Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

Kuningriigiaja XXXII pühapäev c aastal

Lugemine teisest Makkabeide raamatust:
Neil päevil sündis, et kuningas Antiookus võttis vangi seitse
venda ühes nende emaga. Ta laskis neid peksta ja piitsutada ning
sundis neid sealiha sööma, mis on Jumala seaduse vastu. Aga vanim
vendade seast võttis sõna ja ütles kõikide eest: “Mida tahad sa
meie käest küsida või mida teada saada? Meie küll sureme pigem,
kui astume üle oma isade seadustest.” Kui vanim oli hukatud,
kostis temast järgmine vend – viimase hingetõmbega: “Sina,
äraneetu! Sa võid meilt võtta meie praeguse elu, kuid maailma
kuningas äratab meid üles igavesse ellu, sest me surime tema
seaduste pärast.” Siis võeti teotada kolmandat venda. Kui nad
nõudsid tema keelt, ajas ta selle välja oma suust ja sirutas
kartmatult käed ning ütles mehiselt: “Taevast olen ma need saanud
ja Jumala seaduse pärast ei ole mul neist kahju – temalt ma loodan
need tagasi saada.” Kuningas ise, ja need kes olid ühes temaga,
imestasid väga noore mehe vaprust, kes ei pidanud kannatust
miskiks. Kui ta suri, piinasid ja teotasid nad neljandat venda
samamoodi. Ja kui temagi lõpp oli ligi, siis ta ütles: “Jumal on
meile lootust andnud, et tema meid taas üles äratab. Sellepärast
ootan ma meeleldi suremist inimese käe läbi. Aga sinu jaoks,
kuningas, ei ole ülestõusmist.”
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ülestõusmises saan ma Jumalat näha!
Kuula, mind Issand, mu õigluse pärast,
pane tähele, kui ma kaeban,
võta kuulda mu palvet
huultelt, millel ei ole pettust.
Sinu seaduste teedel ma sean oma samme,
sinu jälgedes mu jalg ei väärata.
Ma hüüan sind, mu Jumal, sest sina võtad mind kuulda,
pööra oma kõrv minu poole ja kuula, kui ma kõnelen.
Hoia mind nagu silmatera,
oma tiibade varju alla võta mind.
Siis saan ma näha sinu palet õigluses,
olen rahul, nähes sind, kui ma ärkan.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ülestõusmises saan ma Jumalat näha!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast tessalooniklastele:
Meie Issand Jeesus Kristus ise ja Jumal Isa, kes ta meid on
armastanud ja andnud meile oma armu läbi osa igavesest lohutusest
ja heast lootusest. Tema ise lohutagu teid ja kinnitagu teid igas
heas sõnas ja teos. Vennad, palvetage meie eest, et Issanda sõna
leviks ja tõuseks kõikjal au sisse nii nagu teiegi juures, ja et
me pääseksime kurjade ja nurjatute inimeste käest. Sest kõik ei
võta usku vastu. Aga Issand jääb ustavaks. Tema kinnitab teid ja
hoiab teid kõige kurja eest. Nii usaldame meiegi teid Issandas, et
te nüüd ja edaspidi teete, mida meie käsime. Ja Issand suunaku
teie südamed jumalikus armastuses kannatlikkusega Kristust ootama.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jeesus Kristus on esimasündinu surnute hulgast.
Temale olgu au ja võim igavesest ajast igavesti!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tulid Jeesuse juurde saduserid, kes eitavad surnute
ülestõusmist, ja nad küsisid temalt: “Õpetaja, Mooses on meile nii
ette kirjutanud, et kui kellelgi on vend, kes on naisemees, ja kui
see vend sureb, ilma et tal oleks olnud lapsi, siis peab tema vend
võtma oma surnud venna naise ja saatma oma vennale sugu. Oli kord
seitse venda; esimene neist võttis naise, kuid suri lasteta. Siis
võttis teine vend tema naise ja kolmaski, ning nõndasamuti kõik
seitse venda, kuid nad kõik surid ja ühestki neist ei jäänud lapsi
järele. Viimaks suri ka naine. Kelle naiseks nende seast peab see
naine nüüd ülestõusmises saama? Kas pole ta siis olnud naiseks
kõigile seitsmele?”
Jeesus vastas neile: “Selle maailmaajastu lapsed võtavad naisi ja
lähevad mehele, kuid kes on väärt arvatud jõudma teise maailma
ning surnuist üles tõusma, need ei võta naisi ega lähe mehele.
Sest nad ei ole enam surelikud, vaid nad on inglite sarnased –
Jumala ülestõusnud pojad. Aga seda, et surnud üles tõusevad,
sellest räägib Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat
Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumalaks. Jumal ei ole ju surnute,
vaid elavate Jumal, sest kõik elavad temale.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Lk 20,27-38)

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Jumal, Kelle õnnistatud Poeg ilmus, et Ta tühistaks kuradi teod
ja teeks meist Jumala lapsed ja igavese elu pärijad: palun anna meile,
me palume Sind, et me selle lootusega võiksime end puhastada, nagu
Tema on puhas; et kui Ta ilmub taas väe ja suure kirkusega, võiksime
olla Tema sarnased Tema igaveses ja aulises kuningriigis, kus Ta Sinuga,
oo Isa, ja Sinuga, oo Püha Vaim, elab ja valitseb igavesti, üks Jumal,
igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 112; Ps 113; Ha 1:12-2:4; Ha 2:9-14; Lk 12:35-48

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 7; Am 5:14-24; Gl 6:1-10

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Oleme kirikuaastas sellises perioodis,
kus oleme oma pilgud suunandud taevase rõõmu poole ja meie usk on täis
lootust Jumala tõotuste täitumises ka meie jaoks. See lootus tugevdab
meie usku ja kasvatab armastust kaasloodu vastu. Samas kutsub see ka
üha sügavamale palve ja kirikuosaduse järgi. See tähendab lootust
surnute ülestõusmisele! Tänases EV-s saduserid otsisid vaid viisi,
kuidas Kristust lõksu meelitada valeõpetuse jagamiselt. Samuti tahtsid
nad õigustada oma uskumust, et elu lõpeb siin maa peal. Kuid nad eksisid.
Saduseride ja variseride vahe on Moosese raamatute tõlgendamises,
kas vaadata seadust piirdudes ainult selle maailmaga, oskamata nähtavast
kaugemale mõelda, või igavese elu valguses. Arutelu kaudu nendega kinnitab
Kristus meile, et elu ei lõpe siin. Veelgi olulisem on see, et Jeesus
avab selles kõnes meie kujutlusvõime piire igavese elu osas. Kuid siin
on ka veelgi olulisem tähelepanek sees. Jeesuse järeldus viitab
millelegi muule: aja kulutamine ülestõusnud elu pärast muretsemisele
tähendab asja mõtte mittemõistmist. Asi on selles, et igavene suhe
Jumalaga on võimalik nüüd ja praegu, sest Jumal on elavate Jumal, „…
sest kõik elavad temale.“. Seitsme venna lugu, esimesest lugemisest, on
näide sellest, kuidas lootus saab meid toetada. Kaalul oli enamat kui
lihtsalt sealiha söömine. Selle asemel oli küsimus Jumala käsus ja
nende identiteedis Jumala rahvana. Nad seisid tagakiusamisele vapralt
vastu, sest neil oli igavese elu lootus koos Jumalaga. See tuletab meile
meelde, et me ei tohi karta tagakiusamist ega raskusi oma usu pärast
Kristusesse. Selle asemel peaksime laskma lootusel igavesele elule end
alati toetada. „Pidagem vankumatult kinni lootuse tunnistusest, sest
ustav on, kes seda on tõotanud.“ (Hb 10:23) Teises lugemises ap.Paulus
kirjutas rahvale, kes ootas Kristuse tagasitulekut kannatuste,
tagakiusamise ja raskuste tõttu. Seega kirjutas ta, et julgustada neid
vastu pidama, lootes samal ajal Kristuse tõotuse täitumisele. Samas
palvetas ta ka kogu Kiriku eest, kui võime nii väljenduda, kirjutades:
” Aga Issand jääb ustavaks. Tema kinnitab teid ja hoiab teid kõige kurja
eest” ja “Ja Issand suunaku teie südamed jumalikus armastuses
kannatlikkusega Kristust ootama.” Mida see kõik meie jaoks tähendab?
Meie toome rohkelt palveid Jumala taevase trooni ette, me annetame
oma suutlikuse piires, me üritame teha head nõndapalju kui meie võimuses
ja meie mõtetes on head teekonnad. Või kas on? Kas üritame omaenese
eesmärke Jumala abiga kasvatada, või paneme kogu usalduse Temale?
Olgem ausad. Jumal ei ole huvitatud meie rahast, ega ajast. Tal on
kõik rikkused, mida Ta kunagi vajab. Jumal tahab enamat. Jumal tahab
SIND ja mind. Ta tahab meie igapäevast elu. Ta tahab olla see, Kellest
me iga päev sõltume. Ta tahab olla see, Kellega ja Kelles me elame.
Ta tahab olla meile Jumalaks. Jumal, Kes hoolitseb meie eest iga päev.
Jumal, Kes aitab meid läbi elu tõusude ja mõõnade. Jumal ootab meid
taevas, igaveses rõõmus. Täna, kui tuleme armulauale, pangem tähele,
et meile pole antud mitte ainult jõudu ja armu olla osaduses vaid
Jumalaga, vaid meile on antud arm ja jõud olla osaduses iga oma venna
ja õega Kristuses, Issanda altari juures. Palugem täna, et me võiksime
end tühjendada möödunust ja oleksime need inimesed, kellena Jumal tahab
meid näha. Aamen.

HINGEDEPÄEV (KÕIKIDE LAHKUNUTE MÄLESTUSPÄEV)

Lugemine Iiobi raamatust:
Siis rääkis Iiob ja ütles: „Oh kui keegi
paneks mu sõnad ometi kirja, raiuks nad kivitahvlile, uuristaks nad
kaljusse rauast krihvli ja tinaga igaveseks ajaks! Sest ma tean, et
mu Kaitseja elab, ja tema tõuseb viimati põrmu peale seisma, ning
kui ma olen üles äratatud, viib tema mu enese juurde ja omaenese
ihust saan ma näha Jumalat. Tema, keda ma näha saan, on minu poolt,
ma ei vaata mitte mõne võõra poole.”See on Jumala sõna. Tänu olgu
Jumalale!

Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaks ma kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaks ma värisema?
Ühte asja palun ma Issanda käest,
ainult seda ma nõuan:
elada Issanda kojas kõik elupäevad,
näha Issanda headust ja mõtiskleda tema templis.
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan,
ole mulle armuline ja võta mind kuulda!
Mu süda mõtleb sinu sõnale: „Otsige minu palet!”
Sinu palet Issand, tahan ma otsida.
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev,
sinu süda olgu kindel!
Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad: lootus ei jäta hätta, sest Jumala armastus on välja valatud meie
südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. Seatud ajal – juba siis,
kui me alles väetid olime – läks Kristus surma nende eest, kes olid
Jumalast ilma. Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige inimese eest,
ehkki ta mõne hea inimese eest võibolla julgeks, ent Jumal näitas oma
armastust meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest siis, kui me
olime alles patused. Seda kindlamini päästab Tema meid kohtu käest nüüd,
kus me oleme saanud õigeks Tema vere läbi – sest kui me juba kui vaenlased
saime lepituse Jumalaga Tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini
päästetakse meid Tema elu läbi nüüd, kus me oleme juba lepitatud. Rohkemgi
veel: me koguni kiitleme Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast,
kelle läbi me oleme juba nüüd lepituse kätte saanud.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kõik, keda Isa mulle annab, tulevad minu juurde
ja mina äratan nad üles viimsel päeval!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus rääkis rahvale: „Igaüks, kelle Isa mulle annab, tuleb minu juurde,
ning kedagi, kes minu juurde tuleb, ei aja mina välja. Ma ei ole ju taevast
alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid Tema tahtmist, kes minu on saatnud.
Aga Tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi
sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.
See ongi minu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning usub temasse,
oleks igavene elu, ja viimsel päeval äratan mina ta üles.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 6:37-40

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Oh Jumal, kõigi usklike Looja ja Lunastaja: anna lahkunutele usklikele
oma Poja uurimatuid õnnistusi, et nad tema ilmumispäeval saaksid ilmsiks
sinu lastena Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, läbi, Kes elab
ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 116; Trk 3:1-9; Jh 5:24-27

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 23; 1Jh 3:1-2; Jh 14:1-6

Armsad vennad ja õed Issandas. Täna tähistab püha Kirik hingedepäeva, päeva
mis järgneb alati kõikide pühakute ehk pühade ehk kõikide usus lahkunute
päevale. Hingedepäev on päev, mil me mälestame ja palvetame kõigi surnute
eest: meie pere ja sõprade ning eriti nende eest, kellel pole kedagi, kes
nende eest palvetaks. See on ka päev, mil peame meeles omaenda surelikkust –
et oleme selles elus palverännakul – teel järgmisse – igavesse ellu.
Tänane evangeelium tuletab otseselt meelde, et Jumal Isa on usaldanud meid
oma Poja hoolde. Ja Poja ülesanne on töötada meie päästmise nimel, et Ta ei
kaotaks kedagi, kelle Isa on Talle andnud. Hingedepäev keskendub lahkunute
mälestamisele ja nende eest palvetamisele, kuid tänasel missal ei laulda
Gloriat ja kantakse lillat. See osutab päeva iseloomule, kuna me mälestame
kõiki lahkunuid, olgu nad meile teada või mitte, kes ei pruugi veel kogeda
õndsa nägemuse täiust Jumala trooni ees. Teine viis tänase päeva rõhuasetuse
väljendamiseks on see, et me palvetame erilisel viisil lahkunute eest.
Surnute eest palvetamise komme, mida me eriti hingedepäeval teeme, on iidne
ja seda mainitakse Vanas Testamendis. Teises Makkabeide raamatus, kus loeme:
„Seepärast Juudas Makkabeus lepitas surnuid, et nad oma patust pääseksid”
(2Mak 12:46). Kirikul on algusest peale olnud eriline rõhuasetus surnute
mälestuse austamiseks, tuues nende eest palveid ja meenutades missadel,
eriti hingedepäeval, aga ka igal missal, mida pühitsetakse. Parim näide
varakristlikust kirikust, alates teisest sajandist, surnute austamisest ja
nende eest palvetamisest on Rooma katakombid, kuhu maeti kristlasi, eriti
usu eest süüdi mõistetud märtreid. Kirikuisa, püha Johannes Chrysostomos,
kirjutas neljandal sajandil ühes oma jutlustes: „Aidakem ja mälestagem surnuid.
Kui Iiobi pojad puhastati oma isa ohvri läbi [vt Ii 1:5], miks peaksime me
siis kahtlema, et kas meie palve surnute eest neile lohutust pakub?…”
Tänane evangeelium keskendub inimkonna ajaloo kõige olulisemale sündmusele,
nimelt meie Issanda Jeesuse Kristuse surmale ja ülestõusmisele. Kui me
ühendame oma elu Jeesuse surma ja ülestõusmisega, vaatleme surma kui sammu
Jeesuse poole ning sisenemist igavesse ellu, see tähendab, et surmaga elu
muutub, mitte ei lõpe. Mida see meie jaoks tähendab? Mälestagem ja palvetagem
oma armsate lahkunute ja nende eest, kellel pole kedagi, kes neid mäletaks
või nende eest palvetaks. Hoidkem oma surma silme ees, meenutades, kui
ajutine see maine elu on, ja pöörakem oma südamed uuendatud tagasi Tema poole,
Kes meid on loonud ja andis end meie eest, et me võiksime olla ühendatud
Tema igavese armastusega nüüd kui ka tulevases elus. Nende üle, kes armastavad
ja elavad meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse nimes, pole surmal enam
võimu. Me ei pea seda kartma Jumala Poja võidu ja ülestõusmise tõttu. Puhkagu
Jumala halastuse läbi lahkunud hinged rahus ja elagem oma elu koos
Kristusega nii, et võiksime ühineda lahkunute ustavatega taevasel pidusöögil.
Aamen.

Missad Tallinnas novembris 2025 A.D.

Laupäeval, 1. novembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha
Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) KÕIGI PÜHAKUTE SUURPÜHA
MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 2. novembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha
Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) HINGEDEPÄEVA – KÕIGI
LAHKUNUTE MÄLESTUSPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 9. novembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha
Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) AASTARINGI 32. PÜHAPÄEVA
MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 16. novembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha
Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) AASTARINGI 33. PÜHAPÄEVA
MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 23. novembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha
Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) JEESUSE KRISTUSE, KÕIKSUSE
KUNINGA SUURPÜHA MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 30. novembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha
Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) ADVENDI ESIMESE PÜHAPÄEVA
MISSA. TERE TULEMAST!

Kuningriigiaja XXX pühapäev c aastal

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Issand Jumal on õiglane kohtumõistja, tema ei otsusta näiva au
järele. Tema ei suurusta vaese ees, vaid võtab rõhutu palvet
kuulda. Vaeslapse nuttu ja lesknaise rohkeid kaebeid tema ei
põlga. Rõhutu hädad lõpevad ja viletsa hädaldamine saab otsa,
sest vaese hüüdmine tungib läbi pilvede ega leia rahu enne, kui
jõuab sihile. See hüüdmine ei lakka ründamast, kuni Kõigekõrgem
vaatab ta poole ja õiglane kohtunik teeb õiglase otsuse.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand võtab vaeseid kuulda!
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suul.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja rõõmustavad.
Issanda pale on kurjategijate vastu,
et hävitada maa pealt nende mälestus.
Õiged hüüavad ja Issand võtab neid kuulda
ja tõmbab nad välja nende kitsikusest.
Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt
ja päästab need, kelle vaim on rõhutud.
Issand lunastab oma sulaste hinged,
kes tema juures pelgupaika otsivad, ei näe karistust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand võtab vaeseid kuulda!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Varsti tuuakse mind ohvriks ja mu lahkumiseaeg on ligidal. Ma
olen head võitlemist võidelnud, minu jooksmine on jõudnud lõpule,
oma usule ma olen jäänud kindlaks. Nüüd on minu jaoks valmis
pandud õigluse pärg, mille Issand – õiglane kohtumõistja –
minule sellel päeval annab. Aga mitte üksnes mulle, vaid kõigile,
kes tema ilmumist armastusega ootavad. Kui ma esimest korda enese
eest kostsin, ei astunud keegi minu kaitseks välja, vaid kõik
jätsid mind maha. Ärgu seda arvatagu neile süüks. Aga Issand
seisis minu kõrval ja kinnitas mind oma väega, et minu kuulutamine
oleks täiuslik. Tema tahtis, et paganad neid sõnu kuulda saaksid,
sellepärast olen minagi otsekui lõvi suust välja kistud. Küllap
Issand kisub mind välja kõigest kurjast, päästab mind ära ning
aitab mind oma taevasesse kuningriiki. Temale olgu au igavesest
ajast igavesti. Aamen. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumal on lepitanud maailma endaga Kristuse läbi.
Tema on andnud meile lohutuse sõna!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal rääkis Jeesus tähendamissõna nende kohta, kes pidasid iseennast
õigeks ja põlgasid teisi: “Kord läksid kaks inimest pühakotta palvetama.
Üks neist oli variser ja teine tölner. Variser asutas enese eraldi seisma
ja palvetas endamisi: “Ma tänan Sind, mu Jumal, et mina ei ole niisugune
nagu teised inimesed: röövlid, petised, abielurikkujad, ega ka niisugune
nagu see tölner seal. Ma paastun kaks korda nädalas ja annan kümnist
kõigest, millest ma kasu saan.” Aga tölner seisis eemal ega tahtnud
silmigi üles taeva poole tõsta, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles:
“Mu Jumal, ole mulle patusele armuline!” Ma ütlen teile, see viimane läks
koju õigeks mõistetuna – esimene mitte! Sest igaüht, kes ennast ise
ülendab, seda alandatakse, aga kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Lk 18:9-14

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline ja igavene Jumal, anna meile usu, lootuse ja ligimesearmastuse
kasvu; ja et me võiksime saada, mida sa oled tõotanud, aita meil armastada
seda, mida sa käsid; Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, läbi, Kes
elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 29; Ps 99; 2Ms 19:1-7,16-19; 2Ms 20:1-3; Rm 3:1-2,19-31

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 19; Ps 46; 1Kn 21:1-22; Ap 22:24-23:11

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Täna jätkame eelmise nädala teemat – palvet.
Nüüd aga ei ole küsimus niivõrd palves püsimises, kuivõrd selles, millise
inimese palve saab Jumalalt kõige tõenäolisemalt kuulda, kui me üldse nii
võime küsida. Esimene lugemine toob selguse, et Issand ei jaga soosinguid
nagu selle maailma mõjukad. Nemad on valmis kuulama inimesi, kes „esinevad
hästi“, on edukad ja kuulsad. Issand seevastu ei „tee vahet isikute vahel.“
Meie palve on siira südame paljastamine Issandale, Kes kuulab meie elu lugu
ja ootab kogu meie elu, kuni oleme selle lõpuni rääkinud. Jumal ei taha meie
palveelus mingeid filtreid. Ta tahab meie tõelist mina – ausat mina. Seda
ütleb Jeesus täna oma tähendamissõnas variserist ja tölnerist. Evangeeliumi
tähendamissõna on suunatud inimestele, kes uhkustasid oma vooruslikkusega
ja põlgasid kõiki teisi. Tähendamissõna tegelased illustreerivad neid kahte
radikaalselt erinevat viisi, kuidas palves Issanda ette tulla. Tugevalt
religioosses ühiskonnas on küsimus, kes on vooruslik ja kes mitte, alati
oluline. Jeesuse seostas sellist muret eriti variseridega. Me peame aga
olema ettevaatlikud ja mõistma, et variseri poolt selles tähendamissõnas
esindatud käitumine oli tüüpiline variseridele üldiselt, rääkimata judaismi
kui religiooni kohta. Seda võib leida kõigist religioonidest, sealhulgas
kristlusest. Kui palves peaks tähelepanu keskpunktis olema Jumal, siis selle
variseri tähelepanu on suunatud iseendale. Veelgi hullem, ta keskendub ka
oma kaasinimeste puudustele. Variser on justkui näide nende inimeste suhtumisest,
kes saavad oma enesehinnangut tõsta ainult teisi maha tehes. Selliste inimeste
jaoks on elu nagu voorustes püsimise võistlus. Justkui Jumal hindaks tulemusi
enam kui armu. Kuuldud EV-st ei loe mina küll välja mille tõttu maksukoguja
end patuseks tunnistas, ja kas sellel ongi vahet. Jumal teab kõike mida
oleme mõelnud, teinud või ka tegemata jätnud. Igal juhul, nagu Jeesus välja toob,
pöörab Jumala vaade mõlemad otsused ümber. See, kes tuli Jumala kotta omaenda
silmis patusena, läks koju Jumala soosingus ehk „õigeks mõistetuna“; see, kes
oli oma vooruslikkuses kindel, läks koju ilma selleta. Meil tuleb tähele panna
ka seda asjaolu, et prohvet Jesaja on kirjeldanud üsna tabavalt Jumala toimimis
aluseid, kui ka seda võiksime väita, nõnda: “Sest otsekui taevad on maast kõrgemal,
nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie
mõtted.”(Js 55:9) Enesekindlust, mida apostel Paulus väljendab oma elule
vaadates teises lugemises, ei viita niivõrd tema enda saavutustele,
kuivõrd Jumala heldusele ja ustavusele. Mida see kõik tähendab meie jaoks?
Kas meie oleme Jumala ees õiged või julgeme tunnistada, et vajame Tema armu.
Kontrast on selles, kes tunnistab oma vajadust halastuse järele. Võiksime
ka endalt küsida: mis saaks Jumala otsust mõjutada, või mis välistaks sind Jumala
halastusest. Ap. Pauluse kirjast efeslastele loeme: Aga Jumal, kes on rikas
halastuselt, on meid koos Kristusega teinud elavaks oma suure armastuse pärast,
millega ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud üleastumistes – armu läbi
te olete päästetud! (Ef 2:4–5). Julgegem tunnistada, et me ei ole täiuslikud,
palugem Jumalalt armu ja elagem usus, et Jumal oma halastuses võtab meid kuulda.
Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.

Kuningriigiaja XXIX pühapäev c aastal

Lugemine teisest Moosese raamatust:
Neil päevil, kui amalekid Refidimisse tulid ja sõdisid Iisraeli
vastu, ütles Mooses Joosuale: “Vali omale salk sõjamehi ja mine
homme lahingusse amalekkide vastu. Aga mina seisan mäetipus ja
hoian käes Jumala saua”. Ning Joosua tegi, nagu Mooses oli temale
öelnud, ja sõdis amalekkide vastu.
Aga Mooses, Aaron ja Huur tõusid kõrgendiku tippu. Ja sündis, et
nii kaua kui Mooses hoidis oma kätt üles tõstetuna, oli Iisrael
võidukas, kui ta aga oma käe lasi alla vajuda, oli võit Amaleki
poolel. Siis kui Moosese käed väsima hakkasid, veeretasid teised
kohale kivirahnu ja panid Moosese selle peale istuma ning Aaron ja
Huur toetasid teine teiselt poolt tema käsi. Nii seisid Moosese
käed üleval kuni päikeseloojanguni ja Joosua sai oma terava
mõõgaga Amaleki ja tema väe üle võidu
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Minu abi tuleb Issandalt, kes on loonud taeva ja maa!
Ma tõstan oma silmad mägede poole,
kust küll tuleb mulle abi.
Minu abi tuleb Issandalt,
kes on loonud taeva ja maa.
Tema ei lase sinu jalal vääratada,
see, kes sind hoiab, ei uinu magama.
Vaata, see, kes Iisraeli hoiab,
ei maga ega vao unne.
Issand on sinu hoidja,
tema vari katab sind, tema seisab su kõrval.
Päike ei tee sulle kahju päeval ega kuu öösel.
Issand hoidku sind kõige kurja eest
ja kaitsku sinu elu,
Issand hoidku sinu minemist ja tulemist
nüüd ja igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minu abi tuleb Issandalt, kes on loonud taeva ja maa!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Jää selle juurde, mida sa oled õppinud ja uskumisväärseks pidanud,
sest sa tead, kelle käest on sinu õpetus tulnud. Pühi kirju tunned
sa juba lapseeast ja need võivad sind targaks teha usu kaudu
Kristusesse Jeesusesse. Kogu pühakiri on Jumala sisendatud ja
kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks
õigluse sees – selleks, et Jumala inimene oleks kõigiti
valmistatud igaks heaks teoks. Ma vannutan sind Jumala ja Kristuse
Jeesuse ees, kes tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle – Tema
ilmumise ja Tema riigi nimel! Kuuluta sõna, astu esile, olgu see
siis sobival või mittesobival ajal, noomi, hoiata, julgusta, ning
jätkugu sul õpetamiseks kannatlikku meelt.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumala sõna on täis elu ja väge,
tema mõistab kohut südame mõtete ja soovide üle!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus rääkis oma jüngritele tähendamissõna selle kohta, et nad
ikka palvetaksid ega tüdiks. Ta ütles: “Ühes linnas oli kohtunik,
kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi. Aga samas linnas oli
ka lesknaine, kes teda aina tüütamas käis ja nõudis üha: “Mõista
mulle õigust mu vaenlase vastu.” Kaua aega ei tahtnud kohtunik
temast kuulda, siis aga mõtles endamisi: “Ehkki ma ei karda
Jumalat ega häbene inimesi, on parem, kui ma mõistan ometi sellele
lesele õigust, sest ta on mind ära tüüdanud ja ma ei taha, et ta
tuleks ja mind näkku lööks.”
Ja Issand ütles: “Mõelge ometi sellele, mida see ebaõiglane
kohtunik ütleb! Kuidas ei mõistaks siis Jumal õigust neile, kes
nii ööl kui päeval tema poole hüüavad, ega ruttaks neid viibimata
aitama? Ma ütlen teile, ta mõistab neile õiguse otsekohe! Ometi,
kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Kristuses oled oma auhiilguse
rahvaste seas ilmutanud: hoia oma halastuse tegusid, et Sinu Kirik
kogu maailmas võiks püsida vankumatu usuga Sinu nime tunnistamises;
sellesama Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, teenete ja
vahenduse läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga,
üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 77:11-21; Ps 114; 2Ms 14:5-14,19-21,24-28,30; Hb 11:23-29,32-40

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 139; 1Kn 19; Ap 21:7-19,27-39

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Sageli on meie nägemus Jumalast piiratud.
Tema kohalolek, Tema armastus, Tema sekkumine meie ellu on midagi, mida
me lihtsalt ei suuda täieliselt mõista. Tulemuseks on see, et sageli
tahame tajuda Jumalat inimlikust vaatenurgast. Ja just siis paneme
Jumalale omaenda arusaamad, omistades Talle oma eelarvamused, usalduse
puudumise ja sisemise ühekõne. Kuid tõeline elav Jumal juhatab meid
lihtsalt peatuma, usaldama ja looma sellise suhte, kus me tunnistame,
et meie oleme nagu väikesed lapsed, kes ei mõista kõike. Oleme näinud,
et enesega rahulolu, argus ja tänamatus seisavad tõelise uskliku teel.
Samuti oleme näinud, et südamest tulev sage pöördumine Issanda poole
kiituse ja tänuga annab märku tõelisest kristlaseks olemisest. Esimene
lugemine tõi meie silme ette nägemuse Moosesest, kes hoiab oma käsi
üleval – väsinuna koos abiga – see näitab, et Jumal juhib meie maiseid
teekondi. Joosua peab lahingut, aga Jumal – Moosese eestkoste kaudu –
võidab sõja. Jumal juhib kõike, kuid Ta ootab, et me oleksime palve ja
eriti eestpalvete kaudu ustavad. Jumal ootab, et me paluksime maailma
eest. Teine lugemine toob meieni arusaama, et me ei saa enam olla
enesega rahulolevad, arad, tänamatud ja palve armust ilma jäänud. Püha
Paulus tuletab meile meelde, et me „jääksime ustavaks“ sellele, mida
oleme „õppinud ja uskunud“. Me peame selles usus „püsima“, „olgu see
mugav või ebamugav“. Tõde on see, et usule truuks jäämine pole peaaegu
kunagi mugav. Sel põhjusel võivad muutuda paljud head kristlased oma
usus vähe aktiivseks ja pelglikuks. Vastupidiselt uskmatus maailmas
levinud arusaamale pole usk vaid nõrkadele ja nõuab palju tööd iseenda
ja Kiriku ühtsusega. Kuuldud evangeelium võtab selle suurepäraselt kokku.
Palvetamine väsimata on meie ees seisev väljakutse. Moosest aitasid
palvetamisel Aaron ja Huur. Õnneks on meil ka Kiriku abi, kui me Issanda
poole palvetame. Me ei pea seda tegema üksi. Et olla eestkostjad ja
kuulutada elu evangeeliumi, peame palvetama ja saama Jumala omadelt
palves tuge. Me kõik oleme kuulnud inimesi ütlemas, et nad ei vaja Issanda
tundmiseks, armastamiseks ja teenimiseks religiooni ega Kirikut. See on
suur vale. Me kõik vajame üksteist. Jumal ei ole öelnud kunagi, et
peaksime üksi palvetama. Algkirikus kogunesid kristlased iga päev, et
koos leiba murda ja Issandat kummardada. Koos palusid nad üksteise ja
maailma eest. Nagu püha Kirik teeb seda tänapäevalgi. Me vajame üksteist
oma usu toetamiseks. Palves on kerge väsida. Väsimata palvetamine nõuab
tuge. Teiste toetus Kristuse kaudu eelkõige koguduse palve ja sakramentide
– eriti armulaua – regulaarse pühitsemise kaudu hoiab meie käed palveks
üleval, kui seisame silmitsi selle maailmaga olukordadega. Mida see meie
jaoks tähendab? Sel nädalal keskenduvad lugemised püsiva palve väele kui
võtmele, mis aitab võita kurja, mis seisab vastu Elu Evangeeliumile. Me
teame, et Jumal on elu allikas, elu alalhoidja ja igavese elu andja. Sel
põhjusel peame iga päev ja katkematult Jumala poole palves pöörduma.
Jeesus küsis: „Kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?“ Kui
me üksteist palves toetame, siis Ta leiab. Aidaku selles meid kõigeväeline
Jumal. Aamen.

Kuningriigiaja XXVIII pühapäev c aastal

Lugemine Teisest Kuningate raamatust:
Neil päevil läks Naaman alla Jordani jõe äärde ja kastis end
seitse korda vette, nii nagu jumalamees Eliisa teda oli käskinud.
Ja tema ihu paranes lapseihu sarnaseks ning ta sai pidalitõvest
puhtaks. Siis läks ta tagasi jumalamehe juurde ühes kogu oma
kaaskonnaga, astus tema ette ja ütles: “Vaata, nüüd ma tean, et
kogu maailmas pole Jumalat kusagil mujal kui ainult Iisraelis.
Sina aga võta oma sulaselt tänukink vastu.” Eliisa vastas: “Nii
tõesti kui elab Issand, kelle sulane ma olen, ei saa ma midagi
vastu võtta”. Ja kuigi Naaman käis peale, et ta vastu võtaks,
lükkas Eliisa kingituse tagasi.
Lõpuks Naaman ütles: “Kui see tõesti ei saa teisiti olla, siis
luba oma sulasel võtta nii palju mulda kui palju paar hobueesleid
kanda jõuab, sest sinu sulane ei taha enam tuua põletus- ja
tapaohvreid ühelegi teisele jumalale kui ainult Issandale.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Jumal ilmutas oma tõe kõigile rahvastele!
Laulge Issandale uus laul,
sest tema on imesid teinud.
Tema parem käsi ja tema püha käsivars
on toonud temale võidu.
Issand on oma lunastuse teatavaks teinud,
ta on ilmutanud oma õiglust paganate silme ees.
Ta on tuletanud meelde oma heldust
ja oma ustavust Iisraeli soole.
Kõik maailma ääred on näinud
meie Jumala lunastustööd.
Rõkka rõõmust Issanda auks, kogu maailm,
juubeldage, hõisake ja mängige.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Jumal ilmutas oma tõe kõigile rahvastele!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Olgu Jeesus Kristus sul meeles. Tema, kes ta põlvneb Taaveti soost
ja on surnuist üles äratatud – see ongi evangeelium, mille pärast
ma kannatan ja olen ahelais kurjategija kombel. Kuid Jumala Sõna
ei ole aheldatud. Ja selle pärast talun ma kõike nende hüvanguks,
kes on ära valitud, et nemadki võiksid Jeesuses Kristuses pälvida
igavese au. See sõna on uskumistväärt: kui me sureme koos
Kristusega, siis me ka elame ühes temaga, ja kui me kannatame koos
temaga, siis me ka valitseme ühes temaga. Aga kui me tema ära
salgame, siis salgab ka tema meid. Ometi, kui meie ei usu, jääb
tema siiski ustavaks, sest tema ei saa ennast ära salata.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Olge tänulikud kõige eest,
sest see on Jumala tahe Jeesuses Kristuses!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus käis teed Jeruusalemma poole, läks ta Samaaria ja
Galilea vahel läbi. Ja kui ta ühte külasse jõudis, tulid talle
vastu kümme pidalitõbist meest ning jäid eemale seisma. Nad
tõstsid oma häält ja hüüdsid: “Jeesus, õpetaja, halasta meie
peale!” Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: “Minge, näidake
endid preestritele!” Ning kui nad läksid ja teed käisid, said nad
pidalitõvest puhtaks.
Aga üks nende seast, nähes end terveks saanud olevat, tuli tagasi
ja kiitis valjul häälel Jumalat. Ta heitis Jeesuse jalgade ette
silmili maha ja tänas teda. See mees oli samaarlane. Jeesus aga
kostis ja ütles: “Kas neid, kes puhtaks said, polnud mitte kümme?
Kus on ülejäänud üheksa? Kas rohkem ei leidunud kedagi, kes oleks
tulnud tagasi Jumalale au andma, kui üksnes see samaarlane?” Ja ta
ütles talle: “Tõuse ja mine, sinu usk on sind aidanud.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeelium Lk 17 ,11-19

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Issand, me palume Sind, et Sinu arm meile alati eelneks ja järgneks
ning aitaks meil pidevalt olla pühendunud kõigile headele tegudele
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 107:1-16; 2Ms 5:1-9,19-6:3; Hb 3

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 144; 1Kn 18:1-2,17-39; Ap 20:17-38

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Tänases EV-s on Jeesus oma viimasel
teekonnal Jeruusalemma poole, teekonnal, mis algas Luuka evangeeliumi
üheksandas peatükis. Oma teekonnal Galileast lõunasse peab ta läbima
Samaaria. Lugu areneb, kui Jeesus on Samaaria ja Galilea piiril. Just
piiril ja äärealadel olid pidalitõbised sunnitud elama (3Ms 13:45-46;
4Ms 5:2). Jeesus on just külla sisenemas, kui see rühm pidalitõbiseid
võtab julguse Talle vastu minna. Pole selge, kas nad palusid lihtsalt
almust või tegelikult tervenemist. Nad lihtsalt hüüdsid: „Halasta meie
peale.“ See on õppetund meile, et me ei peaks Jumalale ütlema, mida
me enda meelest vajame. Jeesus ei taha neile anda pelgalt almust. Ta
tahab nad ühiskonda tagasi panna, taastada nende väärikuse (3Ms 14:2-3):
„Minge ja näidake endid preestritele.“
Ka paljud meist otsivad halastust – olgu see siis haiguse, leina, patu
või andestamisvõimetuse tõttu. Mõnikord on Jumala arm kohene, kuid
sageli tuleb see vaikselt, järk-järgult, kui me rändame läbi oma elu.
Nagu pidalitõbised, anname ka meie oma vajadustest Jumalale teada. Meie
tervenemine toimub tavaliselt mitte hetkega, vaid „teekonna käigus“.
Meid on ootamas ees palvevastused, kuid siin ja praegu, selle altari
juures, peatume, et tänada. Iga armulaua jagamise eel kordame alandliku
liginemise palvet. Ja me mõistame, et ta on meile taas halastanud – nagu
ta teeb iga kord, kui me palume. Nagu samaarlane, taipame ka meie vahel,
et on toimunud muutus ja me teame, et see pole tulnud ainult meist. Jeesuse
sõnad kõlavad nii õigesti: “Tõuse ja mine, sinu usk on sind aidanud.”
Naamani muutus, esimesest lugemisest, on üsna selge ja kohene. Naamani
vee alla kastmine on toonud kaasa muutuse temas, mitte ainult füüsilise
muutuse – ta on terveks saanud –, vaid ka vaimse. Puhastatuna saab ta
nüüd siseneda Eliisa kotta ja seista tema ees. Tema kunagine ülbe hoiak
on asendunud alandlikkusega. Tema paganlus on asendunud ainsa tõelise
Jumala kummardamisega. See „tänulikkuse hoiak“, mida on näha ka Naamani
puhul, on vastuolus meie tänapäevase „kaeblemiskultuuriga“, mis paneb
meid Jumala armu tähelepanuta jätma. Peame hoidma meeles, et armulauale
tulles tuleme tõelisse templisse – Kristuse ihusse –, et tänada ja oma
tänulikkust kasvatada. Tänase päeva evangeelium rõhutab, et missa on
täiuslik tänuavaldus Isale tähelepanuväärsel ja peaaegu varjatud viisil.
Meie jaoks on see aga nähtav, kui meil on silmad, mis seda näevad.
Evangeelium sisaldab kõiki Püha Missa olulisi elemente. See räägib tänu
avaldamisest ja tuletab meile taas meelde, et just missa on täiuslik
tänuavaldus, täiuslik „eukaristia“. Mida see meie jaoks tähendab?
Tänased lugemised toovad meieni kaks usu väljendamise vormi: abi otsivat
usku ja tänulikkust väljendavat usku. Abi otsiv usk on probleemikeskne.
See võib olla enesekesksuse väljendus. See võib meid panna tundma end
masendununa. Me võime jätkuvalt paluda valesid asju ja meile ei anta.
Teisest küljest on tänulik usk lahenduskeskne. See on positiivne. See
on enesest kaugemale minemise väljendus. Seepärast ütleb püha Paulus
meile: „Olge tänulikud kõige eest, sest see on Jumala tahtmine teie
suhtes Kristuses Jeesuses“ Öelge „aitäh“ enda ümber olevatele inimestele.
Öelge „aitäh“ Jumalale. Tänulikkuse häälekast väljendamisest olulisem on
suhtumine. Aidaku kõigeväeline Jumal meil tähele panna armu rohkust meie
eludes ja kasvatada tänulikkust. Aamen.

Praeguse seisuga on patriarh lord dr HEIGO RITSBEKI poolt kirjutatud 9 raamatul 2280 omanikku.

Kuningriigiaja XXVII pühapäev c aastal

Lugemine prohvet Habakuki raamatust:
Kui kaua, Issand, pean ma hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Karjuma
appi vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased mul
tunda kurja väge ja vaatad pealt mu õnnetust? Hävitus ja vägivald
on igalpool, kuhu silm ulatab nägema – tüli ja lahkmeel on
kasvamas. Ja Issand vastas mulle ja ütles: “Kirjuta üles see
nägemus ja tähenda see tahvli peale, et seda võiks kergesti
lugeda. Sest nägemus, mis sulle antakse, ootab oma
aega, kuid liigub lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota
teda, sest ta tuleb kindlasti ega jää tulemata. Vaata, ülbet ja
ülekohtutegijat ootab kadu, aga õige, kes on ustav, jääb elama”.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge tehke kõvaks oma südant!
Tulgem, hõisakem Issanda ees,
rõkakem rõõmust oma päästekalju poole!
Tulgem Tema palge ette tänamisega,
laulgem Temale kiituselaule.
Tulge, kummardagem ja põlvitagem,
heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette.
Sest Tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas,
tema lambad, keda ta juhib oma parema käega.
Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge paadutage oma südant
nii nagu Meribas, nagu Massa päeval kõrbes.
Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind proovile,
kuigi nad said näha minu vägevaid tegusid.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge tehke kõvaks oma südant!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Ma tuletan sulle meelde, Timoteos, et sa õhutaksid lõkkele Jumala
anni, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu. Jumal ei ole ju
andnud meile arguse vaimu, vaid väe, armastuse ja mõõdukuse vaimu.
Ära siis häbene meie Issandast ega minustki tunnistust andmast,
kes ma olen vangis tema pärast, vaid näe koos minuga vaeva
evangeeliumi heaks, siis annab Jumal sulle jõudu. Joondu usus
Jeesusesse Kristusesse ja armastuses tema vastu nende tervete
õpetuste järgi, mida sa minult oled kuulnud. Seda head, mis sinu
kätte on usaldatud, säilita endas Püha Vaimu abil, kes meis elab.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issanda Sõna jääb püsima igavesti,
Rõõmusõnum, mis teile on kuulutatud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kord ütlesid apostlid oma Issandale: “Kasvata meie usku.” Aga
Issand ütles: “Kui teie usk oleks nagu sinepiivake, võiksite te
öelda sellele mooruspuule: “Juuri end välja ja istuta end merre,”
ning see kuulaks teie sõna. Aga kes teie seast, kelle ori on
kündmas või karja hoidmas, ütleks temale kui ta töölt tuleb: “Istu
kohe lauda!” Eks ütle ta pigem nõnda: “Tee mulle õhtusöök ja pane
siis vöö vööle ja teeni mind. Alles siis kui mina olen söönud ja
joonud, võid sina einet võtta.” Kas aga peremees oma orja selle
eest tänab, et ta tegi kõik nii nagu oli kästud? Nii peate ka teie
käituma: kui te kõik olete täide viinud, mis teile on kästud, siis
ütelge: “Me oleme vääritud orjad, sest me oleme teinud ainult
seda, mis on meie kohus.”” See on püha evangeelium. Ülistus olgu
Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Lk 17,5-10

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Sa oled alati altim kuulama
kui meie palvetama ja annad rohkem, kui me soovime või väärime:
palun vala meie peale oma külluslikku halastust, andes meile
andeks need asjad, mida meie südametunnistus kardab, ja andes
meile need head asjad, mida me pole väärt paluma muidu kui
Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda teenete ja vahenduse läbi,
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,
nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 145; 2Ms 3:1-15; 1Pt 5:1-11

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 66; 1Kn 12:1-20; Ap 19:21-40

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Vaikselt liigume kirikuaastas aega
kus üha tõsisemalt peame hakkama mõtlema iseenda ja Jumala tegeliku
vahekorra peale, meie elu väljakutsete ja usu sügavuse üle, aga ka
igavikuliste asjade üle. Me võime ütelda, et maailma on palju
muutunud, ometi on palju sellist mis ei muutu nii lihtsalt. Esimesest
lugemisest prohvet Habakuki sõnad oleksid justkui meile kirjutatud.
Nii mõnedki on Jumalas pettunud, sest meie ootused ei ole täitunud.
Oleme elus kogenud kaotusi või pettumusi ning ebaõnnestumisi. Ja
see on nii mõnegi ettekujutuse ja usalduse Jumala vastu kõikuma pannud
ja ehk isegi hävitanud. Need sõnad, mis kuulsime, pandi kirja umbes
600 aastat enne Kristust, ajal, mil babüloonlased vallutasid
Jeruusalemma ja juudid olid meeleheitlikus seisus. Sellises seisus
hüüab iga süda Issanda poole:“Kasvata meie usku.” Pangem tähele, et
Jeesus ei vasta – jah, ma suurendan teie usku. Ta ütles: “Kui teie
usk oleks nagu sinepiivake, võiksite te öelda sellele mooruspuule:
“Juuri end välja ja istuta end merre.” Jeesus kasutab seda vastust,
et öelda meile, et usku ei mõõdeta kvantiteedi, vaid kvaliteedi järgi.
See kas on või ei ole. Nii nagu Püha Vaim. Ta ei saa olla „natuke“
kohal. Just seetõttu, kui apostlid ütlesid “Kasvata meie usku”, võttis
Jeesus nad kohe kvantiteedi valdkonnast välja ja viis nende mõtte
väikseima seemneni, mida kuulajad kindlasti teadsid. Teame meiegi,
et nii mõnigi taim suudab kasvada läbi betooni, kasvatada puu,
millel linnud varju leiavad, nii võib ka usu elav vägi mägesid
liigutada. Pangem veel tähele, Jeesus ei rääkinud väikseimast
ühikust, oleks ju saanud ütelda tolmukübe või midagi sarnast. Ta
valis seemne milles oli elu. Tänast EV lõiku meeldib paljudel
jutlustajatel kommenteerida umbes nii: kui teil oleks piisavalt usku,
saaksite teha midagi erakordset, midagi imelist. See võib nii olla.
Kuid edasi lugedes(Lk 17:7–10) näib Jeesus aga vihjavat millelegi
täiesti muule. Ta räägib kohustuste täitmisest. Seega ütleb Jeesus,
et kui meil oleks usk sinepiivakese suurune, võiksid meie igapäevaelu
tavalised tegevused muutuda erakordseks. Seepärast ütlebki püha
Paulus oma teises kirjas Timoteosele: „et sa õhutaksid lõkkele Jumala
anni, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu.“ (2Tm 1:6). Ka
meie kristlastena oleme ristimise kaudu saanud selle elava usu anni;
nüüd on meie kohustus selles usu annis kasvada. Usk, millest me
räägime, on jõud teha häid tegusid, jääda raskustega silmitsi seistes
kindlaks, usk, mis võimaldab meil Jumalast kinni hoida, olenemata meie
elu keerdkäikudest. Samamoodi on see usk, mis aitab meil rasketes
olukordades mõistlikult Jeesuse Kristuse au ja väge teistele näidata,
see on usk, mis aitab meil head teha ka siis, kui kõik meie ümber
näivad järgivat valet ja omaenese usku. Mida see kõik meie jaoks
tähendab? Ühes kirjutises on lause: Üks meie aja suurimaid vigu on
vastuolu paljude tunnistatud usu ja nende igapäevaelu praktika vahel…
(Gaudium et Spes) Meilt oodatakse, et täidame oma igapäevaseid
ülesandeid vastutustundlikult, pühendunult ja ennastsalgavalt. Evangelist
Luukas kasutab jüngriks olemisest, usust ja ustavusest rääkimiseks sageli
isanda ja sulase, tänases lõigus orja rolli. Mõte on selles, et kui
ustavaks kristlaseks olemine on meie kohus, siis ei saa me oodata tasu.
Me ei pruugi oma raskustele kohest leevendust leida, kuid Jumala
lubadused meile on „Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti
ega jää tulemata.“ (Hb 2:2-4) Meie allumine Jumala suveräänsele Tahtele
võimaldab Tal valmistada meile lahenduse, mis ületab meie ootusi ja
arusaamu hetkelistest soovidest. Issanda järgimine tähendab usu anni
vastuvõtmist, andestuse ja õigluse nimel pingutamist ning Jumalale au
andmist. Me ei otsi vähimatki tunnustust ega au endale. Aidaku kõikvõimas
Jumal meil seda tõeks elada inglite abil ja pühade eestkostel. Aamen.

Kuningriigiaja XXVI pühapäev c aastal

Lugemine prohvet Aamose raamatust:
Häda muretule Siionis ja enesekindlale Samaaria mäel, kes te
magate elevandiluust voodites ja laisklete pehmel asemel, sööte
tallesid karjast ja vasikaid nuumlaudast, kes te helistate harfi
ja üritate laule luua nagu Taavet. Te joote veini suurtest
karikatest ja lasete end salvida parima õliga, aga Joosepi
allakäik ei tee teile haiget. Seepärast ootab teid vangipõlv ja
teid viiakse sinna kõigepealt, ning teie pidutsemine ja
laisklemine saavad otsa. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kiida, minu hing, Issandat!
Issand on see,
kes mõistab õiglast kohut neile,
kellele tehakse liiga,
kes annab näljasele leiba
ja päästab lahti kinniseotud.
Kes avab pimedate silmad
ja tõstab sirgeks need, kes on küüru vajunud.
Issand on see, kes kaitseb pagulasi,
aitab vaeseid, leidlapsi ja lesknaisi.
Issand armastab õigeid,
kuid õela ta juhib eksiteele.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kiida, minu hing, Issandat!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast Timoteosele:
Sina, Timoteos, Jumala inimene, taotle õiglust ja jumalakartust,
usku ja armastust, kannatlikkust ja tasadust. Võitle tublit
usuvõitlemist, haara kinni igavesest elust, mille jaoks sa oled
kutsutud, siis kui sa andsid hea tunnistuse paljude tunnistajate
eest. Ma panen sulle südamele Jumala ees, kes kõik elavaks teeb,
ja Jeesuse Kristuse ees, kes Pontsius Pilaatusega rääkides andis
hea tunnistuse: hoia oma kutsumust puhta ja laitmatuna kuni meie
Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni. See sünnib õigel ajal ja saab
nähtavaks õndsa ja ainsa valitseja, kuningate Kuninga ja isandate
Issanda kaudu. Tema käes ainuüksi on surematus, kes Ta elab
ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi
näha. Temale olgu au ja igavene võimus.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jeesus Kristus oli rikas ja sai vaeseks armastuse pärast,
ja Tema vaesus on meid rikkaks teinud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus ütles variseridele: “Oli kord üks rikas mees, kes rõivastus
purpurisse ja peenlinasesse ning pidutses päevast päeva
priiskavalt. Aga üks vaene mees, nimega Laatsarus, kelle ihu oli
täis paiseid, istus maas tema värava ees. Hea meelega oleks
Laatsarus kustutanud oma nälga sellega, mis rikka laualt kukkus.
Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.
Siis sündis nii, et vaene suri ja inglid kandsid ta Aabrahami
sülle. Aga rikas suri samuti ja maeti maha. Ning kui ta põrgus
piina kannatas, vaatas ta üles ja nägi kaugelt Aabrahami ja
Laatsarust tema süles. Siis ta hüüdis ja ütles: “Isa Aabraham,
halasta minu peale ja saada Laatsarus minu juurde, et ta kastaks
oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt
piina selles leegis.” Aabraham aga ütles: “Laps, tuleta meelde, et
sa oled oma hea põlve juba elus kätte saanud, aga Laatsarus
seevastu halva. Nüüd on temal hea põli, aga sina tunned valu.
Pealegi on meie ja teie vahel suur kuristik, nii et need, kes
tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie
juurde.” Aga tema ütles: “Ma palun sind, isa, saada Laatsarus minu
isakotta, sest mul on viis venda, et tema hoiataks neid ja nemad
ei peaks sattuma siia piinapaika.” Kuid Aabraham kostis vastuseks:
“Neil on Mooses ja prohvetid, nemad kuulaku neid!” Aga tema ütles:
“Sugugi mitte, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde
läheks, küll nad siis parandaksid meelt.” Seepeale Aabraham ütles:
“Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, siis ei veena neid ka
see, kui keegi surnuist üles tõuseks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Lk 16,19-31

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal,Sa oled meid loonud iseendale,
ja meie südamed on rahutud, kuni nad leiavad rahu sinus:
palun vala oma armastus meie südametesse ja tõmba meid enda poole,
ja too meid lõpuks oma taevasesse linna kus me näeme Sind näost näkku;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 1; Ps 15; 2Ms 2:1-22; Jh 4

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 84; 1Kn 8:22-30,54-63; Ap 18:1-17

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Tänased lugemised on korralikuks kontrastiks
sellele mida meile tänane edukultus õpetab. Me elame maailmas, mis kiidab
saavutusi ja pöörab pea ebaõnnestumistelt. Me elame ühiskonnas, mis ütleb,
et inimesed väärivad kõike, mida nad saavutavad. Rõhk ei ole selles, kes on
inimesed, vaid selles, mida nad suudavad teha ja mida nad oma tööga saavutada
saavad. Kellele ei meeldi ilusad ja edukad inimesed. Rikas mees läks põrgusse.
Mitte sellepärast, et ta oleks oma raha patus raha teeninud, ega selle pärast,
et ta oleks abist keeldunud, vaid kuna ta lihtsalt ignoreeris Laatsarust oma
väravas. Teda ei mõistetud hukka mitte selle pärast, mida ta oli teinud, vaid
just selle pärast, mida ta polnud teinud: ta oli nii endasse kinni jäänud, et
ei teinud ühtegi pingutust, et aidata meest, kes tema väravas vaevles ja suri.
Samas võiksime ütelda, et mis on sellel lool pistmist meiega, kes me end just
rikkaks ei pea. Meiegi usu elamise viis võib olla väga individualistlik ja
enesekeskne. Rõhk on ehk isiklikul „hinge päästmisel“ ja selle saavutamisel
moraalselt hea inimesena olemise kaudu. Me peaksime hoiduma kõigitiliselt
enda usuelu muutumisest variseerlikuks, kus kõik on n.ö. õigeks lihvitud,
aga kaasteelise tarviduste hüvaks jäävad käed lühikeseks. Tänase evangeeliumi
lõpus on stseen, kus rikas mees palub kellelgi minna ta vendade juurde neid
hoiatama, et nad ei jagaks tema saatust. Aabraham vastas, et neil on Mooses
ja prohvetid. Meil ​​pole ainult Mooses ja prohvetid, meil on Jumala Poeg, Kes
on surnuist üles äratatud. Me võtame vastu Tema ülestõusnud Ihu ja Vere. Ja Ta
käsib meil seda teha tema mälestuseks. Kui me Teda vastu võtame, peaksime saama
üheks ihuks, üheks vaimuks Temas. Seda Tema tahabki – luua meie kaudu tõelist
perekonda, tõelist Kristuse Ihu, kus kõik anname oma panuse selle üles ehitamiseks.
Selles Ev lõigus on ka toiduga kaetud laud. See on oluline sümbol millest olen
varasemates jutlustes rääkinud, kuid see viitab meie armulauale, millest osa
saama julgeme igal pühapäeval tulla. Kas võime armulauale liginedes ütelda,
et oleme möödunud nädalal teinud endast kõik jagamaks Jumala armu kõikidele,
kellega oleme kohtunud, veelgi enam, neile kes seda kõige enam vajavad?
Tänane EV on üks Jeesuse parimaid tähendamissõnu ja ilmselt ka üks tema kõige
valesti mõistetumaid. Paljud inimesed arvavad, et see räägib meile elust pärast
surma – kes läheb taevasse, kes põrgusse. See ei räägi midagi taeva ega põrgu
kohta. Selles tähendamissõnas pole midagi, mis ütleks rikkuse kohta.
Mõned ütlevad, et Jeesus eelistab vaeseid rikastele. Aga tähendamissõnas pole
ka midagi sellist, mis seda ütleks. Aga Jeesus on väga selge ja tal on öelda
ainult üks asi ning see on kogu tähendamissõna kõige olulisem osa. Luuka
evangeeliumis kaks salmi varem on öelnud, et ta rääkis rahaarmastavate
variseridega. Jeesus ütles selle tähendamissõna ainult variseridele, kes
armastasid raha – mitte neile, kellel oli raha, vaid kes armastasid raha.
Jeesus pole öelnud midagi selle kohta, kas rikas mees on hea, halb või ükskõikne.
Ja ta ei ütle, et Laatsarus oli üllas vaene mees. Ta lihtsalt ütleb, et too
oli väravas nii vaene mees, et koerad tulid ja lakkusid ta haavandeid ainsa
lohutusena. Pangem ka tähele, et kui Laatsarus suri ei viidud teda mitte „Jumala
juurde”, vaid „inglid kandsid ta Aabrahami sülle”. Siin loos pole seiukohta
rikkuse ja vaesuse, taeva ja põrgu kohta. On veel üks tähelepanek. Kahe
mehe peale on loos ainult üks nimi. See on Laatsarus ja sõna Laatsarus tähendab
„see, keda Jumal aitab“. Nime omamine tähendab väärtust ja Jumala jaoks
tähendab nime andmine seda, et sa oled Tema silmis tõeliselt oluline.
Mida see kõik meie jaoks tähendab? Jeesus ei ütle, et sind karistatakse rikkuse
omamise eest, aga ta ei ütle ka seda, et Laatsarust premeeritakse headuse eest.
Esimene samm taeva õndsusesse on teada oma igatsust Jumala järele ja teadvustada
oma vajadust kaasteeliste järele. Meid on siia maailma pandud mitte selleks,
et niisama raha koguda, mitte selleks, et niisama head nime hoida. Me oleme siin,
et järgida Teda, Kes õpetab meile, et kui sa otsid taevast, siis ära vaata üles
taevasse. Kui otsime taevast, peame õppima armastama.Täna tuletab Kirik meile
meelde, et kui otsid taevast, pead õppima armastama nii, nagu Jeesus meid
armastab. Selles endalt pilgu tõstmises ja Jumala armu igatsuses ja jagamises
ongi kogu meie nimi, mis on taevasse kirja pandud. Aamen.