Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

Kuningriigiaja XVI pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
“Häda karjastele, kes lasevad mu lammastel hukka minna ja hävida!”, ütleb
Issand. Sellepärast ütleb Issand, Iisraeli Jumal, karjaste vastu, kes peavad
hoidma mu rahvast nõnda: “Teie olete mu lambad laiali pillutanud ja lasknud neil
minna oma teed, ilma et te oleksite kandnud nende eest hoolt. Aga vaata – nii
ütleb Issand: mina kannan hoolt teie eest sellega, et ma nõuan teilt aru teie
pahategudest. Siis kogun mina ise oma lammaste jäägi kõikidest maadest, kuhu ma
olen nad ajanud, ja toon nad tagasi nende karjamaale. Seal on nad viljakad ja
neid saab palju. Ja mina sean neile karjased ja need hoiavad neid. Siis nad ei
karda ega ehmu ja keegi neist ei lähe kaduma”, ütleb Issand. Vaata, päevad
tulevad, mil ma lasen tõusta Taavetile vaga võsu, ja tema valitseb kuningana
targasti ja teeb maal õigust ja õiglust. Tema päevil saab Juuda päästetud ja
Iisrael elab julgesti, ja teda hüütakse nimega: “Issandas on meie pääsemine”.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust!
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust.
Haljal aasal ta laseb mul lebada,
vee äärde ta juhatab mind,
seal saan ma puhata, sest tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiget teed, oma nime väel.
Ja kui ma kõnniksin kasvõi surmavarju orus
ei karda ma kurja, sest sina oled minuga,
sinu valitsuskepp ja karjasesau annavad mulle julgust.
Sina katad mulle laua, minu vaenlaste nähes,
sina salvid mu pead lõhnava õliga ja täidad mu karika pilgeni.
Sinu headus ja arm on mu ümber kõik minu elupäevad
ja ma jään Issanda kotta kogu mu eluajaks.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeeslastele:
Vennad, nüüd olete teie, kes te olite kord Jumalast kaugel, saanud temale
lähedaseks Jeesuse Kristuse vere läbi. Sest tema ise on meie rahu; tema on
juudid ja teised rahvad üheks teinud ja oma surma läbi maha kiskunud vaenumüüri
nende vahel. Tema tegi kehtetuks käsu seadused ja sätted ja lõi nad eneses üheks
uueks inimeseks. Nõnda tõi tema rahu ja lepitas mõlemad risti läbi Jumalaga
ühesainsas ihus, et vaen saaks otsa. Tema tuli ja kuulutas rahu, nii teile, kes
te olite kaugel, kui meile, kes me olime lähedal. Tema läbi on meil mõlemil
osadus Isaga ühe ja sama Vaimu läbi. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Mina olen hüüdnud teid sõpradeks,
sest teile olen ma ilmutanud kõik, mis ma kuulsin oma Isalt!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal kogunesid apostlid Jeesuse juurde ja rääkisid temale, mis nad olid
teinud ja mida kõike õpetanud. Siis Jeesus ütles neile: “Tulge ühes minuga
inimtühja paika ja puhake veidi”. Sest tulijaid ja minejaid oli olnud nii palju,
et neil polnud mahti süüagi. Ja nad sõitsid paadiga piirkonda, kus keegi ei
elanud. Ometi nähti neid minemas ja paljud tundsid nad ära. Nõnda tuli inimesi
jooksujalu kõikidest linnadest ja nad jõudsid pärale enne neid. Kui Jeesus
paadist välja astus ja nägi suurt rahvahulka, oli tal neist kahju, sest nad olid
nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja ta rääkis neile kaua.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõikvõimas Jumal, kogu tarkuse allikas, Sa tead meie
vajadusi, enne kui me palume, ja meie teadmatust küsimisel:
halasta meie nõrkuse pärast ja anna meile armulikult seda,
mida me oma väärituse tõttu ei julge ja oma
oskamatuse tõttu ei saa paluda;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 126; Ps 127 ; Sk 4:1-10; Gl 3:24-4:7

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 92; Õp 11:24-31; Mt 7:15-21

Mõtisklus
Eelmisel pühapäeval rääkisin sellest, kuidas kõikide meie usk
kasvab läbi kaasteeliste. Täna toob püha Kirik meieni justkui
kaks olukorda läbi EV-i. Esimene on puhkus ja eraldatus taastumiseks
ja teine on karjaseks olemise kutse. Kui jüngrid saadeti missioonile,
nad tulid tagasi Jeesuse juurde. Ka meile öeldakse iga püha
Missa lõpul: Mingem kõike maalima, rõõmustades Püha Vaimu väes.
Kas me alati tuleme tagasi Jumalale au ja kiitust tuues rääkides
Tema suurtest või ka väikestest tegudest? Jüngrid tulid tagasi,
et kohtuda uuesti Jeesusega, et õppida Temalt ja olla koos Temaga.
Meiegi usume ja loodame Jumala juhatust oma elus. Issand on mu karjane
ja mul pole millestki puudust! Võib-olla on meie suurim küsimus täna:
kas tahame Jumalat järgida nii nagu Tema on, või ainult seda, et Ta
meie elu “korda sätiks”. Jumala järgimine ei tähenda kõige saamist
ja seda et võiksime Talle ette ütelda kuidas Ta peab meid karjatama.
Elu koos Jumalaga tähendab, et Tema on meie kõrval, anname oma hirmud
ja nõrkused üle Temale ja Ta annab meile lohutust ja lootust, juhtides
meid julguse juurde, mida vajame elus hakkama saamiseks, omal ajal.
Jeesuse endale karjaseks vastu võtmine on alles kristlaseks olemise
teekonna algus, mis on täis õppimist, kuulekust, vahel ka keerulisi
olukordi. Jumal tahab meid juhtida. Ja meie tuleme tagasi eluvee
allikale, pühakotta koos kõikide kaasteelistega selleks, et võiksime
jätkata meile usaldatud missiooni. Mida me siit saame?
Me tuleme tagasi, et meid toidetaks armulauas Jeesuse Ihu ja Verega.
Me tuleme tagasi, et meid toidetaks Piiblis leiduva Jumala Sõnaga.
Me tuleme tagasi, et meile õpetataks rohkem Jeesusest kui teest, tõest
ja elust .
Me ei tohiks kunagi unustada soovi Jeesusele lähemale tulla.
Oleme loodud ja kutsutud Jumalat tundma oma elus ja armastama Teda ja
Tema tööd meiega ja meie läbi. Temas ongi meie puhkehetk.
Armas taevane Isa, ole ikka meie Karjane ja juhi ning toida meid oma
Sõna ja sakramendiga. Aamen.

Mõned pildid. Olgu Issand kiidetud!

Kuningriigiaja XV pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Aamose raamatust:
Peeteli preester Amasja ütles Aamosele: “Ma ütlen sulle, kes sa oled nägija,
sea end teele ja mine Juudamaale, söö seal oma leiba ja kuuluta seal oma
prohvetiennustusi, aga Peetelis ei tohi sa enam kuulutada, sest siin on kuninga
pühamu ja kuningriigi tempel.” Siis Aamos vastas ja ütles Amasjale: “Mina ei
ole prohvet ega prohvetijünger, vaid karjane ja metsviigipuude kasvataja, kuid
Issand võttis mind karja järelt ja ütles mulle: mine ja kuuluta minu rahvale
Iisraelile.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, osuta meile oma heldust ja lunasta meid!
Ma tahan kuulda, mida Issand Jumal räägib,
tõesti ta kuulutab rahu oma rahvale ja oma vagadele.
Tema abi on ligi neile, kes teda kardavad,
tema kirkus elab meie maal.
Heldus ja tõde saavad kokku,
õigus ja rahu annavad teineteisele suud,
maa seest võrsub tõde,
õigus vaatab alla taevast.
Jah, Issand annab meile kõik hea,
meie maa kannab vilja.
Õiglus kõnnib tema ees
ja käib tema jälgedes.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, osuta meile oma heldust ja lunasta meid!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeeslastele:
Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on õnnistanud
oma Vaimu õnnistusega koguduse kaudu, mis on taevas koos Kristusega. Sest tema
on meid Kristuses ära valinud enne maailma loomist, et me oleksime pühad ja
laitmatud tema palge ees. Armastusest on tema meid armulikul tahtel ette
määranud oma lapseõiguse osalisteks – tema jumaliku armu kiituseks. Ja selle on
ta meile kinkinud oma armastatud Pojas. Kristuse vere läbi on meil lunastus ja
pattude andeksandmine tema armu rikkust mööda, mis on meid rikkaks teinud kõige
tarkuse ja mõistlikkuse poolest. Jumal on meile teatavaks teinud oma tahtmise
saladuse, mille ta on heaks arvanud Kristuses täide viia, kui õige aeg on käes.
Siis kogub ta Kristuses ühte kõik, mis on taevas ja mis maa peal. Kristuses
oleme ka meie saanud pärisosa, nii nagu tema oli ette määranud ja seadnud oma
tahtmise nõu järgi. Sest meie, kes me juba enne panime oma lootuse Kristuse
peale, oleme seatud Jumala kirkuse kiituseks. Kristuses olete ju teiegi uskuma
jäänud, kui te kuulsite tõe sõna ja lunastuse evangeeliumi. Ning temasse uskudes
olete ka teie saanud tõotatud Püha Vaimu pitseri. Püha Vaim on meile tagatiseks,
et me saame kätte oma pärisosa – lunastuse, mis teeb meid Jumala omadeks tema
kirkuse kiituseks. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kes mind armastab, kuulab minu Sõna.
Teda armastab minu Isa ning tema juurde me tuleme.
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Jeesus kutsus oma jüngrid enda juurde ja saatis nad kahekaupa teele ning andis
neile meelevalla rüvedate vaimude üle. Ta käskis neid, et nad ei võtaks teele
kaasa midagi peale saua – ei leiba, reisipauna ega raha vöö vahele. Sandaalid
võisid nad jalga jätta, kuid selga panna kahte kuube nemad ei tohtinud. Ja ta
ütles neile: “Selles majas, kus te ulualust leiate, sinna jääge, kuni te sellest
paigast lahkute. Aga kui teid mõnes paigas vastu ei võeta ega kuulata, siis
minge sealt ära ja raputage selle paiga tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende
vastu.” Nii läksid kaksteist jüngrit teele ja kutsusid kõiki üles meelt
parandama. Nad ajasid välja palju kurje vaime, salvisid haigeid õliga ja tegid
nad terveks. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Issand, võta halastavalt vastu oma rahva palved, kes
sind appi hüüavad, ja anna neile teada ja mõista,
mida nad peaksid tegema, ning et neil oleks ka armu ja
väge, et neid ustavalt täita;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 40:1-6 ; 1Ms 22:1-18; Hb 6

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 24; Ps 29; 1Sm 17:1-11,32,40-50; Ap 11:19-30

Mõtisklus

Maailm, milles me elame, paneb uskuma, et kõike, mida vajame,
same ise saavutada, kui selle poole püüdleme. Meile öeldakse, et
õnn peitub meis endis. Selles on teatud määral ka tõtt, kuid kui meie
elu hakkab juhtima elava Jumala asemel nn. eneseabi õpetus mis on midagi
sellist mis viib meid eeale Jumala ligiolust, on tarvis üle vaadata usu
alused. Tõde on see, et Jumal on saatnud oma Poja meid päästma.
Jumal ei saatnud meile oma Poega lihtsalt selleks, et näidata meile,
kuidas me saame end ise päästa.
Meie religioon ja usk ei ole üksikisiku usk ega piirdu ainult meie endaga.
Minu ja ka teie usku kujundab ja vormib kaasteeliste usk. Minu usk tuleb
minu juurde Kiriku, meie koguduse kaudu. Samuti aitab minu usk selles
koguguduses kaasa teiste usule ja muutub osaks teistest usust.
Anglokatoliiklus on nii mõnegi jaoks probleem, sest see kutsub meid usule,
mis on nii kogukondlik kui ka individuaalne. Meie usukogukond kujundab
meist igaühte ning iga siinolija aitab kaasa meie usuperekonna kujunemisele.
Me ei loo oma perekonda omaenese usust – Jumal loob selle ja annab selle meile
Kristuse läbi. Kirik ei ole lihtsalt järjekordne inimlik institutsioon.
See tuleb meile Jumalalt. Tänased lugemised toovad meieni selge nägemuse
sellest, et Jumal juhib meid, olenemata nt. prohvet Aamose protestist,
nagu apostel Paulus tunnistab: Püha Vaim on meile tagatiseks, et me saame
kätte oma pärisosa – lunastuse, mis teeb meid Jumala omadeks tema kirkuse
kiituseks. Jeesus saatis apostlid teele ja nende saavutused oli Jumala
töö. Ainus jõud mis on meil enestes on armastus Jumala ja kaasloodu vastu.
Meie sõnum maailmale ei ole meie vaid Jumala oma. Meie pole täna siin Missal
vaid omaenese pärast, me pole ainult saajad, vaid ka saadetavad. Jeesus
tulles meisse jääb meiega ka siis kui lahkume pühakojast, valguseks maailmale.
Armas taevane Isa, igaüks meie seast on Sinu jaoks eriline ja väärtuslik,
Sinul on oma eesmärk igaleühele ja oleme osa Sinu Poja Jeesuse Kristuse
missioonist, toomaks kõiki kellega kohtume Sinu rõõmusse, palun õnnista
meid selles. Aamen.

Kuningriigiaja XIV pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:
Kui Issand minuga rääkis, tuli minusse Vaim, kes tõstis mu jalule ja ma kuulsin
teda, kes ta minuga rääkis ja ütles: “Inimesepoeg, ma läkitan sind Iisraeli
laste juurde, mässaja rahva juurde, kes on mulle vastu pannud. Nemad ja nende
vanemad on minu vastu üles astunud kuni tänase päevani ning nende poegadel on
jultunud näod ja paadunud südamed. Nende juurde läkitan ma sind ja sina pead
neile ütlema: Nii ütleb Issand, ütleb hoolimata sellest, kas nad mind kuulavad
või mitte, sest nad on mässaja rahvas. Siiski peavad nad teadma, et nende keskel
on olnud prohvet.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, meie silmad vaatavad Sinu poole!
Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes sa oled taevas.
Nii nagu sulaste silmad jälgivad oma isanda kätt,
nagu ümmardaja silmad on oma emanda käe poole,
nõnda on meie silmad Issanda, meie Jumala poole
kuni tema meile armu heidab.
Ole meile armuline, Issand, ole meile armuline,
sest kaua oleme pidanud taluma oma ärapõlatust
ja meie hingele on küllalt saanud
ülbete pilgetest ja halvakspanemisest.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, meie silmad vaatavad Sinu poole!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, selleks, et ma mulle osakssaanud suurte ilmutuste pärast kõrgiks ei
läheks, on okas minu ihusse antud, saatana ingel mind rusikaga lööma. Ma olen
selle pärast kolm korda Issandat palunud, et see mu rahule jätaks. Aga tema
ütles mulle: “Sulle peab minu armust küllalt saama, sest just nõtruse kaudu
näitab vägi end täiel määral.” Nii kiitlen ma pigemini oma nõtrusest, et
Kristuse vägi elaks minu sees. Sellepärast on minu rõõm nõtruses ja haavamistes,
hädades, tagakiusamistes ja hirmudes, mida ma kannan Kristuse pärast, sest just
siis, kui ma olen nõder, olen vägev. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, ava meie süda
ja lase meil vastu võtta Sinu Sõna!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal tuli Jeesus oma kodukohta ja tema jüngrid ühes temaga. Kui hingamispäev
kätte jõudis, hakkas Jeesus sünagoogis õpetama. Ja paljud, kes teda kuulsid,
olid hämmastunud: “Kust on temale see kõik tulnud ja mis tarkus on see, mis
temale on antud, nii et vägevad teod sünnivad tema käte läbi? Kas pole ta siis
seesama puussepp, Maarja poeg, Jaakobuse, Joosese, Juuda ja Siimoni vend? Ja kas
tema õed ei ela kõik meie juures?” Ning nad põlgasid tema ära.
Aga Jeesus ütles neile: “Prohvet pole kuskil vähem austatud kui oma kodukohas,
oma sugulaste keskel ja omas kodus”. Ja tema ei saanud seal teha ühtegi vägevat
tegu. Ainult mõnedele haigetele pani ta käed peale ja tegi nad terveks. Ning
tema pani imeks nende uskumatust. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Jumal, Sa oled õpetanud meid pidama kõiki oma käske,
armastama Sind ja ligimest:
palun, anna meile oma Püha Vaimu armu,
et me võiksime olla Sulle pühendunud kogu südamest
ja ühendatud üksteisega puhtas armastuses;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 71 ; 1Ms 18:1-16; Rm 4:13-25

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 104; 1Sm 1-13; Ap 11:1-18

Mõtisklus
Mõnikord vaatame imestusega Jumala vaikimise ja näilise tegevusetuse üle
maailmas, vaevade ja ebaõigluse üle? Kuid Jeesuse jaoks tõeliselt hämmastav
asi on usu puudumine omade seas. “tema pani imeks nende uskumatust ” (Mk 6:6).
Kui me süüdistame Jumalat selles, et ta ei tee midagi, kui me siin kannatame
paljut, siis kas Jumal võib-olla süüdistab hoopis meie uskmatust, mis on
muutnud Tema tegutsemise võimatuks? Igal juhul usume, et Jumal on hea,
armuline ja halastav. Ta annab meile, mida meile on vaja, ja see tuleb
selleks, et saaksime kasvada ja areneda usus lootuses ja armastuses.
Võib olla on meie suurim küsimus täna: kas suudame olla avatud Jumala plaanile
meie suhtes, või meie eelarvamused ja ootused sulgevad Jumala armu?
Evangelist Markus kirjutab eelnevas kaheksas peatükis Jeesuse õpetusest ja
imetegudest, Tema kohtumisi paljude erinevate inimestega. Tänases lugemises
on Ta juba tuntud inimene, kes naaseb oma elukohta, kus mäletatakse Teda
ajast enne oma avaliku teekonna algust. Mis on see mis sunnib Jumalale
näiliselt vastu hakkama, kuigi on näha Tema suuri tegusid? Omaenese arusaamad
ja tahtmised on need. Jumal lubas prohvet Heseekieli päevadeni talitada
inimestel omaenese äranägemise järgi. Alles siis kui Heseekiel oli viidud
pagendusse kutsuti ta prohvetiks, et pakkuda inimestele lunastust ja rõõmu.
Sarnane vabadus on ka meile tänapäeval antud. Mida me sellega teeme, kas liigume
lähemale Jumalale ja Tema tahtmistele või eemaldume sellest heast.
Me peame laskma Jumala sisse. Kuulsime kuidas Jeesus külastas oma kodukohta,
kuid ei saanud sooritada suuri tegusid, sest inimesed arvasid, et tunnevad
Teda ja ei uskunud Temasse. Lubagem Jeesus oma ellu. Otsigem tõelist, püüdkem
Tema poole ja klammerdugem Issanda külge: mis iganes teie teele tuleb, tuleb
Jumala armust. Jeesus on ütelnud:”Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist,
kes on taevas, see on mu vend ja õde ja ema.” (Mt 12:50 ) Olgem meie Tema perekond,
kes võtavad Teda vastu usus, ka tänasel armulaual teadmisega, et Jumal ei jäta
meid. Aamen.

Kuningriigiaja XIII pühapäev B aastal

Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:
Jumal ei ole loonud surma ega ole tal rõõmu elavate hukust. Vaid
kõik on loodud selleks, et olema jääda, kõik loodu siin maailmas
on määratud õndsusele. Hukutavat mürki Jumala loodus ei ole, ja
surmariigil pole võimu maa peal, sest õiglus on surematu. Nii lõi
Jumal inimese kadumatuks oma näo järgi, oma igavese olemuse
sarnaseks. Kuid kuradi kadeduse läbi on surm maailma tulnud, ja
need, kes temale kuuluvad, saavad seda näha.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ma ülistan Sind, Issand, sest Sina päästsid mu hukatusest!
Ma ülistan sind, Issand, sest sina päästsid mu hukatusest.
Sa ei lasknud mu vaenlastel minu üle naerda.
Issand, mu Jumal, sa tõid mu hinge välja surmavallast
ja jätsid mu ellu surmasaadetute seast.
Laulge ja mängige kõik, kes te armastate Issandat,
kiitke tema püha nime.
Sest tema viha kestab ainult hetke,
aga tema arm on kogu eluks.
Issand, võta mind kuulda ja halasta minu peale,
Issand, ole mu abimees.
Sina muutsid mu kaebelaulu rõõmutantsuks,
Mu Jumal ja mu Issand, sind ma ülistan igavesti
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma ülistan Sind, Issand, sest Sina päästsid mu hukatusest!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, nii nagu te olete rikkad kõige poolest – usu, kõneanni,
teadmise, innu ja armastuse poolest, mille meie oleme teis esile
toonud – nõnda peate teiegi olema helded seda kõike jagama. Sest
te ju tunnete Issanda Jeesuse Kristuse armu: tema, kes ta oli
rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie tema vaesusest rikkaks
saaksite. Ma ei räägi sellest, et te teiste elu kergendades end
ise hätta saadaksite, vaid teie seas valitsegu võrdsus. Olgu nüüd
teie jõukus teistele toeks, et nende jõukus võiks kord teie
vaesust leevendada ja nii saab võrdsus teoks. Sest on kirjutatud:
kellel oli palju, sellel polnud liiast, ja kellel oli vähe, sellel
ei olnud millestki puudust. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, Sinu sõnades on Vaim ja elu,
Sinul on igavese elu sõnad!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal kui Jeesus oli sõitnud paadiga taas vastaskaldale, kogunes suur
rahvahulk tema juurde, ning ta oli järve ääres. Ja tuli üks sünagoogi
ülemaid nimega Jairus, langes Jeesust nähes ta jalge ette maha ja palus
teda väga: «Mu tütreke on hinge vaakumas. Oh et sa tuleksid, paneksid käed
tema peale, et ta saaks terveks ja jääks ellu!» Ja Jeesus läks temaga. Ja
suur rahvahulk käis temaga kaasas ning tungles ta ümber. Siis tuldi
sünagoogi ülema poolt ja öeldi: «Su tütar on surnud, mis sa enam Õpetajat
tülitad!» Aga Jeesus jättis tähele panemata, mida räägiti, ja ütles
sünagoogi ülemale: «Ära karda, usu ainult!» Ja ta ei lasknud endaga kaasa
tulla kedagi peale Peetruse ja Jaakobuse ja Jaakobuse venna Johannese. Ja
nad tulid sünagoogi ülema kotta ning ta nägi käratsemist ja nutjaid ja
valjult itkejaid ja sisse astudes ütles ta neile: «Mis te käratsete ja
nutate? Laps ei ole surnud, vaid magab!» Ja nad naersid tema üle. Jeesus
aga ajas kõik välja, võttis kaasa lapse isa ja ema ja oma kaaslased ning
läks sinna, kus oli laps. Ja võttes kinni lapse käest, ütles talle:
«Talita kuum!» See on tõlkes: «Tüdruk, ma ütlen sulle, ärka üles!» Ja
tüdruk tõusis kohe püsti ja kõndis; ta oli juba kaheteistkümneaastane.
Ja nad hämmastusid üliväga. Ja Jeesus keelas neid karmilt, et keegi ei
tohi saada seda teada, ja käskis anda tüdrukule süüa.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõikvõimas Jumal, Sa oled ehitanud oma Kiriku
apostlite ja prohvetite alusele,
mille nurgakiviks on Jeesus Kristus ise:
palun anna meile nende õpetuste kaudu vaimus ühtsus, et meist saaks
püha tempel, mis on vastuvõetav Sinule;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 1 ; Ps 121; 1Ms 17:1-8; Hb 11:1-16

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 97; Ps 98; 1Sm 11; Ap 9:1-20

Mõtisklus
Nagu kristlastele tavapärane, oleme tänaselgi pühapäeval tulnud siia
osa saama pühast Missast. Miks see on nii oluline?
See on tänu toomine Jumalale. Tänu selle eest, et kõik on loodud selleks,
et olema jääda, kõik loodu siin maailmason määratud õndsusele.
Tänu selle eest, et Ta päästis meid kurjast ja põrgust. Kiidame Tema
tehtu eest usaldades end Tema ettehoolde. Täname Jumalat meie elule
tähenduse toomise eest.
Tänases EV-s sünagoogiülem Jairus näitab üles suurt usku. Tema tütar on
suremas. Jairus läheb Jeesuse juurde abi otsima. Jeesusega vesteldes
kuuleb Jairus, et tema tütar on surnud. Mida teeb Jeesus? Ta taastab tema
maise elu. Ometi pole Jeesus võluvits, kes teeks kõik meie asjad korda.
Jeesus oli Jumal, Kes sai meie sarnaseks, et saaksime pärida igavese elu.
Jeesus pakub meile oma armu. Selles usus kutsub meid ka ap.Paulus üles
armulikkusele. Meid kutsutakse enamale kui leiva andmisele näljasele.
Kehaliste halastustegude kõrval jagame ka osa Jumala armust. Jagame kõike
mis meil on. Ka selles tome tänu Jumalale. Armastust jagades kogeme ka
ise seda milleks oleme loodud – Jumala lasteks olemise tänu ja usaldust
koos rõõmuga.
Armas taevane Isa, Ma ülistan Sind, Issand, sest Sina päästsid mu hukatusest!
Aamen.

24. juuni

PÜHA RISTIJA JOHANNESE SÜNNIPÄEV. SUURPÜHA

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Kuulge mind, saared, ja pange tähele, kauged rahvad! Issand on
mind kutsunud emaihust, alates mu emaüsast on ta nimetanud mu
nime. Ta tegi mu suu vaheda mõõga sarnaseks, peitis mind oma käe
varju alla; ta tegi mind teravaks nooleks, talletas mind oma
nooletupes. Ja ta ütles mulle: Sina oled mu sulane, Iisrael,
kelle läbi ma ilmutan oma au. Aga mina ütlesin: Ma olen asjata
vaeva näinud, kulutanud oma jõudu kasuta ja tühja. Ometi on mu
õigus Issanda käes ja mu töötasu on mu Jumala juures. Ja nüüd
ütleb Issand, kes mind emaihust alates on valmistanud enesele
sulaseks, et tuua Jaakob tagasi tema juurde ja koguda Iisrael
tema juurde – sest ma olen Issanda silmis austatud ja mu Jumal
on mu tugevus -, ta ütleb: Sellest on vähe, et sa mu sulasena
taastad Jaakobi suguharud ja tood tagasi Iisraeli jäägi: ma
panen sind paganaile valguseks, et mu pääste ulatuks ilmamaa
ääreni. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ma tänan Sind, Issand, et olen nii imeliselt loodud!
Issand, sa uurid mind läbi ja tunned mind.
Sina tead, millal ma maha istun ja millal ma tõusen;
sa mõistad kaugelt ära mu mõtted.
Sa mõõdad ära mu käimise ja mu pikali-olemise,
ja kõik mu teed on sulle tuttavad.
Sest sina valmistasid mu neerud
ja kudusid mind mu ema ihus.
Ma tänan sind, et olen
nii kardetavalt imeliselt loodud.
Imelised on sinu teod, seda tunneb mu hing hästi.
Mu luud ei olnud varjul sinu eest,
kui mind salajas loodi,
kui mind maa sügavuses imeliseks kooti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma tänan Sind, Issand, et olen nii imeliselt loodud!

Teine lugemine Apostlite tegude raamatust:
Ja kui ta selle oli tagandanud, äratas ta neile kuningaks Taaveti,
kellest ta ka tunnistas: «Ma olen leidnud Taaveti, Iisai poja,
endale meelepärase mehe, kes teeb kõik mu tahtmist mööda.» Sellesama
mehe soost on Jumal oma tõotust mööda toonud Jeesuse Iisraelile
Päästjaks. Enne tema tulekut kuulutas Johannes meeleparandusristimist
kogu Iisraeli rahvale. Kui Johannes oli oma elukäiku lõpetamas, ütles
ta: «Mina ei ole see, kelle te arvate minu olevat, kuid vaata, pärast
mind tuleb see, kelle jalatsit jalast päästma mina ei ole väärt.»
Mehed-vennad, Aabrahami soo lapsed, ja need teie seas, kes Jumalat
kardavad: meile on läkitatud see päästesõna.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Sina, lapsuke, sind hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks,
sest sa lähed Issanda eel temale teed valmistama!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Eliisabetil sai aeg täis sünnitada ja ta tõi ilmale poja. Ja ta naabrid
ja sugulased kuulsid, et Issand oli olnud temale armuline, ja nad
rõõmustasid koos temaga. Nad tulid kaheksandal päeval lapsukest ümber
lõikama ja tahtsid anda talle tema isa nime Sakarias. Ent tema ema
kostis: «Ei sugugi, vaid tema nimi peab olema Johannes!» Nemad ütlesid
talle: «Su suguvõsas pole kedagi selle nimega.» Ja nad viipasid ta isale,
et saada teada, kuidas tema tahaks last nimetada. Sakarias palus lauakese
ning kirjutas: «Johannes on tema nimi.» Ja kõik imestasid.
Aga otsekohe läksid ta suu ja keelepaelad lahti ning ta hakkas rääkima,
ülistades Jumalat. Ja kartus tuli kõikide ümberkaudsete peale ja kõigist
neist asjust kõneldi kogu Juuda mäestikus. Kõik, kes seda kuulsid, jätsid
selle oma südamesse ja küsisid: «Mis saab küll sellest lapsest?» Sest
Issanda käsi oli temaga. Aga lapsuke kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ja
ta oli kõrbes selle päevani, mil ta astus Iisraeli ette.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Kõikvõimas Jumal, Kelle ettehoolduses Su sulane Ristija Johannes imeliselt sündis
Su Pojale, meie Päästjale, teed valmistama, kuulutades meeleparandust:
palun, juhata meid järgima tema õpetust ja püha elu, et me tõesti parandaksime
meelt tema eeskujul ja jutlustaksime Sinu imetegudest, rääkides pidevalt tõtt,
noomides julgelt pahesid ja vajadusel kannatades kannatlikult tõe nimel;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 82; Ps 98; Ml 3:1-6; Mt 3

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 24; Ps 96; Ml 4; Mt 11:2-19

Pühas Kirikus tähistame kõigi pühakute pühasid (st. surmapäeva), mitte nende
sünnipäevi; liturgiliselt tähistatakse aga ainult kolme inimese sünnipäevi –
meie Issanda Jeesuse Kristuse sünnipäeva jõulude ajal (25. detsembril),
Ristija Johannese (24. juunil) ja Pühima Neitsi Maarja (8. septembril) sünnipäeva,
suuresti nende tähtsuse tõttu meie päästeajaloos.
Tänane Ristija Johannese sünni tähistamine heidab selle olulisusele
valgust, nimelt: Ristija Johannest tuntakse Kristuse eelkäijana. Ta oli viimane
Vana Testamendi prohvet ja koges Tõe eest tunnistades „märtrisurma”. Paljud meist
teavad tema sünniga seotud asjaolusid – sündinud vanadest vanematest (ime läbi);
ta rõõmustas ema üsas kohe, kui kuulis Jumalaema – Neitsi Maarja – tervitust
(Lk 1:39-45); Ristija Johannese kohta ütles Kristus: Tõesti, ma ütlen teile,
naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest ( Mt 11:11;
Lk 7:28). Ristija Johannese sünd oli õnnistuseks tema vanematele ja inimkonnale.
Esiteks tema ema Elizabethi poolt, keda peeti avalikult viljatuks naiseks ja seega
justkui neetuks. Kuid Ristija Johannese sünniga said kõik teada, et nii vana
kui ta ka oli, polnud ta neetud, vaid naine, keda Jumal on õnnistatud ja imeliselt
soosinud. Samuti oli Ristija Johannese sünd Jumala tasu ka Sakarjale, nagu ingel
talle ütles: “Tema on teile rõõmuks” (Lk 1:14). See oli ka Sakarja jaoks, jumaliku
tõotuse täitumine, eriti kui ta sai tagasi oma kõnevõime, peale kirjutamist: „Tema
nimi on Johannes”, nagu me tänasest evangeeliumi lugemisest loeme. Niisamuti tõi
Ristija Johannese sünd inimkonnale rõõmu ja pöördumise, nagu oli ette kuulutatud
ingli huulte kaudu: „Ja temast on sul rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad
tema sündimisest, sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega
muud vägijooki, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba oma ema ihus. Ja ta pöörab palju
Iisraeli lapsi Issanda, nende Jumala poole. Ja ta ise käib tema eel Eelija vaimus
ning väes, et pöörata isade südant laste poole ja sõnakuulmatuid õigete meelsusse,
et kujundada Issandale valmistatud rahvast.” (Lk 1:14-17). Seetõttu oli tema sünd
tõepoolest väga oluline, sest see aitas kaasa meie päästeajaloole. Sel põhjusel
tähistab Kirik Jumala tarkuses ja Pühas Vaimus juhituna tema sündi 24. juunil,
täpselt kuus kuud enne meie Päästja Jeesuse Kristuse sündi.

Kuningriigiaja XII pühapäev B aastal

Lugemine Hiiobi raamatust:
Issand vastas Hiiobile tormituules ja ütles: “Kes on see, kes
pani mere väravate taha kinni, kui see esile murdes emaüsast
väljus; kui ma katsin mere pilvedega ja panin pilkase pimeduse
sellele mähkmeks? Kui ma seadsin sellele piirid – panin väravad
ja riivid, ning ütlesin: Siitsaadik tohid sa tulla ja mitte
kaugemale, siin vaibugu sinu uhked lained.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Tänage Issandat, sest Tema on hea!
Need, kes laevadega sõitsid merel,
et kaubelda suurtel vetel,
nägid Issanda vägevaid tegusid
ja tema imesid meresügavuses.
Need, kes tõusid üles taeva poole
ja vajusid alla ürgvetesse,
nii, et nende hing sulas õnnetuses,
nad taarusid nagu joobnud ja nende tarkus sai otsa.
Aga oma kitsikuses hüüdsid nad Issandat
ja tema päästis nad nende ahastusest.
Ta muutis tormi pehmeks tuuleõhuks
ja vete lained jäid vakka.
Ja nad said rõõmsaks, et lained jäid vakka
ja ta juhtis nad igatsetud sadamasse.
Tänagu nad Issandat tema helduse eest
ja tema imetegude eest inimlaste seas
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tänage Issandat, sest Tema on hea!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, Kristuse armastus sunnib meid, et me mõistaksime: kui üks
on surnud kõigi eest, siis on kõik surnud. Aga tema on surnud
kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam iseendale, vaid
temale, kes ta nende eest on surnud ja üles tõusnud. Sellepärast
ärgem hinnakem enam kedagi surelike mõõtude järgi, ja kuigi me
tundsime Kristust inimesena, ei tunne me teda enam nõnda. Niisiis,
kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu, sest vana on möödunud,
ja vaata, uus on sündinud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Suur prohvet on tõusnud meie keskelt
ja Jumal on külastanud oma rahvast!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Kui päev oli õhtusse jõudnud, ütles Jeesus oma jüngritele: “Mingem
järve teisele kaldale.” Ja kui nad rahval olid lasknud laiali minna,
asusid nad paati, kus Jeesus juba istus. Nendega ühes läks teele
veel teisigi paate. Siis aga tõusis tugev tormituul ja lõi laineid
üle paadiserva, nii et paat hakkas juba täis saama, aga tema magas
paadi päras, pea peaalusel. Ja nemad äratasid ta üles ja ütlesid
talle: “Õpetaja, kas Sa ei hooli sellest, et me läheme hukka?” Siis
tõusis ta üles ja ütles järvele: “Ole vait ja vagusi.” Ja tuul vaibus
ja järv jäi täiesti vaikseks. Aga tema ütles neile: “Miks te olete
nii arad? Kas te ikka veel ei usu?” Kuid nemad olid täis kartust
ning ütlesid üksteisele: “Kes ta siis on, et isegi tuul ja järv tema
sõna kuulavad?” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Issand, pane meid igavesti armastama ja austama oma
püha Nime, sest Sa ei jäta kunagi aitama ja valitsemata neid,
kelle Sa oled pannud oma helduse kindlale alusele;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 67; 1Ms 12:1-9; Gl 3:1-9

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 80; 1Sm 9:1-10,18-19; 1Sm 9:26-10:1; Ap 8:26-40

Mõtisklus
Issanda kutse minna paadiga teisele kaldale on justkui kutse meile.
Minna koos Jeesusega sinna kuhu Tema juhatab. Me alustame teekonda
alati suure õhina ja ootusärevusega ja kui kõik ei lähe nagu meie
oleme endale ette kujutanud, küsime Jumalalt: kus Sa oled? miks Sa
magad? Tänases EV-s apostlid satuvad hirmu kätte, tundub, et asjad
on kontrolli alt väljumas. Jeesus magab. Piiblis on mitmeid kordi
kurdetud Jumala kaugelolemise üle. Psalmikirjutaja ütleb: Virgu,
Issand! Miks sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt!
Miks sa peidad oma palge ja unustad meie viletsuse ja meie häda?(Ps 44)
Prohvet Jeremija küsib: Miks läheb korda õelate tee? Miks kõik
petised elavad rahus? Sina istutad neid, nad juurduvad, nad kasvavad,
kannavad isegi vilja.(Jr 12) Esimeses lugemises on Jumala vastus
Iiobile, kes ei mõista kannatuste tarvidust ega sõprade üleolevat
pilget. Peale apostlite etteheidet Jeesus ütleb: “Ole vait ja vagusi.”
See käsk on ühteaegu nii tormile kui meie südametele. Miks oleme hirmul?
Kas meie usk pole piisavalt kindel? Kui Jumal tundub magavat, kas Ta
pole siis kohal? Me peaksime endalt küsima: mida meie Jeesuselt ootame?
Kas meid häirib rohkem torm või Jeesuse näiline tähelepanematus meie
vajaduste suhtes? Pangem tähele, et Jeesus ei pahanda jüngritega enda
äratamise pärast. Mida siis tänased lugemised meile meelde tuletavad?
Igas olukorras saab ilmsiks Jeesuse vägi ja autoriteet, märk Tema
jumalikkusest. Jüngrid jäävad tänases EV-s mõtlema Jeesuse olemuse üle.
Meidki on kutsutud mõistma, et Jumala Kuningriik on saladus, Kuningriik
on juba siin, Kirikus, kuid sageli justkui peidetud, ja kõige selle
juures kutsub Jeesus üles uskuma. Kuningriigi saladus on Jeesuses, isegi
kui tundub, et Ta magab.
Armas taevane Isa, palun õpeta meid hindama igat elu olukorda ja kingi
meile võimalus näha seda kõrvalt, nõnda nagu Sina seda näed ja vaigista
meie südamete tormid usuga Sinu kohalolusse. Aamen.

Kuningriigiaja XI pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:
Nii ütleb Issand: Mina ise võtan ühe oksa seedripuu ladvast ja
panen selle kasvama. Ma murran selle võsude hulgast kõige õrnema
ja istutan selle kõrgele ja järsule mäele – Iisraeli kõrgele mäele
ma istutan selle, ja see ajab viljakandvaid oksi ning saab
toredaks seedriks, ja selle võra alla teevad pesa kõik tiivulised
linnud. Kõik metsa puud peavad teadma, et mina olen Issand, kes
teeb madalaks kõrge ja kõrgeks madala; ma lasen lehtedes puul
närbuda ja panen haljendama kuivanud puu. Mina, Issand, olen
rääkinud ja mina teen selle teoks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Hea on Issandat kiita!
Hea on Issandat kiita,
mängida Sinu nimele, oo Kõigekõrgem,
kuulutada hommikul Sinu heldusest
ja õhtul sinu truudusest.
Õige lokkab nagu palmipuu,
ta kasvab kõrgeks nagu liibanoni seeder,
mis on istutatud Issanda kotta,
lokkavad meie Jumala õuedel.
Nad kannavad vilja ka vanadusepäevil,
on täis mahla ja värskust;
nad kuulutavad, et Issand on õiglane –
minu kalju, kelles ei ole ülekohut.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Hea on Issandat kiita!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, me oleme julged igal ajal, sest me teame, et niikaua kui
me oleme ihus, oleme Issandast kaugel. Sest me elame usus, mitte
nägemises, kuigi tahaksime julge meelega olla pigem ihust ära ja
kodus Issanda juures. Seepärast tahamegi olla temale meelepärased
nii kodus kui võõrsil, sest meil kõigil tuleb seista Kristuse
kohtujärje ees, et igaühele tasutaks sedamööda, mida ta ihus olles
on teinud, kas head või kurja. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Seeme on Jumala Sõna, aga Kristus on külvaja,
kes tema leiab, selle on igavene elu!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Jeesus ütles rahvale: Jumala riik tuleb samal kombel, nagu inimene
külvab seemne oma põllule. Ja kas ta heidab magama või tõuseb
üles, nii öösel kui päeval – seeme tärkab ja taim sirgub nii, et
ta ei teagi, kuidas see sünnib. Sest maa kannab vilja iseenesest,
esmalt orast, siis päid, lõpuks täit nisu pea sees. Aga kui vili
on valmis, paneb ta sirbi tööle, sest lõikuseaeg on käes.
Ja ta ütles: Millega me saaksime võrrelda Jumala riiki või millise
tähendamissõnaga me seda tähendame. See on nagu sinepiivake, mis
on siis, kui ta maha külvatakse, väiksem kui kõik seemned maa
peal, aga kui see võrsub, kasvatab ta suured oksad, nii et taeva
linnud tema varju alla võivad pesa teha. Ja ta rääkis neile mitme
niisuguse tähendamissõnaga, sedamöödamkuidas nad suutsid kuulata.
Ilma tähendamissõnadeta ei rääkinud ta neile midagi; aga oma
jüngritele seletas ta kõik ära, siis kui nad üksi olid.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Hoia, Issand, oma perekonda, Kirikut, vankumatus
usus ja armastuses, et Sinu armu läbi võiksime julgelt
kuulutada Sinu tõde ja kaastundlikult Sinu õigust mõista;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 27; 1Ms 9:1-17; 1Pt 3:17-4:6

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 72; 1Sm 8; Ap 8:5-25

Mõtisklus
Täna, hommikupalve ajal, lugesime: “Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma
peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?”
(Ps 27) Meie usk ja lootus on Jumalal. Jumalal, Kes on loonud taeva ja maa.
Kirjast heebrealastele loeme: Usk on loodetava tõelisus, nähtamatute asjade
tõendus. Vanas tõlkes: Agga usk on kindel lotus nende asjade peäle, mis weel
odetakse, ja nende asjade märkoandminne, mis ei nähta. Meie oleme usu läbi
juba nüüd osa Jumala taevasest Kuningriigist. Ühtepidi peaksime mõtlema sellele,
kuidas külvata usu seemet maa peale. Ma arvan, et selleks on tarvis oma eluga
tõeks elada oma usku, muidugi Jumala heakskiidul, inglite abil ja pühade
eestpalve toel. Teisest küljest oma usu väljendamine on iga kristlase kasvamise
teekond. Kohati tundub, et meil pole arusaama sellest mida ja kuidas me peaksime
tegema. Nagu väikesest võrsest kasvab puu ja seemnest tulevad viljakandvad
põõsad, nõnda kasvame ka meie koos Kirikuga Jumala Kuningriigiga üheks. Me ei
pea olema kannatamatud. Vahel võime ette kujutada, et Jumal ootab meist täiuslikkust,
et oleksime nagu pühakud. Keegi meist ei ole nö. sündinud pühak, kuigi me kasvame
eesmärgi poole. Me kõik oleme teekonnal, teekonnal mis alati pole selge ja
mõistetav. Meie seas on ootuste purunemised, kahtlused, stress ja on ka imelisi
hetki, milles paistab Jumala armastuse valgus. Teises lugemises ap. Paulus
toob meieni olulise meeldetuletuse: sest meil kõigil tuleb seista Kristuse
kohtujärje ees. Jumala Aujärje ees saab arusaadavaks meie kasvamise teekonna
erinevate hetkete olulisus. Meid hinnatakse selle järgi kuidas oleme selle
teekonna läbinud, kuidas oleme endal lubanud kasvada kokku Kirikuga. Mida see
kõik meie jaoks tähendab? See tähendab, et Jeesus, olles oma Kuningriigi keskel,
on ka täna siin, meie keskel. See tähendab, et Tema kannab ja juhatab meid
sellel teekonnal. Armulauas ühendab iseennast oma kutsututega. Meie usu seemme
on tulnud teiste inimeste kaudu, aga kasvamine on ühtsuses Jumalaga, Tema läbi.
Olgem need, kes külvavad usu seemet aga ka need, kes Jumala armus kasvavad
Tema Kuningriigiga üheks, läbi püha Kiriku.
Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel!
Aamen.

Kuningriigiaja X pühapäev B aastal

SeLugemine esimesest Moosese raamatust:
Kui Aadam oli söönud keelatud puust, hüüdis Jumal Aadamat ja küsis: “Kus sa
oled?” Ja tema vastas: “Ma kuulsin, kuidas sa aeda tulid, ja kartsin, sest ma
olen alasti, ja peitsin end ära.” Siis Jumal ütles: “Kes on sulle teada andnud,
et sa alasti oled? Või oled sa söönud puust, millest ma olen sul keelanud süüa?”
Aadam vastas: “Naine, kelle sa mulle kaasaks andsid, võttis puust ja andis mulle
ning mina sõin.” Aga Jumal küsis naiselt: “Miks sa seda tegid?” Ja naine vastas:
“Madu pettis mind ja ma sõin.” Siis ütles Jumal maole: “Sellepärast, et sa tegid
nõnda, ole sa neetud kõigi loomade seas! Kõhu peal pead sa roomama ja põrmu
neelama kogu eluaja. Ning ma tõstan vihavaenu sinu ja naise vahele, sinu seemne
ja tema seemne vahele, kes purustab su pea, aga kelle kanda sa salvad!”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Mu hing ootab Issandat, enam kui valvurid hommikut!
Sügavusest hüüan ma sind, Issand – Issand, kuule mu häält!
Olgu sinu kõrvad ärkvel mu anumise häälele.
Kui sina ülekohut meeles peaksid, Issand, kes võiks siis püsida.
Kuid sinu juures on andeksandmine, et sind kardetaks.
Ma ootan Issandat,
teda usaldab mu hing,
tema sõnade peale ma loodan.
Mu hing ootab Issandat, enam kui valvurid hommikut.
Enam kui valvurid hommikut – Iisrael, oota Issandat.
Sest Issanda juures on heldus, tema juures on rohke lunastus.
Jah, tema lunastab Iisraeli
kõigest nende ülekohtust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Mu hing ootab Issandat, enam kui valvurid hommikut!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast korintlastele:
Vennad, meil on sama usu vaim, millest on kirjutatud: “Ma olen uskuma jäänud,
sellepärast julgen rääkida”. Me teame, et tema, kes ta äratas üles Issanda
Jeesuse, äratab üles ühes Jeesusega ka meid ja seab meid enda ette koos teiega.
Kõik sünnib ju teie hüvanguks, et arm üha enamate tänamiste kaudu rohkemaks
saaks Jumala suuremaks austuseks. Sellepärast me ei tüdi. Ja kuigi meie
välispidine inimene vananeb, uueneb seespidine inimene ometi päev-päevalt. Sest
praeguse hetke kerge ahistus saavutab meile määratu suure au igavikus, meile,
kes me ei pea silmas nähtavat, vaid nähtamatut. Sest nähtav on üürike, nähtamatu
aga igavene. Me ju teame, et kui meie maine eluase hävineb, on meil Jumala käest
taevane kodu, mis pole kätega tehtud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issanda Sõna on lihaks saanud ja elanud meie keskel.
Kõigile, kes teda vastu võtavad, annab ta väe saada Jumala lasteks!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Kui Jeesus koju jõudis, kogunes taas rahvahulk, nii et ta ei saanud leibagi
võtta. Aga kui tema sugulased sellest kuulda said, tulid nad teda kinni võtma,
sest nad ütlesid, et tema on arust ära. Kuid kirjatundjad, kes olid tulnud
Jeruusalemmast, ütlesid: “Temas on kuri vaim” ja “Ta ajab kurje vaime välja
kurjade vaimude ülema Peetsebuli abiga”.
Siis rääkis Jeesus neile tähendamissõna: “Kuidas saab saatan saatanat välja
ajada? Ja kui kuningriik seespidi riius on, kuidas võib see püsida? Sest kui
riid on majas, ei jää pere püsima. Kui saatan tõuseb üles iseenese vastu ja on
eneses lõhestunud, siis ei jää ta püsima ja temal on ots käes. Keegi ei või ju
minna vägeva mehe majja ja riisuda tema vara enne, kui ta on mehe kinni sidunud,
alles siis võib ta riisuda tema vara. Tõesti ma ütlen teile: inimlastele antakse
andeks kõik patud ja jumalateotamised, kuidas nad teda iganes oleksid teotanud,
kuid kes teotab Püha Vaimu, sellele ei ole iialgi andeksandmist, sest ta on
süüdi igaveses patus.” Seda ütles Jeesus kirjatundjaile, kes olid öelnud, et
temal on roojane vaim.
Siis tulid Jeesuse ema ja vennad, jäid õue seisma ja läkitasid Jeesuse järele
teda välja kutsuma. Jeesuse ümber istus rahvahulk, kui temale öeldi: “Vaata,
sinu ema ja vennad seisavad väljas ja tahavad sind näha”. Aga Jeesus vastas
neile: “Kes on mu ema ja kes on mu vennad?” Ja ta vaatas nende poole, kes
istusid ringis tema ümber, ja ütles: “Vaata, siin on minu ema ja minu vennad!
Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on minu vend ja õde ja ema.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Jumal, kellelt kõik hea pärineb,
palun anna, et Sinu vaimsel innustusel mõtleksime õigeid asju
ja elaksime neid tõeks Sinu halastavas juhtimises;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 11; Ps 12; 1Ms 6:5-8,13-22; Mt 24:32-42

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 147; 1Sm 3:1-18; Ap 7:44-8:4

Mõtisklus
Oleme jõudnud kirikukalendris aega mida kutsutakse kuningriigiajaks.
Mõnes kirikus ka tavaliseks ajaks. See aeg peale pühasid on meile
antud meie vaimseks kasvamiseks, seda toonitab ka liturgiline roheline
värv. Tänased lugemised tuletavad meile meelde patu tegelikkust ja
lunastuse lootust. Nad kutsuvad meid üles tugevale usule, vaimsele
sugulusele ja kuuletumisele Jumalale. Meie igatsust Jumala järgi
on nii ilusti üles tähendanud psalmikirjutaja: Mu hing ootab Issandat,
enam kui valvurid hommikut! Meie igatsus luua üha suurem osadus läbi
Kiriku Jumalaga on meie kutse ja kohustus, aga ka suur eesõigus ja
arm. Tänases epistlis julgustatakse raskustest hoolimata oma usus tugevaks
jääma. Meie ootame lootusega igavest hiilgust. Ometi ei saa jääda
märkamata ka saatana tegevus. Ei tea, kas madu petab ka tänapäeval,
kuid saatan tegutseb inimestega edasi. Nimelt talle meeldib kui
hülgaksime igasuguse arusaama usust ja Jumalast. Alates usu
lahejendamisest kuni hülgamiseni toimuvad pisikesed vähenähtavad sammud,
alates uskumisest, et ega ma niikuinii ei usu kõike mida Kirik õpetab,
edasi just-kui leiame puudujääke kaasteekäijates jne. kuni selleni, et
hakkame eemalduma Püha Missa osadusest. See on saatana tee ja töö.
Nii mõnegi inimese jaoks on tänapäeval elu lihtsalt nautimine nii palju
kui võimalik. Meie jaoks, kes järgime Kristust, tähendab elu võimalikult
palju Kristuse sarnaseks seadmist, et peegeldaksime Isa au.
Mida see meie jaoks tähendab? Meie jaoks on see kõik üleskutse järgida
Issandat, hoolimata sellest, mida meie perekonnad või teised usuinimesed
meist arvavad. Meid kutsutakse tegema Jumala tegusid, mõistma, et võitlus
hea ja kurja vahel käib ikka veel meie maise elu ajal. Peame ka tunnistama,
et Jumal on see, kes tegutseb, ja seega võime usaldada, et meid
muudetakse Jumala näo järgi. Jeesus vaatab ka meie peale üteldes:
“Vaata, siin on minu ema ja minu vennad! Sest kes iganes teeb Jumala
tahtmist, see on minu vend ja õde ja ema.” Pühakirjast loeme: Vaadake,
kui suure armastuse Isa on meile andnud: meid hüütakse Jumala lasteks ja
need me olemegi.(1Jh 3:1)
(Täna on meil siin eriline Jumalale au toomise hetk mille käigus saab
avalikuks Jumala töö läbi püha ristimise. Jumal on ristimises andnud
pattudest lahtisaamise ja uue alguse. See sakrament ühendab ristitud inimese
kogu kristliku Kirikuga üle maailma. Ristimine on ka vaimse taassünni hetk,
kus inimene saab Püha Vaimu ja algab uus elu Kristuses. Jumal olgu kiidetud!)
Armas taevane Isa, palun kasvata meie usku, lootust ja armastust,
et Sinu au võiks ilmsiks saada kogu maailma ees. Aamen.

01.06.2024 anti Tallinnas esimene Tallinna Patriarhaadi Auorden piiskop dr Raivo Kodanikule.

Non nobis, Domine, non nobis, sed nomini tuo da gloriam super misericordia tua et veritate tua.

Mitte meile, Issand, mitte meile, vaid oma nimele anna au oma helduse pärast, oma ustavuse pärast! (Ps 115:1 )