KOLMAINUPÜHA C AASTAL
Lugemine Õpetussõnade raamatust:
Issand on mind loonud oma töö alguses, esimeseks oma loodute seas
muistetest aegadest peale. Igavikust alates sain ma kuju,
kaugetest aegadest enne maailma algust. Ürgmerd polnud veel, kui
ma sündisin, allikad polnud veel hakanud voolama. Enne kui mäed
tekkisid olin mina juba sündinud – enne kui künkad said olema.
Tema ei olnud teinud veel maad – ei välju ega kindlat mandripinda;
kui tema lõi taevad, olin mina seal, siis, kui ta joonistas
silmapiiri ürgvete kohale ja kinnitas taevasse pilverüngad. Ma
olin seal, kui ta pani allikad voolama ürgvete voogudest, seadis
merele piiri ja keelas tal sellest üle astuda. Ma olin tema kõrval
nagu usaldusalune, kui ta ehitas maailma alusmüüri. Ma olin talle
rõõmuks päevast päeva, mängisin tema ees igal ajal. Ma mängisin
maa pinnal, mille tema oli loonud, ja tundsin rõõmu inimlaste
pärast. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand, Sinu nimi on vägev üle kogu maa!
Kui ma vaatan taevast, sinu sõrmede loomingut,
kuud ja tähti, mille oled kinnitanud laotusse
mis on inimene, et sa temale mõtled,
inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?
Sa oled ta teinud alamaks Jumalast ainult pisut,
krooninud teda au ja kirkusega.
Pannud ta valitsema sinu käte tööde üle,
seadnud kõik tema jalge alla.
Kõik lambad, kitsed ja veised,
kõik metsloomad väljal,
kõik linnud taeva all ja kalad meres,
kõik, kes liiguvad mereradu mööda.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sinu nimi on vägev üle kogu maa!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, me oleme usu läbi õigeks saanud ja nüüd on meil rahu
Jumalaga, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Temas me oleme
armule ligi pääsenud ja selles armus me püsime, ning oleme uhked
oma lootuse üle Issanda kirkusele vastu minna. Ometi mitte ainult
selle pärast: me oleme uhked ka oma ahistuse üle, sest me teame,
et ahistus teeb kannatlikuks, kannatlikkus püsivaks, püsivus annab
lootuse, ja lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja
valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
Temale, Kes Ta oli, on, ja tuleb taas!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: „Mul on teile veel palju öelda, kuid
teie ei jaksa seda praegu kanda. Aga kui tuleb tema, Tõe Vaim, siis
juhatab ta teid tõe sisse. Tema ei räägi iseendast, vaid sellest,
mida ta kuuleb, ning kuulutab teile ette seda, mis tulevikus
sünnib. Tema laseb mu kirkusel avalikuks saada, sest minu omast ta
võtab ja kuulutab teile. Kõik, mis kuulub Isale, on ka minu
päralt, sellepärast ma ütlesingi, et ta võtab minu omast ja
kuulutab teile.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Sa oled meile, oma sulastele,
andnud armu tõelise usu tunnistamise läbi tunnistada igavese
Kolmainsuse au ja jumaliku Majesteedi väes kummardada Ühtainust:
me palume Sind, et Sa hoiaksid meid selles usus ja kummardamises
kindlana ning tooksid meid omal ajal nägema Sind Sinu ühes ja
igaveses auhiilguses, oo Isa, Kes Sa koos Poja ja Püha Vaimuga
elad ja valitsed, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 29; Ps 99; Js 6:1-8; 1Pt 1:1-12
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 98; Ps 100; Srk 43:1-12,27-33; Ef 4:1-16
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tähistame pühas Kirikus Kolmainupüha.
Iga kord, kui teeme Ristimärgi, kuulutame oma usku Kolmainsusesse. Kui me
palvetame: „Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel,“ ei nimeta me kolme eraldi
olendit, vaid ühte Jumalat, kelle loomuseks on suhe ja täiuslik armastus.
Tegelikult on kõik meie sakramendid, palved ja liturgiad tähistatud selle
trinitaarse usuga. Kolmainsus ei ole lihtsalt doktriin, mida tuleb teada;
see on Jumala elu, millesse meid kutsutakse. Meid ristiti Kolmainu nimesse
ja armu läbi tõmmatakse meid armastusse, mis eksisteerib Isa, Poja ja Vaimu
vahel. Isa on Looja, kogu elu ja olemise allikas. Poeg, Jeesus Kristus, on
lihaks saanud Sõna, Kes tuli meid lunastama oma surma ja ülestõusmisega.
Püha Vaim on pühitseja, Kes elab meis, juhatab Kirikut ja tugevdab meid
armuga. Kuigi iga isik on erinev, ei ole nad eraldi. Kirik õpetab, et
„iga isik on see ülim reaalsus, jumalik olemus”. Lihtsamalt öeldes on iga
Kolmainu isik täielikult Jumal, mitte osa Jumalast, vaid täielikult Jumal.
See õpetus ei pärine inimlikust arutlusest ega filosoofilistest
spekulatsioonidest, vaid Jumala enese ilmutusest Pühakirjas ja päästmisloos.
Me näeme viidet Kolmainsusele Piibli päris algusest. 1Ms 1:26 ütleb Jumal:
Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks”. Jeesuse
ristimisel Jordanias (Mt 3:16-17) räägib Isa taevast, Poeg ristitakse ja
Püha Vaim laskub nagu tuvi. See hetk ei ole lihtsalt sümboolne; see on
ühtsuses oleva ja tegutseva Kolmainu Jumala ilmumine.
Kuid selle asemel, et keskenduda Püha Kolmainsuse doktriini selgitamisele,
rõhutavad tänased lugemised püha Kolmainu tegusid. Õpetussõnade raamatu
esimene lugemine mõtiskleb Tarkuse üle, mis on personifitseeritud ja oli
Jumala esimene looming, olles tunnistajaks universumi ja kõige selles oleva
loomisele. See lugemine ülistab Kolmainsuse esimest isikut, Jumal Isa,
kui loojat. Püha apostel Pauluse kirjast roomlastele, teises lugemises,
toob püha Paulus esile Kolmainsuse ühtse eesmärgi inimkonna päästmisel. Ta
õpetab meid, et me saavutame rahu Jumal Isaga Jeesuse Kristuse kaudu ja et
Jumala armastus on valatud meie südametesse Püha Vaimu kaudu. Evangeeliumis
kirjeldab Jeesus suhet Tema, Isa ja Püha Vaimu vahel. Ta ütles: „Kõik, mis
kuulub Isale, on ka minu päralt, sellepärast ma ütlesingi, et ta võtab
minu omast ja kuulutab teile.“ Mida see kõik meie jaoks tähendab?
Pühim Kolmainsus on oma olemuselt üks, kuid funktsioonidelt erinev. Samamoodi
peame meie püüdma olla ühtsed usus ja ühe eesmärgi poole püüdlemises,
tunnistades ja austades samal ajal oma ainulaadsust – võimet teha häid asju
erineval viisil. Kolmainsuse erinevad isikud suunavad meid oma ainulaadsuse
väljendamisel Kirikus, ühiskonnas ja perekonnas omaks võtma üheskoos elamise
rahu ja hülgama isekust. Pühima Kolmainsuse elus tegi Jumal Isa loomistöö,
Poeg lunastas ja Püha Vaim pühitses; nad täitsid kolme erinevat ülesannet,
kuid tegid seda täielikus üheksolemises. On oluline, et õpiksime üksteisega
rahus koos elama, hoolimata meie igaühe erinevustest ja ainulaadsusest. Me
ei tohi kohelda teisi nii, nagu nad ei oleks osa samast perekonnast või
Jumala Kirikust. Kui Jumal eksisteerib ühtsuses, mida iseloomustab armastus
ja jagamine, siis peaksime kõik, kes peegeldame selle Jumala kuju, hülgama
igasuguse kalduvuse teiste inimeste väljalülitamise Kirikust, ühiskonnast
või mis iganes olukorrast. Meid ei ole kutsutud elama oma nn. mullis.
On oluline, et me kasvaksime oma teadlikkuses sellest hämmastavast reaalsusest.
Teadlikkus võib meie elu nii palju muuta. Ristimärk on lihtsaim viis, sagedane
meeldetuletus. Püha Kolmainsus on reaalsus, mida me kogeme oma eludes, mitte
teoloogilise spekulatsiooni objekt. Olgu püha Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim
ikka ja jäädavalt meiega. Aamen.