Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nõnda ütleb Issand: „Vaata, see on mu Sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu Valitu,
kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu Tema peale, Tema toob
rahvaile õiguse. Tema ei kisenda ega karju, Tema häält ei ole kuulda tänavail. Rudjutud
pilliroogu ei murra Ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta Ta ära, Ta levitab ustavalt
õigust. Tema ei nõrke ega murdu, kuni Ta maa peal on rajanud õiguse ja saared ootavad
Tema õpetust. Mina, Issand, olen õigusega Sind kutsunud ja kinnitan Su kätt; ma kaitsen
sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valguseks, avama pimedate silmi,
vabastama vange vangistusest, pimeduses istujaid vangikojast.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand õnnistab oma rahvast rahuga.
Andke Issandale, te jumalalapsed, andke Issandale au ja võimus!
Andke Issandale Tema nime au, pühas ehtes kummardage Issandat!
Issanda hääl on vete peal;
Issand on suurte vete peal.
Issanda hääl kostab võimsasti;
Issanda hääl kostab toredasti.
Auhiilguse Jumal müristab; ent Tema templis ütlevad kõik: „Oh seda auhiilgust!”
Issand istus aujärjel veeuputuse tulles, ja Issand jääb kuningaks igavesti!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand õnnistab oma rahvast rahuga.

Teine lugemine Apostlite tegude raamatust:
Kui Peetrus jõudis Kaisareani ja astus Korneliuse majja, avas ta oma suu ja ütles:
„Tõepoolest, nüüd ma mõistan, et Jumal ei ole erapoolik, vaid iga rahva seast on temale
meelepärane see, kes teda kardab ja on õiglane. Selle sõna on Ta saatnud Iisraeli rahvale,
ja kuulutanud evangeeliumi Jeesuse Kristuse läbi, kes on kõikide Issand. Te teate seda,
mis on sündinud algul Galileas ja siis kogu Juudamaal pärast ristimist, mida kuulutas
Johannes – kuidas Jeesus Naatsaretist, keda Jumal oli võidnud Püha Vaimu väega,
käis mööda maad head tehes ja tervendades kõiki kuradi poolt rõhutuid, sest
Jumal oli Temaga.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Taevas avanes ja hääl ütles: „See on minu armas Poeg, Teda kuulake.”
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal oli rahvas täis ootust ja kõik mõtlesid oma südames, et ehk Johannes ongi Messias.
Siis vastas Johannes kõikidele: „Mina ristin teid veega, aga on tulemas minust vägevam,
Kelle jalatsipaelagi ei kõlba ma lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.
Ent sündis, kui kogu rahvast ristiti ja ka Jeesus oli ristitud ja palvetas, et taevas
avanes ja Püha Vaim laskus ihulikul kujul Jeesuse peale kui tuvi, ja taevast kostis hääl:
„Sina oled mu armas Poeg, Sinust on mul hea meel!”
See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Taevane Isa, Kes Sa Jeesuse ristimisel Jordani jões kuulutasid Ta oma armsaks Pojaks
ja võidsid teda Püha Vaimuga: anna, et kõik, kes on ristitud tema nimesse, peaksid
kinni Jeesuses Kristuses sõlmitud lepingust ja tunnistaksid Teda julgelt oma Issanda
ja Päästjana; Kes elab ja valitseb koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses, üks Jumal, nüüd
ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 72; Ps 97; Js 60:1-9; Mt 2:1-12

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 84; Ps 122; 1Sm 1:21-28; Mt 18:1-14

Jutlus:

Armsad. Kuulsime tänastest lugemistest prohvet Jesaja läbi Jumala saadetud sõna, kus Jumal teatas ette oma valitu maailma saatmise. Prohvetite kaudu antud sõnast oli Jeesuse tulekust inimesi teavitatud aga siiski, kui Kristus oli maailmas, ei tundnud maailm teda ära ega võtnud oma lunastajat omaks. Ka seda oli prohvetite kaudu sõnas teada antud.
Kuigi Issand teadis, et maailm Tema poega vastu ei võta, saatis Ta ikkagi Jeesuse maailma. Jumala armastus oma loodu vastu on palju suurem kui inimmõistus hoomata suudab. Kristus kannatas meie eest palju ja suri meie eest ristil. Võitnud surma Ta tõusis kolmandal päeval tagasi ellu. Viies täide prohvetite kaudu teada antud ettekuulutused.
Kuigi Jeesus ei vajanud meeleparandus ristimist, olles elanud küll inimesena oli ta alati olnud alandlik, kommetsest ja seadustest kinni pidav ja igati eeskujulik. Jeesus võttis vastu veega ristimise usus ja teadmises, et see ristimine on Jumala tahe ja meile pääste võimaluseks.
Peale Johhanese poolt veega ristimist laskus Püha Vaim Jeesusele kõigi kohalviibijate nähes ja taevast kostis: „Sina oled mu armas Poeg, Sinust on mul hea meel!”. Jumal tegi avalikult teatavaks oma saadetud valitu. Jeesusele
laskus Püha Vaim ja Taevane Isa õnnistas Teda. See oli esimene kord, kus korraga oli kohalviibijatele ilmutatud Isa, Poeg ja Püha Vaim.
Issandas Jeesuses Kristuses oli Jumal meile loonud uue lepingu. Sellise lepingu, mis toob maailma tõe valgust. Lepingu, mis ei ole mõeldud üksnes valitud rahvale, vaid kõigile neile, kes võtavad vastu evangeeliumi sõnumi ja usuvad Jeesuse Kristuse nimesse.
See uus leping on mõeldud neile, kes Jumala käske austavad ja kinni peavad, kes on jumalakartlikud ja teevad õigust.
Sellele lepingule on võimalus kõigil, olenemata soost või rahvusest, või mis iganes muust inimeste poolt seatud rahavaste erisusest.
Valgus mis oli meile maailma tulnud, valgustab meid kõiki ja need, kes me oleme selle valguse ära tundnud ja otsustanud järgneda, kuhu iganes Jumal meile teed valgustab, oleme saanud võimaluse saada osa Kristuses sõlmitud lepingust.
Armasad. Püüelgem alati selle poole, et näha Tema valgust ja käia meile antud teel usus, armastuses ja lootuses.

7. jaanuaril 2025 andis Anglokatoliku Kiriku patriarh dr Heigo Ritsbek üle Tallinna Oleviste koguduse vanempastorile dr Siim Teekelile Anglokatoliku Kiriku Tallinna Patriarhaadi Auordeni.

JÕULUAJA II PÜHAPÄEV C AASTAL

Jõuluaja tervitus: Sest meile sünnib laps, meile antakse Poeg,
Kelle õlgadel on valitsus ja Kellele pannakse nimeks Imeline
Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Tarkus kiidab iseennast, ülistab end oma rahva keskel. Ta avab oma suu kõigekõrgema
koguduses ja kiitleb taevavägede ees: “Nii on mulle öelnud kõige Looja. Tema, kes
ta on mind loonud, näidanud koha mu eluasemele ning öelnud: “Asu Jaakobisse ja olgu
Iisrael sinu pärisosa.” Alguses, enne kõiki aegu on tema mu loonud ja ma püsin
igavesti ega lakka olemast. Ma teenisin tema ees, kes ta on püha, tema telgis. Nõnda
kinnitati mind Siionisse. Linnas, mida ta armastas samamoodi kui mind, leidsin ma
rahu ja Jeruusalemm sai minu valitsemise paigaks. Ma ajasin oma juured auväärse
rahva sisse. Issanda rahvas on minu pärisosa.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Sõna sai ihuks ja elas meie keskel!
Ülista, Jeruusalemm, Issandat,
kiida, Siion, oma Jumalat.
Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid,
õnnistanud sinu lapsi su keskel.
Tema hoiab su piiridel rahu,
toidab sind parima nisuga.
Tema saadab oma käsu maale,
kiirelt kulgeb tema sõna.
Tema kuulutab Jaakobile oma sõna,
Iisraelile oma sätteid ja seadusi.
Nii pole ta teinud ühelegi rahvale
ega ilmutanud neile oma seadust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sõna sai ihuks ja elas meie keskel!

Teine lugemine püha Pauluse kirjast efeeslastele:
Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on õnnistanud
oma Vaimu õnnistusega koguduse kaudu, mis on taevas koos Kristusega. Sest tema
on meid Kristuses ära valinud enne maailma loomist, et me oleksime pühad ja
laitmatud tema palge ees. Armastusest on tema meid armulikul tahtel ette määranud
oma lapseõiguse osalisteks – tema jumaliku armu kiituseks. Ja selle on ta meile
kinkinud oma armastatud Pojas. Sellepärast, kui mina sain kuulda teie usust
Issandasse Jeesusesse ja teie armastusest pühade vastu, tuletan ma teid meelde oma
palvetes, et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, au Isa, annaks teile tarkuse
vaimu ning ilmutaks ennast teile nii, et te teda tunneksite. Valgustagu tema teie
südame silmi, et te tunneksite seda lootust, milles teid on kutsutud, ja teaksite,
milline on tema päranduse aurikkus pühade jaoks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Au Sulle, Kristus, Kellest kuulutati rahvastele,
au Sulle, Kellesse usutakse maailmas!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Seesama oli alguses
Jumala juures. Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi.
Mis on tekkinud Tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus. Ja valgus paistab
pimeduses, ja pimedus ei ole seda omaks võtnud. Oli Jumala läkitatud mees, nimega Johannes, see pidi tunnistust andma, tunnistama Valgusest, et kõik hakkaksid tema
kaudu uskuma. Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama Valgusest.
Tõeline Valgus, mis valgustab iga inimest, oli maailma tulemas. Ta oli maailmas, ja
maailm on tekkinud Tema läbi, ja maailm ei tundnud Teda ära. Ta tuli omade keskele,
ent omad ei võtnud Teda vastu. Aga kõigile, kes Tema vastu võtsid, andis Ta meelevalla
saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest, ei mehe tahtest, vaid Jumalast. Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel, ja me nägime Tema kirkust nagu Isast Ainusündinu kirkust, täis armu ja tõde. Johannes tunnistas
Temast ja hüüdis valjusti: „Tema ongi see, kelle kohta mina ütlesin: See, kes tuleb
pärast mind, on olnud minu eel, sest Tema oli enne kui mina.” Jah, meie kõik oleme
võtnud Tema täiusest, ja armu armu peale. Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja
tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Keegi ei ole iialgi näinud Jumalat. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, Tema on meile teate toonud.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Oo Jumal, Kes Sa imeliselt lõid ja veelgi imelisemalt taastasid inimloomuse väärikuse.
Palun, anna, et me saaksime osa Tema jumalikust elust, Kes alandas end jagama meie
inimlikkust;
Sinu Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinuga Püha Vaimu ühtsuses, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 65; Ps 121; Mi 4:1-5; Mi 5:2-4; Lk 2:21-32

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 29; Ps 98; Js 49:1-7; Lk 3:15-22

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses. Püha Kirik on meile andnud pühakirja, et äratada
usu salasused ja võiksime kasvada üha enam kokku usus Jumalaga, kogu oleva Loojaga.
Täna kuuldud Johannese evangeeliumi algus viib kuulajad hetkesse, mil aeg algas.
Selle esimene sõna “Alguses” näitab meile, mida evangelist silmas peab. See on
sama sõna, millega Piibel alustab oma loomislugu:”Alguses lõi Jumal taeva ja maa”,
“Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal.” Ja Piibli esimeses
peatükis loeme vähemalt kümme korda: “Jumal ütles”, see tähendab, et Jumal rääkis
Sõna. “Jumal ütles: “Saagu valgus” – Jumal ütles: “Saagu taevalaotus” – Jumal ütles:
ja nii edasi. Jumala Sõna töötab ja lugu Jeesusest, mida Püha Johannes meile jutustab,
on selle Sõna lugu pärast Ihusse saamist. Milline tarkus, nagu kuulsime esimesest
lugemisest “Tarkus kiidab iseennast, ülistab end oma rahva keskel”. On oluline
tähele panna, et Jumal ei tulnud maa peale Kristusena mitte parandama loomingut,
nagu augutäiteks, midagi päruspatu asemele, vaid Kristus on ja oli alati Jumala
loomisplaanide keskmes ja iga loodu saab oma tähenduse ja väärtuse Temalt.
Tänase sõnumi keskmeks on see, et Jeesus tuli omade, juutide juurde, kuid nad ei
võtnud Teda vastu. See rõõmusõnum on nüüd pakutud meile kõigile ja kes selle
vastu võtab, lubab Jeesus saada Jumala perekonna täisliikmeks. See privileeg on puhas
kingitus ja sellel pole midagi pistmist teenete, sünniõiguse ega saavutustega.
Jumal on rääkinud meiega keeles, mida me mõistame, inimelu keeles. See Sõna, Kes on
Jeesus, on täis Jumala elu. Pangem tähele, et Jumal ei jutusta oma loomistööst ja
lunastustööst, vaid teeb oma Sõna reaalsuseks, isegi nõnda, et tuleb Ihusse, tuleb
loodu sekka nii vahetult kui võimalik. Mida see kõik meie jaoks tähendab?
Jeesus on Jumala Sõna, Ta on Jumala sõnum, Jumala nähtav kuju, Jumala tõotus.
Jeesus tahab otsuseid, mitte arutelusid. “Sa oled kas minu poolt või vastu,” ütles Ta.
Üks viise, kuidas mitte midagi teha, on sellest piisavalt kaua rääkida. Debatid ja
arutelud võivad muuta Ihu uuesti sõnadeks ja reaalsusest saab tees või teooria,
miski, mis hõlmab vaimset nõusolekut, kuid millel pole usuga mingit pistmist.
Seetõttu peaksime sellel pühapäeval mõtisklema Pühakirja sõnumi ja kõige selle üle,
mida oleme tähistanud jõuluajal. Kas Issandast on saanud kogu meie elu keskpunkt?
Kas elame enda sõnades väljendatud usku reaalsuseks? Kui see tõesti nõnda on,
siis Issand, meie armastav Isa ja Looja, on meiega, juhatades meid, andes meile
vahendid ja jõudu elada oma elu usu ja armastusega nüüd ja alati,
tõesti igavesti. Aamen.

IV JÕULUPÜHA

PÜHA PEREKONNA SUURPÜHA

Jõuluaja tervitus: Sest meile sünnib laps, meile antakse Poeg,
Kelle õlgadel on valitsus ja Kellele pannakse nimeks Imeline
Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Issand austab isa tema laste kaudu ja kinnitab ema õigust oma
poegade üle. Kes austab isa, teeb heaks oma patu, kes peab lugu
emast, kogub endale varandust. Kes isa austab, sellel on hea meel
oma lastest; siis kui ta palvetab, võetakse tema palve kuulda. Kes
austab oma isa, selle elu on pikk, ja kes Issanda sõna kuulab,
selle ema on rahul. Mu poeg, kanna hoolt oma isa eest siis, kui ta
vanaks jääb, ja ära kurvasta teda ta eluajal. Ole temaga
kannatlik, kui tema aru jääb nõdraks, ja ära pilka teda, kui sina
oled täies väes. Sest halastus isa vastu ei unune ja loeb sulle
patuohvri eest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Õnnis on see, kes käib Issanda teedel!
Õnnis on inimene, kel on aukartust Issanda vastu,
kes käib Issanda teedel.
Su oma kätetöö toidab sind,
sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
Sinu naine on nagu viljakas viinapuu,
su kodutares,
Sinu lapsed on nagu õlipuu võsud
ümber su laua.
Jah, nii õnnistatakse inimest,
kel on aukartust Issanda vastu.
Issand õnnistagu sind Siionist
ja sa näed Jeruusalemma head põlve, kogu oma eluaja.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Õnnis on see, kes käib Issanda teedel!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, rõivastuge nagu armastatud pühad ja Jumala äravalitud
südamliku kaastunde, lahkuse, leplikkuse, tasaduse ja
kannatlikkusega. Taluge üksteist ja andke üksteisele andeks, kui
ühel on teisele midagi ette heita. Nii nagu Issand on teile andeks
andnud, nõnda tehke teiegi. Aga üle kõige olgu armastus, sest
selles on ühtsus ja täiuslikkus. Valitsegu teie meelte üle
Kristuse rahu, sest selles te olete kutsutud nagu ühe ihu liikmed.
Kristuse sõna elagu teie keskel kõiges oma rikkuses. Manitsege ja
õpetage üksteist kõige tarkusega, lauldes psalme, hümne ja
vaimulikke laule, nii nagu Vaim annab, sest teie olete Jumala armu
all. Ja kõik, mida te teete, olgu tehtud Issanda Jeesuse nimel,
tänades tema läbi Jumalat Isa. Naised, seadke end meeste tahte
järgi, nagu on sünnis Issandas. Mehed, armastage oma naisi ja ärge
olge nende vastu karmid. Lapsed olge oma vanemaile kõiges
kuulekad, sest see on Issandale meelepärane. Isad, ärge kiusake
oma lapsi taga, et nad ei kaotaks julgust.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kristuse rahu olgu teie keskel,
Kristuse sõna olgu teie südames!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesuse vanemad käisid igal aastal paasapühadel Jeruusalemmas. Kui
Jeesus oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üheskoos
pühadeaja kombe järgi üles Jeruusalemma. Kui nad olid pärast nende
päevade möödumist teel kodu poole, jäi Jeesus Jeruusalemma, ent
tema vanemad ei teadnud seda. Aga et nad arvasid tema olevat
teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee ja hakkasid alles
siis otsima teda sugulaste ja tuttavate juurest. Ja kui nad teda
ei leidnud, pöördusid nad teda otsides tagasi Jeruusalemma.
Kolme päeva pärast sündis, et nad leidsid Jeesuse pühakojas
istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas. Kõik, kes
teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja ta vastustest.
Ja Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles
talle: “Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja
mina oleme sind südamevaluga otsinud.” Ent tema ütles neile: “Miks
te siis olete mind otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema
neis paigus, mis on mu Isa päralt?” Aga nemad ei mõistnud neid
sõnu, mis ta neile rääkis. Jeesus läks koos nendega ja tuli
Naatsaretti ning oli neile allaheitlik. Tema ema hoidis kõik need
lood oma südames alal. Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja
armus Jumala ja inimeste juures. See on püha evangeelium. Ülistus
olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Kõikvõimas Jumal,
Kes valasid meie peale oma lihaks saanud Sõna uue valguse:
palun anna, et seesama valgus, mis on süttinud meie südames,
võiks paista meie eludes;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinuga Püha Vaimu ühtsuses, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 145; Js 9:2-7; Lk 2:1-20

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 68; Js 63:7-16; 2Pt 1:1-12

Mõtisklus.
Armsad õed ja vennad Issandas.
Kalendriaasta viimasel pühapäeval tähistame Püha Perekonna püha.
Esimesest lugemisest kuulsime, kui oluine on perekonna ülesehitus
ja kord. Psalmi vastulause annab selge juhatuse, kuidas saab elada
Jumala armus: “Õnnis on see, kes käib Issanda teedel!” Teises
lugemises apostel Pauluse kirjutab, et Jumal-Isa lastena oleme me
Jumala enda perekonna liikmed ja sellepärast on oluline järgida
Jeesuse enda eeskuju. Tänases evangeeliumis lõpetab Luukas oma
loo Kristuse nooruspõlvest, mil Jeesus külastas kaheteistkümneaastaselt
Jeruusalemma templit, et saada “Seaduse pojaks” [bar mitzvah].
Seejärel teeb evangeelium kokkuvõtte Jeesuse järgmisest 18 eluaastast,
öeldes, et Jeesus kasvas üles Naatsaretis nagu iga teinegi noormees,
kes kuuletus oma vanematele, täitis ustavalt kõiki oma kohustusi Jumala,
ja perekonna ees, „Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala
ja inimeste juures.” Evangelist Luuka huvi Jeesuse lapse ja noorukiea
kohta on pigem teoloogiline kui biograafiline ja nii toob ta esile Tema
eripära. See, mis tundub impulsiivse otsusena Jeruusalemma maha jääda,
on Jeesuse elutrajektoori ettekujutus. Oma teenimistöö ajal veedab
Jeesus palju aega templis ja selle ümbruses. Nii nagu Luukas näitab
teda noorpõlves templis õppimas, saab Jeesusest ise suurim Õpetaja ja
Ülempreester. Jeruusalemm on tema saatuse linn, koht, kus ta kannatab,
sureb ja tõuseb üles. Võib-olla kõige silmatorkavam on Jeesuse vastus
oma vanematele, mis rõhutab tema ainulaadset suhet Jumalaga: „Kas te
ei teadnud, et ma pean olema oma isakojas?” (Lk 2:49)
Evangeeliumikirjutaja kujutab Jeesuse vanemaid ustavate vanematena.
Jeesuse vastuse peale on kirjutatud: Aga nemad ei mõistnud neid sõnu,
mis ta neile rääkis. Lapsevanematena võtsid nad vastu ja täitsid missiooni,
mis neile oli antud. Nad toetasid Jeesust, kui ta valmistub oma missiooniks,
seistes koos temaga ja juhatades teda, kui ta „kasvas tarkuses ja
pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.” (Lk 2:51).
Rõõmustades Jumala inimeseks saamise ime üle, meenutame täna, et Sõnast
loodud Ihu kasvas üles perekonnas, mis oli samaaegselt tavaline kui ka
kordumatu. Püha perekond koosnes inimestest, kes tundsid kõiki neidasamu
tundeid mida meilegi on antud tunda. Miks see teadmine on meie jaoks
oluline? Pangem tähele, et kõik mida püha Kirik õpetab läbi pühakirja
ja traditsiooni on suunatud meie elule siin ja praegu, samavõrra ka
igavene, võiksime öelda, et taevane. Täna tuuakse meie ette pererahu
või õnne saladused. Austus, alandlikkus, rõõm ja mure üksteisest ja
andestus ning heasoovlikkus. Peres elamine ei tohiks olla nagu kohtusaalis
olemine, kus prokurör ja advokaat vaidlevad, vaid nagu pihil Jumala
usaldamine kõiges. Kui mees ja naine – nagu pihil käies – on valmis
oma vigu tunnistama ja püüdma neid parandada, muutub perekond taevaseks.
Ei tohi kunagi unustada, et püha Kirik on meie taevane perekond, kus
valatakse välja Jumala arm oma lastele. Aamen.

24. detsembril 2024.a. kutsuti pika raske haiguse järel ajast igavikku Anglokatoliku Kiriku Eesti piiskopi abikaasa dr Inna Klettenberg. Säragu talle alati Jumala valgus!

Olgu Jeesuse sünd kõigi südamesse valgust toov rõõm!

Armsad vennad ja õed Kristuses!

Jälle on kätte jõudnud püha jõuluaeg, aeg, mil meenutame Jeesuse Kristuse
sündi. See sündmus oli rohkem kui lihtsalt üks sündmus ajaloos – see oli
lubaduse täitumine, lootuse säde maailmas. Püha Augustinus on öelnud:
“Meie, kes me oleme pimeduses, oleme leidnud valguse.” Just seda valgust
me tähistamegi jõulude ajal. Meil igalühel on suuremaid ja väiksemaid
muresid ja kohustusi, mida suudame ületada Jumala abi ja usuga. Me
teame, et mistahes juhtuv on kõik hea igaviku rõõmu jaoks. Eliisabet ja
Maarja panid lootuse Jumala peale ja mis suur õnn sai selle usu läbi
maailmale. Nendel jõulupühadel tähistame Jeesuse sündi, et näidata
maailmale Jumala armastust. Ta tuli, et vabastada meid patust ja surmast.
Tema sündmine kutsub meid üles usaldama, andestama ja armastama. Jõulud
on aeg, mil me saame uuesti kutsuda oma usu kaotanuid ja süvendada
suhet Jumalaga. Sellel aastal, kui maailm on täis segadust ja ebakindlust,
võime me leida kindla lootuse Jeesuse sünnist. Prohvetite kuulutatu on
täitunud, vagade ootus on ilmunud. Tema on meie kindlus, meie lootus
ja meie tulevik. Olgem tänulikud kõige eest, mis meil on, ja jagagem
oma õnnistusi üksteisega.

Soovin teile kõigile õnnelikku ja rahulikku jõuluaega.
Olgu Jeesuse sündimise rõõm teie südametes kõikidel päevadel!

+ Raivo Kodanik,
Anglokatoliku Kiriku piiskop Eestis

Pühapäeval, 22. detsembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) ADVENDIAJA
NELJANDA PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Teisipäeval 24. detsembril 2024 kell 20.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) KRISTUSE
SÜNNIPÄEVA VIGIILIA. TERE TULEMAST!

Kolmapäeval, 25. detsembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) KRISTUSE
SÜNNIPÄEVA SUURPÜHA MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 29. detsembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) PÜHIMA
PEREKONNA, JEESUSE, MAARJA JA JOOSEPI PÜHA. TERE TULEMAST!

Pühapäeviti, kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
PÜHA MISSA. TERE TULEMAST!

ADVENDIAJA IV PÜHAPÄEV C AASTAL

Advendi tervitus: “Aeg on lähenemas, öelgem üksteisele: valvake, sest meie
Lunastaja on lähedal.”

Lugemine prohvet Miika raamatust:
Sina, Petlem Efrata, kes sa oled küll väike Juuda sugukondade seas, ometi tõuseb
sinu keskelt Iisraelile valitseja. Tema on pärit igiaegadest – päevadest, mis
ammu on möödunud. Ja Issand jätab Iisraeli vaid üürikeseks ajaks, kuni sünnitaja
on sünnitanud. Siis pöörduvad tema järelejäänud vennad tagasi Iisraeli laste
juurde. Ja Valitseja tõuseb ja hoiab neid karjasena Issanda väes ja Jumala nime
ülevuses. Sel ajal jäävad nad elama ega pea enam kartma, sest Issanda vägevus
laiub kuni maailma äärteni. Ja tema on see, kes toob rahu. See on Jumala Sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Issand, lase oma pale paista meie üle!
Sina, Iisraeli karjane, kuulata,
kes sa troonid üle keerubite.
Ärata oma vägevus
ja tule meile appi.
Taevavägede Jumal, pööra end jälle meie poole!
Vaata taevast alla ja näe!
Külasta seda viinapuud ja seda viinamäge,
mille sinu parem käsi on istutanud.
Sinu käsi kaitsku meest su paremal käel,
inimesepoega, kelle sa oled teinud tugevaks sind teenima.
Hoia meid elus ja me hüüame appi sinu nime,
me ei pöördu sinust enam kõrvale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, lase oma pale paista meie üle!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Kui Kristus tuleb maailma, siis ta ütleb: “Tapaohvrit ja roaohvrit sa ei
tahtnud, aga sa oled teinud mulle ihu. Põletusohvrid ja patuohvrid ei olnud
sulle meele järgi. Siis ma ütlesin: Vaata, ma tulen – rullraamatus on minust
kirjutatud – tulen tegema Sinu tahtmist, mu Jumal!” Ja ta ütleb kõigepealt:
“Tapa- ja roaohvrit, põletus- ja patuohvrit sina ei ole tahtnud ega ole need
olnud sulle meele järgi, ehk need küll toodi seaduse kohaselt.” Aga siis ta
ütleb: “Vaata, ma tulen tegema sinu tahtmist!” Ta teeb lõpu esimesele, et panna
kehtima teine. Sellessamas tahtmises oleme meiegi pühitsetud Jeesuse Kristuse
ihu ühekordse, kuid igavesti kehtiva ohverdamise läbi.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Vaata, ma olen Issanda teenija,
sündigu mulle Sinu sõna järgi!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Neil päevil asus Maarja teele ja läks rutuga ühte linna Juuda mägismaal. Ta tuli
Sakarjase kotta ja teretas Eliisabetti. Ja sündis, et kui Eliisabet kuulis
Maarja teretust, liigutas lapsuke end tema ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha
Vaimu ja hüüdis valju häälega ning ütles: “Õnnistatud oled sa naiste seast ja
õnnistatud on sinu ihu vili! Kes olen mina, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?
Sest vaata, kui sinu teretuse hääl kostis mu kõrvu, hüppas lapsuke suurest
rõõmust minu ihus. Ja õnnis on see, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand
temale on öelnud”. Siis Maarja ütles: “Minu hing ülistab Issandat ja mu vaim
rõõmustab Jumalas minu Õnnistegijas.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu
Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Me palume Sind, Kõigeväeline Jumal, puhasta meie südametunnistus oma igapäevase
külastusega, et kui Sinu Poeg, meie Issand tuleb, leiaks Ta meist enda jaoks
valmistatud eluaseme.
Sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinuga
Püha Vaimu ühtsuses, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 80; Js 40:1-11; Lk 3:1-17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 33; Js 40:12-18,21-31; 1Ts 3:7-13

Mõtisklus.
Täna on viimane advendipühapäev, mis tähendab, et jõulud on peagi käes.
Selle pühapäeva lugemised kutsuvad meid uskuma, et kõik, mida Jumal tõotas,
saab teoks. Uskumine pole lihtne, eriti kui on keegi endale otsinud põhjust
mitte uskuda. Me võitleme isikliku usu vähesusega iga päev mitmel erineval
viisil. Esimesest lugemisest kuulsime: Sina, Petlem Efrata, kes sa oled küll
väike Juuda sugukondade seas, ometi tõuseb sinu keskelt Iisraelile valitseja.
Pangem tähele, et seda väikest küla, Efrata, mainitakse piiblis varemgi.
See paik on oluline koht, kus Jumal kõneles Jaakobiga, andes talle nimeks
Iisrael. “Siis nad läksid Peetelist teele. Aga kui veel tükk maad oli minna
Efratani, pidi Raahel sünnitama, ja tal oli raske sünnitus. Ja kui ta hing
oli välja minemas, sest varsti ta surigi, pani ta temale nimeks Ben-Ooni;
aga tema isa kutsus teda Benjaminiks. Ja Jaakob püstitas tema hauale samba;
see Raaheli hauasammas on alles tänapäevani – loeme 1Ms(35pt) raamatust.
Pangem veel tähele: Nimi Ben-Ooni tähendab ‘vaeva, valu poeg’, Benjamin
seevastu ‘õnne poeg’. See paik on koht kuhu prohvet Saamuel saadeti Sauli
asemele uut kuningat võidma. Olles saadetud väiksesse Petlemma, uuris
Saamuel Iisai poegi valides Taaveti. Ehkki Jeruusalemma suurlinnast mitte
kaugel oli ja on see veidi enamat kui lagunenud küla. See on koht, millest
möödutakse kiiresti teel lähedalasuvasse Jeruusalemma. Isegi tänapäeval on
see pigem kurb paik, olles majanduslikus isoleerituses ja poliitilistes
pingetes vaesunud paik. Paik kus sünnivad Jumala imed. Saab alguse Iisrael,
saab alguse Taaveti kuningriik, saab alguse Jumala Kuningriik Jumala
inimeseks saamisega selles paigas. Jeesus sündis Petlemmas, selles väikeses
linnas. See näitab, et Jumal töötab sageli alandlikkuse kaudu.
Nii näitab Petlemm alandlikkust, alandlikkust, mis üksi avab ukse Jumala
juurde. Petlemm on nimi, mis tähendab “leivamaja”, mitte “uhkete roogade maja”.
Alandlikkus juhatab meisse sisse Jumala. Alandlikkus toob meis esile soovi
või veelgi enam – vajaduse Jumala järele. Me ei vaja ainult inglit – me vajame
Lunastajat. Teisest lugemisest on oluline meelde jätta, et „Ma tulen tegema
Sinu tahtmist, mu Jumal!” Jumal pakub meile alati suuri üllatusi. Meile on
jäetud oma tahtmised ja ootused Tema enda tahte järgi. Seega algatas Jeesus
protsessi , mis ei olnud mõeldud maailma poliitiliseks vallutamiseks. Pigem oli
see protsess, mille käigus kuulutati Tema tõde ja armu ning need, kes Tema
vastu võtavad, saavad jõuda suurema ja püsivama rahuni. See rahu peab algama
iga üksiku uskliku südames ja meeles, kes kogeb Jeesuse Kristuse armu. Seejärel,
tõmmates teisi sama tervenemiseni evangelisatsiooni kaudu elumuutvasse,
ümberkujundavasse suhtesse Jeesuse Kristusega, peaks see rahu levima üle kogu
maailma. See teeb lõpu lõhele, toob kokku Jumala lapsed ja näitab Jumala
suurust, tõde ja päästmist kuni maa äärteni. Täna kuuldud EV lõik on ehk
kõige tuntum tekst enne Jeesuse sündimise lõiku jõuluõhtu lugemisi. Mõlemad
naised usuvad täielikult Jumala tõotustesse. Maarja, kes on valitud kandma
Jumala poega, ja Eliisabet, kes on saanud ime läbi rasedaks kõrges eas,
näitavad meile, kui oluline on usaldada Jumalat isegi siis, kui asjad ei
tundu loogilised. Nii Maarja kui ka Eliisabet on täidetud Püha Vaimuga. See
näitab, et Jumal on aktiivselt tegev mõlema naise elus ja et nad on valitud
eriliseks ülesandeks. Püha Vaimuga täitumine kinnitab usku, et Jumal on alati
kohal ja töötab oma plaani elluviimiseks. Eliisabeti õnnistussõnad Maarjale
on täis tunnustust ja kiitust. See rõhutab, kui suur on õnnistus saada
osaks Jumala plaanist. Samuti kutsub see meid üles tunnustama ja kiitma teisi,
kes on Jumala armust õnnistatud. Kogu lugu on tihedalt seotud advendiajaga:
ootamine, lootus, ettevalmistus ja rõõm. Maarja ja Eliisabeti kohtumine
meenutab meile, et ka meie ootame Kristust ja valmistume Tema tulekuks.
Mida tänased lugemised tähendavad meie jaoks?
Püha Kirik kutsub meid üles süvendama oma isiklikku suhet Jumalaga ja uskuma,
et Ta on alati meiega. Isegi rasketes või lahtiseletamatutes olukordades.
Meid kutsutakse üles olema osa aktiivsest Kirikust, kus saame jagada oma
kogemusi ja toetada üksteist usuteel. Jõuludeks valmistudes võtku Jumal meie
kõigi südamete üle kontrolli, et võiksime tuua au Temale kõige eest, mida
Tema armastus meile nii üksikisikuliselt kui ka Kirikuna pakub! Aamen.

ADVENDIAJA III PÜHAPÄEV C AASTAL

Advendi tervitus: “Aeg on lähenemas, öelgem üksteisele: valvake, sest meie
Lunastaja on lähedal.”

Lugemine prohvet Sefanja raamatust:
Hõiska, Siioni tütar, hüüa, Iisrael! Rõõmusta ja rõkata kõigest südamest,
Jeruusalemma tütar! Sest Issand on võtnud sinu pealt ära kohtuotsuse ja löönud
taganema su vaenlase. Issand, Iisraeli kuningas, on sinu keskel ja sinul ei
tarvitse karta kurja. Sel päeval öeldakse Jeruusalemmale: Ära karda, Siion, ära
lase oma kätel lõtvuda! Issand, sinu Jumal, on sinuga, tema on vägev, tema
aitab. Sina oled tema rõõm ja oma armastuses teeb ta sind uueks. Ja ta hõiskab
sinu pärast ja tunneb rõõmu otsekui pühade ajal. See on Jumala Sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Ammutage rõõmuga vett lunastuse allikast!
Vaata, Jumal on mu lunastus, ma olen julge ega karda,
sest Issand Jumal on minu tugevus ja mu kiituselaul,
Tema on minu päästja.
Ammutage rõõmuga vett lunastuse allikast.
Sel päeval te ütlete: Tänage Issandat,
hüüdke Tema nime.
Tehke tema teod teatavaks rahvastele,
pidage meeles, et tema nimi on kõrgeks kiidetav.
Ülistage Issandat, sest Tema on suuri asju teinud,
saagu see teatavaks kogu maal.
Hõiska ja rõkata rõõmust, kes sa elad Siionis,
sest Iisraeli Püha on suur teie keskel.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ammutage rõõmuga vett lunastuse allikast!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, olge rõõmsad Issandas – taas ütlen teile – olge rõõmsad! Saagu teie
leebus teatavaks kõikidele inimeste. Sest Issand on lähedal. Ärge olge mures,
vaid tooge iga oma vajadus tänamise ja anumisega palves Jumala ette. Ja Jumala
rahu, mis on ülem kui kogu mõistus, hoiab teie meeli ja mõtteid Kristuses
Jeesuses. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand on mind läkitanud
kuulutama vaestele õndsusesõnumit!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Ristija Johannes oli Jordani jõe ääres kuulutamas, küsisid rahvahulgad
temalt: “Mida me peame tegema?” Ja tema kostis neile: “Kellel on kaks särki,
jagagu sellele, kellel ei ole, ning kellel on midagi söögipoolist, tehku
nõndasamuti”. Aga tulijate hulgas oli ka tölnereid, kes tahtsid end ristida
lasta, ja nemad ütlesid: “Õpetaja, mida peame meie tegema?” Ja tema vastas
neile: “Ärge nõudke rohkem, kui teile on seatud.” Siis küsisid ka sõjasulased
temalt: “Mida peame tegema meie?” Aga tema vastas neile: “Ärge kohelge kedagi
halvasti, ärge pressige kelleltki midagi välja, ja olge oma palgaga rahul.” Aga
kui rahvas oli täis ootust ja kõik arutlesid oma südames, kas mitte tema ei
olegi Messias, siis vastas Johannes kõikidele: “Mina ristin teid veega, aga
tulemas on keegi, kes on minust vägevam ja kellel ma pole väärt sandaalirihmagi
lahti päästma. Tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega. Tema visklabidas on tema
käes ja ta puhastab oma rehealuse ning kogub nisu aita, kuid aganad põletab ta
kustumatu tulega”. Ja Johannes õpetas rahvast veel paljude sõnadega ning
kuulutas neile rõõmusõnumit. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Tõsta oma vägi, Issand, ja tule suure väega meie sekka;
ja kuna meie patud on meid väga takistanud, aita ja vabasta meid kiiresti
Sinu külluslik arm ja halastus;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kellele olgu au ja au
koos Sinu ja Püha Vaimuga, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 99; Jr 1:4-10,17-19; Lk 1:57-80

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 132; Ps 134; Na 1:3-8,14; 1Kr 9:7-23

Mõtisklus.
Armsad õed ja vennad Issandas. Täna on Gaudete pühapäev. See on eriline päev
advendiajas, mida iseloomustab rõõmu väljendamine Kristuse tulemise ootuses.
Sõna “Gaudete” tuleb ladina keelest ja tähendab “rõõmustage.” Isa Chesterton
kirjeldab kristlaste sisemist rõõmu kui tohutut salasust paganate pöördumiseks
(raamatust Ortodoksia). See saab tekkida vaid sügavast isiklikust suhtest
Jeesusega. Rõõm tekib sisemisest rahust, see oleks nagu enda sisemise valguse
sisselülitamine ja paistab alati välja. Esimese sammuna selle rahu ja rõõmu
leidmise teel peaksime kuulama Ristija Johannese häält, mis kuulutab tänagi
veel Jumala Kuningriigi saabumist meie sekka. Tema üleskutse meeleparandusele
ja pöördumisele kehtib tänapäeval samamoodi kui toona. Kõik sõltub sellest,
mida igaüks oma isikliku eluga teeb. Lunastus ei ole iseenesestmõistetav, vaid
eeldab, et iga inimene tunnistab isikliku pöördumise ja muutuste vajalikkust.
Advendiaeg on teie ja minu jaoks oma tegude ja soovide korrastamise aeg. See
seisneb selles, et kõigepealt tuleb meis endas meeleparndus ära teha, selle
asemel, et oodata, kuni kõik teised esmalt end muudaks. Advendiaeg on aeg teie
ja minu jaoks isiklikult. Sest kui ma olen kinni selles, mida teised teevad
ja sellega juhin tähelepanu kõrvale enda hingelt, siis ei muutu midagi. Ristija
Johannese hääl, mis hüüab kõrbes, on meie jaoks oluline. Sest kui me kaotame
oma moraalse arusaama sellest, mis on õige ja mis vale, siis riskime kaotada
oma hingeõndsuse. EV st kuuldud lause “Tema visklabidas on tema käes ja ta
puhastab oma rehealuse ning kogub nisu aita, kuid aganad põletab ta kustumatu
tulega” on suur üleskutse meeleparandusele. Püha Gregorius Suur kirjutas, et
meeleparandus ei tähenda ainult mineviku pattude kahetsemist, vaid ka uue elu
alustamist:”Patukahetsus peab olema selge ja viljakas. See, kes tõeliselt
kahetseb, ei tohi jääda passiivseks, vaid peab suunama oma jõu headele
tegudele. See on tõeline viljakandmine Jumala ees.” ((Moralia in Job, Book XXXV)
Vahel võime olla oma elus olukorras kus olles Kristuse järgija, võime otsida
endale vabandusi. Ristija Johannes andis igat tüüpi inimestele sobiva vastuse.
Ta ütles maksukogujatele, et nad ei tohiks nõuda rohkem kui ette nähtud.
Sõduritele, et nad ei esitaks valesüüdistusi ega rööviks kedagi. Need
ettekirjutused sobivad kõikidele inimestele. See, et kõikidele elusolijaile,
igas vanuses ja kõikidele inimestele peavad olema tagatud eluks vajalikud
esmased tarbed on oluline sõmum. See teadmine ei vabastata maksukogujat ega
sõdurit, ei põllumeest ega linnameest, ei rikast ega vaest – kõigil on ühine
käsk anda sellele, kellel pole. Kaastunne on oluline voorus mis seatakse
esmaseks. Kristlik traditsioon, mis ulatub tagasi iidsetesse aegadesse, on
advendi- ja jõuluajal almuse andmine, nende leidmine, kes on vähem õnnelikud
kui sina, ning halastustegude tegemine. Heategevus advendiajal on suurepärane
viis meeleparanduseks mitte paastumise, vaid almuse andmise kaudu. Andes ära
selle, mis meil on, olgu see siis toit või riided kodututele, orbudele, leskedele,
vanuritele, ükskõik millisel viisil, kujul või vormis.
Mida see kõik meie jaoks tähendab? Meil ees väga oluline töö ja see on ehk
see, et hakkame mõistma advendiaja tegelikku tähendust, miks me siin oleme ja
miks täna rõõmustame suure rõõmuga. Me ei rõõmusta ainult sellepärast, et
jõulud on tulemas. Püha Paulus kirjutas: me rõõmustame alati Issandas; Issandas
me rõõmustame. See on Jumala enda, Tema Poja kohalolek igas ajahetkes.
Sellepärast me rõõmustame. Kolm peamist voorust seovad meid Jumalaga ja Jumala
meiega: usk, lootus ja armastus.
Apostel Pauluse üleskutse “Rõõmustage alati Issandas!”
Näeme kõikjal ümberringi jõulukaunistusi. Kuuleme jõululaule. Käime jõulupidudel
ja koosviibimistel. Aga kas me tõesti rõõmustame? Kas oleme täis rõõmu? Kiire
hooaeg ei tee meid kaugeltki õnnelikuks, vaid jätab enamiku meist füüsiliselt
väsinuks ja rahaliselt kurnatuks. See tähendab, et Jumalat ei ole enam meie
jõulude tähistamisel kohal. Kui asendame “Häid jõule” sõnadega “Häid pühi!”,
jõulusõime on asendanud jõulupuu. Paljud inimesed ei viitsi nendel päevadel isegi
missale tulla. Kui Kristus on jõuludest ära võetud, kui Jumal pole meie
kogunemistel ja pidustustel kohal, siis mille üle jääb üle rõõmustada? Täna
tuletatakse meile meelde, et peaksime keskenduma Jeesusele, kes on rõõmu kese,
meie rõõmustamise põhjus. Meie usk Jumalasse on tõeliselt vabastav jõud ja aitab
meil leida oma rõõmu Issandas.
Issand kinnita meid usus, lootuses ja armastuses. Aamen.