Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

PAASTUAJA II PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Issand ütles Aabrahamile: “Mine oma kodumaalt, oma isakodust, sellele maale,
mida mina tahan sulle näidata. Ja ma teen sind suureks rahvaks, õnnistan sind
ja teen suureks su nime, et sina oleksid õnnistuseks. Siis õnnistan ma neid,
kes sind õnnistavad, ja panen vande alla need, kes sind neavad. Ning sinu läbi
saavad õnnistatud kõik hõimud maa peal”. Seepeale seadis Aabraham end teele,
nii nagu Issand oli käskinud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, olgu Sinu halastus meie üle!
Issanda sõna on õige,
tema tegudele võib loota.
Tema armastab õigust ja õiglust,
Issanda heldus täidab maa.
Vaata, Issanda silm on kõigi nende üle,
kes teda kardavad ja ootavad tema heldust,
et ta vabastaks nende hinge surma küüsist
ja hoiaks nad elus näljaajal.
Meie hing loodab Issanda peale,
tema on meie kilp ja abimees.
Olgu sinu halastus, Issand, meie üle,
sest me ootame sind pikisilmi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, olgu Sinu halastus meie üle!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Näe koos minuga vaeva evangeeliumi heaks, siis annab Jumal sulle jõudu. Tema on
meid kutsunud püha kutsumisega, mitte meie tegude pärast, vaid omaenda tahtmise
ja armu järgi, mis on meile antud enne igavesi aegu Kristuses Jeesuses. Nüüd on
see avalikuks saanud meie Lunastaja Jeesuse ilmumises. Tema on võtnud surmalt
võimuse ja toonud meid evangeeliumi abil kadumatu elu valgusse.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Helevalgest pilvest kostis Isa hääl, kes ütles:
See on minu armas Poeg, teda kuulake!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus võttis kaasa Peetruse, Jaakobuse ja Johannese, tema venna, ning viis nad
üles kõrgele mäele – ainuüksi nemad. Ning ta muudeti nende silmade ees. Tema
pale säras otsekui päike ja ta rõivad läksid valgeks nagu valgus. Aga vaata,
Mooses ja Eelija ilmusid Jeesusele ja rääkisid temaga.
Peetrus hakkas rääkima ja ütles talle: “Issand, meil on siin hea olla. Kui sa
tahad, siis ma püstitan siia kolm telki, ühe sinule, ühe Moosesele ja ühe
Eelijale”. Aga kui ta alles rääkis, vaata, siis heitis üks helendav pilv oma
varju nende üle ja hääl kostis pilvest ning ütles: “See on minu armas Poeg,
kellest minul on hea meel, teda kuulake!”. Seda kuuldes langesid jüngrid silmili
maha ja neil oli suur hirm, kuid Jeesus astus nende juurde, puudutas neid ja
ütles: “Tõuske üles, ärge kartke!”. Aga kui nad üles vaatasid, ei näinud nad
enam kedagi muud kui Jeesust. Kui nad mäest alla laskusid, keelas Jeesus neid:
“Ärge rääkige sellest nägemusest kellelegi, enne kui Inimese Poeg on surnuist
üles äratatud!”See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Mt 17,1-9)

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Oo Jumal, Kellele on auks alati halastada: palun ole armuline kõigile,
kes on sinu teedelt eksinud, ja too nad tagasi meeleparanduses südamete
ja vankumatu usuga, et nad võtaksid omaks ja hoiaksid kinni Sinu Sõnast,
Sinu Poja Jeesuse Kristuse muutumatust tõest, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 86; Ps 142; 1Kn 8:37-43; Kl 3:12-17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 26; Ps 119:1-16; 2Sm 12:1-10,13-14; 1Kr 6:9-20

Mõtiskus
Armsad vennad ja õed Issandas! Paastuaja teine pühapäev suunab meie pilgud
kirgastumisele – hetkele, kus taevas puudutab maad. Tänane pühapäev asetab
meie ette teekonna. See algab Aabrahami (korrektselt veel Aabrami) kutsumisega
(1Mo 12), kus Jumal ütleb: „Mine oma maalt… “ See teekond kulmineerub
Tabori mäel (Mt 17), kus Jeesus kirgastub oma jüngrite ees. Need lugemised ei räägi
lihtsalt ajaloolisest seigast. Need räägivad meist, kes me oleme täna siia kogunenud.
Nad räägivad sellest, kuidas Jumala arm valgub maailma – mitte juhuslikult vaid läbi
Püha Kiriku. Aabraham pidi lahkuma oma mugavustsoonist. Jumal ütleb Aabrahamile:
„Mine oma kodumaalt…“ Tänapäeval meile meeldib väärtustada kontrolli ja planeerimist.
Me tahame enne teele asumist näha kaarti, sihtkohta ja teha kindustusi. „Pime kuulekus“ Jumala ees tundub ohtlik või koguni naiivne, kuid vaimne kasv algab seal, kus lõpeb meie kontroll. Aabrahamimi lugu õpetab meile, et Kiriku osadus ei ole pelgupaik ohtude eest,
vaid kõiges Jumalat usaldav rahvas. Meie vaimne kasv tähendab julgust jätta seljataha
oma harjumused, eelarvamused, mugavused, et teha ruumi Jumala uuele õnnistusele.
Pangem tähele, et ka jüngrid pidid Jeesusega koos mäkke ronima. See on pingutus.
Meie osalemine Kiriku elus on samasugune liikumine. See nõuab otsust tulla pühapäeval Missale, leida aega palveks või teha head, ka siis kui süda on raske.
Oluline on mõista, et mäel ei muutunud Jeesus kellekski teiseks. Ta näitas oma tõelist
olemust. Kirik on paik, kus me tuleme kokku, et näha reaalsust sellisena, nagu see on – jumalikus valguses. Me ei tule siia pelgalt kommet täitma, vaid selleks, et ammutada
armu, milles on vabanemine ja uue elu allikas. Meie igaühe vaimne kasv tähendab
õppimist näha „Tabori mäe valgust“ oma elus. Isa hääl pilvest ütleb: „Teda kuulake!“
Vaimne elu ei ole rääkimine Jumalale, vaid vaikseks jäämine, et kuulda Teda keset maailma müra. Kui maailm sunnib meid olema iseseisvad ja edukad, siis Kirik kutsub meid olema sõltuvad Jumala armust. Kui maailm nõuab tulemusi, siis pühakiri kutsub meid üles ustavusele. Mida see meie jaoks tähendab?
Püha Paulus tuletab meile meelde (2Ti 1), et Jumal on meid kutsunud „püha kutsega, mitte
meie tegude pärast, vaid omaenese nõu ja armu kohaselt“. Püha Armulaud on see Tabori
mäe hetk meie elus, kus leib ja vein kirgastuvad Kristuses Tema Ihuks ja Vereks.
Piht on see pilv, mis meid varjab ja kus me kuuleme Isa häält: „See on minu armas Poeg,
Teda kuulake!“ Kirik on elu Jumalas ja Jumalaga. Me osaleme selles „nii hästi kui oskame
ja suudame“. Jumal ei oota meilt täiuslikkust. Ta ootab meie kohalolu. Kui me osaleme
Missal, kui me palvetame ühiselt, siis me ei tee seda üksi. Me liitume tuhandete pühakute
ja miljonite usklikega läbi aegade. See on ühine „jah-sõna“ Jumala armule.
Tihti tunneme end vaimselt väsinuna. Meile võib tunduda, et meie panus on väike või meie
palve on hajevil. Kuid vaadake jüngreid mäel – nad langesid silmili maha ja kartsid väga.
Nad olid inimlikult nõrgad. Kuid Jeesus tuli, puudutas neid ja ütles: „Tõuske üles ja
ärge kartke!“ See ongi Kiriku saladus. Me toome oma väsimuse, oma „nii palju kui suudame“,
ja asetame selle altari ette. Jumal võtab meie vähese ja valab sinna sisse oma lõpmatu armu.
Me ei pea olema kangelased, me peame olema olemas. Evangeelium lõpeb sellega, et nad
tulevad mäelt alla. Kirgastumise hetk ei jää kestma telkdesse, mida Peetrus tahtis ehitada.
See valgus peab minema kaasa argipäeva, meie töökohtadesse ja kodudesse. Jumala armu
väljavalamine läbi Kiriku ei lõpe kirikuukse sulgumisega. See jätkub meie kaudu. Kui oleme
saanud osa pühast armulauast, saame me ise „väikesteks kirikuteks“. Me kanname seda
Tabori mäe valgust maailma, kus on palju otsimist ja segadust. Sel paastuajal ärme vaatle Kirikut kui institutsiooni, vaid kui elavat allikat. Osalegem teenistustel, süvenegem pühakirja ja teenigem ligimest – tehkem seda oma võimete piirides, aga tehkem seda armastusega.
Sest just seal, meie tahte ja Jumala armu kohtumispaigas, toimub tõeline kirgastumine.
Jumal on meid kutsund olema Tema õnnistuse kandjad. Olgem siis tänulikud selle armu
eest, mida me nii rikkalikult läbi Kiriku saame. Õnnistagu meid kõigeväeline Jumal!
Aamen.

PAASTUAJA I PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Issand vormis inimese maa põrmust ja puhus tema ninasse eluõhu, nõnda sai
inimene elavaks hingeks. Ja Issand istutas Eedenisse, päevatõusu poole, rohuaia
ning pani inimese, kelle ta oli vorminud, sinna elama. Ja Jumal laskis maal
kasvatada kõiksuguseid puid, mis on välimuselt ilusad ja mille vili on meeldiv
süüa. Eedeni aia keskele kasvatas Jumal elupuu ning hea ja kurja tundmise puu.
Aga madu oli kavalam kõigist välja loomadest, kelle Issand Jumal oli teinud, ja
madu ütles naisele: “Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa ühestki
rohuaia puust?” Ja naine vastas maole: “Me sööme küll rohuaia puude vilja, kuid
selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: “Te ei tohi sealt süüa
ega selle puu külge puutuda, või muidu te surete”.” Aga madu ütles: “Ei, te ei
sure, vaid Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad
lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja”.
Ja naine nägi, et sellest puust oli meeldiv süüa; puu tegi silmadele himu ja oli
ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis võttis ta selle puu viljast,
sõi ise ja andis ühtlasi oma mehele ning ka tema sõi. Ja nende silmad läksid
lahti ja nad tundsid end alasti olevat
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Loo mulle, Jumal, puhas süda!
Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu ülekohus oma halastuse pärast.
Pese mind hästi mu süüteost
ja tee mind puhtaks mu patust.
Loo mulle, Jumal, puhas süda,
ning anna mulle uus, kindel vaim.
Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma püha Vaimu.
Issand, ava mu huuled,
et mu suu kuulutaks sulle kiitust.
Ohvriks Jumalale on murtud vaim,
murtud ja puruks löödud südant sina, Jumal, ei põlga.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Loo mulle, Jumal, puhas süda!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, ühe inimese kaudu on patt maailma tulnud, ning patu kaudu surm, mis on
osaks saanud kõikidele inimestele, kuna kõik on pattu teinud. Patt oli maailmas
juba enne seadust, aga ilma seaduseta ei saa pattu arvestada. Kuid surm valitses
Aadamast Mooseseni ka nende üle, kes ei olnud pattu teinud niisuguse
üleastumisega nagu Aadam. Tema on aga Tuleva võrdkuju. Ometi ei ole üleastumine
samaväärne armukingitusega, sest kui ühe inimese üleastumise läbi on paljud
surma leidnud, siis seda enam on Jumala armukingitus rohkeks saanud paljudele
ühe inimese – Jeesuse Kristuse armu kaudu. See kingitus ei ole niisugune, nagu
ühe patutegija puhul, sest ühe patu järel tuli kohus ja surm, arm on aga
õigeksmõistmiseks paljudest eksimustest. Kui ühe inimese eksimuse kaudu on patt
kuningana valitsema pääsenud, seda kindlamini hakkavad need, kes saavad Jumala
armu ja õigluse kingi, valitsema oma elus ühe inimese – Jeesuse Kristuse läbi.
Nii nagu ühe inimese eksimuse läbi mõisteti kõik inimesed surma, nõnda ka ühe
õige teo kaudu on kõik saanud osa õigekssaamisest ja elust. Sest nagu ühe
inimese sõnakuulmatuse läbi paljud patusteks tehti, nõnda tehakse ühe inimese
kuulekusest paljud õigeks. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Inimene ei ela üksnes leivast,
vaid igast sõnast, mis tuleb Jumala suust!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Sel ajal viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata. Ja kui Jeesus oli paastunud
nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, tuli temale nälg. Siis tuli kiusaja tema
juurde ja ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid
leivaks saaksid.” Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes
leivast, vaid igast sõnast, mis tuleb Jumala suust.” Seejärel viis kurat Jeesuse
pühasse linna ja pani ta templiharjale seisma ja ütles talle: “Kui sa oled
Jumala Poeg, siis kukuta end siit alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta
oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa ei lööks oma jalga kivi vastu
ära.” Jeesus vastas talle: “Nõndasamuti on kirjutatud: Sina ei tohi Issandat,
oma Jumalat, kiusata!” Siis tõstis kurat Jeesuse kõrge mäe tippu ja näitas talle
kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust ning ütles talle: “Selle kõik annan
ma sulle, kui sa minu ette maha langed ja mind kummardad.” Aga Jeesus ütles
talle: “Tagane minust, saatan, sest kirjutatud on: Kummarda Issandat oma Jumalat
ja teeni ükspäinis teda!” Siis läks kurat tema juurest ära ja inglid tulid tema
juurde ja teenisid teda. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
(Mt 4,1-11))

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõigeväeline Jumal, Kelle õnnistatud Poeg juhatati Vaimu poolt
Saatana kiusata: palun kiirusta aitama oma sulaseid, keda ründavad
mitmesugused kiusatused; ja kui Sa tead meie mitmeid nõrkusi, luba
meil igaühel leida Sind võimsa päästjana; läbi Jeesuse Kristuse,
oma Poja, meie Issanda, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja
Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 50; Js 58; Mt 6:1-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 15; Ps 92; Jr 17:5-14; 1Kr 10:1-13

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas!
Esimene paastuaja pühapäev kutsub meid vaatama kõrbesse – kohta, kus
pealtnäha puudub kõik, kuid kus Jumala ettehooldus on tegelikult kõige
nähtavam. Kõrbes on eriliselt nähtav usaldus ja ohvrimeelsuse rõõm.
Tänased lugemised asetavad meie ette kontrasti, mis määrab kogu inimkonna
ajaloo. Lugemistest kuulsime Aadama langusest, mille kaudu tuli maailma
patt. See oli valik enesekesksuse ja usaldamatuse kasuks. Kuid Matteuse
evangeeliumis näeme me uut Aadamat, Jeesust Kristust, kes seisab kõrbes.
Seal, kus esimene Aadam langes külluse keskel, jääb teine Aadam kindlaks
tühja kõhu ja üksinduse keskel. See on Jumala ettehoolduse (Providentia)
võit – teadmine, et inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast,
mis lähtub Jumala suust. Jeesuse võit ei tulnud sellest, et kiusatus oli
näiline, vaid sellest, et Tema inimlik tahe oli täielikus kooskõlas Isa
tahtega. Ta näitab meile, et inimloomus (isegi kui see on nõder) on
suuteline Püha Vaimu abiga kurjale vastu seisma. See on julgustus meile:
kiusatus ise ei ole patt, vaid nõusolek sellega. Saatan ei paku Jeesusele
“tavalisi” patte, vaid näiliselt häid asju: leiba näljasele, Jumala väe
tõestamist, maailma valitsemist. Kus on siin konks? Sellises meelitamises
on kolm suurt ohtu kristlastele: Materialism: Püüe lahendada maailma mured
ainult sotsiaalselt ja majanduslikult, unustades hinge nälja Jumala järele.
Vaimne uhkus: Jumala “testimine” või sundimine tegema imesid meie tahtmise
järgi. See on maagia, mitte usk. Idolaatria ja võim: Püüe saavutada head
kurja abil või tehes kompromisse saatanaga.Jeesus valib “vaese ja teeniva
Messia” tee. See on üleskutse Kirikule hoiduda ilmalikust võimuihalusest
ja usaldada Jumala ettehooldust ka siis, kui see ei too kohest edu.
Jumala ettehoolduson enamat kui ellujäämine, vaid Isa armastav hoolitsus,
mis juhib meid meie viimse eesmärgi poole. Kõrbes kutsub saatan Jeesust
kasutama oma väge isiklikuks mugavuseks. Jeesus aga vastab täieliku usaldusega
Isale.See on õnnistus: me ei pea muretsema, sest Jumal teab, mida me vajame.
Kui me mõistame, et kõik, mis meil on – meie talent, aeg ja vara – on tulnud
Tema käest, siis kaob hirm puuduse ees. Paastuaeg ei ole ainult millestki
loobumine, vaid enese tühjendamine, et Jumala ettehooldus saaks meid täita.
Pangem veel tähele, et saasaegne maailm kaldub nägema saatanat vaid “kurjuse
sümbolina”. Tänased tekstid on üks alustest, miks Kirik kinnitab saatana
kui langenud ingli eksistentsi. Kui saatan oleks vaid sümbol, kaotaks Jeesuse
võit oma kaalu. Tekst näitab reaalset vaimset võitlust. Anglokatoliku
vaatenurgast on see meeldetuletus, et kristlik elu on “askees” ja võitlus
(millele viitab ka paastuaeg), kus me ei võitle ainult omaenese loomusega,
vaid ka vaimsete pimeduse jõududega. Kiriku valguses ei ole Mt 4:1-11 mitte
ainult lugu minevikust, vaid liturgiline reaalsus. See on põhjus, miks me
tähistame 40-päevast paastu – et minna koos Kristusega kõrbesse, seisata
silmitsi oma nõrkustega ja uuendada oma pühendumist Jumala auks.
Mida see tähendab meie jaoks? Jeesus ütleb: “Kummarda Issandat, oma Jumalat!”
See on meie kutsumus. Kui me asetame Jumala esikohale, siis settivad ka kõik
muud asjad oma kohale. Meie rõõm on pakkuda oma aega ja vara Kirikule, see on
märk sellest, et maailma vürst ei valitse meie üle. Me kuulume Kristusele.
Paastuaeg on aeg minna koos Jeesusega kõrbesse, et puhastada oma süda
ebajumalatest. Jumala ettehooldus on õnnistus, mis ei jäta meid kunagi üksi.
Kui me toetame Püha Kiriku kasvu – olgu see läbi annetuste, vabatahtliku töö
või palve –, siis me ei loobu millestki väärtuslikust. Me hoopis vahetame
kaduva kadumatu vastu. Me ei tee seda seaduse sunnil, vaid rõõmuga, sest oleme
mõistnud: kõik on Jumala arm. Olgu meie elu ja meie vahendid pühendatud suuremaks
Auks Jumalale (Ad Maiorem Dei Gloriam)! Nii nagu Jeesus ei alistunud kõrbes
näljale, vaid usaldas Isa, nii pangem ka meie täna oma annid ja palved sellele
altarile. Tehkem seda teadmises, et iga euro, iga töötund ja iga palve, mille
me Kiriku hüvanguks anname, on meiepoolne ‘ei’ maailma vürstile ja rõõmus
‘jah’ Jumala ettehooldusele. Aamen.

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Kui tahad, siis pead käske, ja jääd ustavaks, kui meeldib. Tema on pannud sinu ette
tule ja vee: kumba tahad – siruta käsi! Inimese ees on elu ja surm: kumma ta neist
valib, see temale antakse. Sest Issanda tarkus on suur, Ta on vägev valitsemises ja
näeb kõike. Tema silmad on nende peal, kes Teda kardavad, ja Ta teab kõiki inimese
tegusid. Tema ei ole kedagi käskinud olla jumalakartmatu ega ole kellelegi andnud
luba pattu teha. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Õndsad on need, kes käivad Issanda seaduse järgi.
Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu,
kes käivad Issanda Seaduse järgi!
Õndsad on need, kes peavad Tema tunnistusi
ja nõuavad Teda kõigest südamest,
Sina oled käskinud
oma korraldusi hästi pidada.
Oh, et mu elutee oleks kindel,
et ma peaksin Su määrusi.
Tee head oma sulasele,
et ma elaksin ja hoiaksin Sinu sõna!
Ava mu silmad nägema
Su Seaduse imesid!
Õpeta mulle, Issand, oma määruste teed,
et ma seda otsani peaksin!
Anna mulle arusaamist panna tähele Su Seadust
ja seda pidada kõigest südamest!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Õndsad on need, kes käivad Issanda seaduse järgi.

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Tarkusest me kõneleme täiuslike seas; ent mitte praeguse ajastu ega selle
kaduvate valitsejate tarkusest, vaid me kõneleme Jumala saladusse peidetud
tarkusest, mille Jumal on ette määranud meie kirkuseks enne ajastuid. Ükski
praeguse ajastu valitsejaist ei ole seda ära tundnud, sest kui nad seda oleksid
tundnud, ei oleks nad kirkuse Issandat risti löönud. Kuid nõnda nagu on kirjutatud:
„Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud –
selle on Jumal valmistanud neile, kes Teda armastavad.” Aga meile on Jumal selle
ilmutanud Vaimu kaudu, kuna Vaim uurib läbi kõik, ka Jumala sügavused.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna,
ja minu Isa armastab teda ja me tuleme Tema juurde.
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: „Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid
tühistama. Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile,
ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni
kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige
pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis.
Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. Sest ma ütlen
teile: Kui teie õigus ei ole märksa suurem kui kirjatundjate ja variseride oma, siis
te ei saa taevariiki! Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: Sa ei tohi
tappa! ja igaüks, kes tapab, peab minema kohtu alla. Aga mina ütlen teile: Igaüks,
kes oma venna peale vihastab, peab minema kohtu alla, kes aga oma vennale ütleb:
„Tola!”, peab minema ülemkohtu alla, kes aga ütleb: „Sina jäle!”, peab minema
tulepõrgusse. Kui sa nüüd oma ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su
vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and altari ette ja mine lepi esmalt ära oma
vennaga ja alles siis tule ja too oma and! Ole varmalt järeleandlik oma vastasele,
kuni sa oled temaga teel, et sinu vastane sind ei annaks kohtuniku kätte ja kohtunik
kohtuteenri kätte ja sind ei heidetaks vangi! Tõesti, ma ütlen sulle, sa ei pääse
sealt enne välja, kui oled tagasi maksnud viimsegi veeringu. Te olete kuulnud, et on
öeldud: Sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes naise peale vaatab
teda himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud. Kui aga su parem silm
ajab sind patustama, siis kisu ta välja ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks
osa oma kehast kui lasta kogu keha heita põrgusse. Ja kui su parem käsi ajab sind
patustama, siis raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on kasulikum kaotada üks osa oma
kehast kui lasta kogu kehal minna põrgusse. Seaduses on öeldud: Mees, kes oma naise
minema ajab, andku talle lahutuskiri! Aga mina ütlen teile: Igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui liiderdamise pärast minema ajab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes võtab minema aetud naise, rikub abielu. Veel olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud:
„Sa ei tohi valet vanduda!” ja „Issandale antud vandeid tuleb pidada!” Aga mina ütlen
teile: Ärge vanduge üldse, ei taeva juures, sest see on Jumala troon, ega maa juures,
sest see on tema jalgealune järg, ega Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn!
Ära vannu ka oma pea juures, sest ise ei saa sa ühtegi juuksekarva valgeks või mustaks
teha! Iga teie „jah” olgu „jah” ja iga „ei” olgu „ei”, aga mis üle selle, see on kurjast.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Mt 5:17-37

Liturgiline värv: roheline

Oh Jumal, kes enne oma ainusündinud Poja kannatusi ilmutasid oma au pühal mäel:
anna meile, et me usus tema palge valgust vaadates võiksime saada jõudu kanda oma risti ja
muutuda tema sarnaseks kirkusest kirkusesse; sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda, läbi,
kes elab ja valitseb koos sinuga ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 103; Trk 7:7-14; Jh 15:1-17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 119:33-48; 3Ms 19:1-2, 9-18; 1Jh 4

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas.
Me oleme täna viimases pühapäevas enne paastuaega. See on aeg, mil püha Kirik kutsub
meid minema sügavamale oma usus, et me ei oleks vaid “pühapäevakristlased”, vaid, nagu
me eelmisel pühapäeval kuulsime – maa sool ja maailma valgus. Tänased pühakirjalugemised
annavad meile selleks teekonnaks selge suuna: tõeline vagadus ei ole mitte ainult
reeglite täitminemine, vaid vaba ja armastav valik Jumala kasuks.
Siiraki tarkuseraamat tuletab meile meelde meie suurt väärikust: “Tema ette on pandud
tuli ja vesi: kuhu sa tahad, sinna sa võid pista oma käe.” Jumal ei sunni meid. Paastuaeg
ongi see aeg, kus me õpime oma vaba tahet uuesti harjutama. Kui me loobume millestki
maisest, siis mitte selleks, et ennast piinata, vaid selleks, et vabastada käsi ja süda
Jumala jaoks. Me valime “elu”, kui valime kuulekuse Tema korraldustele.
Evangeeliumis ütleb Jeesus meile midagi olulist: Ta ei tulnud Seadust tühistama, vaid
täitma. Ta viib Seaduse välisest täitmisest südame sisse. Ei piisa sellest, et me ei
tapa – me ei tohi ka vihata. Ei piisa sellest, et me ei riku abielu – me peame hoidma
oma pilgu ja mõtted puhtana. See on “maa soolaks” olemise sisu. Meie maailm on täis
tühje lepinguid, mis murduvad, ja sõnu, mis ei maksa midagi. Aga kristlase “jah” peab
olema “jah”. See sisemine ausus ja pühadus ongi see, mis annab maailmale maitset ja
hoiab seda riknemast. Vabadus Kristuses ei ole meie soovide täitumine, vaid võime valida
ja teha head. Kirik õpetab, et Jumala seadus ei ole piirang, vaid justkui “kasutusjuhend”
inimeseks olemiseks. Me ei ole vabad siis, kui järgime oma isiklikke tahtmisi, vaid siis,
kui me ei ole nende tahtmiste orjad. Kristus ei tulnud meid koormama, vaid vabastama
patu orjusest. Me ei ole oma tunnete ohvrid. Paastuaeg ongi see aeg, millal me õpime
oma tundeid (viha, himu) suunama armastuse teenistusse, mitte laskma neil ennast juhtida.
Mida see meie jaoks tähendab? Püha Paulus ütleb korintlastele, et Jumal on valmistanud
meile midagi, mida silm pole näinud ega kõrv kuulnud. See on osadus Temaga.
Seepärast kutsun ma teid algaval paastuajal üles pühitsema oma kohalolu koguduses.
Meie anglokatoolne usk õpetab, et püha Missa on kiriku elu allikas ja tipp. Toogem au
Jumalale oma kohaloluga pühal Missal. See ei ole lihtsalt kohustus, see on kohtumine
Elava Jumalaga. Kutsun teid üles osalema koguduse elus kõigil võimalikel viisidel.
Olgu see abi kiriku koristamisel, palvetamine koguduseliikmete eest või lihtsalt
tähelepanelikkus ligimese suhtes. Samuti tänan teid teie annetuste eest – need on märk
meie vaimsusest ja hoolest, et Jumala koda ja Tema töö maailmas võiksid kesta. Olgu
algav paastuaeg on aeg, kus me anname ära osa oma olevast, et aidata kaasa Jumala
riigi nähtavaks tegemisele. Psalmikirjutaja ütles nõnda ilusti: “Õndsad on need, kelle
elutee on laitmatu, kes käivad Issanda seaduse järgi.” Ärgem kartkem seda teed.
Paastuaeg ei ole sünge aeg, vaid puhastumise ja rõõmu aeg. Valigem sel nädalal tuli,
mitte vesi; valigem elu, mitte häving. Mingem vastu paastuajale otsusekindlusega olla
ustav pühale Kirikule, helde oma andides ja põlev vaimus teenides oma kodukogudust.
Hoidkem meeles, et Jeesus ei andnud meile tänaseid õpetussõnu selleks, et me tunneksime
end süüdi, vaid selleks, et meil oleks elu ja et meil oleks seda ülirohkesti. Tema
armastus on nagu valgus, mis paistab läbi meie nõrkuste. Iga kord, kui me suudame
andestada, iga kord, kui valime tõe vale asemel või ustavuse mugavuse asemel, sündis
maailma tükike nähtavat taevariiki. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.

14. veebruaril 2026.a. aastal andis välja alljärgnevad dekreedid, mis puudutavad Eestit (kõike dekreete saate näha www.anglocatholicchurch.eu), kehtiv otsekohe:

1. Anglokatoliku Kiriku Püha Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond (Eesti) nimetada ümber Anglokatoliku Kiriku Püha Neitsi Maarja Jumalaema peapiiskopkonnaks (Eesti).
2. Piiskop dr Raivo Kodaniku staatuseks on nüüd peapiiskop dr Raivo Kodanik.
3. Peapiiskop dr Raivo Kodanik nimetada Anglokatoliku Kiriku Kogu Euroopa priimaseks (Eesti, Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Šveits, Venemaa – kokku 6 riiki).
4. Diakon Priit Kõrge nimetada patriarh dr Heigo Ritsbek ja priimas dr Raivo Kodaniku assistendiks.

Teine pühapäev enne paastuaega

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand: “Kas paast, mis mulle meeldib, ei ole mitte niisugune: jagada
oma leiba näljasega, tuua oma katuse alla kodutud. Kui sa näed alastiolijat ja
annad talle riided ega hoia oma ligimese eest kõrvale. Siis lööb sinu valgus
särama nagu koiduhiilgus ja sinu paranemine edeneb jõudsasti. Sinu õiglus käib
sinu ees ja Issanda kirkus sinu kannul. Siis hüüad sa Issandat ja tema vastab
sulle, ja kui sa karjud, siis ta ütleb: Vaata, siin ma olen. See kõik sünnib
siis, kui sa kaotad ära rõhumise eneste keskelt – sõrmega näitamise ja nurjatu
rääkimise. Kui sa pakud näljasele sedasama, mis sulle endale meeldib, ja toidad
alandatud hinge. Siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkaseimgi pimedus on
otsekui keskpäev. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Õigetele koidab pimeduses valgus!
Õigetele inimestele koidab pimeduses valgus:
armuline, halastav ja õiglane.
Õnnis on inimene, kes on armuline ja aitab meeleldi,
kes ajab oma asju seaduse järgi.
Tema ei löö iialgi vankuma,
õige inimese mälestus kestab igavesti.
Tema ei karda kurja kuulujuttu,
tema süda on kindel ja loodab Issanda peale.
Tema süda on julge, tema ei karda,
ta jagab heldelt, annab vaestele.
Tema õigus kestab igavesti,
tema vägevus kõrgub au sees.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Õigetele koidab pimeduses valgus!

Teine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, kui ma teie juurde tulin, ei tulnud ma ilukõne või õpetatud tarkusega
hiilgama. Sest ma otsustasin teada teie keskel ainuüksi Jeesust Kristust ja teda
kui ristilöödut. Ma olin teie juures nõtruse, kartuse ja suure hirmuvärinaga,
ning minu sõnum ja kuulutamine ei olnud sõnaosav veenmine, vaid vaimu ja väe
kaudu tõestamine, et teie usk ei oleks inimese tarkuses, vaid Jumala väes.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, Sinu Sõna on tõde.
Pühitse meid oma tõe läbi!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus ütles:Teie olete maa sool. Aga kui sool läägeks läheb, millega saab teda
teha soolaseks? See ei kõlba siis enam muuks kui selleks, et visata inimeste
jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Linn, mis asub mäe tipus, ei saa
varjule jääda, ning ega ju süüdata küünaltki selleks, et panna see vaka alla, vaid
küünlajalale, nii et selle valgus paistab majasolijatele. Nõnda paistku teiegi
valgus inimestele, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistaksid teie Isa, kes
on taevas. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 5:13-16

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo, kõige armastavam Isa, Kes Sa tahad, et me tänaksime kõige eest, ei kardaks
midagi peale Sinu kaotamise ning heidaksime kõik oma mured Sinu peale, kes Sa
meie eest hoolt kannad: palun hoia meid usutu hirmu ja maailma murelikkuse eest
ning anna, et ükski selle sureliku elu murepilv ei varjaks meie eest selle
armastuse valgust, mis on surematu ja mida Sa oled meile ilmutanud oma Pojas
Jeesuses Kristuses, meie Issandas; Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga,
üks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 71; Js 50:4-10; 2Kr 12:1-12
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 147; Kg 11:1-6; Jh 4:31-38

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas.
Me oleme täna Sexagesima pühapäevas. See ladinakeelne nimi tuletab meile meelde,
et oleme teel – me valmistume suureks paastuajaks, liigume lähemale Kristuse
kannatusajale ja ülestõusmise rõõmule. Eriti olles teel paastuaega peaksime mõtlema,
sellele kes meie usus oleme ja Kes on Kristus meie elus. Tänane evangeelium esitab
meile kristliku identiteedi kõige puhtama määratluse: “Teie olete maa sool. Teie
olete maailma valgus.” Mida tähendab olla sool? Me kasutame soola nii iseenesest-
mõistetavalt, et unustame selle väärtuse. Jeesuse ajal oli sool aga oluline ressurss.
See oli puhastusvahend, säilitusaine ja maitsestaja. Ilmalikustuva maailma üks
peamisi dogmasid on see, et usk on inimese eraasi. Avalikus ruumis eeldatakse
neutraalsust. Jeesuse nõue – “Linn, mis asub mäe otsas, ei saa jääda varjule” –
on sellele vastupidine. Kui kristlane nõustub usu täieliku privatiseerimisega,
kaotab ta oma “soolasuse”. Sool, mis ei puutu kokku toiduga (ühiskonnaga), on
kasutu. Anglokatoolses mõttes tähendab “maa soolaks” olemine kiriku ülesannet
hoida maailma riknemise eest. Kristlane on kutsutud olema see element ühiskonnas,
mis takistab moraalset ja vaimset langemist. See ei tähenda kohtumõistmist, vaid
kohalolu. Sool toimib ainult siis, kui ta puutub kokku sellega, mida ta peab
säilitama. Me ei saa olla soolana klaaspurgis, suletuna kirikumüüride vahele.
Olla maa sool tähendab anda elule vaimne maitse. Ilma Kristuseta on maailm mage,
tuim ja tähendusetu. Kristlus toob esile elu sügavama mõtte, nii nagu sool toob
esile toidu tõelise maitse. Kuid Jeesus hoiatab: kui sool läheb läägeks, millega
seda siis soolatakse? Kui meie, kristlased, kaotame oma spetsiifilise “maitse” –
oma usu, oma armastuse –, siis me sulandume halli massi ja meil pole enam
maailmale midagi pakkuda. Kui püha Kirik püüaks liigselt kohanduda maailma
maitsetega (et olla “ajakohane”), muutub sool läägeks. Jeesus ütleb, et inimesed
peaksid nägema teie häid tegusid ja andma au teie Isale, Kes on taevas.
Tänapäeval kipub fookus jääma vaid teole endale. Kristlikust organisatsioonist
saab lihtsalt üks MTÜ teiste seas. küsimus meie jaoks seisneb selles, kuidas teha häid
tegusid nii, et see ei oleks lihtsalt sotsiaalne teenus, vaid viitaks Jumalale.
Ilma vaimse osutuseta muutub “valgus” lihtsalt humanismiks, kaotades oma kristliku,
anglokatoolse mõõtme. Siinkohal tuleb meile appi meie tänane päevapalve, kus me
palusime: “Hoia meid usuta hirmu ja maailma murede eest.” Miks sool läheb
läägeks? Miks meie valgus kustub? Enamasti mitte suurest kurjusest, vaid hirmust
tuleviku ees. See on hirm, milles puudub usaldus Jumala vastu. See on hirm homse
päeva ees, hirm puuduse ees, hirm teiste arvamuse ees. See hirm teeb meid
ettevaatlikuks ja enesesse tõmbunuks. Me lakkame olemast maa sool. Jesaja raamatus
kuulsime täna karmi, kuid vabastavat üleskutset: murda leiba näljasele, tuua kodutu
oma kotta, katta alastiolijat. See on praktiline “soolaks olemine”. Me kardame sageli,
et kui me anname, jääme ise ilma. See on uskmatuse hirm. Kuid prohvet ütleb: “Siis
koidab su valgus nagu koit.” Meie valgus ei tule meist endist, vaid see süttib
siis, kui me lammutame muremüürid enda ümber. Me palvetasime, et ükski “sureliku
elu murepilv” ei varjaks meie eest Jumala armastuse valgust. Need pilved on reaalsed –
haigused, majanduslik kitsikus, lein. Kuid pange tähele: palves me ei palu, et pilvi
ei oleks, vaid et need ei varjaks taevast valgust. Usu sool säilitab oma maitse ka
tormis, kui ta on kindlalt Kristuse küljes. Apostel Paulus ütleb korintlastele
ja täna ka meile: “Ma tulin teie juurde nõtruses ja hirmus ja suures värinas.” Siin
on meile lohutus. Isegi suur apostel tundis hirmu. Kuid tema hirm ei olnud “uskmatuse
hirm”. Tema hirm oli aukartus ülesande ees. Ta ei lootnud oma tarkusele, vaid Vaimu
väele. See ongi oluline tunnistus: me oleme maa sool mitte tänu oma täiuslikkusele,
vaid tänu sellele, et laseme Jumalal endas ja enda kaudu toimida. Meie “soolasus” on
meie sõltuvus Jumalast. Kui me tunnistame oma nõrkust, siis saab Kristuse vägi meist
läbi paista. Mida see meie jaoks tähendab? Tänapäeva ilmaliku maailma jaoks on tänane
evangeelium ebamugav, sest see ei luba kristlasel olla “nähtamatu”. See sunnib meid
valima: kas olla “ära visatud ja tallatud” (kui me mugandume) või kanda vastutust
tunda veidi ebamugavust ja olla tervendav lisand ühiskonnas. Kristlane peab olema
ühiskonna südametunnistus. Kui kristlus ei suuda enam öelda “ei” sellele, mis on
inimvaenulik või lausa Jumala vastane, on sool oma väe kaotanud. Pangem tähele,
et soolal on omadus haavale sattudes valu tekitada, kuid mugavusühiskonnas on
igasugune “ebamugavustunne” või patule osutamine tabu. Ometi inimesed otsivad
oma elule tähendust ja raskustes lootust. Jumal hoolib meist. Kui me usaldame oma
mured Temale, siis me vabaneme vaimseks teenimiseks. Olgem siis soolaks, mis annab
elule lootuse maitse. Olgem valguseks, mis ei karda paista ka läbi elumurede pilve.
Sest see valgus, mida me kanname, on surematu – see on Jeesus Kristus, Kes on meile
ilmutanud Isa lõpmatu armastuse.
Õnnistagu selleks meid püha kolmainu Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Aamen.

ISSANDA TEMPLISSETOOMISE PÜHA

Lugemine prohvet Malaakia raamatust:
Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed. Ja äkitselt tuleb
oma templi juurde Issand, keda te otsite, ja lepingu ingel, keda te igatsete.
Vaata, ta tuleb, ütleb vägede Issand. Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva?
Ja kes jääb püsima tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu
vanutaja leelis. Ja ta istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi
poegi ja selitab neid nagu kulda ja hõbedat: siis toovad nad Issandale õige
ohvrianni. Siis meeldib Issandale Juuda ja Jeruusalemma ohvriand nagu muistseil
päevil ja ammuseil aastail. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Vägede Issand, Tema on Aukuningas!
Teie, väravad, tõstke oma pead,
ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks,
et aukuningas saaks sisse tulla!
Kes on see aukuningas?
Issand, tugev ja vägev.
Teie, väravad,
tõstke oma pead,
ja teie, igavesed uksed,
saage kõrgeks,
et aukuningas saaks sisse tulla!
Kes on see aukuningas?
Issand Sebaot.
tema on aukuningas
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vägede Issand, Tema on Aukuningas!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sellepärast
ei häbenegi Jeesus neid hüüda vendadeks. Ta ütleb: “Ma tahan kuulutada su nime
oma vendadele, koguduse keskel tahan ma laulda sulle kiitust!” Ja taas: “Ma tahan
loota tema peale. Vaata, siin olen mina ja lapsed, keda Jumal on mulle andnud!”
Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil
liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus
surma üle – see tähendab kuradi -, ja vabastaks need, kes surma kartes olid kogu
eluaja orjapõlves. Sest tema ei hoolitse inglite eest, vaid hoolitseb Aabrahami
soo eest! Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks
halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest nii
nagu ta ise on kannatanud kiusatuna, nii võib ta aidata neid, keda kiusatakse.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, nüüd sa lased oma sulasel rahus minna, nii nagu sa oled
öelnud, sest mu silmad on näinud sinu lunastust!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse
üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette, nõnda nagu on kirjutatud Issanda
Seaduses: “Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”, ja
et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks “paar turteltuvi või kaks tuvipoega”.
Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga
ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema üle. Püha Vaim oli talle
ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Salvitut.
Tema tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse, Jeesuse, et
toimida temaga Seaduse sätte järgi, siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat
ja ütles: “Issand, nüüd sa lased oma sulasel rahus minna, nii nagu sa oled
öelnud, sest mu silmad on näinud sinu lunastust, mille sa oled valmistanud kõigi
rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu
rahvale Iisraelile.” Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta
räägiti. Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: “Vaata, see
laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu
räägitakse – ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude
südamete mõtted.”
Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli kõrgesse
ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma neitsipõlve ja lesk
olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei lahkunud pühakojast, vaid
teenis Jumalat ööd ja päevad paastudes ja palvetades. Tema tuli sel tunnil sinna
ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma
lunastust.
Kui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse järgi, siis nad
pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti. Laps aga kasvas ja sai
tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema üle. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Kõigeväeline ja igavene Jumal, me palume Sind alandlikult, et nii nagu Sinu
ainusündinud Poeg täna templisse toodi, nõnda tooks meid Su ette puhaste ja
süütute südametega seesama Sinu Poeg Jeesus Kristus, meie Issand, Kes elab
ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 84 ; 1Sm 1:21-28; Gl 4:1-7
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 48; Ps 134; Hg 2:1-9; 1Jh 3:1-8

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Täna tähistame me Issanda templissetoomise püha, mida tunneme ka küünlapäevana.
See on päev, mil täitub prohvet Malaakia ennustus: “Äkitselt tuleb oma templi
juurde Issand, keda te otsite.” See tulemine toimus vaikselt, ühe väikese lapse
kujul, keda kandsid Tema ema Maarja ja kasuisa Joosep. Küünlapäeva teoloogiline
kese on kohtumine (Hypapante) Issandaga. Siin kohtuvad vana ja uus leping. Vana
Siimeon ja prohvet Hanna esindavad ootavat Iisraeli, kes saavad lõpuks oma kätel
hoida Teda, Kes on “Valgus ilmutuseks paganaile”. Kirjast heebrealaste kuulsime,
et Jeesus pidi “kõiges saama vendade sarnaseks”. See on tänase püha suur saladus:
Jumal, kes on templi Issand, alandab Ennast nii kaugele, et laseb Ennast
templisse tuua kui Seaduse täitja. Ta ei tule Seadust tühistama, vaid seda
pühitsema. Me näeme täna Aukuningat, kes on mähitud mähkmetesse; me näeme
ülempreestrit, kes on ühtlasi ohvriand. Püha Sophronius Jeruusalemmast on selle
päeva kohta öelnud: “Me kõik peame kohtuma Kristusega. Keegi ei saa seda vältida.
Seepärast kandkem oma kätel põlevaid küünlaid, mis sümboliseerivad meie hinge
valgust, ja tõtakem Talle vastu.” See vastab küsimusele: Miks on see meie jaoks
täna oluline? Inimestena elame me sageli ootuses, sarnaselt Siimeonile. Me ootame
paremaid aegu, lahendusi muredele või vaimset selgust. Küünlapäev tuletab meile
meelde, et Jumal ei ole kaugel ega kättesaamatu. Ta on “liha ja vere osaline”.
See tähendab, et Ta on meiega meie kannatustes, meie “lihas ja veres”. Siimeoni
ja Hanna pikk ootus õpetab meile püsivust. Ka siis, kui me tunneme end “orjapõlves”
oma hirmudes, kinnitab tänane kiri heebrealastele: Ta tuli vabastama neid, kes
surma kartes olid kogu eluaja orjapõlves. Mida me peaksime tegema?
Me peame pühitsema oma argipäeva kui valgust Issandalt. Traditsioon pühitseda täna
küünlaid tuletab meile meelde, et me peame kandma Kristuse valgust oma kodudesse,
haiglatesse ja töökohtadele. Me ei tohi lasta oma usul jääda vaid pühakoja müüride
vahele. Teiseks, me peame alustuma meeleparandust. Malaakia räägib “sulataja tulest”.
See on üleskutse meeleparandusele. Me peaksime täna küsima: mis on minu südames
see hõbe, mis vajab puhastamist? Mis on see “mõõk”, mis peab läbistama minu
enesekesksuse, et “tuleksid ilmsiks paljude südamete mõtted”? Lõpuks, me peame
ka ohverdama. Maarja ja Joosep tõid ohvriks kaks turteltuvi – vaeste ohvri. See
õpetab meile alandlikkust. Meie ohvriand täna on meie süda, meie aeg ja meie
ligimesearmastus. Kui me täna pühitseme küünlaid ja vaatame altari poole, siis
ärgem vaadakem minevikku. Vaadakem tulevikku. Siimeon ütles: “Mu silmad on näinud
sinu lunastust.” Palugem täna Jumalat, et ka meie vaimsed silmad avaneksid nägema
Lunastajat meie keskel – sõnas, sakramendis ja üksteises.
Olgem valgusest juhatatud, et me ise võiksime olla valguse kandjateks paljudele.
Aamen.

IV ILMUMISAJA PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine prohvet Sefanja raamatust:
Otsige Issandat, kõik teie, kes te olete alandlikud maa peal ja kes te elate
tema seaduse järgi. Otsige tema õiglust, otsige alandlikkust – võibolla te
leiate siis varju Issanda viha päeval. Ma jätan sulle alles alandliku ja vaese
rahva, kes otsib pelgupaika Issanda nimes – need, kes Iisraelist on järele
jäänud, kes ei tee ülekohut ega räägi valet, kelle suus ei ole kavalat keelt.
Tõesti, nad hoiavad oma karja ja elavad rahus, ning keegi ei ahista neid.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Õndsad on need, kes on vaesed Jumala ees!
Issand on see, kes mõistab õiglast kohut
nende üle, kellele tehakse liiga.
Kes annab näljasele leiba
ja päästab lahti kinniseotud.
Kes avab pimedate silmad
ja tõstab sirgeks need, kes on küüru vajunud.
Kes kaitseb pagulasi,
aitab vaesleidlapsi ja lesknaisi.
Issand armastab õigeid,
kuid õela ta juhib eksiteed.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Õndsad on need, kes on vaesed Jumala ees!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, vaadake ometi iseendid, kes te olete saanud Jumala kutse: teie seas on
vähe tarku maailma mõõdupuu järgi, vähesed teie seast on siitilma vägevad,
vähesed kõrgest soost. Kuid Jumal on rumalad ära valinud selleks, et targad
häbisse saata, ja need, kes nõdrad on maailma meelest, selleks, et teha häbi
siitilma vägevatele. Samuti on Jumal ära valinud need, kes on alamast soost,
põlatud ja keda pole ollagi, et teha tühjaks nende nõu, kes midagi on – selleks,
et keegi ei võiks uhkustada Jumala ees. Aga teie olete Jumala tahtel saanud
tarkuse ja õigluse, pühitsuse ja lunastuse Jeesuses Kristuses, et läheks täide
mis kirjas seisab: “Kes tahab uhkustada, olgu uhke Issanda üle”.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, Sinu sõnad on Vaim ja elu,
Sinul on igavese elu sõnad!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Rahvahulki nähes läks Jeesus üles mäele. Ja kui ta oli istunud, tulid tema
jüngrid tema juurde. Siis avas ta oma suu ja hakkas neid õpetama: Õndsad on
need, kes on vaesed Jumala ees, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on
leinajad, sest nemad leiavad lohutust. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad
maa. Õndsad on need, kelle nälg ja janu on õiguse järele, sest nendel saab olema
küllalt. Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse. Õndsad on puhtad
südamelt, sest nemad saavad Jumalat näha. Õndsad on rahunõudjad, sest neid
hüütakse Jumala lasteks. Õndsad on need, keda taga kiusatakse õigluse pärast,
sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast
laimavad ja taga kiusavad ning räägivad teist valetades kõiksugust kurja. Olge
rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas. Niisamuti on taga kiusatud
prohveteid enne teid. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand
Jeesus Kristus!
(Mt 5,1-12a))

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Sa valitsed kõike taevas ja maa peal:
palun kuule halastavalt oma rahva palveid ja anna meile oma rahu Jeesuse
Kristuse, meie Issanda, läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha
Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 66; Js 61; Lk 4:16-32
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 113; Ps 122; 2Ms 39:1-10; Hb 10:1-10

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Tänast evangeeliumi lõiku nimetatakse “mäejutluseks” ja õigustatult Jumala riigi
aluseks, mille tulekut Jeesus oma avaliku teenistuse alguses kuulutas. See on
Jeesuse esimene õpetus evangeeliumis nii kronoloogilise järjekorra kui ka tähtsuse
poolest. Nii nagu Mooses läks kunagi mäele Kümmet Käsku vastu võtma, tõuseb Jeesus
mäele ja annab meile käsust midagi suuremat: õndsakskiitmised. Kreekakeelses Uues
Testamendis on sõna “Õndsad on” vasteks makarioi. Piibli kirjutamise ajal olid
“makarismid” tavalised. Piibli õpetusraamatutes leidub neid palju: rikkaid nimetati
makarioideks, sest nemad suutsid end paljudest elu väljakutsetest eraldada. Teine
makarioide klass olid haritud – need, kes olid võimelised Toorat uurima – ning
need, kes elasid õnnelikus abielus. Jeesus muudab aga üldist arusaama sellest, kes
on makarios, oluliselt, nimetades inimrühmi, keda me just sageli õndsusega ei seosta.
Matteuse evangeeliumi kaheksa õndsakskiitmise ühine joon on see, et iga õndsaks
nimetatud rühm on ühiskonnas haavatav. Ükski nimetatutest pole tingimata parem või
vooruslikum kui teised ja ükski pole rohkem Jumala õnnistust pälvinud. Pigem on
kõik olukorras, kus nad vajavad Jumala armu ja kaitset. Jeesuse õpetuse kese, kus
maailma väärtused on pea peale pööratud, näitab meile, et suurim õndsus saab
toimuda vaid täielikult end Jumala hoolde usaldades. Võiksime koguni ütelda, et
õndsad on need inimesed, kellel on Jumala südames eriline koht; veelgi enam – kelle
südames on Jumalal eriline koht. Tänased lugemised algavad prohvet Sefanja sõnadega:
„Otsige Issandat, kõik teie, kes te olete alandlikud maa peal ja kes te elate tema
seaduse järgi.“ Prohvet annab rahvale nõu seda teha, et nad oleksid kaitstud
„Issanda vihapäeval“. Oma esimeses kirjas korintlastele vastandab apostel Paulus
Jumala tarkust inimliku tarkusega kahes loogiliselt seotud osas. Esmalt kirjeldab
Paulus Kristuse risti kui Jumala tarkust, kuigi maailm peab risti „rumaluseks“.
Teisena kirjutab ta: “Jumal on ära valinud need, kes on alamast soost, põlatud ja
keda pole ollagi, et teha tühjaks nende nõu, kes midagi on – selleks, et keegi ei
võiks uhkustada Jumala ees.” Mida ta sellega ütelda tahab? Kristuse jüngriks
olemine tähendab kiidelda Kristuse risti üle ning kiidelda omaenda nõrkuse ja
kannatuste üle, mille kaudu meie saame osaleda Kristuse töötegijatena.
Mida see näiliselt “tagurpidine” õndsakskiitmine meie jaoks tähendab? See tähendab
esmalt seda, et Jumala riik ei ole kuskil kaugel, vaid see algab sealt, kus lõpeb
meie enesearmastus. Meie jaoks tähendab see julgust tunnistada oma vaimset nälga ka
siis, kui maailma silmis on meil kõik olemas. Sest sageli on just “näiline heaolu”
see uinuti, mis peidab meie eest tõelise vajaduse Jumala armu järele.
Õndsakskiitmised kutsuvad meid olema need, kelle kaudu Jumala valgus saab paista
sellesse maailma – mitte meie tugevuse, vaid meie nõrkuse ja alandlikkuse kaudu.
Kui me nutame koos nendega, kes nutavad, või toome rahu seal, kus on viha, ei tee
me seda oma väest, vaid sellest samast armust, mida oleme ise kogenud. See ongi see
isiklik igatsus, mis meid ikka ja jälle siia pühakotta toob. Isegi kui väliselt on
meie elu korras, siis sisimas teame me kõik, et ilma Jumalata oleme me nagu Sefanja
kirjeldatud “alandlikud”, kes otsivad varju. Me igatseme Tema armu järele, sest
alles see arm annab meie elule ja tegudele igavikulise väärtuse.
Hoidkem ka meeles, et Kirik ei ole pelgalt hoone või institutsioon, vaid see on
usklike osaduskond, kus me üheskoos Jumalat kiidame. Läbi Kiriku ühise palve ja
ülistuse saab meie individuaalsest igatsusest suur tänuohver. Me ei kiida Jumalat
mitte ainult selle eest, mis meil on, vaid eelkõige selle eest, Kes Tema on. Me
kiidame Teda läbi oma teenimise, läbi ligimesearmastuse ja läbi selle vaikse
tunnistuse, et meie abi tuleb Issanda käest. Olgem siis julged astuma seda usuteed,
mis võib maailma silmis näida tagurpidisena või koguni rumalusena. Olgem õndsad
selles teadmises, et meie nõtruses saab täiuslikuks Jumala vägi. Kandkem
õndsakskiitmiste vaimu oma igapäevaellu, teades, et iga halastav pilk ja iga
rahustav sõna on osake Jumala riigist, mis on meie keskel.
Kiitkem Issandat täna ja igavesti, sest Tema arm on uus igal hommikul ja Tema
tõotus õndsusest jääb püsima igavesti. Aamen.

III ILMUMISAJA PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii nagu Jumal põlgas muistsel ajal ära Sebuloni ja Naftali maad, nõnda austab
ta tulevikus mereäärset teed, Jordanitagust maad, paganate piirkonda. Rahvas,
kes kõndis pimeduses, on suurt valgust näinud. Nende peale, kes elasid
surmavarju maal, on valgus paistnud. Sina andsid neile suurema hõiskamise ja
rohkendasid nende rõõmu. Nad rõõmustavad sinu palge ees, nii nagu ollakse
rõõmsad lõikuse ajal ja rõõmustatakse saaki jagades. Sest ikke, mis teda rõhus,
ja kepi tema turjalt – tema sundija vitsa – oled sina puruks murdnud nii nagu
Midjani päevil. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on mu valgus ja mu lunastus!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaksin kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaksin värisema?
Vaid üht ma olen palunud Issandalt,
seda üksnes ma ihkan,
et ma saaksin olla Issanda kojas
kõik mu elupäevad.
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust
elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev.
Sinu süda olgu kindel. Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu valgus ja mu lunastus!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Ma manitsen teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel, et te elaksite
üksmeeles ja et teie vahel ei oleks lõhenemist. Olgu teil üks süda ja üks
mõtteviis. Kloe pere, mu vennad, on mulle teie kohta teada andnud, et teie seas
on lahkmeelt ja riidu. Ma pean silmas seda, et mõni teie seast ütleb: “Mina olen
Pauluse poolt” või “Mina olen Keefase poolt” ehk “Mina olen Kristuse poolt”. Kas
Kristus on mitmeks jagatud? Kas on siis Paulus teie eest risti löödud? Või on
teid Pauluse nimesse ristitud? Sest Kristus ei ole mind läkitanud ristima, vaid
evangeeliumi kuulutama, kuid mitte inimese tarkuse sõnadega, et Kristuse rist ei
saaks tühiseks. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jeesus kuulutas evangeeliumi Jumala riigist
ja parandas kõiki, kes olid haiged ja vigased!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui Jeesus sai kuulda, et Johannes oli vangitorni heidetud, läks ta Galileasse
tagasi. Ta jättis maha Naatsareti ning asus elama Kapernauma, järveäärsesse
linna Sebuloni ja Naftali maal, et läheks täide, mis prohvet Jesaja kaudu on
öeldud: “Sebulonimaa ja Naftalimaa – maa järve ääres, sealpool Jordanit,
paganate Galilea; rahvas, kes istub pimeduses, on suurt valgust näinud. Ja
neile, kes istuvad surmavarju maal – neile on koitnud valgus”.
Sellest ajast peale hakkas Jeesus kuulutama: “Parandage meelt, sest taevariik on
lähedal!” Aga kui ta Galilea järve rannal kõndis, nägi ta kahte venda, Siimonit,
keda nimetatakse Peetruseks, ja tema venda Andreast võrke vette laskmas, sest
nad olid kalurid. Ja Jeesus ütles neile: “Käige minu järel ja ma teen teist
inimesepüüdjad”. Sedamaid jätsid nemad oma võrgud ning läksid tema järel. Ja kui
ta sealt edasi läks, nägi ta teist kaht venda – Jaakobust ja Johannest, kes koos
oma isa Sebedeusega paadis võrke parandasid. Jeesus kutsus neidki. Ja nad jätsid
sedamaid oma paadi ja isa ning läksid tema järel. Aga Jeesus käis läbi kogu
Galilea, õpetas nende sünagoogides ja kuulutas rõõmusõnumit kuningriigist ning
tegi terveks kõik haiged ja vigased rahva seas. See on püha evangeelium. Ülistus
olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Mt 4,12-23 või 12-17)

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal, palun anna meile armu vastata meie Päästja Jeesuse Kristuse
kutsele ja kuulutada kõigile inimestele head sõnumit Tema päästest, et meie ja
kogu maailm võiksime tunda Tema imeliste tegude auhiilgust, Kes elab ja
valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 42; Ps 43; Js 41:8-10,17-20; Jh 4:1-14
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 27; Ps 134; Js 56:1-8; Jh 2:13-25

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Täna kutsub püha Kirik meid üles lähenema Kristusele, taevasele valgusele.
Ikka selleks, et meie elu reaalsus saaks täielikult ilmsiks. Seetõttu kutsub
Kirik meid, et me ei leppiks ainult füüsilise valgusega. Selle asemel peaksime
otsima ja käima Jumala valguses, heas sõnumis. See on valgus, mis meid Kristuse
poole tõmbab. Prohvet Jesaja kuulutab meile: “Rahvas, kes käib pimeduses, näeb
suurt valgust.” See täitub tänases evangeeliumis, kui Jeesus asub elama
“paganate Galileasse” – kohta, mis oli vaimselt murtud ja täis teadmatust.
Prohvet Jesaja alustab meile ehk harjumatult: “Nii nagu Jumal põlgas muistsel
ajal ära Sebuloni ja Naftali maad…” See on oluline märk. Need olid Iisraeli
põhjapoolsed alad – piirialad, mis jäid esimesena vaenlaste rünnakute alla ja
mida peeti teiste poolt vaimselt “rüvetatuks” või tähtsusetuks. See oli paik,
mis tundis end hüljatuna nii vaenlaste kui ka vahel omaenda rahva poolt.
Kui Jeesus alustab oma kuulutustööd just seal, siis ta ei tee seda juhuslikult.
Ta läheb sinna, kus on kõige suurem valu ja kus inimesed tunnevad end “põlatuna”.
See on esimene suur lohutus meile: Jumal ei alusta oma uut loomist mugavusest,
vaid sealt, kus on alandlikkus. Seal, kus maailm ütleb “põlatud”, ütleb Jumal
“sa oled valitud”.
Kristuse tulek ei ole õpetus või juhend. See on Ligiolu. Jeesus ei oodanud,
kuni inimesed muutuvad täiuslikuks, et nende juurde minna. Ta astus nende keskele
just siis, kui nad olid alles pimeduses. See on esimene suur lohutus meile
kõigile: Jumala valgus otsib meid üles seal, kus me parajasti oleme.
Kuid kuidas see valgus täna maailmas paistab? Apostel Paulus tuletab meile
meelde, et me ei pea seda teed käima üksi. Me kuulume kokku. Me oleme kutsutud
hoidma ühtsust, mitte sellepärast, et me oleme ühesugused või veatud, vaid
sellepärast, et meil on üks ja seesama Kristus. Lõhed ja tülid koguduses, mille
pärast Paulus, teises lugemises, muretseb, kustutavad meid andma ühist tunnistust.
Kui me hoiame kokku, siis me toetame üksteist: Pühakiri on meile ühiseks teejuhiks
ja Püha Armulaud on koht, kus me saame kosutuse. Seal me ei kohtu mitte kui
“pühakud muuseumis”, vaid kui “patsidendid haiglas”, kes vajavad sama Ravimit.
See ühine eucharistija liidab meid ühtseks pereks, kus igaühe nõrkust toetab
venna või õe palve. Maailmas on palju neid, kes otsivad tähendust oma elule
ja rahu, kuid ei julge kiriku läve pakust üle astuda, sest nad tunnevad end
väärtusetuna. Meie ülesanne on näidata neile, et Kirik on paik, kus koos
teiste pühadega Jumala armus kasvada. See ongi meie tunnistus maailmale: mitte
see, et me oleme ise “valgus”, vaid see, et me elame Valguse käes. Kui me hoiame
Kiriku ühtsust ja armastame üksteist vaatamata oma vigadele, siis see ehtsus
ja ühtekuuluvustunne ongi see, mis kutsub otsijaid Kristuse ligi. See on hea
sõnum ka kõigile meile: sa ei pea olema üksi, sa ei pea olema täiuslik, sa
pead vaid püsima selles armuosaduses. Mida see meie jaoks tähendab? Täna ei
kutsu püha Kirik meid olema täiuslikud, vaid usaldusele Jumala vastu. Ta kutsub
meid lubama Kristusel endas sündida ja koos teistega Tema valguses kasvada.
Me ei peegelda Jumala valgust mitte omaenda särast, vaid sellest armust, mida
me koos vastu võtame. Püsigem siis ühtsuses, toetagem üksteist pühakirja ja
armulaua ning pihi valguses. Nii saame me üheskoos märgiks neile, kes täna
veel pimeduses ekslevad, et Jumala armu uks on avatud kõigile ja Tema valgus
rõõmustab igaüht, kes Teda otsib.
Aamen.

II ILMUMISAJA PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Issand rääkis minuga ja ütles: “Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle kaudu ma
ilmutan oma au”. Ja siis rääkis Issand, kes mind on endale sulaseks kujundanud
mu emaihust alates, et Jaakob tuleb tuua tagasi tema juurde ja Iisrael koguda
tema ümber. Nii olin ma austatud Issanda silmis ja minu Jumal oli mu tugevus.
Tema aga ütles: “Sellest on vähe, et sa mu sulasena sead korda Jaakobi suguharud
ja tood tagasi need, kes Iisraeli hulgast on üle jäänud. Sest ma panen sind
paganaile valguseks, et minu lunastus laiuks maailma äärest ääreni.”
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Vaata, ma tulen täitma Sinu tahtmist!
Pikisilmi ma ootasin Issandat,
ja ta tuli mulle appi ning võttis mind kuulda.
Tema seadis minu suhu uue laulu,
kiituselaulu meie Jumalale.
Tapa- ja roaohvrid ei meeldi sulle,
põletus- ja patuohvrit sa ei nõua,
kuid sa oled avanud mu kõrvad kuulma,
sellepärast ma ütlen: vaata, ma tulen.
Rullraamatus on minust kirjutatud,
sinu tahtmist täita, mu Jumal, on minu rõõm
ja sinu seadus on mu südames.
Ma kuulutasin sinu õiglusest suure koguduse ees,
vaata, ma ei sule oma huuli.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vaata, ma tulen täitma Sinu tahtmist!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, ihu pole kõlvatuse jaoks, vaid Issanda jaoks, ja Issand on ihu jaoks.
Jumal on Issanda üles äratanud ja äratab meidki üles oma vägevuse väel. Kas te
siis ei tea, et teie ihud on Kristuse liikmed. Kes aga Issandaga üheks saab,
sellel on temaga üks vaim. Hoidke ennast kõlvatusest eemale. Iga muu patt, mida
inimene teeb, on väljaspool ihu; kuid kes on kõlvatu, teeb pattu omaenese ihu
vastu. Kas te ei tea, et teie ihu on Püha Vaimu tempel, kes teis elab ja kelle
te Jumalalt olete saanud. Seepärast ei kuulu te enam iseendale, kuna teie eest
on kallist hinda makstud. Austage siis Jumalat omaeneste ihus.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumala Sõna on lihaks saanud ja elanud meie keskel.
Kõik, kes Teda vastu võtsid, on Tema teinud Jumala lasteks!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ning ütles: “Vaata,
see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patud. Tema on see, kelle kohta ma
ütlesin: Pärast mind tuleb inimene, kes on sündinud enne mind, sest tema oli
olemas enne kui mina. Ja minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma tulin ristima
veega, et Iisraeli rahvas võiks teda ära tunda”.
Ning Johannes tunnistas ja ütles: “Ma nägin Vaimu tuvina taevast alla laskuvat
ja tema üle jäävat. Mina ei tundnud teda, kuid tema, kes ta mind on läkitanud
veega ristima, ütles mulle: “See, kelle peale sa näed Vaimu laskuvat, tema on
see, kes ristib Püha Vaimuga!” Ja ma olen näinud ja tunnistan, et tema ongi
Jumala äravalitu.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
(Jh 1,29-34)

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal, Kelle Poeg, meie Päästja Jeesus Kristus, on maailma valgus:
palun anna, et Sinu rahvas, valgustatud Sinu Sõna ja sakramentide poolt, võiks
särada Kristuse auhiilguses, et Teda tuntaks, kummardataks ja Talle kuuletutaks
maailma otsani; sellesama, Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja
valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 118; Sk 8:1-8,20-23; 1Kr 12:12-31
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 102:15-29; Ps 117; Js 45:1-15; Rm 9:14-26

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Oleme nüüd kolmekuningapäeva järgses ajajärgus, valguse, ilmutuse ja kutsumuse
ajastus. Meie tänase pühapäeva teema on olla kutsutud ja läkitatud, et rääkida
teistele Jumalast. Psalmikirjutaja tänab Jumalat päästmise eest ja kuulutab,
et tõeline jumalateenistus ei seisne ainult ohverduses, vaid ka Jumala tahte
täitmises ja tema ustavuse jagamises suures koguduses. Prohvet Jesaja räägib
Jumala poolt emaüsast alates vormitud sulasest, kes on kutsutud mitte ainult
Iisraeli taastama, vaid olema valguseks rahvastele – et Jumala pääste ulatuks
maailma otsani. Paulus tervitab Korintose kogudust meeldetuletusega, et ka
nemad on kutsutud osadusse Kristusega ja osalema Tema missioonis. Ja Johannese
evangeeliumis ilmutatakse Jeesust kui Jumala Talle, Kes võtab ära maailma
patu – Keda Tema esimesed jüngrid tunnustavad, järgivad ja kuulutavad. Tänased
lugemised tuletavad meile meelde, et me ei ole mitte ainult armu saajad – me
oleme ka tunnistajad, saadetud aitamaks teistel ära tunda ja järgida Teda,
Kes elab meie keskel. Paneme tähele ühte olulist, sageli tähelepanuta jäetud
lõiku EV-s. Johannes seisab paigal, Jeesus kõnnib mööda. Jumalik Sõna ei oota,
kuni inimesed tema leiavad. Ta läbib ise inimelu, läbi tavaliste paikade ja
samana tunduvate päevade. Hoidkem meeles, et slle on ilmutatud kolmainu Jumal
ise. Isa saadab Poja, Poeg kõnnib meie seas ja Vaim avab meie silmad Talle
nägemiseks ja äratundmiseks. Ka meie vaimne teekond saab rikastatud teiste
abiga. Jumal ja Kirik pakuvad väsimatult palju abi, kes aitavad meid eluteel.
Jumal kohtub meiega seal, kus me oleme, mitte taevas, vaid meie igapäevaste
võitluste ja tagasilöökide, rõõmude ja murede, usu, lootuse ja armastuse
edasimineku ja kasvu keskel. Jumal tegutseb sageli taustal. Vaimu töö on
sageli varjatud, peen ja püsiv. Isegi siis, kui me ei tunne end olulistena,
kulgeb Jumala elu meie sees ja meie kaudu. Ihusse saamine tähendab, et Jumal
on astunud maailma ja täitnud selle valgusega. Kolmainsus tähendab, et me ei
kõnni kunagi üksi. Isa, Poeg ja Vaim on alati tegutsemas, alati kutsuvad,
alati lunastavad. Kui me näitame üles armastust, jagame me kolmainu Jumala
elu, liikudes läbi oma argipäevade. Minu nime ei pruugi kunagi keegi mäletada.
Aga kui elan oma elu vaikselt Jumala Talle poole osutajana, siis paistab
maailma valgus isegi ehk läbi minu. Mida meie peaksime tegema?
Tehkem meiegi sama mida kogu Kirik on teinud läbi sajandite, meid kutsutakse
ja saadetakse teistele Jumalast rääkima. Tehkem seda oma sõnades, oma
armastuses, oma ustava ligiolekuga, oma vaikses igapäevaelus – kuni päevani,
mil meiegi näeme Talle näost näkku. Aamen.