Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

ADVENDIAJA I PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jeremija raamatust:
Vaata, ütleb Issand, päevad tulevad, mil ma viin täide oma lunastusesõna, mille
ma olen rääkinud Iisraeli soo ja Juuda koja kohta. Neil päevil ja sel ajal lasen
ma tärgata Taavetile õiguse võsu. Ning tema teeb maa peal õigust ja õiglust.
Neil päevil saab Juuda päästetud ja Jeruusalemm elab rahus, ning teda hüütakse
nimega “Issand on meie õiglus”. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, Sinu poole ma tõstan oma hinge!
Issand, anna oma teed mulle teada ja õpeta mulle oma rajad.
Sea mind oma tõeteele ja õpeta mind,
sest Sina oled Jumal, mu Lunastaja,
Sind ma ootan kogu aja.
Issand on hea ja õiglane,
seepärast õpetab ta patustele õiget teed.
Ta juhib leplikud õigluse juurde
ja õpetab alandlikele oma teed.
Tõde ja halastus on Issanda teedel,
kõigile, kes peavad kinni ta lepingust ja käskudest.
Issand usaldab neid, kes teda kardavad –
nende jaoks ta on teinud oma lepingu.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sinu poole ma tõstan oma hinge!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele:
Vennad, kasvatagu Issand teie armastust, tehku see rohkeks nii teie eneste vahel
kui ka kõikide vastu, nõnda nagu meiegi oleme teile oma armastust üles näidanud,
et kinnitada teie meelt pühaduses ja laitmatuses, Jumala ja meie Isa palge ees,
siis kui meie Issand tuleb ühes kõigi oma pühakutega. Aga viimaks, vennad, me
palume ja paneme teile südamele Issandas Jeesuses, et nii, nagu te olete meilt
teada saanud, kuidas teil tuleb elada ja olla Jumalale meele järgi – nagu te
juba elategi -, nõnda saage selles veel täiuslikumaks. Sest te teate, millised
käsud me oleme teile andnud Issandas Jeesuses. See on Jumala Sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, näita meile oma heldust
ja tee meid õndsaks!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Sel ajal ilmuvad märgid nii päikeses, kuus kui
tähtedes, ning rahvad on hirmul ja ängistuses merekohina ja vetevoogude pärast.
Neil päevil on inimesed hirmust halvatud kõige selle kartuses, mis maailma peale
on tulemas, sest taevavägesid kõigutatakse. Siis näevad nad Inimese Poega
tulevat pilve sees – tema väes ja hiilguses. Aga kui see kõik hakkab sündima,
siis ajage sirgu oma selg ja tõstke oma pea, sest teie lunastus läheneb.
Aga hoidke end, et teie meel ei oleks koormatud liigsöömise, purjutamise ega
peatoiduse muredega, ja et see päev ei tabaks teid ootamatult nagu linnupael,
sest see tuleb kõikide peale, kes elavad maa peal. Olge siis valvsad igal ajal
ja paluge, et te suudaksite põgeneda kõige selle eest, mis on tulemas, ning
seista Inimese Poja ees. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõikvõimas Jumal, palun anna meile armu, et me võiksime heita kõrvale
pimeduse teod ja panna meie selga valguse rüü, praegu sellel sureliku
elu ajal, mil Sinu Poeg Jeesus Kristus tuli meile külla suure alandlikkusega;
et viimsel päeval, kui Ta tuleb taas oma hiilgavas majesteetlikkuses kohut
mõistma nii elavate kui ka surnute üle, võiksime tõusta surematusse ellu;
Tema läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga,
üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 50; Ml 3:1-6,21-24; Lk 1:5-25

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 48; Ps 126; Js 62; Mt 25:1-13

Mõtisklus.
Head õed ja vennad Issandas. Oleme jõudnud kirikuaasta esimesse päeva.
Issanda tulemise ootuse aega. Advent tuletab meile meelde Issanda kolme
tulekut – ajaloolist tulekut üle 2000 aasta tagasi; tulekut igal päeval meie
elu müsteeriumites ja taevavägede hiilguses tulemist aegade lõpus, milles
täitub Jumala plaan kogu loodu suhtes. See on kutse teha uus algus meie
isiklikul vaimsel teekonnal. Oluline osa uue liturgilise aasta alguse
protsessist on mõtisklus mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorra üle.
Uut aastat alustades peame meeles hoidma, et Kristuse elu lunastavad sündmused,
surm ja ülestõusmine, peavad olema kesksel kohal nii igapäevases kui ka
liturgilises elus. Alanud on ettevalmistusperiood meie Päästja Kristuse
sündimise tähistamiseks jõulude ajal. Kõik missa lugemised soovitavad meil
end valmis seada, valvata, pöörata kõrvale oma ekslikelt teedelt ja usaldada
oma elu üha rohkem Jumalale. Alles siis, kui püüame siiralt oma elu eeskujuks
võtta Jeesuse Kristuse, kogeb meie hing tõelist vabadust. Jeesuse üleskutses
“Aga hoidke end” püsimine nõuab, et me ka tegelikult seda kuulaksime, ja seda,
et me mõtiskleksime selle üle ning rakendaksime õpitu ellu. Kristuse tõeline
jünger esitab küsimuse: “Mida ma sean endale oma elu peamiseks eesmärgiks?”
Minu karjäär, materiaalse vara omandamine, naudingute otsimine või Jumala ja
ligimese teenimine? Jeesus õpetab meile, millised asjad on tõeliselt olulised
ja mis mitte. Lisaks toob Kristuse jüngriks olemine tasu. See toob vabaduse
hirmust, hirmust enda ees, hirmust oma eluga toimetulemise ees, hirmust
vastuolude ja teiste vastuseisu ees, hirmust surma ees. 1.Johannese kirjast
loeme: Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja,
sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses.
Kui meil ei ole armastust ega austust Jumala vastu, austust, lugupidamist
ega haletsust teiste vastu, siis oleme jõudnud faasi, kus valime eksida, nagu
ütles Jeesus oma palves viimasel õhtusöömaajal Juuda kohta.”Keegi pole kadunud
peale selle, kes otsustas eksida.” See peakski meid kutsuma tõeliselt ennast
hoidma, et meie enda saatuse valik kogu igavikuks jääb täielikult meie enda
teha. Tänases evangeeliumis ütles Jeesus:”Aga hoidke end, et teie meel ei
oleks koormatud…Olge siis valvsad igal ajal ja paluge.” Meil peaks olema hea
vaimne elu, olema ühendus Jumalaga, et elada muretult. Meie usk ja usaldus on
Jumalas. Jumal hoolitseb meie eest. Kui oleme palvetenud, ei juhtu sageli ime
ja probleem kaoks justkui iseenesest, vaid me saame sisemise rahu, et Jeesus
hoolitseb meie eest. Terve päeva teeme otsuseid ja mõned neist on olulised.
Olgu suur või väike küsimus, kuulake Jumalat alati enne otsuse tegemist. Väike
vaikne hääl juhib meid. Mõnikord juhib Püha Vaim meid andes sisemist rahu. Kui
meil pole seda sisemist rahu, ei tohiks me selles suunas edasi liikuda. Peaksime
ootama ja liikuma selles suunas, kus meie Issand annab meile sisemise rahu.
Jeesuslapse Terèse ütles, et isegi tema elu kõige häirivamates katsumustes
ei jätnud sisemine rahu teda kunagi! Mida see meie jaoks tähendab? Advendiaega
alustades keskendugem Jumala usaldamisele. Kas me paneme oma lootuse Tema peale?
Kas usume, et Ta juhib meid ja täidab meid oma Sõnaga? Usaldades Jumalat, saame
valmistada oma südame ette Jeesuse tulekuks ja leida rahu Tema ustavuses. Teises
lugemises palvetab Paulus, et tessalooniklased kasvaksid armastuses ja elaksid
pühaduses. See sõnum on adventi alustades oluline. Oleme kutsutud armastama üha
rohkem ja elama väärikamat elu. See tähendab patu vältimist ja püüdlust teha
seda, mis on õige. Peaksime vältima asju, mis meid Jumalast eemale tõmbavad.
Selle asemel peaksime keskenduma palvele ja headele tegudele. Jeesus kutsub meid
elama Jumalale meelepärasel viisil. Nendel teemadel mõtiskledes avagem oma südamed
Jumala juhatusele ja püüdkem elada viisil, mis Talle meeldib. Toogu alanud
advendiaeg meid Jumalale lähemale ja valmistagu meie südamed ette Kristuse sünniks.
Aamen.

KRISTUS KUNINGA SUURPÜHA B AASTAL

Lugemine prohvet Taanieli raamatust:
Mina, Taaniel, nägin öises nägemuses: ja vaata, taeva pilvedega tuli keegi, kes
oli Inimesepoja sarnane. Ta tuli elatanu juurde ning viidi tema ette. Ja tema
kätte anti valitsemine, au ja Kuningriik. Kõik rahvad, hõimud ja keeled teenisid
teda. Tema valitsemine on igavene valitsemine, mis ei lõpe. Ning tema kuningriik
ei kao. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on kirkuse kuningas!
Issand on kuningas, kirkusega on ta rüütatud.
Issand on rüütatud, võimusega vöötatud.
Tema on kinnitanud maailma
nii, et see ei vangu.
Sinu aujärg on kindel muistsest ajast,
Sina oled igavesest ajast.
Jõed tõstsid oma häält, jõed tõstsid võimukalt oma häält,
jõed tõstsid oma kohina.
Ülevam kui paljude vete kohin,
võimsam kui meremüha on Issand ülal kõrges.
Sinu seadused on kindlad ja uskumist väärt,
sinu kojale on omane pühadus, oh Issand,
igaveseks ajaks!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on kirkuse kuningas!

Teine lugemine püha apostel Johannese ilmutuse raamatust:
Jeesus Kristus on ustav tunnistaja, esmasündinu surnute seast, maa kuningate
valitseja. Tema armastab meid ja on lunastanud meie patud oma vere läbi. Tema on
teinud meid kuningateks ja preestriteks Jumala, oma Isa ees. Temale olgu kirkus
ja võimus igavesest ajast igavesti. Aamen.
Vaata, ta tuleb taeva pilvedega ja kõikide silmad saavad teda näha, ka nende
silmad, kes tema läbi torkasid, ning kõik rahvad maa peal nutavad tema pärast.
Jah, aamen. Mina olen alfa ja oomega, ütleb Issand – Jumal, kes on ja kes tuleb
Kõigeväeline. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kiidetud olgu, kes tuleb Issanda nimel,
kiidetud olgu meie Issanda kuningriik!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal küsis Pilaatus Jeesuse käest: “Kas sina oled juutide kuningas?” Jeesus
vastas: “Kas sa ütled seda omast peast või on seda sulle keegi minu kohta
öelnud?” Pilaatus kostis vastuseks: “Kas olen mina siis juut? Sinu oma rahvas ja
ülempreestrid on sind andnud minu kätte. Mida oled sa teinud?” Jeesus ütles:
“Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui mu kuningriik sellest maailmast
oleks, küll siis mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide
kätte. Aga minu kuningriik ei ole sellest maailmast.” Pilaatus ütles: “Ja
siiski, kas Sa oled kuningas?” Jeesus vastas: “Need on sinu sõnad, et ma olen
kuningas. Selle jaoks ma olengi sündinud ja tulnud maailma, et tõest tunnistada.
Ja igaüks, kes on tõe seest, see kuulab minu häält.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Kõikvõimas ja igavene Jumal, Kelle tahe on taastada kõik Sinu armastatud Pojas,
kuningate Kuningas ja isandate Issandas. Palun, anna halastavalt, et patu poolt
lõhestatud ja orjastatud maa rahvad vabastataks ja koondataks Tema kõige armulisema
valitsemise alla;
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 145; Jr 3:14-18; 1Kr 11:17-32

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 103; Js 25:1-9; Jh 5:17-29

Magusaim Jeesus, inimkonna Lunastaja, vaata meie,
alandlikult Sinu altari ette heitnute peale. Me kuulume
Sulle ja tahame olla Sinu omandus; et aga olla Sinuga
kindlamalt ühendatud, vaata, pühendab igaüks meist
täna end vabalt Sinu Pühimale Südamele. Paljud ei ole
Sind kunagi tundnud; samuti on paljud, põlates Su käske,
Sind ära tõuganud. Halasta nende kõikide peale,
halastavaim Jeesus, ja tõmba nad oma Pühimasse
Südamesse. Ole Kuningas, oo Issand, mitte ainult
ustavatele, kes pole Sind kunagi hüljanud, vaid ka
kadunud lastele, kes on Su maha jätnud; anna, et nad
naaseksid kiiresti oma Isakoju, et mitte surra armetusest
ja näljast. Ole Kuningas neile, kes on petetud ekslikest
arvamustest või keda lahkmeel eelmal hoiab ning kutsu
nad tagasi tõe ja usu ühtsuse sadamasse, nii et peagi
võiks olla vaid üks kari ja üks Karjane. Ole Sina Kuningaks
kõigile neile, kes on siiani ebajumalakummardamise või
islami pimeduses ja ära keeldu tõmbamast neid kõiki
Jumala valgusse ja kuningriiki. Pööra oma halastuse
silmad selle rahva laste poole, kes kord oli Sinu valitud
rahvas: ammu kutsusid nad eneste peale Päästja Vere;
laskugu See nüüd nende peale, kui lunastuse ja elu allikas.
Anna, oo Issand, oma Kirikule kindlust vabaduses ja
kaitses kahju eest; anna rahu ja korda kõigile rahvastele
ning kaikugu maa poolusest pooluseni ühest hüüust: “Kiitus
olgu Jumalikule Südamele, mis tõi meile pääste; temale
olgu au ja austus igavesti.” Aamen.

Inimkonna pühendamise akt Kuningas Jeesus Kristusele
Täisindulgents antakse kristlasele, kes Meie Issanda Jeesuse Kristuse,
Kõiksuse Kuninga suurpühal loeb avalikult inimkonna pühendamise akti
Kuningas Jeesusele Kristusele (Iesu dulcissime, Redemptor); [selle palve
lugemisel] teistel asjaoludel on indulgents osaline.
(Enciridion Indulgentiarumi 4. väljaanne. http://tabernaakel.blogspot.com/)

Mõtisklus.
Head vennad ja õed Issandas. Täna tähistame kogu püha Kirikuga Kristus Kuninga
suurpüha. Osad protestantlikud kogudused kutsuvad seda ka Igavikupühapäevaks.
On oluline meeles hoida Kristuse autoriteedi ja kuningriigi tähtsust maailmas,
eriti ajal, mil Euroopa ühiskond paistab silma usuliste väärtuste asendamises
“mina ise” ideoloogiaga. Tänase püha eesmärgiks on rõhutada Kristuse igavikulisust
ajalise võimu ja autoriteedi ees. Tänased lugemised aitavad meil mõista, kuidas
Jeesuse kuningriik on teistsugune maistest kuningriikidest ja kuidas Kristuse
kuningriik toimib mitmel tasandil korraga. Jeesus ütles:”Minu kuningriik ei ole
sellest maailmast.” Jeesus räägib Kuningriigist, mis on vaimne Kuningriik, kus
tõeline valitsemine toimub armu, tõe ja õigluse kaudu. Meie kokku kasvamine sellesama
Kuningriigiga seisneb selles, et me vaatame kaugemale materiaalsetest väärtustest
ja hakkame hindama, mida tähendab elada Jumala Kuningriigis. Pilatuse küsimus:
„Ja siiski, kas Sa oled kuningas?” on kirjakoht, kus Jeesus räägib oma valitsemisest.
Jeesus vastab: “Selle jaoks ma olengi sündinud ja tulnud maailma, et tõest tunnistada.
Ja igaüks, kes on tõe seest, see kuulab minu häält.” Siin Jeesus toob välja, et
Tema kuningriik on seotud tõega. Tõde ei ole ainult informatsioon, vaid elav
reaalsus, mis toob vabaduse. Tõde, mida Jeesus räägib, on see, mis vabastab meid
pettustest, eksimustest ja valedest. Kristuse Kuningriiki kuulumine tähendab, et
me püüame elada selles tõelises, vabadust toovas tões. See toob meelerahu ja kindluse,
sest me saame elada Jumala tahte järgi, mis on alati tõde. Jeesuse sõnad:
“Kui mu kuningriik sellest maailmast oleks, küll siis mu sulased oleksid võidelnud…”
See on suurepärane, et Kristuse kuningriik kutsub meid loobuma maailmas levinud
võimu ja au järgi jooksmisest. Meie kuningas ei ole kasutanud oma Kuningriigi
ülesehitamisel maailma meetodeid. Kristus kutsub meid elama oma elu armastuses ja
teenimises, mitte otsima au või võimu. Meie vaimne areng on seotud tõe otsimisega
ja selle aktsepteerimisega oma elus. Jeesus kutsub meid elama Jumala tõe järgi,
mis ei ole alati kooskõlas maailmas valitseva arvamusega. Meie ülesanne on kuulata
Tõde – Jeesust – ja jagada seda teistega, elades oma elu Tema eeskuju järgi.
Tema Kuningriigis on alandlikkus ja teenimine kõrgemad väärtused kui maine au ja võim.
On oluline, et meie elu on täis pühendumist sellele, et Kristus oleks meie elu
kuningas, ja et meie igapäevaelu kajastaks Tema Kuningriigi väärtusi. Mida tähendab
Kristuse Kuningriik? Kristuse kuningriik on selline, mis ulatub igavikku ja ei lõpe,
see tähendab, et Kristus valitseb igavesti. Juba nüüd on Tema Kuningriik ilmsiks
saanud. Jeesuse sõnad “minu kuningriik ei ole sellest maailmast”, viitavad sellele,
et Kristuse valitsus ei sõltu maailma poliitilistest struktuuridest ega maistest võimudest.
Püha Kirik on selle Kuningriigi teenija ja vahendaja. Kiriku nähtav osa, on
tunnistuseks Kristuse Kuningriigi kohalolekust siin maailmas. Kiriku nähtav osa
on seotud Kristuse tõega. Jeesus on Kuningas, kellel on autoriteet mitte ainult
vaimses maailmas, vaid ka Kiriku igapäevases elus. Kiriku õpetus, sakramentide jagamine
ja autoriteet põhinevad tõel, mida Jeesus kuulutas. Kiriku nähtav valitsemine on seotud
Kristuse valitsemisega maa peal, olles Tema esindaja ja teenija.
Mida see tähendab meie jaoks? Jeesuse kuningriik toob vabaduse – see ei ole seotud
ilmaliku meelelahutuse, raha või materiaalsete asjadega, vaid vabadusega patust ja
surmast (Joh 18:37). Kui me oleme osa Kristuse Kuningriigist, elame vabaduses, mis
annab meelerahu andestuse kaudu. Ükskõik, kui suured on meie mured, usaldame oma elu
Kristusele, Kes on meie Kuningas. Jeesuse Kuningriik on täis andestust ja rahu. Kui me
laseme Kristusel valitseda oma elus, siis ei lasku me solvumisse ega jää pidevalt
mineviku vigadesse kinni. Selle asemel anname ja saame andeks ning laseme lahti
lahkhelidest ja kahtlustest. Andestus ei ole ainult sõnad, vaid sügav hingelt
ärasaamise ja leppimise tegu. See toob sisemise rahu ja vabaduse. Kuna Jeesus ütles, et
Tema Kuningriik ei ole sellest maailmast, siis püha Kirik kutsub meid elama tõelise
Kuningriigi väärtuste järgi. See tähendab, et me ei seosta oma elu eesmärke ainult
materiaalse heaolu ja maise edu otsimisega. Selle asemel vaatame igapäevaelu kui kutset
teenida Jumalat ja Tema Kuningriiki. Lõpuks on Jeesuse kuningriik seotud ka kannatusega.
Kui me järgime Kristust, siis see ei tähenda ainult maist õnne ja edu, vaid ka valmisolekut
taluda raskusi ja kannatusi Temaga koos, järgides Tema eeskuju. Kui me talume raskusi
usus ja armastuses, näitame, et Kristus valitseb meie südames, mitte maailma kaduv mugavus.
Hoidkem meeles, et Kristus on kõige oleva Kuningas ja Tema valitsus on kohal mitte
ainult vaimses mõttes, vaid ka kogu loodu hulgas Kiriku kaudu. Aamen.

Kuningriigiaja XXXIII pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Taanieli raamatust:
Neil päevil tõuseb Miikael, suur inglite vürst, ja astub välja sinu rahva laste
eest. Siis on ahistuse aeg, millist pole olnud rahvaste algusest peale kuni
selle ajani. Aga sinu rahvas päästetakse – kõik need, kes on raamatusse
kirjutatud. Ja paljud nende seast, kes magavad maapõrmus, ärkavad – ühed
igaveseks eluks, teised teotuseks ja igaveseks ärapõlgamiseks. Siis säravad
mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes on juhatanud paljusid
õigluse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kaitse mind, mu Jumal, sest Sinu peale ma loodan!
Ma ütlen sulle, sina oled mu Issand.
Sina, Issand, annad mulle mu pärisosa ja ulatad mulle mu karika,
sinu kätes on kõik, mis mulle liisu järgi on langenud.
Ma tahan kiita Issandat, kes annab mulle nõu,
öösiti manitseb ta mind mu neerudes.
Issand on alati mu silme ees,
Tema seisab mu paremal pool ja ma ei vangu.
Sellepärast rõõmustab mu süda ja hõiskab mu hing,
ning mu ihu võib elada kartmata ohtu.
Sest sina ei jäta mu hinge surmavalda
ega lase oma pühal näha kaduvust.
Ma ütlesin Issandale: sina oled mu Issand,
sina üksi oled mu õnn.
Sina annad mulle teada elurajad,
sinu palge ees on rõõmuküllus, hüved üha su paremal käel.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kaitse mind, mu Jumal, sest Sinu peale ma loodan!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vana Seaduse järgi seisab iga preester päevast päeva oma ametis ja toob üha
neidsamu ohvreid, mis ei suuda kunagi patte ära kaotada. Aga Jeesus Kristus on,
oma ainsama ohvriga pattude eest, istunud Jumala paremale käele. Nüüd ootab ta
ainult seni, kuni ta vaenlased pannakse järiks tema jalgade alla, sest üheainsa
ohvri kaudu on ta need, keda pühitsetakse, jäädavalt täiuslikuks teinud. Kus aga
patud on andeks antud, seal pole patuohvrit enam tarvis.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Valvake ja olge palves igal ajal,
et te võiksite seista Inimese Poja ees!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: “Neil päevil, pärast suurt ahistust,
pimeneb päike ja kuu ei anna enam oma valgust, tähed langevad taevast alla ja
taevavägesid kõigutatakse. Siis nähakse Inimese Poega tulevat pilve sees suure
väe ja auhiilgusega. Ning tema läkitab oma inglid ja kogub kokku oma äravalitud
kõigi nelja tuule poolt, maa äärest taeva ääreni.
Pange tähele võrdpilti viigipuust: kui selle oksad ajavad uusi võrseid ja
lähevad lehte, siis te teate, et suvi on lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete
kõike seda sündivat, siis teadke, et lõpp on ukse ees. Tõesti ma ütlen teile:
see sugupõlv ei kao enne ära, kui see kõik sünnib. Aga kui taevas ja maa
hävinevad, siis minu sõnad ometi ei kao. Kuid sellest tunnist ja päevast ei tea
keegi – ei inglid taevas ega Poeg – ainult Isa ainuüksi.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Õnnistatud Issand, Kes oled lasknud kõik pühad kirjad meile õppimiseks kirjutada:
palun anna, et me võiksime neid mõistlikult kuulata, lugeda, meelde jätta, õppida
ja läbi töötada; et Sinu püha Sõna kannatlikkuses ja trööstis võiksime omaks võtta
ja alati kinni hoida igavese elu õnnistatud lootusest, mille Sa oled meile andnud
meie Päästjas Jeesuses Kristuses; Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 93; Ps 98; Js 66:1-2,10,12-16,18-23; 2Ts 1

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 76; Ps 96; 2Esdras 8:63-9:13; 2Pt 3:1-14,17-18

2Esdras 8:63-9:13
Ma küsisin: “Vaata nüüd, Issand, sa oled mulle näidanud palju tunnustähti, mida
kavatsed viimastel aegadel teha, aga sa pole mulle näidanud, millal need sünnivad.”
Ta vastas mulle: „Mõõtke hoolikalt enda sees ja kui näete, et teatud osa ennustatust
märkidest on möödas, siis mõistate, et on saabunud aeg, mil Kõigekõrgem hakkab
külastama maailma, mille ta lõi. Kui maailmas ilmneb maavörisemisi, rahvaste möllu,
rahvaste sepitsemine, juhtide püsimatus ja vürstide segadus, siis mõistate, et just
nendest asjadest rääkis Kõigekõrgem alates endistest aegadest alates maailma algusest.
Nagu kõigega, mis maailmas on juhtunud, teatakse alguses lõpust, ​​ja lõppu näidatakse,
nii on ka Kõigekõrgem ajad seadnud. Algus ilmneb imelastes ja vägevates tegudes ning
lõpp ilmneb tegudes ja märkides. Kõik see – kes pääsevad, kes pääsevad oma tegude
või usu kaudu, millega nad usuvad – jäävad ellu ennustatud ohtudes ja näevad minu
päästet minu maal ja piirides, mille ma olen teinud endale igaveseks pühaks. Siis
hämmastab igaüks, kes on nüüd kurjasti käinud minu teid, ja kes on need põlgusega
hüljanud, jäävad piinlema. Need, kes ei tunnistanud mind, kui nad elasid, kuigi nad
said kasu; need, kes vabadust nautides põlgasid mu Seadust ja ei tulnud mõistusele,
vaid jätkasid pilkamist, kuni võimalus elu muutmiseks oli neile veel avatud – need
inimesed peavad mind tunnistama surmajärgsetes piinades. Aga ära ole enam uudishimulik
selle üle, kuidas õelaid piinatakse. Selle asemel uurige, kuidas ja millal õiged,
kellele maailm kuulub ja kelle tõttu maailm eksisteerib, pääsevad.”

Mõtisklus
Head vennad ja õed Issandas. Oleme taas jõudamas kirikuaasta lõppu.
Käesoleval kuul on eriliselt rõhutatud hingede teema ja ka maailma
lõpu teema. Milline rõõm on taaskord saada kinnitatud, et Jumala
lapsed kogutakse ja päästetakse. Piibel annab meile küsimuse “milline
on minu saatus”. Ühtepidi on see küsimus kogu maailma kohta üldiselt,
aga oluliseim on see küsimus meie enda jaoks. Issand tuleb. Ta tuleb
mitmel viisil andes meile õnnistusi ja lubades katsumusi. Tema vastu
võtmine teeb meist tõelised kristlased. Tänaseid lugemisi kuuldes
võiksime langeda depressiooni kui me ei teaks, et Jumal laseb tulla
kõik meile kasuks. Me ei loobu usaldusest Jumala vastu. Meie kaebus
asendub tänuga. Meil tuleb õppida kurtmise asemel tänama. Tänama
kõige eest mis meid elus ootab. Võiksime koguni ütelda: Tänu toob
rõõmu Jumalale, hädaldamine kuradile. Teine lugemine kinnitab meie
usku sellesse, et Jumal on kõik patud andeks andnud üheainsa ohvri
kaudu -Jeesuse Kristuse kaudu. Kui Jeesus kuhugi läks soovis Ta
rahu sellele paigale. Ta ei soovinud “mure olgu teiega” või “olge
alati patukahetsuses”. Miks me peaksime endale pidevalt meelde tuletama
midagi, mille meie Issand Jeesus on adeks andnud? Jeesus on ütelnud:
“Taevas ja maa kaovad, aga minu sõnad ei kao.” Meie ootus maailma
lõpule ei pruugi teostuda meie elu ajal. Ometi on meie enda elu jaoks
vaja elada igaviku teadmises, nägema seda elu kui ettevalmistust
taevase rõõmu jaoks. Jeesus ütles: “Kuid sellest tunnist ja päevast ei
tea keegi – ei inglid taevas ega Poeg – ainult Isa ainuüksi.”
Kuidas peaks usklik ootama Issanda tulekut? Ettevaatlikult, nagu need,
kes töötavad ja kannavad suurt vastutust. Peame kõigist oma tegemistest
aru andma. Valvates, et meie lambid põleksid, mitte ei magaks maha meile
usaldatud armuaega. Peame jätkama tööd kuni lõpuni. Ei tule aega, mil
saame öelda, et oleme kohale jõudnud, oleme teinud kõik mis vaja.
Rõõmsal meelel kasvagem Issanda poole, sest kui me oleme selleks valmis,
siis on rõõm oodata peigmeest ja pulmapeole astuda. Loodetavasti ootame
Teda, Kes elab oma ühes ohverduses, et lunastada meid. Temasse me usume.
Ta tuleb tasustama meid, kes oleme jäänud ustavaks ja kelle nimed on
kirjutatud eluraamatusse. Mida saame meie teha`? Küsida endalt “Kas ma olen
Issanda tulekuks valmis?” ,”Kas meie igapäevased otsused aitavad meil valmis
olla?”, ” Kas nad valmistavad meid igavikuks ette?” Kiire eluga on lihtne
unustada Kristuse teine ​​tulemine. Eelistame ignoreerida seda millega me
kõik omal ajal silmitsi seisame. Kohtumist Jumalaga palgest palgesse.
Meie Lunastaja on tulemas. Kas oleme selleks valmis? See ongi see millest
jutustavad meile tänased lugemised. Meie endi kutsumisest igavesse rõõmusse.
Olgu Jumal meile armuline. Aamen.

Kuningriigiaja XXXII pühapäev B aastal

Lugemine esimesest Kuningate raamatust:
Neil päevil läks prohvet Eelija teele ja tuli Sareptasse. Kui ta linnavärava
juurde jõudis, nägi ta seal üht lesknaist hagu korjamas. Ja Eelija hüüdis teda
ning ütles: “Too mulle kruusitäis vett, et ma saaksin kustutada oma janu!” Ning
kui naine oli minemas, hüüdis ta teda veelkord ja lisas: “Võta ühes ka paluke
leiba”. Kuid naine vastas: “Nii tõesti kui Issand, sinu Jumal, elab, ei ole mul
midagi muud kui vaid peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusipõhjas. Vaata, ma
olen korjanud mõned puutükid, nüüd lähen ja valmistan endale ja oma pojale
toidupoolist, et me saaksime süüa enne kui sureme.” Siis Eelija ütles talle:
“Ära karda. Mine ja tee nagu sa oled öelnud. Enne aga küpseta pisuke kakuke ja
too see minule. Pärast valmista endale ja oma pojale. Sest nõnda ütleb Issand,
Iisraeli Jumal: jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist, kuni päevani, mil
Issand annab maale vihma”. Ja lesknaine läks ja tegi nii nagu Eelija oli öelnud.
Ning temal, ta pojal ja Eelijal oli süüa paljudeks päevadeks. Jahu ei lõppenud
vakast ega vähenenud õli kruusist, nii nagu Issand oli Eelija suu läbi tõotanud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kiida, minu hing, Issandat!
Kes on loonud taeva ja maa, mere ja kõik, kes seal elavad.
Tema hoiab tõde igavesti.
Kes mõistab õiglast kohut neile, kellele tehakse liiga,
kes annab näljasele leiba ja päästab lahti kinniseotud.
Kes avab pimedate silmad
ja tõstab sirgeks need, kes on küüru vajunud.
Kes kaitseb pagulasi,
aitab vaeslapsi ja lesknaisi.
Issand armastab õigeid,
kuid õela ta juhib eksiteed.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kiida, minu hing, Issandat!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Kristus ei läinud kätega tehtud pühamusse, mis oleks vaid tõelise pühapaiga
võrdkuju, vaid taevasse endasse, et ilmuda Jumala palge ette meie eestkostjana.
Kuid mitte ennast mitu korda ohverdama, nõnda nagu ülempreester läheb igal
aastal kõige pühamasse paika võõra verega. Muidu pidanuks Kristus maailma
loomisest alates mitu korda kannatama. Aga nüüd on ta ilmunud maailmaajastu
lõpul ainsamat korda, et ennast ohvriks tuues kaotada patt. Ja kui inimesele on
määratud kord surra ja selle järel kohtu ees seista, nii sündis ka Kristusega,
et ta tõi enda ohvriks ainsamal korral ja kandis ära paljude patud. Teist korda
ei ilmu ta enam patu pärast, vaid et päästa need, kes teda ootavad.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Õndsad on need, kes on vaesed Jumala ees,
sest nende päralt on taevariik!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal õpetas Jeesus rahvast ja ütles: “Hoidke end kirjatundjate eest, kes
tahavad käia pikkades kuubedes ja armastavad teretamisi turgudel, esimesi kohti
sünagoogides ja ülemat paika söömaaegadel – nende eest, kes neelavad ära
lesknaiste kodud ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Sest neile saab seda
rängem karistus mõistetud.”
Ja kui Jeesus ohvriraha kirstu juures istus, jälgis ta seal, kuidas rahvas raha
kirstu pani. Paljud rikkad tulid ja panid kristu palju raha. Siis aga tuli üks
lesknaine ja pani sinna kaks leptonit, see on ühe veeringu. Aga Jeesus kutsus
oma jüngrid enda juurde ja ütles neile: “Tõesti ma ütlen teile, see vaene
lesknaine pani rohkem raha kirstu kui kõik teised, sest need panid, mis neil
elamisest üle jäi, tema aga oma hädavajadusest, kõik mis tal oli – kogu oma
elatise”. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Jumal, kelle õnnistatud Poeg tuli maailma, et Ta
hävitaks kuradi teod ja teeks meist Jumala lapsed
ja igavese elu pärijad.
Palun, anna, et me seda lootust omades puhastaksime
end nii, nagu Tema on puhas; et kui Ta tuleb tagasi
väe ja suure auhiilgusega, saaksime Tema sarnaseks Tema
igaveses ja hiilgavas Kuningriigis;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 143; Srk 27:30-28:9; Lk 15:1-10

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 17; 1Mak 14:4-15; 2Kr 9

Mõtisklus
Meie elame huvitaval ajastul. Ajstul milles üha enam saab tõeks nagu
elaksime siin maa peal kahes maailmas korraga. Maailm mis otsib omaenese
vaimsust, vaadates mööda igavesest tõest – Jeesusest Kristusest. Mida
rohkem seda eirab, seda sügavamaks läheb nende südame kurbus. Samas
loeme uudistest kuidas püha ja ilmeksimatu Kirik peaks olema “õigete”
poliitiliste vaadetega või sellest, et meie põhjanaabrite juures ei
tohi Händelit kuulata avalikul kontserdil Kristliku sõnumi pärast.
Seda enam kutsub püha Kirik meid vaatama täna olukorda, kus on kõige
parem usaldada end ja oma lähedasi kõigeväelise Jumala hoolde. See seab
meie ette suured küsimused. Ühtepidi Kirikuna peame mõtlema sellele
kuidas tuua tagasi inimesed kes igapäevasahmimistes on unustanud Jumala
armu, kuidas oma eluga näidata, et Jumala täielik usaldamine on suurim
õnn. Isiklikus plaanis peaksime küsima endalt kui hästi mina ise usku
praktiseerin. Tänased lugemised toovad meieni teadmise, et Jumal ootab
armastusest ja usaldusest tulevat andmist. “Ja lesknaine läks ja tegi
nii nagu Eelija oli öelnud. Ning temal, ta pojal ja Eelijal oli süüa
paljudeks päevadeks.” Pangem tähele, et ennem oli tegu ja seejärel
õnnistus. Kui kuuleme Püha Vaimu häält, mis palub meil midagi teha, kui
leiame vabandusi, miks seda tegemata jätta, siis kaotame suure õnnistuse.
Me peaksime mõtlema ja meeles pidama, et Jumal on meie armastav Isa,
seega kõik, mida Jumal meilt palub, on ainult meie endi hüvanguks. Nagu
meie Issand Jeesus ütles: “Ühtegi prohvetit ei võeta vastu oma kodulinnas”.
(Lk 4:24) Kuigi Eelija töötas Iisraeli heaks, ei toitnud teda keegi Iisraelis.
Jumal saatis Eelija Sareptasse ühe lesknaise juurde. Samamoodi ei pruugi
meie pereliikmed meid mõista, kui me Jumala heaks töötame. Kuid Jumal teeb
meie teenimise õitsenguks, olgu see teenistus milline tahes. Kui me püüame
oma igapäevaelus Jumala tahet täita, võime silmitsi seista mitmesuguste
väljakutsetega. Inimesed võivad meid ignoreerida või mõnitada või rumalaks
pidada. Kuid meie Issand Jeesus kroonib meid auhiilgusega risti eest, mida
pidime kandma. Kui Jumal palub midagi ja sa teed seda, siis kavatseb Ta
anda palju rohkem, kui sa vajad. Tänases EV-s ütles vaene lesknaine kaudselt:
“Jumal, ma usaldan ainult Sind!” Ta oleks võinud müntide eest osta süüa.
Tal oli kindlasti rohkem tarvidusi kui kellelgi teisel. Ta ei teinud oma
peas matemaatilisi arvutusi ega avaldanud selle kohta ühtegi teadet – et ta
annab kõik, mis tal on, Jumalale. Kuid meie Issand Jeesus tegi selle kohta
väga suure teadaande. Meiegi, täna, pea kaks tuhat aastat hiljem loeme sellest.
Mida see tähendab meie jaoks? Me arvame sageli, et kui me Jumalalt midagi
palume, siis Ta annab selle, ilma meiepoolse panuseta. Kuid mõnikord juhtub,
et Jumal ootab, et me teeksime „mingi konkreetse asja”, et meid õnnistada.
Mõelgem näiteks päevale, mil Jeesus sisenes Sakkeuse majja. Kui Ta Sakkeuse
majja jõudis, ei öelnud kohe Sakkeusele: “Sellesse majja on tulnud pääste”.
Alles pärast seda, kui Sakkeus ütles, et kui ta on kelleltki midagi välja
petnud, maksab ta tagasi neli korda suurema summa, õnnistas Jeesus Sakkeust
ja tema perekonda. Kui meie elus on rasked hetked läheme edasi ja aitame
kedagi teist tema kurbuses. Väikesed armastuse teod, kui neid tehakse
raskuste ajal, on võimsamad kui suured julged teod, mis tehakse õnnehetkedel.
Kohati naiivsena näiv küsimus: „Mida ma saan pakkuda, et Sind õnnelikuks teha,
Jeesus?” – peaks olema meie igapäevase palve suurim küsimus. Aamen.

9. novembril 2024 ordineeris Tema Ekstsellents piiskop dr Raivo Kodanik Tallinnas Püha Kolmainsuse katedraali kabelis diakoniks postulant Priit Kõrge. Axios! Axios! Axios!

Kuningriigiaja XXXI pühapäev B aastal

Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil päevil rääkis Mooses rahvale ja ütles: Kui sa kardad
Issandat, oma Jumalat, ning täidad kogu oma eluaja kõiki tema
seadusi ja käske, mis ma sulle kohuseks teen – sina, su poeg ja su
pojapoeg – siis elad sa kaua. Sellepärast pane tähele, Iisrael,
kõike seda, mida Issand, meie Jumal, on sulle öelnud, et su käsi
käiks hästi ning et saaksid äralugematult paljuks ja päriksid maa,
mille Issand, sinu isade Jumal, on sulle tõotanud – maa, mis
voolab piima ja mett. Kuula, Iisrael! Issand, meie Jumal, on ainus
Issand. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges oma südamest,
kõigest hingest ja kõigest jõust. Ja need sõnad, mis ma sulle täna
kohuseks teen, jäägu sinu südamesse.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!
Issand on mu kalju, minu kindlus ja mu päästja.
Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja pääsemine, minu kõrge varjupaik.
Kiidetud olgu Issand, nõnda ma hüüan.
Nii pääsen oma vaenlaste käest.
Elagu Issand! Mu kalju olgu kiidetud!
Ülistatud olgu Jumal, mu lunastaja!
Sinu abi su kuningale on suur,
oma salvitule Taavetile ja tema järelpõlvele osutad sa heldust.
Seepärast tänan ma Sind rahvaste seas,
laulan ja mängin kiitust su nimele.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, palju oli preestreid Vana Seaduse ajal, kuid surm ei
lasknud neil jääda. Aga Jeesusel, kes jääb igavesti, on
preestriseisus, mis jääb igavesti. Sellepärast suudab tema päästa
need, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest ta elab igavesti
ja kostab nende eest. Niisugune peabki ju meie ülempreester olema:
püha, veatu, laitmatu, patustest eraldatud ja tõstetud üle
taevaste. Tema ei tarvitse, nagu varasem ülempreester, tuua
päevast päeva ohvreid omaenda pattude eest ja alles siis rahva
pattude eest, sest iseenda ohvriks toomisega on ta seda juba kord
teinud. Seadus paneb ülempreestriteks nõdrad inimesed, aga
tõotusesõna, mis anti hiljem kui seadus, paneb sellesse ametisse
Poja, kes on täiuslik igavesti.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kes mind armastab, see elab minu sõna järgi
ja minu Isa armastab teda!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal tuli Jeesuse juurde üks kirjatundja ja küsis temalt:
“Milline käsk on kõikidest kõige esimene?” Jeesus vastas: “Esimene
on see: Kuula, Iisrael – Issand, meie Jumal, on ainus Issand.
Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest,
kogu mõistusega ja kõigest väest. Ja teine on see: Armasta oma
ligimest nagu iseennast. Ning ei ole ühtki käsku neist suuremat.”
Ja kirjatundja ütles talle: “Väga hea, õpetaja, seda oled sa
õigesti öelnud, sest tema üksi on Issand ja teist ei ole, ning
armastada teda kõigest südamest, kogu arusaamisega ja kõigest
väest ning armastada oma ligimest nagu iseennast – see on palju
enam kui põletusohvrid ja muud ohvrid.” Nähes, et ta oli arukalt
vastanud, Jeesus kostis talle: “Sina ei ole kaugel Jumala
riigist”. Ja keegi ei julgenud temalt enam midagi küsida.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõikvõimas ja halastav Jumal, ainult Sinu armu kaudu
pakub ustav rahvas Sulle tõelist ja kiiduväärt teenistust:
palun, anna meile võimalus, et saada osa Sinu taevastest
tõotustest;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 8; Ps 138; Js 64; Mt 23:1-12

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 72; Trk 6:1-11; Mt 22:15-22

Mõtisklus
Kui me oleme lugenud püha Markuse EV-it, paneme tähele, et eelmise
pühapäeva ja tänase lugemise vahel on üks oluline osa. Jeesuse
jõudmine Jeruusalemma. Tema õpetab Templis.See on üks väheseid kordi,
kus juudi usutegelased ja Jeesus nõustusid väga olulise küsimuse
mõistmisel – ja see oli Suurima käsu tähendus. Tänases evangeeliumis
püstitatud küsimus eeldab, et Jeesus tõlgendaks Moosese seadust.
Jeesus ei olnud esimene juudi usuõpetaja, kes ühendas need kaks käsku,
Jumala- ja ligimesearmastuse. Idee Jumala ühtsusest ja kutse armasta
Jumalat kogu oma olemusega ja oma ligimesi nagu iseennast on ka
juutide jumalateenistuses kesksel kohal. Mõlemad käsud on religioosse
traditsiooni kesksed elemendid. Juba esimesel sajandil pKr. oli judaismis
tõdemus, et need kaks käsku, Jumala- ja ligimesearmastus, võtavad teatud
mõttes kokku kogu dekaloogi (10 käsku). Kui vaadata kolme esimest
käsku, ebajumalakummardamise, Issanda nime asjata suhu võtmise keeldu ja
hingamispäeva pidamise käsku, on need kõik suunatud Jumala armastamisele.
Teine pool: austa oma isa ja ema, ära tapa, ära riku abielu, ära varasta,
ära anna valetunnistust, ära himusta ligimese vara ega naist,
kõik need käsud on suunatud ligimesearmastusele. Raske on kolm korda
päevas retsiteerida, et armastad Jumalat kogu südamest, kogu oma jõust,
kogu hingest (nagu juutidel kombeks) ilma, et see muudaks inimeste
südamete meelsust. Ometi, kui selles puudub südamest tulev palve, elav
armastus Jumala vastu, kas selle lugemisel on mõtet? Mina arvan, et on.
Palve on suhe Jumalaga, kui suhe hakkab hääbuma on palve, ja esmalt
igapäevane palvehetk just see mille arvelt toimub Jumalast kaugenemine.
Armastus Jumala vastu suunab meid armastama ka oma ligimest, see on
loomulik osa meie armastuse praktikas. Vaatame Kristuse tegutsemist.
Kirjast heebrealastele kuulsime: Aga Jeesusel, kes elab igavesti, on
preestriseisus, mis jääb igavesti. Sellepärast suudab Tema päästa
need, kes Tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest Ta elab igavesti
ja kostab nende eest. See on ülimalt oluline, see tähendab, et Tema
preestriks olek ei lakka olemast peale ülestõusmist ja jõudmist Isa
paremale käele. Mida see tähendab: Ta ei ütelnud lihtsalt “inimesed,
kes juhtusid siis elus olema”, kui Ta esimesel sajandil risti löödi
ja surnuist üles äratati. Ta jätkab inimkonna nimel ülempreestrina
teenimist kogu igaviku. Sellepärast saavad inimesed Tema kaudu võimaluse
Jumalale läheneda, sest Ta tegutseb jätkuvalt. See kirjakoht on üks suuremaid
nn. vaidluskoht katoolsele ja protestantlikule vaatele püha Missa osas.
Maisest vaatenurgast, pakkus Jeesus end Kolgatal üks kord ja mitte kunagi
enam. Tekstis öeldakse, et Jeesust ohverdati üks kord, kreeka sõnaga
ephapax – mida võime tõlkida: “üks kord ja igaveseks” või “üks kord ja
rohkem ei kunagi”. Kui loeme teksti edasi tuleb (salm 28) kreeka keeles
eis ton aiōna. Eesti keeles: igavesti. Ladina keeles saecula saeculorum –
maailm lõpuni või aegade lõpuni või igavesti kestev. Seega jätkab Ta oma
preestri rolli vahendaja ja eestkostjana mitte üks kord ja mitte kunagi
uuesti, vaid üks kord ja igavesti, sest Ta on taevane ülempreester.
Armulaual tuleb Jeesus alati meie juurde, seda pühitsedes läbi preesti
(in persona Christi), ja saades üheks kõikide usklikega oma Ihus ja Veres.
Selline on Jeesuse armastus omade vastu. Selle osa võiksime kokku võtta
hommikupalvuses loetud sõnadega: Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm
ei ole näinud muud Jumalat peale sinu, kes tema ootajale seesugust võiks
teha.(Js 64) Mida see kõik tähendab meie jaoks? Jeesus ütleb: Armasta
Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest, kogu mõistusega
ja kõigest väest. Ja: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Armastus mis
tuleb südamest. Jumal on olnud meile Ise eeskujuks. Armastada südamest,
mitte ainult huultega on meie suurim väljakutse. See tähendab, et kõike
mida me ette võtame teeme heas tahtes kiitseks Jumalale. Aidaku selles
meid kõigeväeline igavene Jumal! Aamen.

HINGEDEPÄEV (KÕIKIDE LAHKUNUTE MÄLESTUSPÄEV)

Lugemine Iiobi raamatust:
Siis rääkis Iiob ja ütles: Oh, et mu sõnad ometi kirja pandaks, et need
raamatusse kirjutataks, raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseks
ajaks! Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu
peale seisma. Kuigi mu nahk on siis hävinud, saan ma ilma ihutagi
näha Jumalat, teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga
mitte mõne võõra. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaks ma kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaks ma värisema?
Ühte asja palun ma Issanda käest,
ainult seda ma nõuan:
elada Issanda kojas kõik elupäevad,
näha Issanda headust ja mõtiskleda tema templis.
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan,
ole mulle armuline ja võta mind kuulda!
Mu süda mõtleb sinu sõnale: „Otsige minu palet!”
Sinu palet Issand, tahan ma otsida.
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev,
sinu süda olgu kindel!
Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha
Vaimu läbi, kes meile on antud. Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus
surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid. Vaevalt, et keegi läheb surma
isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra. Ent Jumal teeb nähtavaks
oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme
saanud õigeks. Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi,
kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud.
Aga mitte ainult seda, vaid me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,
kelle kaudu me oleme nüüd saanud lepituse. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kõik, keda Isa mulle annab, tulevad minu juurde
ja mina äratan nad üles viimsel päeval!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus rääkis rahvale: „Igaüks, kelle Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kedagi, kes
minu juurde tuleb, ei aja mina välja. Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema,
vaid Tema tahtmist, kes minu on saatnud. Aga Tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see,
et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel
päeval. See ongi minu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning usub temasse, oleks
igavene elu, ja viimsel päeval äratan mina ta üles.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõikvõimas ja igavene Jumal, palun kingi usus püsinud lahkunutele Oma Poja kannatuste
läbi võrratult soodsad usuviljad, et Tema ilmumise päeval nemad võiksid olla
esile tõstetud Sinu lastena;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 85; Js 35; Jh 17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 97; Srk 44:1-15; Hb 11:32-12:2

Mõtisklus
Ristimise kaudu saame ühendatud üksteisega Kristuses, saame osaduse pühakute ja usus
lahkunutega, see vastastikune kuuluvus pühasse Kirikusse ületab surma piirid.
Hingedepäev võimaldab meil tänuga meenutada Jumala ees neid, keda oleme vahetumalt
tundnud: neid, kes andsid meile elu või kasvatasid meid usus. Issandas surnute eest
palvetamise tava päritolu on mõnevõrra ebaselge. Selle kohta on tõendeid 2. Makkabite 12:43-45.
Varaseimad selged tõendid kristlaste praktikast on leitud teise sajandi haudadel
olevatest raidkirjadest. Varaseim lääne patristlik kirjanik, kes sellele tavale viitas,
on Tertullianus kolmandal sajandil. Surnute eest palvetamist üldiselt ja eriti
hingedepäeval peeti suureks abiks lahkunud kristlastele, kes ei ole nn. pühakud.
Inglise reformatsioonis mõisteti surnute eest palvetamine hukka kui tava ilma
pühakirja aluseta. Klassikaliseks anglikaani seisukohaks on, et Pühakiri tõestab,
kui usklikud surevad, loetakse nad koheselt Issanda ligiolusse saanuks ega saa enam
usklike palvetest kasu. Ühine Palveraamat kaotas kõik hingede eestpalved ja reekviemi
Missad lahkunud hingede eest. 1552. aasta palveraamatus on surnute eest palvetamine
täielikult kõrvaldatud. Episkopaalkiriku 1979. aasta ühises palveraamatus on ustavate
lahkunute mälestuspäev loetletud vabatahtliku tähistamise päevana. Siin on põhimõtteline
erinevus Inglise Kirikuga. Kui Inglismaa kirikus kaotati reformatsiooni ajal surnute
eest palvetamine, siis kuidas sai see nii levinuks kui praegu? Selle eest tuleb
olla tänulik anglokatoliiklusele. Piiskop Wright selgitab:Kuna nemad ja meie oleme
mõlemad Kristuses, jagame nendega tõepoolest pühakute osadust. Sega, pole põhjust,
miks me ei peaks nende eest ja koos nendega palvetama. Mida see tähendab meie jaoks?
Hingedepäeva tähistamine on isiklik ja sügav kogemus, mis annab igale usklikele
võimaluse tegeleda igaviku ja vaimsuse teemadega, austades ja meenutades kõiki usus
lahkunuid. Hingedeajal on kombeks palvetada nende eest, kes on läinud igavikku,
paludes, et nad leiaksid rahu ja jumalikku armu. Aga vähemoluline pole ka meie enda
soov osa saada igavesest rõõmust omal ajal. Hingedepäev kutsub usklikke osalema
Missal, külastama hauaplatse ning süütama küünlaid mälestuse ja palve sümbolina.
Need kombed, sümboliseerivad ülestõusmislootust, palvet ja jätkuvat vaimset sidet
elavate ja lahkunute vahel. Missal osalemine on hingedepäeva tähistamise üks
olulisemaid viise. Armulauas osalemine on võimas vaimuliku ühenduse loomine kõikide
usklike hingedega. Hingedepäev ei tähenda ainult surnute eest palvetamist – see on ka
võimalus isiklikuks vaimseks kasvuks läbi paastumise või vaikse palve, mõtiskledes elu,
surma ja kristliku ülestõusmislootuse üle. Hingedepäeval lahkunute meelespidamine
pakub lohutust ja lootust, tuletades meelde igavest rahu, mis ootab ees Jumala palge
ees. Aamen.

Laupäeval, 2.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KÕIGI SURNUD USKLIKE MÄLESTUSPÄEVA
(HINGEDEPÄEVA) MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 3.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KUNINGRIIGIAJA XXXI PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Laupäeval, 9.novembril 2024 kell 14.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
POSTULANT PRIIT KÕRGE DIAKONIKS ORDINEERIMISE MISSA.
TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 10.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KUNINGRIIGIAJA XXXII PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 17.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KUNINGRIIGIAJA XXXII PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 24.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
JEESUS KRISTUSE KÕIKSUSE KUNINGA SUURPÜHA MISSA.
TERE TULEMAST!