Millal Jeesus tegelikult sündis?
Kas Jeesus sündis ka tegelikult 25. detsembril? Sageli väidetakse, et me peame jõulupüha valel päeval. On väidetud sedagi, et jõulude tähistamine praegusel kuupäeval on märk paganlike mõjude tungimisest kirikusse. Roomlased pidasid nimelt 25. detsembril Võitmatu Päikese püha (natalis solis invictus), mille kristlased olevat selle teooria kohaselt asendanud Jeesuse sündimise pühaga. Lunastaja olevat samastatud võitmatu päikesega, et üritada paganaid pöörata. Samas olevat hoopis paganlikud mõjud kirikusse tunginud ja seda kahjustanud. Seetõttu on koguni nõutud jõulude üleviimist või Jeesuse sünnipüha tähistamisest loobumist. Näiteks Jehoova tunnistajad ei pea üldse jõule.
Jõulud ei ole paganlik püha
See teooria jõulude päritolust on nüüdseks tõsise kahtluse alla seatud. Võitmatu Päikese austamine oli Rooma ühiskonnas üsna uus püha. Alles aastal 274 pKr määras keiser Aurelianus päikesekummardamise riiklikuks usundiks ja see ei levinud üldsegi kõikjal riigis. Võimalik, et Jeesuse sündimist tähistati 25. detsembril veel enne, kui see muudeti paganlikuks pühaks. Mõned on koguni väitnud, et roomlased kehtestasid uue päikesepüha kasvava ristiusu tõrjumiseks.
Põhjendusi Jeesuse sünnipüha tähistamisele 25. detsembril tuleb otsida mujalt kui rooma kalendrist.
Juudi kalendri järgi oli niisanikuu 14. päev (25. märts) loomise ja paasapüha päev. Kristlastele sai sellest Kristuse ülestõusmise ja uue maailma loomise päev. Traditsioonilise juudi mõtlemise kohaselt saavad jumalameestele antud eluaastad täielikuks nõnda, et nende eostamine ja surm langevad samale kuupäevale.
Elu algab ja lõpeb samal kuupäeval
Selle põhjal arvati, et Jeesuse eostamine peab olema aset leidnud 25. märtsil. Kirikuisa Sextus Julius Africanus (u 160–240) kirjutabki, et loomise päev on sama kui Jeesuse eostamise päev. Niisamuti pidas kirikuisa Johannes Kuldsuu (347–407) 25. märtsi nii Lunastaja eostamise kui ristilöömise päevaks. Siit edasi lugedes tuleb välja, et Tema sündimine leidis aset üheksa kuud hiljem ehk 25. detsembril.
Kuldsuul leidub veel teinegi seletus jõulude ajastusele. Selle kohaselt eostati Jeesuse eelkäija Ristija Johannes ajal, mil tema isa Sakarias teenis Jeruusalemma templis (Lk 1:5–25). Kuldsuu järgi teenis Sakarias Suurel Lepituspäeval (Jom Kippur), mis langes kokku sügisese pööripäevaga 25. septembril. Selle põhjal sündis Johannes niisiis 25. juunil [sic] ehk jaanipäeval. Piibel kõneleb, et Johannese ema Eliisabet oli kuuendat kuud lapseootel, kui Maarja sai inglilt ilmutuse, et temast saab Lunastaja ema. Ka nii lugedes saame Jeesuse sünniajaks detsembrikuu 25. päeva.
Täpsest ajast on olulisem Jeesuse sündimise tähendus
Kuldsuu ühendas omavahel Jeesuse sündimise ja talvise pööripäeva, mil päike hakkab taas „tõusma“, kuid talle oli see pigem kokkusattumus, mis üksnes kinnitas, et tegemist on Jeesuse sündimise õige ajahetkega.
Kristlastena ei ole me siiski seotud teatud kindlate päevadega. Kui Jeesus ei olegi sündinud 25. detsembril, ei kõiguta see mingil viisil meie usku. Meile on palju olulisem see, et Jumal on sündinud inimesena, et päästa meid patu, surma ja kuradi käest. Just seda me jõulupühadel tähistame.
(Dr. Thomas Talley materjalidest tõlkinud ja kokku pannud praost Veiko Vihuri).