Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

ÜLESTÕUSMISAJA II PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil päevil sündis rahva seas apostlite käe läbi palju tunnustähti ja
imetegusid. Ja apostlid olid kõik ühel meelel koos Saalomoni sammaskäigus. Keegi
ei julgenud küll nendega avalikult ühte hoida, kuid rahvas pidas neist väga
lugu. Aga nende hulka, kes uskusid Issandasse, tuli juurde hulgaliselt mehi ja
naisi. Kandsid ju inimesed haigeid voodite ja kanderaamidega tänavatele selleks,
et kui Peetrus mööda läheb, langeks kasvõi tema varigi mõnede peale nende seast.
Rahvast tuli Jeruusalemma ka ümberkaudsetest linnadest, ja nad tõid enestega
haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid, kes said kõik terveks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Tänage Issandat, sest Tema on hea!
Tänage Issandat, sest Tema on hea
ning Tema heldus kestab igavesti.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Mind löödi ja tõugati, et ma kukuksin,
kuid Issand hoidis mind langemast.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on nurgakiviks saanud.
See on päev, mille Issand on teinud,
rõõmustagem ja hõisakem selle üle.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma tänan Sind, Issand, et Sa mulle vastasid!

Teine lugemine püha apostel Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline ahistuses, samuti teie kuningriigis ja
vankumatus usalduses Issanda vastu, olin Jumala Sõna ja Jeesuse tunnistuse
pärast saarel, mida hüütakse Patmoseks. Ja Issanda päeval ma olin Vaimust
haaratud ja kuulsin oma selja taga vägevat häält, otsekui pasunahäält, mis
ütles: “Mida sa näed, see kirjuta raamatusse ja saada seitsmele Aasia
kogudusele”. Aga mina pöördusin ümber, et näha, kelle hääl see minuga räägib. Ja
ma nägin seitset kuldset lambijalga ja lambijalgade keskel kedagi, kes oli
Inimese Poja sarnane. Tal oli seljas pikk kuub, mis oli vöötatud kuldvööga, ja
kui ma teda nägin, langesin ma nagu surnu tema jalge ette. Aga tema pani oma
parema käe minu peale ning ütles: “Ära karda, mina olen esimene ja viimne; mina
olen elus, sest vaata, ma olin surnud, aga nüüd ma elan igavesest ajast
igavesti. Ja minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Kirjuta üles, mida sa oled
näinud, mis nüüd on ja mis hakkab sündima pärast seda.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Sina usud mind sellepärast, et sa oled mind näinud.
Õndsad on need, kes ei näe, aga siiski usuvad!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Nädala esimese päeva õhtul, kui jüngrid olid riivistatud ukse taga, hirmust
juutide ees, tuli Jeesus ja seisis nende seas ning ütles: “Rahu olgu teiega.” Ja
kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Jüngrid said Issandat
nähes väga rõõmsaks. Jeesus aga ütles taas: “Rahu olgu teiega. Nii nagu minu Isa
on mind läkitanud, nõnda läikitan ka mina teid.” Ja kui ta seda oli öelnud,
hingas ta nende peale ja ütles: “Võtke vastu püha Vaim! Kellele teie patud
andeks annate, neile on need andeks antud; kellele te patud kinnitate, neile on
need kinnitatud.”
Aga Toomas, üks kaheteistkümnest, keda hüüti Kaksikuks, ei olnud nende hulgas
kui Jeesus (esimest korda nende juurde) tuli. Ning jüngrid ütlesid temale: “Me
nägime Issandat.” Aga tema ütles neile: “Kui ma ei näe tema kätes naelte jälgi
ega pane oma sõrme naelte asemesse ja oma kätt tema külje sisse, siis ma ei
usu”.
Kaheksa päeva pärast, kui jüngrid olid taas toas ja Toomas oli ühes nendega,
tuli Jeesus, olgugi et uks oli riivis, seisis nende keskel ja ütles: “Rahu olgu
teiega!” Seejärel ütles ta Toomasele: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi;
siruta oma oma käsi siia ja pane see minu külje sisse ning ära ole uskumatu,
vaid usklik!” Toomas vastas ning ütles talle: “Minu Issand ja minu Jumal!” Aga
Jeesus ütles talle: “Et sa mind oled näinud, siis usud sa; õndsad on need, kes
ei näe, aga siiski usuvad”.
Ja Jeesus tegi veel teistsuguseidki tunnustähti oma jüngrite ees, mida ei ole
kirjutatud sellesse raamatusse. Aga need siin on kirjutatud, et te usuksite, et
Jeesus on Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Kõikvõimas ja igavene Jumal, Kes paasamüsteeriumis oled sõlminud uue lepituslepingu:
palun anna, et kõik, kes on uuesti sündinud Kristuse Ihu osadusse,
võiksid oma eludes näidata seda, mida nad usu kaudu tunnistavad;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 66; ; Trk 2:23-3:9; Rm 1:1-12

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 33; Sf 3:14-20; Jh 20:19-31

Mõtisklus
Armsa õed ja vennad Issandas. Kui me igal pühapäeval missale kokku tuleme,
tuleme kokku saama ülestõusnud Jeesusega. Meie kohalolek ja osavõtt armulauast
on usuakt – isikliku usu ja ühise usu akt. Ühiselt palvetades aitame ka
üksteisel tugevamini uskuda, loota ja armastada. Nii saame tugevamaks
kristlikuks koguduses. Meie kohta võib öelda seda, mida kuulsime esimesest
lugemisest Jeruusalemma algkiriku kohta: .. inimeste arv, kes hakkasid
Issandasse uskuma, kasvas pidevalt. Meie ühine usk on ennekõike usk
Jeesusesse Kristusesse. Me usume, et Ta on surnuist üles tõusnud, et Ta on
elus Iseendas ja elav meis ning et Ta on meie Õpetaja, Issand ja Lunastaja.
Kuid mitte keegi ei saa meie eest uskuda. Seda näitab tänane evangeelium.
On ülestõusmispüha ja jüngrid on lukustatud ruumis koos. Pärast seda, mis
juhtus Jeesusega vaid kaks päeva tagasi, ei julge nad hirmu tõttu välja minna.
Kuid Jeesus ise ei varja end. Ta tuleb nende juurde. Tema tervitus toob rahu.
Evangelist Johannese jaoks on ülestõusmispüha ja Vaimu kingitus ülestõusnud
Kristuse hingus. Jüngrid hingavad sisse Vaimu ja Vaim saab osaks nende elust.
Varsti lahkuvad nad ülemist toast uute inimestena – kartmatute ja julgete,
energiliste ja innukate inimestena. Kuid üks apostlitest on puudu. Tema nimi
on Toomas. Ta on üks apostlitest, osa rühmast. Kuid ta on ka eristuv,
iseseisev. Tema jaoks on ausus ja siirus tegelikult tähtsamad kui lojaalsus
ja kuuluvus. Nii et kui teised ütlevad: “Me oleme näinud Issandat”, teatab
ta kindlalt, et enne kui ta on valmis uskuma, et Jeesus on tõesti üles tõusnud
ja elab, peab ta Teda ise nägema. Ta ei aktsepteeri seda väidet ainult
teiste sõnade järgi. Evangeeliumist saame teada, et Toomas hakkab uskuma
ülestõusnud Jeesusesse samamoodi nagu teised jüngrid ehk siis, kui ta näeb
Issandat ise. Kuid selles, kuidas evangelist Johannes loo jutustab, näeme ka
kõiki neid, kes ei ole veel näinud Issandat lihas, kuid kes on samamoodi
kutsutud temasse uskuma. Me oleme nende paljude põlvkondade usklike seas,
kelle kohta võib öelda: “Õndsad on need, kes ei ole näinud ja siiski usuvad.”
Jeesus on andnud Vaimu teile ja mulle, esmalt ristimisel, seejärel kinnitamisel
ja seejärel igal armulaual, millest osa võtame. Meie usk on üks peamisi ande,
mis meile on antud. Kuid see ei ole ühekordne kingitus, vaid elu koos Kristusega
Kiriku ühtsuses. Võime koguni ütelda, et usk on justkui elus nähtus mis võib
ka närbuda ja surra hooletusse. Me peame oma usu pärast palvetama, oma usku
mõtestama ja seda armastuse tegudes tõeks elama. See ei tähenda, et meil kunagi
kahtlusi ei tekiks. Kuid usk sellesse, et Jumala arm ja ligiolu kannavad meid
igavese rõõmu poole võidab kõik kahtlused. Aamen.

ÜLESTÕUSMISPÜHA PÄEVAMISSA

Mõned pildid asuvad siin:

Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal avas Peetrus oma suu ja ütles: “Te teate, mis on sündinud kogu
Juudamaal alates Galileast, pärast ristimist, mida kuulutas Johannes, kuidas
Jumal oli salvinud Jeesuse Naatsaretist Püha Vaimu väega ning kuidas ta käis
mööda maad ja tegi terveks kõik, kelle üle saatan oli võimust saanud, sest Jumal
oli temaga.
Meie oleme selle kõige tunnistajad, mis ta tegi Juudamaal ja Jeruusalemmas. Sest
kuigi ta löödi risti ja surmati, on Jumal ta kolmandal päeval surnuist üles
äratanud ja lasknud tal ilmuda – mitte küll kogu rahvale, vaid Jumalast valitud
tunnistajatele, see tähendab meile, kes me oleme ühes temaga söönud ja joonud,
pärast seda kui ta surnuist üles tõusis.
Jeesus käskis meil tunnistada rahvale ja kuulutada, et Jumal seadis ta
kohtumõistjaks elavate ja surnute üle. Temast tunnistavad kõik prohvetid, et
igaüks, kes ususb tema nime läbi, saab patud andeks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

See on Issanda päev, olgem rõõmsad ja hõisakem!
Tänage Issandat, sest tema on hea
ning tema heldus kestab igavesti.
Öelgu nüüd Iisraeli rahvas:
tema heldus kestab igavesti.
Issanda parem käsi on tõstetud üles,
Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid.
Ma jään elama ega sure
ja kuulutan Issanda tegudest.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on nurgakiviks saanud.
Issanda käest on see tulnud
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
See on Issanda päev, olgem rõõmsad ja hõisakem!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, kui te olete kord ühes Kristusega üles tõusnud, siis otsige seda, mis on
kõrges, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel. Püüdke selle poole, mis on
taevas, mitte selle poole, mis maa peal. Sest teie olete küll surnud, aga teie
elu on ühes Kristusega Jumalas varjatud. Ja kui Kristus – teie elu – saab
avalikuks, siis ilmute teiegi koos temaga kirkuses.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kristus, meie paasatall, on ohverdatud,
pühitsegem pidupäeva Issandas!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles
pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud. Ta jooksis siis ja tuli Siimon
Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile:
«Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.» Peetrus
läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde. Nad jooksid
mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua
juurde esimesena. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei
astunud ta sisse. Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda
sisse ja nägi maas olevaid surilinu ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber
olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises
kohas. Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale
tulnud, ning nägi ja uskus. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab
surnuist üles tõusma. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Kõikvõimas Jumal, Kes Sa oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse läbi võitsid
surma ja avasid meile igavese elu värava: palun luba meile, kes me rõõmuga
tähistame Issanda ülestõusmise päeva, patusurmast üles äratatud saamist Sinu
eluandva Vaimu läbi;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 93; Ps 111; Js 25:1-9; Mt 28:1-10,16-20

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 98; Ps 114; Js 51:9-16; Lk 24:13-35

Mõtisklus
Armsa õed ja vennad Issandas. Kristus on üles tõusnud! Täna ülestõusmispüha
päevamissal on meie, Anglokatoliku Kiriku Tallinna Püha Kolmainsuse Koguduses
eriliselt näha ülestõusnud Issanda tööd. Pangem tähele, et ülestõusmine ei ole
lihtsalt Jeesuse taaselustamine, vaid kogu loodu uueksloomise algus. See on
Jumala lõplik võit patu ja surma üle, mis avab tee taeva ja maa uuele lepingule.
Me võime seda Jumala armu lepingut nimetada ristimislepinguks.
Jeesuse Kristuse ülestõusmine on kristliku lootuse alus. See ei ole lihtsalt
soovide täitumine, vaid kindel usk Jumala tõotuste täitumisse ja igavesse ellu.
Jumal on oma armulisuses aga ka kuninglikkuses sageli teistsugune kui oskame
oodata. Vahel tagakiusaja üritab meile ütelda, eriti siis kui meil on raske,
kus on sinu Jumal, miks Ta ei aita? Pangem veel tähele, et ülestõusmine ei kaota
kannatusi, vaid annab neile uue tähenduse. Kristuse kannatused ja surm on
lahutamatult seotud Tema ülestõusmisega ning ka meie kannatused võivad saada
osaks meie lunastuse loost. Me oleme tänu Jeesuse ülestõusmisele saamas osa
millestki palju enamast kui ajutisest mugavusest, igavesest rõõmust ja rahust.
Me oleme ristimises puhtaks pestud, meile on kingitud uus elu. Kuigi elame
veel selles maailmas oleme samal ajal juba ka taevase Kuningriigi alamad.
Sageli on raske maha jätta möödunut. Ma ütlen teile, eriti kõigile neile kes
saavad osa ristimisest, pidage meeles seda: see, mis on möödas, on möödas.
Issand ei mõista sind hukka selle eest, mida sa oled teinud. Nüüd, mine, ära tee
enam pattu ja ela uut elu Kristuses, kas ristimisvee kaudu nende jaoks, kes
kirikusse vastu võetakse, või pihisakramendi armude kaudu meie jaoks, kes
juba ristitud oleme. Astugem ülestõusmispühadesse pöörates oma südamed ja
mõtted Jumala poole. Meie Lunastaja ülestõusmine võimaldab meile täielikku
andestust. Kristuse võit surma üle on murdnud patu ahela ja avanud meile
tee Jumala armu juurde. Kuidas meie saame sellest armust osa? Kristuse
ülestõusmise ja armulaua vahel on lahutamayu suhe. Armulaud on sakrament, milles
saame osa Kristuse Ihust ja Verest. Kiriku õpetuse kohaselt ei ole see lihtsalt
sümboolne, vaid tõeline osadus Kristuse olemusega. See tähendab, et armulauas
ei mälestata üksnes ülestõusmist, vaid see teeb selle meie jaoks reaalseks.
Hetkes olevaks. Osaledes armulauas, saame osa Kristuse ülestõusnud elust ning
see tugevdab lootust ja annab meile jõudu elada kristlikku elu. Kuidas me saame
selles kindel olla? Jeesus ütles: “Ja vaata, mina olen iga päev teie juures
ajastu lõpuni.”(Mt 28:20) Pangem ka tähele, et Püha Vaim on see, Kes elustab
meid Kristuses ja juhatab meid uuele elule. Võtkem see elu vastu ülestõusmispühade
rõõmus ja pärigem taevane kuningriik. Aamen.

Suur Reede

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Vaata, mu sulane talitab targasti, teda ülistatakse ning ülendatakse ja ta saab
väga kõrgeks. Nagu paljud kohkusid tema pärast – nõnda rikutud, ebainimlik oli
ta välimus ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline -, nõnda ehmatab ta paljusid
rahvaid, kuningad sulevad tema pärast suud. Kuid mida neile ei ole jutustatud,
seda saavad nad näha, ja mida nad ei ole kuulnud, seda saavad nad teada. Kes
usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars? Sest ta tõusis
meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu,
et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada. Ta oli põlatud ja
inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle
pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Ent
tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga
pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks. Ent teda haavati meie
üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et
meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime
nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod
tulla tema peale. Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda
viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta
oma suud. Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele,
et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast?
Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei
olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. Aga Issand arvas heaks teda
alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast
sugu, ta elab kaua ja Issanda tahe teostub tema läbi. Pärast oma hingevaeva
saab ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane
paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd. Sellepärast ma annan temale
osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge
surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja
seisis üleastujate eest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Isa, Sinu kätte ma annan oma vaimu!
Sinu juures ma otsin pelgupaika,
Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse!
Sinu kätte ma usaldan oma vaimu,
sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.
Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks,
oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks;
kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale.
Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu,
ma olen nagu katkiläinud saviriist.
Aga mina loodan sinu peale, Issand!
Ma ütlen: «Sina oled mu Jumal!»
Sinu käes on kõik mu ajad;
tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!
Lase oma pale paista oma sulase peale,
päästa mind oma helduses!
Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil,
kes ootate Issandat!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Isa, Sinu kätte ma annan oma vaimu!

Lugemine kirjast heebrealastele:
Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad,
siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune
ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on
olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis
julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime
parajal ajal! Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure
hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda
võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust
selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese
pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Meie pärast alandas Kristus iseennast ja sai kuulekaks kuni surmani, pealegi
ristisurmani.
Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige ja andnud talle nime üle
kõikide nimede!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli
aed, kuhu ta läks oma jüngritega. Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas,
sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega. Võtnud kaasa terve
väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna
tõrvikute ja lampide ja relvadega. Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas,
astus nüüd nende poole ja küsis: „Keda te otsite?” Nad vastasid talle: „Jeesust
Naatsaretlast.” Ta ütles neile: „Mina olengi see.” Ka tema äraandja Juudas seisis
koos nendega. Kui ta nüüd neile ütles: „Mina olengi see”, taganesid nad ja
kukkusid maha. Siis küsis Jeesus neilt veel kord: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid:
„Jeesust Naatsaretlast.” Jeesus vastas: „Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see.
Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna”, et läheks täide sõna, mis ta oli
öelnud: „Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.” Siimon
Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja
raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. Jeesus ütles siis Peetrusele:
„Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?”
Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni
ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol
aastal ülempreester. Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on
surra ühel inimesel rahva eest. Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid
Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega
ülempreestri õue. Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger,
kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse
sisse. Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: „Eks sinagi ole üks selle inimese
jüngreid?” Tema ütles: „Ei ole.” Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli
külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas
end. Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta. Jeesus
vastas talle: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud
sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud
midagi. Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen
neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.” Aga kui ta seda ütles,
andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: „Kas sa
nõnda vastad ülempreestrile?” Jeesus vastas talle: „Kui ma rääkisin pahasti, siis
tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?” Siis Hannas
läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde. Aga Siimon Peetrus seisis
seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: „Eks sinagi ole üks tema jüngreid?”
Tema aga salgas ja ütles: „Ei ole.” Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle
kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: „Eks mina näinud sind temaga koos aias?”
Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk. Nad viisid nüüd Jeesuse Kaifase
juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei läinud kohtukotta sisse, et
nad ei rüvetaks end, vaid võiksid süüa paasat. Pilaatus tuli siis ise nende juurde
välja ja lausus: „Mis kaebus teil on selle inimese peale?” Nad kostsid talle: „Kui
see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu kätte loovutanud!”
Pilaatus ütles nüüd neile: „Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma
Seaduse järgi!” Juudid ütlesid talle: „Meil ei ole meelevalda kedagi tappa”, et
läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta vihjas, missugust surma tal
tuleb surra. Pilaatus läks nüüd taas kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles talle:
„Kas sina oled juutide kuningas?” Jeesus vastas: „Kas sa ütled seda omast peast või
on teised sulle seda minu kohta öelnud?” Pilaatus vastas: „Egas mina juut ole! Sinu
oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?” Jeesus
vastas: „Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks
sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud
juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.” Pilaatus ütles nüüd talle: „Sina
oled siis ikkagi kuningas?” Jeesus vastas: „Need on sinu sõnad, et mina olen
kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin
tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Pilaatus küsis
temalt: „Mis on tõde?” Ja seda öelnud, läks Pilaatus taas juutide juurde välja ja
ütles neile: „Mina ei leia temal mingit süüd. Teil on ju kombeks, et ma paasapühal
teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite nüüd, et ma lasen teile vabaks juutide
kuninga?” Nemad hüüdsid siis taas: „Ei, mitte teda, vaid Barabas!” Aga Barabas oli
röövel. Nüüd võttis Pilaatus Jeesuse ja laskis teda piitsutada. Ja sõdurid punusid
kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid
tema juurde ja ütlesid: „Tervist, juutide kuningas!” ja andsid talle kõrvakiile.
Ja Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: „Vaata, ma toon ta teile välja, et te
saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd.” Siis tuli Jeesus välja, kandes
kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe inimest!” Kui nüüd
ülempreestrid ja sulased teda nägid, hüüdsid nad: „Löö risti! Löö risti!” Pilaatus
ütles neile: „Võtke teie ta ja lööge ise risti, sest mina ei leia temal süüd!”
Juudid vastasid talle: „Meil on Seadus, ja Seaduse järgi peab ta surema, sest ta on
tõstnud ennast Jumala Pojaks.” Seda sõna kuuldes kartis Pilaatus veel enam. Ja ta
läks jälle kohtukotta ja küsis Jeesuselt: „Kust sina oled?” Aga Jeesus ei andnud
talle vastust. Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa ei räägi minuga? Kas sa ei tea,
et mul on meelevald sind vabaks lasta ja mul on meelevald sind risti lüüa?” Jeesus
vastas: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt.
Seepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte.” Sellest alates otsis
Pilaatus võimalust teda vabaks lasta. Aga juudid hüüdsid: „Kui sa tema vabaks lased,
siis sa ei ole keisri sõber. Igaüks, kes tõstab enese kuningaks, hakkab vastu
keisrile.” Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, tõi ta Jeesuse välja ja istus
kohtujärjele paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, heebrea keeles aga Gabbataks. Aga
oli paasapühade valmistuspäev, umbes keskpäev. Ja ta ütles juutidele: „Ennäe, teie
kuningas!” Need aga hüüdsid nüüd: „Vii ära, vii ära, löö ta risti!” Pilaatus ütles
neile: „Kas ma pean teie kuninga risti lööma?” Ülempreestrid vastasid: „Meil ei ole
kuningat, vaid on keiser.” Siis andis Pilaatus Jeesuse nende kätte risti lüüa. Nad
võtsid nüüd Jeesuse – ja ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud
paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks. Seal nad lõid risti tema ja temaga
koos kaks muud surmamõistetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele. Aga Pilaatus
kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: „Jeesus
Naatsaretlane, juutide kuningas.” Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus
risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka
keeles. Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: „Ära kirjuta „Juutide
kuningas”, vaid „Tema ütles: Olen juutide kuningas.”” Pilaatus vastas: „Mida olen
kirjutanud, seda olen kirjutanud.” Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid
nad ta rõivad ja jagasid nelja ossa, igale sõdurile ühe osa. Nad võtsid ka särgi,
särk oli aga õmblusteta, kootud ühes tükis ülalt alla. Nad ütlesid siis üksteisele:
„Ärgem rebigem seda katki, vaid heitkem liisku, kellele see saab”, et läheks täide
Kiri: „Nad on mu rõivad omavahel jaganud, ja riiete peale liisku heitnud.” Sedasama
sõdurid nüüd tegidki. Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde
Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval
seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata,
see on su poeg!” Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!” Ja selsamal
tunnil võttis jünger ta enda juurde. Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on
juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: „Mul on janu.” Seal seisis äädikat täis anum.
Nad torkasid nüüd äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema
suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: „See on lõpetatud!” ja,
langetanud pea, heitis hinge. Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid
Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud
ei jääks ristile hingamispäevaks – sest see hingamispäev oli suur püha. Sõdurid
tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid
risti löödud. Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud, siis
nad ei löönud katki tema sääreluid, vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning
kohe voolas välja verd ja vett. Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema
tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite. Sest see on
sündinud, et läheks täide Kiri: „Ühtegi tema luud ei purustata.” Ja veel teine
kirjakoht ütleb: „Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud.” Aga pärast seda
palus Arimaatia Joosep – ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute –
Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse
ihu. Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja
tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu. Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta
surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme. Seal paigas
aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi
kedagi pandud. Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäeva pärast,
sest see haud oli lähedal.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: punane

Kõigeväeline Jumal, me palume Sind armulikult vaata seda oma perekonda,
kelle pärast meie Issand Jeesus Kristus oli rahul sellega, et Teda
reedeti ja patuse vangina loovutati, et ristisurma kannatada;
Kes nüüd elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga igavesti,
üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22; Ps 40:1-16; Ps 54; Trk 2:1,12-24; Jh 18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 69:1-22; Ps 88; Js 52:13-53:12; 1Pt 2:11-25

PALMIPUUDE PÜHA C AASTAL

Pildid Pühast Missast on siin.

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Jumala sulane: Issand andis mulle kõneka keele, et ma kinnitaksin
väsinut maheda sõnaga. Tema äratab igal hommikul mu kõrva, et ma kuulaksin
õpilase kombel. Issand avas minu kõrva ja ma ei ole pannud vastu ega taganenud.
Ma andsin oma selja peksjaile ja oma põsed neile, kes katkusid mu habet. Ma ei
peitnud oma palet teotuste ja sülje eest.
Sest Issand, mu Jumal, aitab mind ega jäta mind häbisse. Seepärast teen ma oma
näo tardunuks kui ränikivi, sest ma tean – ma ei jää häbisse.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti!
Öelgu nüüd Iisrael,
et tema heldus kestab igavesti!
Avage mulle õiguse väravad!
Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
See on Issanda värav.
Õiged lähevad sealt sisse.
Ma tänan sind,
et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on saanud nurgakiviks.
Issanda käest on see tulnud,
see on imeasi meie silmis.
See on päev, mille Issand on teinud:
ilutsegem ja rõõmutsegem temast!
Oh Issand, aita nüüd!
Oh Issand, lase hästi korda minna!
Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!
Meie õnnistame teid Issanda kojast.
Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus.
Sina oled mu Jumal ja sind ma tänan!
Mu Jumal, sind ma ülistan!
Tänage Issandat, sest tema on hea,
sest tema heldus kestab igavesti!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Jeesus Kristus oli oma olemuselt Jumal, kuid ei hoidnud sellest kinni, et
Jumalaga võrdne olla, vaid loobus sellest ja võttis sulase näo ning sai inimese
sarnaseks. Ta nägi välja nagu inimene ja alandas iseennast, sai kuulekaks kuni
surmani, pealegi ristisurmani. Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige
ja andnud talle nime üle kõikide nimede, et Jeesuse nime ees painduksid kõik
põlved – nii taevaste, maapealsete kui allilmsete omad, ja iga keel tunnistaks
Jumala Isa auks, et Jeesus Kristus on Issand.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Meie pärast alandas Kristus iseennast ja sai kuulekaks kuni surmani, pealegi
ristisurmani.
Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige ja andnud talle nime üle
kõikide nimede!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tuli Jeesus Jeruusalemma poole, ja sündis, et kui ta jõudis Betfage ja
Betaania lähedal asuva mäe juurde, mida kutsuti Õlimäeks, saatis ta kaks oma
jüngrit teele ja ütles neile: “Minge külasse, mis asub meie vastas, ja kui te
sinna jõuate, siis te leiate kinniseotud emaeesli, kelle seljas pole kunagi
keegi istunud. Päästke ta valla ja tooge siia. Aga kui keegi peaks teie käest
küsima, miks te ta lahti päästate, siis ütelge: “Teda on Issandale tarvis”. Ja
saadetud läksid ja leidsid kõik nõnda olevat, nagu Jeesus oli neile öelnud. Aga
kui nad eesli lahti päästsid, küsisid need, kellele ta kuulus: “Miks te eesli
lahti päästate?” Ja nemad vastasid: “Teda on Issandale tarvis”. Ja nad tõid
emaeesli Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad looma selga ja aitasid Jeesusel
talle selga istuda. Aga kui Jeesus sõitis, laotasid inimesed oma rõivad tema tee
peale. Ja kui Jeesus Õlimäe jalamile jõudis, hakkas suur jüngrite hulk rõõmsalt
Jumalat kiitma kõigi imede pärast, mida nad olid näinud. Nad hüüdsid valjusti:
“Kiidetud olgu Kuningas, kes tuleb Issanda nimel. Rahu olgu taevas ja kirkus
kõrges”. Kuid mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: “Õpetaja, keela
oma jüngreid!” Aga tema vastas: “Ma ütlen teile: kui nemad vaikiksid, hakkaksid
kivid karjuma”. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: punane

Kõikvõimas ja igavene Jumal, Kes oma hellast armastusest inimkonna vastu
läkitasid oma Poja, meie Päästja Jeesuse Kristuse, et Ta võtaks enda peale
meie lihalikkuse ja kannataks ristil surma, et kogu inimkond järgiks Tema
suure alandlikkuse eeskuju:
palun, anna meile armulikult järgida Tema kannatlikkuse eeskuju ja saada
kord osa Tema ülestõusmisest;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 24; Ps 97; Sk 9:9-12; Mk 11:1-11

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 130; Ps 138; Jr 8:9-15,18-23; Jr 9:1; 1Kr 1:17-31

Mõtisklus
Armsa õed ja vennad Issandas. Täna tähistame palmipuudepüha, püha nädala algust.
Kui Jeesus sisenes Jeruusalemma, võttis rahvas Teda vastu palmiokstega, hüüdes
Hosianna! Lubagem tänasel päeval tuletada meile meelde, et tervitame Kristust
oma südames ja mõelgem Tema armastuse ja alandlikkuse üle. Nagu evangeeliumidest
loeme, läks Jeesus Jeruusalemma, et ühineda teiste juutidega, et tähistada
paasapüha, nagu oli ette nähtud Vanas Testamendis. Nagu kombeks, läksid juba
linna saabunud palverändurid välja äsja saabuvaid tervitama; mõned polnud Jeesust
kunagi näinud, kuid olid kuulnud Temale omistatud imedest ja olid täis ootust.
Rahvahulgad hüüdsid valjusti: “Kiidetud olgu Kuningas, kes tuleb Issanda nimel.”
Varem oli Meie Issand teadlikult rahva tähelepanu vältinud, isegi põgenenud,
kuid Jeruusalemma sisenedes nõustub Ta sellega. Ometi on Tema teod teistsugused,
kui inimesed ootasid. Ta ei esitle end uue kuningana, keisri asemel. Selle asemel,
et sõjahobusel Jeruusalemma siseneda, siseneb ta laenatud eesli seljas, rahu märgiks;
ja mitte suvaline eesel, vaid sellise, millel keegi pole kunagi istunud, kasutades
kuninga eesõigust. Teda eesli seljas nähes meenutasid juudid prohvet Sakarja
500 aastat varem kuulutatud sõnu: Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska,
Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja.
Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.
Püha Bernard Clairvaux’sist (1090-1153) kirjeldas Kristuse sisenemist Jeruusalemma
oma jutluses nõnda: “Kui erinevad on hüüded: “Löö risti” ja “Õnnistatud olgu see,
kes tuleb Issanda nimel, hosianna, kõrges!” Kui erinevad on hüüded, mis teda
“Iisraeli kuningaks” kutsuvad ja siis mõne päeva pärast ütlevad: “Meil pole
muud kuningat peale keisri!” Milline kontrast roheliste okste ja risti vahel,
lillede ja okaskrooni vahel, täna pakkusid nad talle kõndimiseks oma riideid,
ja varsti pärast seda võtavad nad riided Temalt seljast ja heidavad neile liisku.
Täna tulime siia, kandes palmioksi, hüüame rõõmsalt hosianna ja ühineme Tema
võiduka sissesõiduga Jeruusalemma. Nagu Jeesus, teame meiegi kuidas suur nädal
lõpeb. Me teame, et Tema kannatustele järgneb Tema ülestõusmise auhiilgus.
Koju kaasavõetavad ja erilisse kohta asetatavad palmidoksad tuletavad meile meelde,
et palmipuudepüha pole igaveseks kadunud, vaid Kristuse võidu läbi võime ka meie
saavutada igavese elu. “Ka meie jaoks peavad need palmioksad olema võidu sümboliks,
mis näitavad võitu, milles võidame meis endis oleva kurjuse ja meie ümber ringi
hulkuva kurjuse. Õnnistatud palmioksi vastu võttes uuendagem oma lootust
võita koos Jeesusega, kuid ärgem unustagem, et see võit tuli läbi risti.
Palmipuudepüha on aeg mõtisklemiseks Jeesuse Kristuse armastusohvrist ja teekonnast
ülestõusmispühade rõõmusse. See on päev palvetamiseks ja mõtisklemiseks alandlikkuse,
teenimise ja lunastuse teemadel.
Armas taevane Isa, palun kingi meile näha alati Sinu Poja kuninglikku sisenemist
meie ellu, olgu Tema meile valguseks mida järgida ka raskeimailgi tunnil.
Aamen.

Jumalateenistused Suurel Nädalal 2025 AD

Kui Jumal tahab ja lubab, toimuvad jumalateenistused Suurel Nädalal 2025 AD
järgnevalt:

Pühapäeval, 13. aprillil 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse
koguduse kabelis (Müürivahe 33) PALMIPUUDEPÜHA MISSA. TERE TULEMAST!

Suurel Reedel, 18. aprillil 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse
koguduse kabelis (Müürivahe 33) ISSANDA KANNATUSLITURGIA. TERE TULEMAST!

Laupäeval, 19. aprillil 2025 kell 20.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse
kabelis (Müürivahe 33) KRISTUSE ÜLESTÕUSMISÖÖ VIGIILIA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 20. aprillil 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna Püha Kolmainsuse koguduse
kabelis (Müürivahe 33) KRISTUSE ÜLESTÕUSMISE SUURPÜHA MISSA. TERE TULEMAST!

PAASTUAJA V PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand, kes tegi tee läbi mere ja raja võimsate vete üle, kes lasi
vankritel ja hobustel, väel ja vägevatel meestel edasi minna. Nad lamavad seal
ega tõuse enam, nad on hääbunud, kustunud otsekui taht. Ärge tuletage meelde
möödunut ja ärge pange tähele seda, mis ennemuiste on sündinud. Sest vaata, mina
loon midagi uut – see juba tärkab, kas te ei pane seda tähele. Ma sillutan tee
läbi kõrbe ja raja üle kõnnumaa. Siis austavad mind metsloomad – šaakalid ja
jaanalinnud, sest kõrbes saab olema küllalt vett ja kõnnumaal jõgesid selleks,
et joota mu äravalitud rahvast. Ning rahvas, kelle ma olen loonud, kuulutab mu
kirkusest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on meile suuri asju teinud!
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid,
siis olime kõik otsekui unenägijad.
Siis oli meie suu täis naeru
ja meie keelel oli hõiskamist.
Siis öeldi paganarahvaste seas:
Issand on neile suuri asju teinud.
Issand, lase tagasi pöörduda meie vangidel
nagu veeojadel lõunamaal.
Kes silmaveega külvavad,
lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes viljavihke
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, mu Jumal, Sinu juures ma otsin pelgupaika!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, kõike, mis mulle oli kasuks, pean ma kahjuks selle tunnetuse kõrval, mis
on mulle osaks saanud Jeesuses Kristuses, minu Issandas, ja mis on tõusnud
ülemaks kõigest. Tema pärast olen ma minetanud kõik ja pean kõike risuks, et
tuua kasu Kristusele. Ma tahaksin olla temas mitte oma õiguse pärast, mis tuleb
seadusest, vaid selle õigusega, mis tuleb Kristusesse uskumise läbi, õigusega,
mille Jumal usu kaudu annab. Ma tahan tunda Kristust tema ülestõusmise väes ja
saada osa tema kannatustest, et ma oleksin tema sarnane surmas. Siis pääsen ehk
minagi surnuist ülestõusmisse. Ei, sugugi mitte et ma selle oleksin juba ära
teeninud või oleksin täiuslik, vaid ma püüan seda saavutada nii, nagu Kristus on
nüüd mind endale võitnud. Vennad, ma ei arva, et ülestõusmine mul juba käes on,
kuid ühte ma ütlen: ma unustan selle, mis jääb mu selja taha, ja olen suunatud
eeloleva poole: ma püüdlen eesmärgi poole, sirutan end taevase kutsumuse autasu
järele, mille Jumal meile Kristuses Jeesuses on kinkinud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Pöörduge Issanda, oma Jumala poole,
sest tema on armuline ja halastaja!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal läks Jeesus üles Õlimäele, kuid varahommikul tuli ta jälle templisse.
Ja rahvas kogunes tema juurde ja ta võttis istet ning hakkas neid õpetama. Siis
aga tõid kirjatundjad ja variserid tema juurde naise, kes oli tabatud
abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskele seisma ja ütlesid: “Õpetaja, see
naine tabati abielurikkumise teo pealt. Mooses on oma seaduses käskinud
niisugused kividega surnuks visata. Mida ütled selle kohta sina?” Nad rääkisid
nõnda tema proovile panemiseks, et neil oleks põhjust teda süüdistada.
Aga Jeesus oli kummargil ja kirjutas sõrmega maa peale. Ning kui nad talle oma
küsimusega peale käisid, ajas ta end sirgu ja ütles neile: “Kes teie seast on
patuta, see olgu esimene tema pihta kivi viskama”. Ja ta kummardus jälle ja
kirjutas maa peale. Aga kui nemad tema sõnu kuulsid, hakkasid nad lahkuma alates
vanematest, kohale jäid üksnes Jeesus ja naine, kes seisis keskel. Siis ajas
Jeesus end sirgu ja ütles talle: “Naine, kus nad kõik on? Kas pole kedagi, kes
oleks sind hukka mõistnud?” Naine vastas: “Mitte kedagi, Issand.” Jeesus ütles
talle: “Ega siis minagi sind hukka mõista, mine ja ära enam tee pattu”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Oo kõikvõimas Jumal, Kes ainuüksi suudad korraldada patuste inimeste rahutu
tahte ja kiindumuse: palun, anna oma rahvale, et nad armastaksid seda,
mida Sina käsid, ja ihaldaksid seda, mida Sa lubad;
et maailma mitmesuguste ja mitmekülgsete muutuste seas oleks meie südamed
kindlamast kindlamad selles, kuskohas leidub tõeline rõõm;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 51; Js 1:10-20; 1Pt 4:12-19

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 42; Ps 43; Ho 6:1-6; Hb 10:1-25

Mõtisklus
Armsa õed ja vennad Issandas. Esimeses lugemises prohvet Jesaja annab teada Jumala
plaanist taastada Tempel, anda juutidele tagasi nende riik ja uus algus. Pangem
tähele tema sõnumit: Ärge tuletage meelde möödunut ja ärge pange tähele seda, mis
ennemuiste on sündinud. Sest vaata, mina loon midagi uut – see juba tärkab, kas te
ei pane seda tähele. Issand on teadlik meie minevikust, Ta teab, kui palju me oleme
kannatanud ja muresid kandnud. Ja Ta teeb meie elus midagi uut. Issand suunab meid
oma minevikust välja astuma. Me ei saa lubada, et need kogemused takistaksid meie
tulevikku Issandaga koos. Tänases evangeeliumis tõid kirjatundjad ja variserid naise,
kes oli tabatud abielurikkumiselt, et panna ta seisma nende kõigi ette, st. häbistada
teda avalikkuse ees, nõudes Jeesuselt vastust, mida temaga teha. Kirjatundjate ja
variseride jaoks ei ole peamine eesmärk naist karistada, vaid Jeesusele lõksu seadmine.
Kas Ta eirab Moosese seaduse ettekirjutusi, või koguni annab Ta naise hukkamõistmiseks
Rooma okupatsioonivõimule üle, kellel oli seaduslik õigus surmanuhtluse täideviimiseks?
Kuid Jeesus tegi midagi uut. Midagi nii teistmoodi oodatust, et süüdistajad pidid
end patuseks tunnistades lahkuma. Evangeeliumi lugejad on pikka aega – ja tulutult –
mõtisklenud selle üle, mida Jeesus kirjutas. Me ei tea. Võib-olla tegi ta ainult kriipsu,
või süüdistajate pattude nimekirja, nagu mõned arvavad. Kuid sellel oli mõju. Jeesus
ei seisa otseselt seadusega vastuolus. Ta juhib vaid tähelepanu sellele, et ainus
inimene, kellel võib olla õigus teisi hukka mõista, on see, kes pole kunagi pattu
teinud. Jeesusel on parem viis patuga toime tulla kui hukkamõist ja karistus. Pangem
tähele: Ta ei eita ega mõista õigeks pattu. Kuid Tema eesmärk on päästa naine kohutavast
olukorrast ja vabastada ta uueks eluks: “Mine ja ära tee enam pattu”. Selle loo
sageli tähelepanuta jäänud punkt on see, et Jeesus ei vaata naisele kordagi otsa, kui
teda süüdistatakse. Tema kummardumine ja kirjutamine võib olla trikk selle vältimiseks.
Alles siis, kui tema süüdistajad on lahkunud, ütleb ta sellelt alandlikult positsioonilt
kohtuotsuse: “Naine, kus nad on? Kas keegi pole sind hukka mõistnud. Ka mina ei mõista
sind hukka.” See, kes on patuta (2Kr 5:21), ainuke, kellel on tegelikult voli tema
üle kohut mõista, laskub tegelikult maa peale ja vaatab talle otsa peale nn.
kohtuotsust, et taastada eksinu väärikus. Kui naine jõudis Tema juurde, sai ta uue elu!
Mida see meie jaoks tähendab? Meid kutsutakse pidevalt meeleparandusele ja pöördumisele,
sest Jumal tahab meie jaoks elu, mitte surma. Õppigem ka midagi Jumalast, Ta on
armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et Ta kahetseb kurja.
(Jn 4:2) Ärgem olgem kiired hinnangute langetamisel, teiste hukkamõistmisel ja
eneseõiguse taotlemisel. Sest “Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod, kes
siis, Issand, püsiks?” (Ps 130:3). Ja Jeesus ütles lõpetuseks abielurikkujale: “Kas
pole kedagi, kes oleks sind hukka mõistnud?” Naine vastas: “Mitte kedagi, Issand.”
Jeesus ütles talle: “Ega siis minagi sind hukka mõista, mine ja ära enam tee pattu”.
(Jh 8:11).
Aidaku Jumala arm meil elada head kristlikku elu, tuues kaasa vaid head. Aamen.

PAASTUAJA IV PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine Joosua raamatust:
Issand ütles Joosuale: “Vaata, täna olen ma Egiptuse teotuse teie pealt ära
võtnud.” Ja kui Iisraeli lapsed olid Gilgalisse laagrisse jäänud, siis pidasid
nad selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul Jeeriko lagendikel paasapüha. Ja
paasapühale järgneval päeval sõid nad selle maa viljast hapnemata leiba ja
küpsetatud viljapäid. Selsamal päeval, kui nad hakkasid sööma maa viljast,
lõppes manna ja Iisraeli lapsed said oma toiduse Kaananimaa selleaastasest
saagist. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Vaadake ja nähke, kui hea on Issand!
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suul.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja rõõmustavad.
Ülistage Issandat ühes minuga,
kiitkem üheskoos kõrgeks tema nime.
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle
ning tõmbas mind välja kõigist mu hirmudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust,
ja nende nägu ei saa punastama.
Vaene hüüdis ja Issand kuulis teda
ja vabastas tema kõikidest ta hädadest.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vaadake ja nähke, kui hea on Issand!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu, sest vana on möödunud ja
vaata, uus on sündinud. Aga see kõik tuleb Jumalalt, kes meid on Kristuse kaudu
endaga lepitanud ja andnud meile lepitamiseameti. Sest Jumal oli see, kes
Kristuses maailma endaga ära lepitas, ega arvanud inimestele süüks nende
eksimusi. Meie läbi on ta andnud neile ka lepitusesõna. Nii oleme meie nüüd
sõnumitoojad Kristuse asemel, sest Jumal on see, kes meie läbi manitseb. Ja nii
me palume: laske end Jumalaga ära lepitada, sest tema on Jeesuse, kes patust ei
teadnud, lasknud meie eest patuks saada, et meie saaksime tema kaudu osa Jumala
õigusest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle:
Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tulid kõik tölnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda kuulata. Aga
variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: “Ta võtab patuseid vastu ja
sööb ühes nendega.” Siis rääkis Jeesus neile tähendamissõna ja ütles: “Ühel
mehel oli kaks poega. Noorem neist ütles isale: “Isa, anna mulle see varaosa,
mis minule päranduseks saab”. Ja isa jagas oma vara nende vahel ära. Ei möödunud
aga palju aega, kui noorem poeg tegi kõik rahaks ja reisis võõrsile, kus ta elas
priiskavat elu ja pillas ära kogu oma vara. Aga kui ta kõik oli ära raisanud,
tuli sellele maale suur nälg ja temagi jäi puuduse kätte. Siis ta läks ja otsis
tööd ühe kodaniku juurest seal maal, ja see saatis ta oma väljale sigu
karjatama. Ta püüdis oma nälga kustutada kaunadega, mida sigadele ette visati,
kuid temale ei andnud neid keegi. Ja kui ta järele mõtles, siis ta ütles: “Kui
palju on minu isal palgalisi ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin
nälga. Ma asun teele ja lähen oma isa juurde ning ütlen temale: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda väärt, et mind sinu
pojaks hüütaks; pea mind nagu ühte oma palgalistest”.”
Ja ta läks teele ja tuli oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi tema
isa teda ja isa meel läks haledaks ning ta jooksis temale vastu, võttis tal
ümber kaela kinni ja andis temale suud. Aga poeg ütles talle: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda väärt, et mind sinu
pojaks hüütaks”. Kuid isa ütles oma sulastele: “Tooge kõige kallim rüü ja pange
see temale selga, andke talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga, toogem ja tapkem
nuumvasikas – söögem ja olgem rõõmsad, sest see minu poeg oli surnud ja on ellu
ärganud, oli kadunud ja on leitud”. Ja nad hakkasid pidu pidama.
Aga tema vanem poeg oli põllul, ja kui ta sealt tagasi tulles kodule lähemale
jõudis, kuulis ta pillihääli ja tantsuhõikeid. Ning ta kutsus ühe sulastest enda
juurde ja küsis temalt, mida see kõik pidi tähendama. Sulane ütles talle: “Sinu
vend on tulnud, ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud oma poja
tervena tagasi”. Aga teine poeg vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa
välja ja palus teda. Kuid tema vastas ja ütles isale: “Vaata, nii palju aastaid
ma orjan sind ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, kuid sina pole mulle
andnud ühte sikkugi, et ma võiksin oma sõpradega pidu pidada. Kui aga tuli see
sinu poeg, kes on sinu vara hooradega ära pillanud, oled sa lasknud nuumvasika
tappa.” Isa vastas talle: “Mu laps, sina oled ikka minu juures ja kõik mis on
minu, see on sinu oma. Nüüd aga pidagem pidu ja olgem rõõmsad, sest sinu vend
oli surnud ja on ellu ärganud; oli kadunud ja on leitud”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Armuline Isa, Kelle õnnistatud Poeg Jeesus Kristus tuli taevast alla
tõeliseks leivaks, mis toob maailmale elu.
Palun, anna meile seda Leiba alati, et Tema elaks meis ja meie Temas;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 147 ; 2Ms 16:4-15; Jh 6:27-40

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 116; Js 55; Jh 6:41-51

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tänast EV teksti oleme kuulndud palju kordi.
See lugu on ühtepidi lihtne: Jumala armastus oma loodu vastu on tingimusteta,
teistpidi palju sügavam kui pealtnäha paistab. Jeesuse esitatud loos on
kolm tegelast. Kaks venda ja isa. Noorem neist ei jõudnud oma pärandi kättesaamist
ära oodata. Temas väljendub meie kannatamatus. Loomulikult tahame elada nii
nagu meile meeldib, nüüd ja kohe. Vanem poeg ei suuda kuidagi mõista, et isa
andestab ka sellisele vennale. Kui suur äratundmine, ma usun, et meis kõigis.
Sageli arvustame teiste tegevust, isegi kui mitte sõnades siis mõttes ikkagi.
Langetame justkui kohtuotsuseid oma vendade ja õdede üle Issandas. Mina küll
nii ei ela. Selles saab ilmsiks meie enda hirm, meie enda kadedus ja ilmajäetuse
tunne. Milline õppetund isalt pojale:”Mu laps, sina oled ikka minu juures ja kõik
mis on minu, see on sinu oma. Nüüd aga pidagem pidu ja olgem rõõmsad, sest sinu
vend oli surnud ja on ellu ärganud; oli kadunud ja on leitud”. Võib olla
pattu kahetseva venna ja ennast õigeks arvava venna asemel on loo peategelaseks
isa. Kuulsime: Aga kui ta alles kaugel oli, nägi tema isa teda ja isa meel läks
haledaks ning ta jooksis temale vastu. Kas see ei tähenda, et ta jälgis teda
lahkumise päevast peale, vaatas, ootas ja palvetas, nagu paljud isad või emad?
Kas see ei illustreeri seda, mida Jumal-Isa meist igaühe vastu tunneb, kui
palju meist igaüks on Tema jaoks oluline, kuidas Ta ootab, et me tagasi tuleksime?
Ja ta ei oodanud ainult poega – ta jooksis temale vastu. Jeesus on ütelnud:
Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu
kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust. (Lk 15:7)
Võime ka vaadata seda lugu südamliku patukahetsuse ja andestuse asemel
veidi teise nurga alt. Noorema poja kalkuleerimine “Ja kui ta järele mõtles, siis
ta ütles: “Kui palju on minu isal palgalisi ja neil on leiba küllalt…””,
Kõne, mida kadunud laps oma isale plaanib pidada, on osavalt läbi mõeldud, et
võita tagasi tema soosing, ja selles, mida ta endale mõttes ütleb, pole ühtegi
viidet patukahetsusele. Palju ausam tunduks: “Isa, ma tulin tagasi, sest suren
nälga”. Isapoolne vastus ei ole samas kalkulatsiooni võtmes kui pojal ning
tema suuremeelsus õõnestab poja ettevaatlikku ja umbusklikku esinemist. Kadunud
poja otsus vajus põrmu, nagu ka tema venna teenete ja tasu kokkuarvamised (15:29-30),
isa armastus poegade vastu on suurem mistahes kalkulatsioonist.
Mida see meie jaoks tähendab? Pangem tähele, kellele Jeesus tänase loo rääkis:
Sel ajal tulid kõik tölnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda kuulata. Aga
variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: “Ta võtab patuseid vastu ja
sööb ühes nendega.” Ta rääkis nende vastu, kes pidasid end õigeks. Ap Paulus
kirjutab roomlastele: sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest
(Rm 3:23). See tähendab, et ainult isa lahkus ja kaastunne võivad meid päästa.
Ainult Jumal näeb meid ja mõistab meid nii täielikult. Vaata, kes jookseb. See ei
ole koju jõudev poeg; isa on see, kes jookseb ja kes tervitades käe sirutab.
“võttis tal ümber kaela kinni ja andis temale suud.” Jeesus ütleb meile, et Jumal
teeb niimoodi: jookseb avatud kätega meid tervitama. Kes seda tähendamissõna
südamest kuulab, saab aru, et see kehtib tema enda kohta. Me tunneme võib-olla
esimest korda, et elu sügavuses on Keegi, kes meid tervitab ja meile tingimusteta
andestab, Keegi, kes soovib vaid, et me saaksime täis tõelist elu koos taevase
Isaga pühas Kirikus. Aamen.

PAASTUAJA III PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine teisest Moosese raamatust:
Neil päevil hoidis Mooses oma äia Midjani preestri Jitro lambakarja. Ühel päeval
läks Mooses ühes karjaga üle lageda ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde. Ja seal
ilmutas end talle Issanda ingel tuleleegis, mis põles keset kibuvitsapõõsast.
Mooses nägi, ja vaata: kibuvitsapõõsas põles leegiga, kuid ei põlenud ära. Aga
Mooses mõtles: “Ma lähen ja vaatan seda imelikku asja, miks põõsas ära ei põle.”
Kui Issand nägi, kuidas Mooses lähemale tuli et paremini näha, hüüdis Jumal teda
kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” ja tema vastas: “Siin ma olen.”
Jumal ütles: “Ära tule lähemale, ja võta sandaalid jalast, sest see paik, kus sa
seisad, on püha maa.” Ja Issand jätkas: “Mina olen sinu vanemate Jumal,
Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal.” Aga Mooses kattis oma näo
kinni, sest ta kartis näha Jumalat. Ja Jumal ütles: “Ma olen küllalt näinud oma
rahva viletsust Egiptuses ja olen kuulnud nende kaebeid nende rõhujate vastu. Ma
tunnen nende rõhutust hästi. Sellepärast olen ma alla tulnud neid egiptlaste
käest välja rebima ja viima neid sellelt maalt viljakale ja avarale maale, mis
voolab piima ja mett.”
Mooses vastas Jumalale ja ütles: “Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja
ütlen neile: teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad
küsivad minult: kuidas on tema nimi? Mida ma siis pean neile vastama?”
Aga Jumal kostis: “Ma olen see, kes ma olen; ütle Iisraeli lastele nõnda: “Mina
olen” on mind läkitanud teie juurde.” Ja Jumal ütles Moosesele veel: “Teie
esiisade Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal saatis mind teie
juurde. See on minu nimi igavesti ja nii peab mind hüütama põlvest põlve.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on armuline ja halastaja!
Kiida, mu hing, Issandat
ja kõik, mis minu sees on, tema püha nime.
Kiida, mu hing, Issandat
ja ära unusta kõiki tema heategusid.
Tema annab sulle andeks kogu su ülekohtu,
teeb sind terveks kõikidest haigustest.
Ta päästab sinu elu hukatusest,
kroonib sind helduse ja halastusega.
Issand teeb õiguse tegusid,
mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse.
Tema andis Moosesele teada oma teed,
ilmutas Iisraeli lastele oma tegudest.
Issand on halastaja ja armuline,
kannatlik ja rikas heldusest.
Nii kõrgel kui kõrgel on taevas üle maa,
nii suur on tema halastus neile, kes teda kardavad.
Nii kaugel kui koit on loojangust,
nii kaugele viib ta meist meie patud.
Otsekui isa halastab oma laste peale,
nõnda halastab Issand kõikide peale, kes teda kardavad.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on armuline ja halastaja!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Ma tuletan teile meelde, vennad, et kõik meie esiisad käisid Jumala pilve all ja
läksid läbi mere. Ning nad kõik ristiti Moosese pilves ja meres. Nad kõik sõid
ühtsama vaimulikku rooga ja jõid ühtsama vaimulikku jooki, sest nad jõid
vaimulikust kaljust, mis käis nendega kaasas. Aga see kalju oli Kristus. Ometi
polnud suurem osa neist Jumalale meele järgi ja nad leidsid oma otsa kõrbes.
Aga see on sündinud meile hoiatuseks, et me ei himustaks kurja, nii nagu nemad
lasid kurjal enda üle valitseda. Seepärast, ärge nurisege, nii nagu nurisesid
mõned nende seast ja said otsa hukkaja käe läbi. Ning see, mis sündis, oli neile
tulevaste sündmuste ettekuulutuseks, meile aga manitsuseks, sest meie näeme
aegade lõppu. Sellepärast, kui keegi arvab end seisvat, siis olgu ta valvel, et
ta ei langeks. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Parandage meelt,
sest taevariik on lähedal!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tuli Jeesuse juurde inimesi, kes jutustasid talle galilealastest, kelle
oli Pilaatus lasknud tappa siis, kui nad loomi ohvriks tõid. Ja Jeesus hakkas
kõnelema ning ütles: “Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused
kui kõik teised galilealased, et see just nendega sündima pidi? Sugugi mitte,
ütlen ma teile, vaid kui te ei paranda meelt, lähete niisamuti hukka. Või arvate
teie, et need kaheksateist, kes jäid Siiloa torni alla, kui see kokku varises,
ja said surma, olid suuremad süüdlased kui kõik teised inimesed, kes elavad
Jeruusalemmas? Ma ütlen teile: mitte sugugi! Vaid kui te ei paranda meelt,
lähete kõik niisamuti hukka!”
Ja ta rääkis neile tähendamissõna: “Ühel inimesel oli viigipuu, mis oli
istutatud tema viinamäele. Ja ühel päeval tuli ta sellelt puult vilja otsima,
aga ei leidnud. Siis ütles ta viinamäe aednikule: vaata, kolm aastat käin ma
sellelt viigipuult vilja otsimas, kuid ei leia. Raiu ta maha, miks ta maad
raiskab! Aga aednik vastas ning ütles talle: isand, jäta ta veel selleks
aastaks, et ma saaksin ta ümber kaevata ja talle väetist anda. Ehk hakkab ta
siis vilja kandma. Kui aga mitte, siis raiu ta maha.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõikvõimas Jumal, Kes näed, et meil endal pole jõudu end aidata:
hoia meid nii väliselt meie kehas kui ka seesmiselt meie hinges,
et oleksime kaitstud kõigi juhtuda võivate hädade eest
ja kõigi kurjade mõtete eest, mis võivad hinge rünnata ja haiget teha;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 25; 5Ms 6:1-9,20-25; 1Kr 3:1-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 119:113-128; Ps 143; Am 5:4-15; Kl 5:16-24

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Igal aastal on paastuaja kaks esimest pühapäeva seotud
konkreetsete sündmusega Kristuse elus: Tema kõrbekiusatused ja kirgastamine. Nende
kaudu avaldub meile Jeesuse jumalikkus ja samas kinnitab usku. Tänane pühapäev ei
keskendu niivõrd sündmusele Kristuse elus, vaid on seotud Jeesuse õpetusega meie Jumala
kannatlikkusest, halastusest ja armastusest. Tänased lugemised puudutavad kõik lootuse
Jumalale asetamise tähtsust. Tänane esimene lugemine jutustab Moosese kutsumise
sündmusest Hoorebi mäel, põleva põõsa ees. See sügav kogemus Jumala kohalolekust tekitab
aukartust ja isegi hirmu, nii et Mooses peitis oma näo. See kinnitab arusaama, et Jumala
au on nii suur, et ükski inimene ei suuda seda taluda. Kuid Jumal on samuti piisavalt
lähedal, et öelda Moosesele, et on kätte jõudnud aeg, mil iisraellased vabanevad
Egiptuse orjusest ja et Mooses on kutsutud selle teostamiseks. Jumal kinnitab Moosesele,
et ta ei jää üksi, vaid on Jumala ettenägeliku hoole all ja peaks seega edasi liikuma,
usaldades Jumala abi. EV-s kirjeldatud viigipuu puhul märkab istanduse omanik viljatut
puud ja käsib selle maha raiuda. Aednik palub aga veel ühte aastat, mis annab puule uue
võimaluse, lootuses, et see võib tõepoolest vilja kanda. Jeesus viitab sellele, et Jumal
on tõeliselt kannatlik ja halastav, rohkelt valmis andma lugematuid võimalusi
südame muutusteks, sügavamaks liiduks, täielikumaks osaduseks elava Jumalaga.
Siinkohal tuleb arvestada inimese vaba tahte reaalsusega, tähele pannes, et Jumal ei
sunni meid kunagi tegutsema meie tahte vastaselt, vaid kutsub meid armastavalt omaenese
elust osa saama. Meie vaba tahe on just see: me ei ole sunnitud valima Jumala teed,
vaid tõeliselt vabad, jättes meile võimaluse valida Jumala ja igavese rõõmu tee või
eksituse ja Jumalast eraldatuse tee vahel.
Prohvet Jesaja kirjutas:”kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega
üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi” Ootust tuleb siin mõista
kui tihedat seotust lootuse ja kannatlikkuse voorusega. Jumala armu ilmsikssaamise ootus
on sügav müsteerium, nii nagu on pühas ristis. Kristus kandis oma risti läbi Jeruusalemma
tänavate, tee oli pikk, valu talumatu, ometi läks Ta edasi, teades, et üle kannatuste
on valmistatud võit. Armas kaasteeline, sinu ootamine ei ole asjatu. See ei ole tühine
paus vaid püha ettevalmistus. Nii nagu ristilöömine ei olnud lõpp, vaid lunastuse algus,
nii ka sinu kannatlikkus sünnitab midagi jumalikku. Jumala armurohkust ei keelata, vaid
need lähevad täide omal ajal ja kombel. Rist õpetab meile, et valu ei lähe kunagi
raisku – see muudetakse hiilguseks. Viivitus, mida sa talud, ei ole Jumala puudumine;
see on sinu ettevalmistamine selleks mis ületab sinu ootusi. Meie kannatlikkus on meie
tugevus Jumalas. Mida see kõik meile tähendab? Valigem hea, valigem Jumal oma
teenäitajaks ja lunastajaks. Ja “veel üks aasta” pakutakse meile vilja kandmiseks.
Hea vili sisaldab armastust, rõõmu, rahu, kannatlikkust, lahkust, suuremeelsust, ustavust,
tasadust ja enesekontrolli (vt Gl 5:22-23). Ja suurim toodetud vili on armastus ja
andestus kõigi vastu. Me saame seda teha ainult Jumala armust.
Armas taevane Isa, tulgu Sinu arm rikkalikult meie ellu eriliselt täna ja kogu
paastuaja jooksul. Ole ikka meiega. Aamen.

PAASTUAJA II PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Neil päevil viis Jumal Aabrami välja õue ning ütles talle: “Vaata üles taevasse
ja loe üle tähed, kui sa jõuad nad üle lugeda.” Ja Jumal ütles: “Vaata, nii
rohkesti saab olema sinu järeltulijaid.” Ning Aabram uskus Issandasse ja sellest
arvati ta õige olema.
Aga Issand jätkas: “Mina olen Issand, kes ma tõin ära sind Uurist Kaldeamaalt,
et anda see maa siin sulle pärisosaks.” Siis Aabram küsis: “Issand, mu Jumal,
millest ma võin ära tunda, et pärin selle maa?” Ja Issand vastas talle: “Too
mulle üks kolmeaastane veis, üks kolmeaastane kits, ja üks kolmeaastane jäär,
üks turteltuvi ja üks harilik tuvi.” Ning Aabram tegi nii nagu talle oli öeldud,
ta lõikas loomad keskelt pooleks ja pani ühe poole teise vastu, linnud aga
jättis pooleks lõikamata. Ja kui röövlinnud tahtsid korjuste peale laskuda, ajas
Aabram nad minema.
Aga siis kui päike oli loojumas, vajus Aabram sügavasse unne – ja vaata, pilkane
kabuhirm valdas teda. Kui päike loojus ja läks pimedaks, siis nähti suitsevat
kollet ja lõõmavat leeki, mis lõigatud tükkide vahelt läbi käis. Selsamal päeval
tegi Jumal Aabramiga lepingu ning ütles: “Sinu järeltulijaile annan ma selle maa
Egiptuse jõest kuni Eufrati jõeni.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on mu valgus ja mu lunastus!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaksin kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaksin värisema?
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan,
ole mulle armuline ja võta mind kuulda.
Mu süda mõtleb sinu sõnale: otsige mu palet.
Sinu palet, Issand, tahan ma otsida.
Ära peida oma palet minu eest,
ära tõuka oma sulast endast vihas eemale.
Sina oled minu abimees,
ära hülga mind, Jumal, mu lunastaja.
Ometi ma usun,
et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev.
Sinu süda olgu kindel. Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu valgus ja mu lunastus!

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, võtke minust eeskuju ja vaadake nende peale, kes elavad nii, nagu meie
teile eeskujuks oleme. Sest paljud, kellest ma olen teile sageli rääkinud –
nüüdki meenutan neid nuttes -, elavad Kristuse risti vaenlastena. Nende elu lõpp
on hukatus. Nende Jumal on nende kõht. Nende au on nende häbis ja nende mõtteis
mõlguvad üksnes maised asjad. Aga meie kodu on taevas, kust me ka ootame meie
Õnnistegijat ja Issandat – Jeesust Kristust. Tema muudab meie alanduse ihu oma
kirgastunud ihu sarnaseks, selle väega, millega ta suudab kõik enesele alistada.
Nõnda, mu armsad ja igatsetud vennad – minu rõõm ja mu aupärg! Seiske kindlalt
Issandas, mu armsad! See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Ja pilvest kostis hääl:
See on minu armas Poeg, teda kuulake!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal võttis Jeesus Peetruse, Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa ning läks
koos nendega üles mäele palvetama. Ja kui ta palvetas, muutus tema pale ja tema
rüü läks säravvalgeks. Ja vaata, kaks meest rääkisid temaga, need olid Mooses ja
Eelija. Nad ilmusid säravas valguses ja kõnelesid tema elu lõpust – sellest, mis
tal tuli Jeruusalemmas täide viia.
Aga Peetrus ja tema kaaslased olid vajunud raskesse unne. Ja siis, kui nad
ärkasid, nägid nad Jeesust säravas valguses ja Moosest ja Eelijat tema juures
seismas. Aga sündis, et kui need olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele:
“Õpetaja, meil on siin hea olla, tehkem siia kolm eluaset: üks sinule, üks
Moosesele ja üks Eelijale.” Ta ei teadnud ise ka, mida ta ütles.
Aga kui ta nii rääkis, tuli pilv ja haaras nad endasse, ja nad kartsid pilve
sees olles. Siis kostis pilvest hääl ning ütles: “See on minu äravalitud Poeg,
teda kuulake!” Kui hääl oli lõpetanud, nägid nad Jeesust jälle üksi olevat. Ning
jüngrid vaikisid sellest, mida nad olid näinud, ega rääkinud sellest neil päevil
kellelegi. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Oo Jumal, Kes ilmutasid oma ainusündinud Poja au pühal mäel:
palun anna meile, et me usus näeme Tema näo sära,
et võiksime oma risti kanda ja saaksime Tema sarnaseks auhiilguses;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 86; Ps 142; 1Kn 8:37-43; Kl 3:12-17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 26; Ps 119:1-16; 2Sm 12:1-10,13-14; 1Kr 6:9-20

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Jeesuse kirgastamise lugu paastuaja kontekstis
toob meieni eriliselt Jeesuse jumalikkuse ja selle, kuidas see peaks meid
kutsuma muutumisele ja kasvamisele usus. Tänast EV lõiku oleme kuulnud kahe
pealkirja tähenduses. “Jeesuse kirgastamine” rõhutab sündmuse teoloogilist
tähendust, Jeesuse jumalikkuse ilmutust. “Jeesuse muutmine” rõhutab sündmuse
kogemuslikku aspekti, seda, kuidas see mõjutas Jeesuse jüngreid. Me teame, et
evangeeliumikirjutajad peavad seda väga tähtsaks, kuna seda jutustatakse kui
kogemust, mis annab aimu Jeesuse tõelisest identiteedist. Nii mõnelgi Jeesuse
kaasaegsel tekkis küsimus: kas Jeesus on tõesti oodatud Messias? Jüngrid
ootasid, et Jeesus kui Messia ajab välja Rooma okupatsiooniarmee ja taastab
Iisraeli kuningriigi. Tänases loos kutsub Jeesus kolm jüngrit, Peetruse,
Jaakobuse ja Johannese, enesega mäele, et näidata neile Enda tegelikku olemust.
Näib, et jüngrid ei ole mõistnud nende ümber toimuva tegelikkust, sest Peetrus
ütleb Jeesusele: “Õpetaja, meil on siin hea olla, tehkem siia kolm eluaset:
üks sinule, üks Moosesele ja üks Eelijale.” Me võime siit välja lugeda, et
ta asetab Jeesuse kahe piiblitegelasega samale tasandile. Jumala hääl pilvest
paljastab Jeesuse tõelise identiteedi: “See on minu äravalitud Poeg, teda
kuulake!” Teda ei tohi segi ajada Moosese ega Eelijaga. “Teda kuulake.”
Tema Sõna on ainus otsustav. Kõik ülejäänud peaksid meid juhatama Tema juurde.
Kui sageli kogeme elus absurdseid asju, jättes meid täis kahtlust ja küsimust:
kus on Jumal selles kõiges? Tänasele lõigule eelnenud salmides ennustas Jeesus
juba oma kannatusi ja surma. Ta rääkis oma risti kandmisest kui jüngriks olemise
eeldusest. Jumala hääl “See, mu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake”
ei ole lihtsalt lause Jeesuse lunastusmissiooni toetuseks, vaid kinnitus, et
Jumalal on alati hea meel, kui oleme valmis Teda järgima, nii headel kui halbadel
aegadel. Mida see kõik tähendab meie jaoks? Sageli on meil kiusatus nagu Peetrusel,
Jaakobusel ja Johannesel jääda kinni paika kus meil on hea olla, on selleks siis
pühakoda, mõni ilus paik või ka lihtsalt mõni söögikoht kus tunneme end hästi.
Sageli tahame vältida elu reaalsuse kogemust. Kuid me peame tõesti elama selles
maailmas, kui tahame näha Jumala au ilmumist oma isiklikus elus. Just raskuse
kogemuses avastame oma nõrkused ja omaenese puuduliku tarkuse, kui ego saab
reaalsuskogemuse, alles siis avastame oma suure vajaduse elava Jumala järele.
Rasketel aegadel peame paluma Jumalal avada meie silmad, et me näeksime. Kui
Jumal annab meile pilguheite igavikku, siis mõistame, et kõik meie mured selles
elus on lühiajalised. Siis on meil julgust leppida selle elu kannatustega,
teades, et selles kõiges on Jumal meiega. Piisab vaid pilguheitmisest taevasse,
et suudaksime vastu võtta oma igapäevased väljakutsed ja järgida Jeesust,
teades, et paastuaja ristile järgneb ülestõusmispühade võit. Aamen.

Armsad vennad ja õed Kristuses!

Meil on suur rõõm kutsuda teid osalema kateheesi loengutel,
mis toimuvad Anglokatoliku Kirikus alates 16.03.2025 A.D.
Loengud toimuvad pühapäeviti peale Missat. Püha Missa algab
12.00. Aadressil Müürivahe 33 Tallinnas.

Kateheesi loengute eesmärk on süvendada meie teadmisi kristlikust usust,
avardada arusaamist Pühakirjast ning tugevdada meie suhet Jumalaga.

Loengute teemad:
Jumal
Kirik
Sakramendid
Kristlik elu

Loengud on avatud kõigile, kes soovivad oma usku süvendada ja
õppida tundma kristlikku pärandit.

Lisainformatsiooni saamiseks võtke palun ühendust e-posti aadressil isaraivo@eakk.ee.