuse tekitajaks. Kui Jeesust saatvad apostlid ja rahvahulk
hüüab “hoosianna” mida meie mõistame kui juubeldushüüdu ootavad nemad
võitu roomlaste üle ja enda rahva lunastamist. Kuid see prohvetlik palvehüüd, mida
lehtmajadepühal preestrid hüüdsid seitse korda ohvrialtari ümber, tähendab midagi
taolist: Jumal tule meile appi. Jeesus tulles kuninglikult otsekui ohvrialtarile on
tulnud meile appi, meid lunastama.Nii mõnelegi ehk meeldib siinkohal toonitada,
et needsamad inimesed kes Jeesusele hüüavad “hoosianna” paluvad tema mõne
päeva pärast lüüa ristile. Siinkohal tasuks tähele panna EV sõnu: Ja kui ta
Jeruusalemma tuli, oli kogu linn ärevil: „Kes selline on?” Rahvahulgad ütlesid: „Tema
on see prohvet Jeesus Galilea Naatsaretist.” (Mt 21:10-11). Tänasest EV-st
kuulsime:”Õpetaja, keela oma jüngreid!” Seega inimesed Jeruusalemmast, olles
küll kuulnud Naatsareti prohvetist, ei tundnud teda. Rahvahulk, kes linnaväravas
austust avaldas ei olnud sama rahvahulk kes hiljem nõudis Tema ristilöömist.
Tänane liturgiline värv on punane. Selle sümboolne tähendus on: Püha Vaimu
juhtimine, püha Kirik ja märtrite meenutus. See värv sümboliseerib tuliseid
tundeid ja mõningast arusaamatut äkilisust. Seda kõike peegeldavad ka tänased
lugemised. Meid kutsutakse üles kõikide pühadega koos minema Jeesuse
juurde, Tema võidukale teekonnale. Hoidkem igal Suure Nädala päeval end
vaimsel teekonnal armulaua,risti ja ülestõusmispühade rõõmu juurde.
Aamen.

PAASTUAJA V PÜHAPÄEV

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand, kes tegi tee läbi mere ja raja võimsate vete üle, kes lasi
vankritel ja hobustel, väel ja vägevatel meestel edasi minna. Nad lamavad seal
ega tõuse enam, nad on hääbunud, kustunud otsekui taht. Ärge tuletage meelde
möödunut ja ärge pange tähele seda, mis ennemuiste on sündinud. Sest vaata, mina
loon midagi uut – see juba tärkab, kas te ei pane seda tähele. Ma sillutan tee
läbi kõrbe ja raja üle kõnnumaa. Siis austavad mind metsloomad – šaakalid ja
jaanalinnud, sest kõrbes saab olema küllalt vett ja kõnnumaal jõgesid selleks,
et joota mu äravalitud rahvast. Ning rahvas, kelle ma olen loonud, kuulutab mu
kirkusest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on meile suuri asju teinud!
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid,
siis olime kõik otsekui unenägijad.
Siis oli meie suu täis naeru
ja meie keelel oli hõiskamist.
Siis öeldi paganarahvaste seas:
Issand on neile suuri asju teinud.
Issand, lase tagasi pöörduda meie vangidel
nagu veeojadel lõunamaal.
Kes silmaveega külvavad,
lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes viljavihke.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on meile suuri asju teinud!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, kõike, mis mulle oli kasuks, pean ma kahjuks selle tunnetuse kõrval, mis
on mulle osaks saanud Jeesuses Kristuses, minu Issandas, ja mis on tõusnud
ülemaks kõigest. Tema pärast olen ma minetanud kõik ja pean kõike risuks, et
tuua kasu Kristusele. Ma tahaksin olla temas mitte oma õiguse pärast, mis tuleb
seadusest, vaid selle õigusega, mis tuleb Kristusesse uskumise läbi, õigusega,
mille Jumal usu kaudu annab. Ma tahan tunda Kristust tema ülestõusmise väes ja
saada osa tema kannatustest, et ma oleksin tema sarnane surmas. Siis pääsen ehk
minagi surnuist ülestõusmisse. Ei, sugugi mitte et ma selle oleksin juba ära
teeninud või oleksin täiuslik, vaid ma püüan seda saavutada nii, nagu Kristus on
nüüd mind endale võitnud. Vennad, ma ei arva, et ülestõusmine mul juba käes on,
kuid ühte ma ütlen: ma unustan selle, mis jääb mu selja taha, ja olen suunatud
eeloleva poole: ma püüdlen eesmärgi poole, sirutan end taevase kutsumuse autasu
järele, mille Jumal meile Kristuses Jeesuses on kinkinud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Pöörduge Issanda, oma Jumala poole,
sest tema on armuline ja halastaja!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal läks Jeesus üles Õlimäele, kuid varahommikul tuli ta jälle templisse.
Ja rahvas kogunes tema juurde ja ta võttis istet ning hakkas neid õpetama. Siis
aga tõid kirjatundjad ja variserid tema juurde naise, kes oli tabatud
abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskele seisma ja ütlesid: “Õpetaja, see
naine tabati abielurikkumise teo pealt. Mooses on oma seaduses käskinud
niisugused kividega surnuks visata. Mida ütled selle kohta sina?” Nad rääkisid
nõnda tema proovile panemiseks, et neil oleks põhjust teda süüdistada.
Aga Jeesus oli kummargil ja kirjutas sõrmega maa peale. Ning kui nad talle oma
küsimusega peale käisid, ajas ta end sirgu ja ütles neile: “Kes teie seast on
patuta, see olgu esimene tema pihta kivi viskama”. Ja ta kummardus jälle ja
kirjutas maa peale. Aga kui nemad tema sõnu kuulsid, hakkasid nad lahkuma alates
vanematest, kohale jäid üksnes Jeesus ja naine, kes seisis keskel. Siis ajas
Jeesus end sirgu ja ütles talle: “Naine, kus nad kõik on? Kas pole kedagi, kes
oleks sind hukka mõistnud?” Naine vastas: “Mitte kedagi, Issand.” Jeesus ütles
talle: “Ega siis minagi sind hukka mõista, mine ja ära enam tee pattu”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Jeesus on sinuga ja armastab sind. Tänulikkusest ja soovist veelgi enam
osa saada Jumala armastusest oleme tulnud täna siia püha altari juurde.
Tänased armusõnad Ev-s ja Jumala lubadus prohvet Jesaja raamatust:
“Sest vaata, mina loon midagi uut – see juba tärkab” paneb meid keerulisse
olukorda. Tahaksime kogeda Jumala armu mingi erilise tunnetusega.
Tahaksime seda ka nüüd ja kohe. Pangem tähele tänase EV sündmust.
Jeesus talitab ilma suurema kärata, ütleb ühe lause ja teeb oma kirjatööd
edasi. Tema ootab kuni viimane süüdistaja lahkub. Ka naine ootab,
teadmata mis edasi saab. Jeesuse andeksandvad sõnad juhatavad naise
uude ellu, karistuse maailmast rõõmusõnumi maailma. See kirjeldab
täieliselt seda olukorda milles meiegi siin ja praegu oleme. Meie ootused
ja tahtmised Jumalale on võibolla teistsugused kui Tema soov meid
aidata. Tema ei hakka vaidlema süüdistajatega, on need siis teised
inimesed, deemonlikud jõud, või ka lihtsalt meie enda südametunnistus.
Jeesus ütles talle: “Ega siis minagi sind hukka mõista”. Sedasama
ütleb Tema ka meile igal korral kui pühakotta astume. Siinkohal tasuks
tähele panna, loetud EV lõigus naine ei palunud Jeesuselt armu, arm jagati
juba enne meeleparandust. Jumal jagab oma armu meile, isegi nendes
olukordades kus me seda kõige vähem oodata oskame. Meie kohati
kärsitud tahtmised ja südame igatsused saavad täidetud Jumala
äraütlemata suure armastusega – kuid omal ajal ja igavikuliselt täielises
vormis. Olgem nende armusõnade eest Jumalale tänulikud ja hoidkem,
nagu ap Pauluski, oma vaimusilmade ees: taevase kutsumuse autasu,
mille Jumal meile Kristuses Jeesuses on kinkinud.
Issand, Sina, kes avasid kurtide kõrvad ja pimedate silmad, luba mul kuulda
Sinu andestussõnu; las ma näen ja usun parema elu võimalikkusesse
Sinuga koos.
Aamen.

PAASTUAJA IV PÜHAPÄEV

Lugemine Joosua raamatust:
Issand ütles Joosuale: “Vaata, täna olen ma Egiptuse teotuse teie pealt ära
võtnud.” Ja kui Iisraeli lapsed olid Gilgalisse laagrisse jäänud, siis pidasid
nad selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul Jeeriko lagendikel paasapüha. Ja
paasapühale järgneval päeval sõid nad selle maa viljast hapnemata leiba ja
küpsetatud viljapäid. Selsamal päeval, kui nad hakkasid sööma maa viljast,
lõppes manna ja Iisraeli lapsed said oma toiduse Kaananimaa selleaastasest
saagist.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Vaadake ja nähke, kui hea on Issand!
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suul.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja rõõmustavad.
Ülistage Issandat ühes minuga,
kiitkem üheskoos kõrgeks tema nime.
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle
ning tõmbas mind välja kõigist mu hirmudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust,
ja nende nägu ei saa punastama.
Vaene hüüdis ja Issand kuulis teda
ja vabastas tema kõikidest ta hädadest.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vaadake ja nähke, kui hea on Issand!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu, sest vana on möödunud ja
vaata, uus on sündinud. Aga see kõik tuleb Jumalalt, kes meid on Kristuse kaudu
endaga lepitanud ja andnud meile lepitamiseameti. Sest Jumal oli see, kes
Kristuses maailma endaga ära lepitas, ega arvanud inimestele süüks nende
eksimusi. Meie läbi on ta andnud neile ka lepitusesõna. Nii oleme meie nüüd
sõnumitoojad Kristuse asemel, sest Jumal on see, kes meie läbi manitseb. Ja nii
me palume: laske end Jumalaga ära lepitada, sest tema on Jeesuse, kes patust ei
teadnud, lasknud meie eest patuks saada, et meie saaksime tema kaudu osa Jumala
õigusest.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle:
Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tulid kõik tölnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda kuulata. Aga
variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: “Ta võtab patuseid vastu ja
sööb ühes nendega.” Siis rääkis Jeesus neile tähendamissõna ja ütles: “Ühel
mehel oli kaks poega. Noorem neist ütles isale: “Isa, anna mulle see varaosa,
mis minule päranduseks saab”. Ja isa jagas oma vara nende vahel ära. Ei möödunud
aga palju aega, kui noorem poeg tegi kõik rahaks ja reisis võõrsile, kus ta elas
priiskavat elu ja pillas ära kogu oma vara. Aga kui ta kõik oli ära raisanud,
tuli sellele maale suur nälg ja temagi jäi puuduse kätte. Siis ta läks ja otsis
tööd ühe kodaniku juurest seal maal, ja see saatis ta oma väljale sigu
karjatama. Ta püüdis oma nälga kustutada kaunadega, mida sigadele ette visati,
kuid temale ei andnud neid keegi. Ja kui ta järele mõtles, siis ta ütles: “Kui
palju on minu isal palgalisi ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin
nälga. Ma asun teele ja lähen oma isa juurde ning ütlen temale: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda väärt, et mind sinu
pojaks hüütaks; pea mind nagu ühte oma palgalistest”.”
Ja ta läks teele ja tuli oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi tema
isa teda ja isa meel läks haledaks ning ta jooksis temale vastu, võttis tal
ümber kaela kinni ja andis temale suud. Aga poeg ütles talle: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda väärt, et mind sinu
pojaks hüütaks”. Kuid isa ütles oma sulastele: “Tooge kõige kallim rüü ja pange
see temale selga, andke talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga, toogem ja tapkem
nuumvasikas – söögem ja olgem rõõmsad, sest see minu poeg oli surnud ja on ellu
ärganud, oli kadunud ja on leitud”. Ja nad hakkasid pidu pidama.
Aga tema vanem poeg oli põllul, ja kui ta sealt tagasi tulles kodule lähemale
jõudis, kuulis ta pillihääli ja tantsuhõikeid. Ning ta kutsus ühe sulastest enda
juurde ja küsis temalt, mida see kõik pidi tähendama. Sulane ütles talle: “Sinu
vend on tulnud, ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud oma poja
tervena tagasi”. Aga teine poeg vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa
välja ja palus teda. Kuid tema vastas ja ütles isale: “Vaata, nii palju aastaid
ma orjan sind ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, kuid sina pole mulle
andnud ühte sikkugi, et ma võiksin oma sõpradega pidu pidada. Kui aga tuli see
sinu poeg, kes on sinu vara hooradega ära pillanud, oled sa lasknud nuumvasika
tappa.” Isa vastas talle: “Mu laps, sina oled ikka minu juures ja kõik mis on
minu, see on sinu oma. Nüüd aga pidagem pidu ja olgem rõõmsad, sest sinu vend
oli surnud ja on ellu ärganud; oli kadunud ja on leitud”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Tänane EV tekst on kindlasti üks tuntumatest kirjakohtadest Piiblis. See on üks
imeliseim kirjeldus Jumala suhtumisest enda rahvasse. Mitte keegi pole
hingepõhjani ekslik ja saab osa Jumala kutsest, sest hinges on lootuse säde
alati olemas. Taevane Isa ootab meid alati, sest me oleme Tema kutsutud
Jumala lapsed, mitte selle pärast mida oleme välja teeninud. Kui palju haiget
teeb see kui kedagi oodatakse või vajatakse selle pärast mis temal on või
millist ametikohta omab. Milline rõõm on teada, et meie taevane Isa ootab meid
alati, tingimusteta. Jumala jaoks on oluline et kõik inimese, ja mitte ainult, vaid
kogu loodu pöörduks tagasi Jumala jjuurde. Tema ootab meid alati.
Psalmikirjutaja sõnad “Vaene hüüdis ja Issand kuulis teda ja vabastas tema
kõikidest ta hädadest.” on meile suureks julgustuseks. Ent sellel Jeesuse jutustusel
on ka veel teinegi oluline asjaolu. Nimelt see kuidas meie ise suhtume
kaasloodusse kui ta on otsimas Jumala palet ja kõige enam vajab seda.
Kas jääme ukse taha kui mõni “täiesti patune” astub pühakotta? Kas suudame
olla sama armulised nagu taevane Isa, või oleme nagu väikesed lapsed “mina
sinuga enam ei mängi samas liivakastis” Kas ka meie suudame rõõmustada,
koos Jumalaga, kellegi tagasituleku üle?
Armas taevane Isa, vaata armulikult oma rahva peale, Sina oled kutsunud meid enese juurde
ja meie palged ei pea punastama andes Sinust tunnistust, Palun kingi kogu olevale
tagasipöördumise rõõm ja paku meile headmeelt selle üle.
Aamen.