ÜLESTÕUSMISAJA II PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil päevil sündis rahva seas apostlite käe läbi palju tunnustähti ja
imetegusid. Ja apostlid olid kõik ühel meelel koos Saalomoni sammaskäigus. Keegi
ei julgenud küll nendega avalikult ühte hoida, kuid rahvas pidas neist väga
lugu. Aga nende hulka, kes uskusid Issandasse, tuli juurde hulgaliselt mehi ja
naisi. Kandsid ju inimesed haigeid voodite ja kanderaamidega tänavatele selleks,
et kui Peetrus mööda läheb, langeks kasvõi tema varigi mõnede peale nende seast.
Rahvast tuli Jeruusalemma ka ümberkaudsetest linnadest, ja nad tõid enestega
haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid, kes said kõik terveks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Tänage Issandat, sest Tema on hea!
Tänage Issandat, sest Tema on hea
ning Tema heldus kestab igavesti.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Mind löödi ja tõugati, et ma kukuksin,
kuid Issand hoidis mind langemast.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on nurgakiviks saanud.
See on päev, mille Issand on teinud,
rõõmustagem ja hõisakem selle üle.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma tänan Sind, Issand, et Sa mulle vastasid!
Teine lugemine püha apostel Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline ahistuses, samuti teie kuningriigis ja
vankumatus usalduses Issanda vastu, olin Jumala Sõna ja Jeesuse tunnistuse
pärast saarel, mida hüütakse Patmoseks. Ja Issanda päeval ma olin Vaimust
haaratud ja kuulsin oma selja taga vägevat häält, otsekui pasunahäält, mis
ütles: “Mida sa näed, see kirjuta raamatusse ja saada seitsmele Aasia
kogudusele”. Aga mina pöördusin ümber, et näha, kelle hääl see minuga räägib. Ja
ma nägin seitset kuldset lambijalga ja lambijalgade keskel kedagi, kes oli
Inimese Poja sarnane. Tal oli seljas pikk kuub, mis oli vöötatud kuldvööga, ja
kui ma teda nägin, langesin ma nagu surnu tema jalge ette. Aga tema pani oma
parema käe minu peale ning ütles: “Ära karda, mina olen esimene ja viimne; mina
olen elus, sest vaata, ma olin surnud, aga nüüd ma elan igavesest ajast
igavesti. Ja minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Kirjuta üles, mida sa oled
näinud, mis nüüd on ja mis hakkab sündima pärast seda.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Sina usud mind sellepärast, et sa oled mind näinud.
Õndsad on need, kes ei näe, aga siiski usuvad!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Nädala esimese päeva õhtul, kui jüngrid olid riivistatud ukse taga, hirmust
juutide ees, tuli Jeesus ja seisis nende seas ning ütles: “Rahu olgu teiega.” Ja
kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Jüngrid said Issandat
nähes väga rõõmsaks. Jeesus aga ütles taas: “Rahu olgu teiega. Nii nagu minu Isa
on mind läkitanud, nõnda läikitan ka mina teid.” Ja kui ta seda oli öelnud,
hingas ta nende peale ja ütles: “Võtke vastu püha Vaim! Kellele teie patud
andeks annate, neile on need andeks antud; kellele te patud kinnitate, neile on
need kinnitatud.”
Aga Toomas, üks kaheteistkümnest, keda hüüti Kaksikuks, ei olnud nende hulgas
kui Jeesus (esimest korda nende juurde) tuli. Ning jüngrid ütlesid temale: “Me
nägime Issandat.” Aga tema ütles neile: “Kui ma ei näe tema kätes naelte jälgi
ega pane oma sõrme naelte asemesse ja oma kätt tema külje sisse, siis ma ei
usu”.
Kaheksa päeva pärast, kui jüngrid olid taas toas ja Toomas oli ühes nendega,
tuli Jeesus, olgugi et uks oli riivis, seisis nende keskel ja ütles: “Rahu olgu
teiega!” Seejärel ütles ta Toomasele: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi;
siruta oma oma käsi siia ja pane see minu külje sisse ning ära ole uskumatu,
vaid usklik!” Toomas vastas ning ütles talle: “Minu Issand ja minu Jumal!” Aga
Jeesus ütles talle: “Et sa mind oled näinud, siis usud sa; õndsad on need, kes
ei näe, aga siiski usuvad”.
Ja Jeesus tegi veel teistsuguseidki tunnustähti oma jüngrite ees, mida ei ole
kirjutatud sellesse raamatusse. Aga need siin on kirjutatud, et te usuksite, et
Jeesus on Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Kõikvõimas ja igavene Jumal, Kes paasamüsteeriumis oled sõlminud uue lepituslepingu:
palun anna, et kõik, kes on uuesti sündinud Kristuse Ihu osadusse,
võiksid oma eludes näidata seda, mida nad usu kaudu tunnistavad;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 66; ; Trk 2:23-3:9; Rm 1:1-12
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 33; Sf 3:14-20; Jh 20:19-31
Mõtisklus
Armsa õed ja vennad Issandas. Kui me igal pühapäeval missale kokku tuleme,
tuleme kokku saama ülestõusnud Jeesusega. Meie kohalolek ja osavõtt armulauast
on usuakt – isikliku usu ja ühise usu akt. Ühiselt palvetades aitame ka
üksteisel tugevamini uskuda, loota ja armastada. Nii saame tugevamaks
kristlikuks koguduses. Meie kohta võib öelda seda, mida kuulsime esimesest
lugemisest Jeruusalemma algkiriku kohta: .. inimeste arv, kes hakkasid
Issandasse uskuma, kasvas pidevalt. Meie ühine usk on ennekõike usk
Jeesusesse Kristusesse. Me usume, et Ta on surnuist üles tõusnud, et Ta on
elus Iseendas ja elav meis ning et Ta on meie Õpetaja, Issand ja Lunastaja.
Kuid mitte keegi ei saa meie eest uskuda. Seda näitab tänane evangeelium.
On ülestõusmispüha ja jüngrid on lukustatud ruumis koos. Pärast seda, mis
juhtus Jeesusega vaid kaks päeva tagasi, ei julge nad hirmu tõttu välja minna.
Kuid Jeesus ise ei varja end. Ta tuleb nende juurde. Tema tervitus toob rahu.
Evangelist Johannese jaoks on ülestõusmispüha ja Vaimu kingitus ülestõusnud
Kristuse hingus. Jüngrid hingavad sisse Vaimu ja Vaim saab osaks nende elust.
Varsti lahkuvad nad ülemist toast uute inimestena – kartmatute ja julgete,
energiliste ja innukate inimestena. Kuid üks apostlitest on puudu. Tema nimi
on Toomas. Ta on üks apostlitest, osa rühmast. Kuid ta on ka eristuv,
iseseisev. Tema jaoks on ausus ja siirus tegelikult tähtsamad kui lojaalsus
ja kuuluvus. Nii et kui teised ütlevad: “Me oleme näinud Issandat”, teatab
ta kindlalt, et enne kui ta on valmis uskuma, et Jeesus on tõesti üles tõusnud
ja elab, peab ta Teda ise nägema. Ta ei aktsepteeri seda väidet ainult
teiste sõnade järgi. Evangeeliumist saame teada, et Toomas hakkab uskuma
ülestõusnud Jeesusesse samamoodi nagu teised jüngrid ehk siis, kui ta näeb
Issandat ise. Kuid selles, kuidas evangelist Johannes loo jutustab, näeme ka
kõiki neid, kes ei ole veel näinud Issandat lihas, kuid kes on samamoodi
kutsutud temasse uskuma. Me oleme nende paljude põlvkondade usklike seas,
kelle kohta võib öelda: “Õndsad on need, kes ei ole näinud ja siiski usuvad.”
Jeesus on andnud Vaimu teile ja mulle, esmalt ristimisel, seejärel kinnitamisel
ja seejärel igal armulaual, millest osa võtame. Meie usk on üks peamisi ande,
mis meile on antud. Kuid see ei ole ühekordne kingitus, vaid elu koos Kristusega
Kiriku ühtsuses. Võime koguni ütelda, et usk on justkui elus nähtus mis võib
ka närbuda ja surra hooletusse. Me peame oma usu pärast palvetama, oma usku
mõtestama ja seda armastuse tegudes tõeks elama. See ei tähenda, et meil kunagi
kahtlusi ei tekiks. Kuid usk sellesse, et Jumala arm ja ligiolu kannavad meid
igavese rõõmu poole võidab kõik kahtlused. Aamen.