Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

KUNINGRIIGIAJA XIV PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Rõõmustage ühes Jeruusalemmaga ja hõisake kõik, kes te armastate
meie linna. Olge rõõmsad ühes temaga, teie, kes te tema pärast
leinasite. Sest nii ütleb Issand: Vaata, ma juhin rahu tema juurde
nagu jõe ja rahvaste rikkuse nagu tulvava oja. Et te saaksite
ammutada lohutust ja juua rõõmuga tema rikkuse täiusest. Tema
lapsi kantakse kätel ja kiigutatakse põlve peal. Ma lohutan teid
otsekui ema ja teid lohutatakse Jeruusalemmas. Kui te seda näete,
siis saab teie süda rõõmsaks ja teie ihu õitseb nagu värske rohi.
Sest Issanda käsi on ühes tema sulastega.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Hõisake Jumala ees, kõik maad!
Hõisake Jumala ees, kõik maad,
mängige tema nime kirkusele,
ülistage teda austuse ja kiitusega.
Ütelge Jumalale: “Kui aukartustäratavad on sinu teod!”
Kummardagu sind kogu maailm ja laulgu sulle kiitust,
laulgu kiitust sinu nimele.
Tulge ja vaadake Jumala tegusid,
aukartustäratav on tema töö inimlaste seas.
Tema muutis mere kuivaks maaks,
ja me läheme jalgsi läbi vetevoogude.
Rõõmustagem tema üle,
tema valitseb igavesti oma vägevuses.
Kõik, kes te kardate Issandat, tulge ja kuulake,
ma räägin teile, mida head on tema minule teinud.
Jumal olgu kiidetud, sest tema ei ole ära põlanud mu palvet
ega pööranud oma heldust minust kõrvale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Hõisake Jumala ees, kõik maad!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast galaatlastele:
Vennad, jäägu see minust kaugele, et ma kiitleksin muust kui meie
Issanda Jeesuse Kristuse ristist, mille läbi maailm on minule
risti löödud – ja mina maailmale. Sest ümberlõikamine ei tähenda
midagi, samuti ümberlõikamatus, vaid uus loodu – see on tähtis.
Ning neile kõigile, kes selle põhimõtte järgi elavad, olgu rahu ja
halastus – neile ja Jumala Iisraelile. Edaspidi ärge olge mulle
vaevaks, sest ma kannan Jeesuse vermeid oma ihus. Vennad, meie
Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga. Aamen.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Minu lambad kuulevad mu häält,
Mina tunnen neid ja nemad käivad minu järel.!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal valis Issand veel seitsekümmend jüngrit ja läkitas nad
kahekaupa enese ees igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis
minna. Ja ta ütles neile: “Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid.
Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma
lõikusele. Minge! Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide
sekka. Ärge kandke kukrut ega pauna ega kingi ning teel ärge
peatuge kedagi tervitama.
Aga kui te tulete kuhugi majja, öelge kõigepealt: “Rahu olgu
sellele kojale.” Kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema
peal, kui aga ei ole, pöördub rahu teie peale tagasi. Kuid jääge
samasse majja, sööge ja jooge mis teile pakutakse, sest töötegija
on oma palka väärt. Ärge käige majast majja! Kui te lähete ja teid
kuskil linnas vastu võetakse, siis sööge, mis neil on teile
pakkuda. Tehke sealsed haiged terveks ja öelge neile: “Jumalariik
on teie lähedal.”
Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid seal vastu ei võeta, siis
minge välja tänavale ja öelge: “Ka tolmu, mis teie linnast on
hakanud meie jalgade külge, me raputame maha teile tunnistuseks.”
Ometi teadke, et jumalariik on teie lähedal. Ma ütlen teile:
Soodomal ja Gomorral on sel päeval parem põli kui tollel linnal.”
Ja need seitsekümmend pöördusid rõõmuga tagasi ja ütlesid:
“Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime peale!” Aga
tema ütles neile: “Ma nägin saatanat nagu välku taevast maha
langevat. Vaata, ma olen teile andnud meelevalla kõndida madude ja
skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal, ja miski ei tee teile
iial kahju. Ometi ärge rõõmustage selle pärast, et vaimud teile
alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Jumal, Kes meid oled õpetanud pidama kõiki Sinu käske Sind ja oma
ligimest armastades: palun anna meile oma Püha Vaimu armu, et me
võiksime olla Sulle pühendunud kogu südamest ja olla üksteisega
ühendatud puhta armastsega;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 27; 1Ms 9:1-17; 1Pt 3:17-4:6

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 72; 1Sm 8; Ap 8:5-25

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Prohvet Jesaja kirjeldas kuus sajandit
enne Kristust, Jeruusalemma, mis on täis rahu, rõõmu, turvalisust ja küllust.
See ei olnud tema kuulajate jaoks reaalsus. Nad olid väsinud inimesed, kes
olid just naasnud Babüloni pagendusest. Prohvet ei olnud nende raskuste
suhtes pime. Ta äratas neis lootuse ja usu. Jesaja räägib Jumala armastusest
kui vanema armastusest lapse vastu: „Ma lohutan teid otsekui ema ja teid
lohutatakse Jeruusalemmas“ Kunagi varemetes olnud Jeruusalemmale antakse andeks
ja taastatakse – see on prohvetlik märk Jumala väest ja kaastundest. Püha linn
Jeruusalemm on tänagi paljude juutide koduks. Kristlaste jaoks on Jeruusalemmal
kaks tähendust: üks on Kirik, meie uus Jeruusalemm, teine ​​on Jeruusalemm meie
hinges, kus meie oleme Püha Vaimu tempel, see püha paik, kus me leiame rahu
ja lohutust Jumala juuresolust. Oma maises elus otsime me kõik kodu, kohta,
kus elada koos nendega, keda armastame, kohta, kus meie armastame ja kus
meid armastatakse. Meie jaoks on sellel kaks tähendust. Oma maine perekond
ja vaimne perekond – Kirik. Tihti kujutame Kirikut ette suure ja võimsa
organisatsioonina, oma kodukogudust nende inimestega keda oleme harjunud
nägema. Jeesuse aja “kogudust” kujutame tavaliselt ette 12 apostliga. Kuid tänases
evangeeliumis läkitas Jeesus seitsekümmend kaks jüngrit minema kõikidesse
linnadesse, mida Ta soovis külastada. Samuti võiksime eeldada, et oli ka teisi,
kes olid Tema ustavad järgijad, kuid polnud veel valmis missioonile saatmiseks.
Seega olid Jeesuse avaliku elu esimesed aastad olid paljude inimeste jaoks
tõeliselt muutva mõjuga. Sama läkitus kehtib ka meie kohta tänapäeval. Jeesus
ei ole misjonäride saatmist maailma lõpetanud. Ta jätkab enda omade kogumist,
keda Ta kutsub enda lähedale, kellega Ta loob väga isikliku suhte, õpetab,
vormib, annab erilisi armusid ja karismasid ning seejärel saadab nad oma
apostellikku tööd jätkama. Tema missioon ei ole mõeldud juhuslikele
järgijatele. See on neile, kes suhtuvad oma usku tõsiselt ja ei kõhkle
tegemast kõike, mida nad peavad tegema, et olla valmis Jeesuse jumaliku käsu
täitmiseks. Tänased kirjakohad räägivad hea sõnumi kuulutamisest. Need tuletavad
meile meelde, et kuningriigi hea sõnumi kuulutamine sõnade, tegude ja
eluga ei ole ainult väheste ülesanne. Pigem on see kõigi ristitud kristlaste
ülesanne. Jumala riik saab alguse kõikjal, kus Jumal valitseb ja kus Tema tahe
sünnib. Jumala riik on kohal inimestes, kelle kaudu Jumal tegutseb. Jumala tahe
sünnib Kristuses ja Jumal tegutseb Kristuse kaudu. Seega on Jumala riigi
kuulutamine sama mis Kristuse kuulutamine. Tegelikult oli Kirik algusest peale,
kuulutades Kristuse head sõnumit, ustav tema käsule kuulutada Jumala riiki.
Mida see tähendab meie jaoks? Jeesuse ajal oli vaid mõned järgijaid, kes head
sõnumit kuulutasid, kuid tänapäeval on üle miljardi katoliiklase ja umbes pool
miljardit teist kristlast (pea 40 000 konfessioonist!), kes võtavad Jeesuse
vastu kui „Issanda“ ja „Päästja“. Seega on kaheksa miljardi inimesega maailmas
1,5 miljardit misjonäri. (Praeguste ametlike andmete kohaselt elab Maal täna,

2025. aasta juuli alguses, umbes 8,2 miljardit inimest.) Ei piisa ainult teiste
      Kristuse juurde juhatamisest; me peame kutsuma neid meiega koos Temaga liituma;
      me peame pakkuma neile kohta ja missiooni Kirikus eriti aga meie koguduses.
      Me ei tohi mööda lasta praegustest võimalustest olla igapäevaelus apostlid
      oma sõnade ja tegudega. Aidaku selles meid Kõigeväeline Jumal. Aamen.

PÜHADE APOSTLITE PEETRUSE JA PAULUSE SUURPÜHA

Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal laskis kuningas Heroodes mõned kogudusest kinni võtta ja nuhelda.
Jaakobuse, Johannese venna laskis ta mõõgaga ära tappa. Kui ta nägi, et see
juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli hapnemata leibade
pühal. Peetruse kinni võtnud, heitis Heroodes ta vangitorni, pani neli
korda neli sõjameest teda valvama ja tahtis ta pärast paasapühi rahva ette
tuua. Nõnda peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas tema pärast
kõik aeg Jumala poole. Ööl enne seda kui Heroodes tahtis ta ette tuua, magas
Peetrus kahe sõjamehe vahel, kahe ketiga kinni, ja ukse ees valvasid
vangitorni vahimehed. Äkki ilmus Issanda ingel ja valgus helkis vangikongi.
Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta unest ja ütles talle: „Tõuse ruttu
üles!” Siis Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha, ingel aga ütles
talle: „Pane vöö vööle ja jalanõud jalga!” Peetrus tegi nõnda ja ingel
ütles: „Pane kuub selga ja tule minu järele!” Peetrus läks välja ja käis
tema järel ega taibanud, et see oli ilmsi, mis ingel tegi, vaid arvas, et
näeb nägemust. Kui nad olid esimesest ja teisest vahipostist mööda läinud,
jõudsid nad raudvärava ette, mis viis linna. See läks iseenesest lahti,
nemad kõndisid välja ja sammusid üht tänavat pidi edasi, kuni järsku ingel
läks tema juurest ära. Siis tuli Peetruse taip tagasi ja ta lausus: „Nüüd
ma tean tõesti, et Issand läkitas oma ingli ja kiskus mu ära Heroodese
käest ning kõigest sellest, mis Juuda rahvas ootab.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest!
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suus.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja rõõmustavad.
Ülistage Issandat ühes minuga,
kiitkem üheskoos kõrgeks tema Nime.
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle,
ning tõmbas mu välja kõigist hirmudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust,
iial ei punasta häbist nende pale.
Vaene hüüdis ja Issand kuulis teda
ja päästis ta kõikidest hädadest.
Issanda ingel on kui sõjaleer
nende ümber, kes teda kardavad, ja teeb nad vabaks.
Maitske ja nähke, et Issand on hea!
Õnnis on see, kes tema juures pelgupaika otsib.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest!

Teine lugemine Apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Mu poeg! Mind tuuakse nüüd ohvriks, mu lahkumise aeg on käes.
Olen head võitlemist võidelnud, olen lõpuni jooksnud, olen ustavaks jäänud. Nüüd
on mulle valmis pandud õiguse pärg, mis Issand, Õige Kohtumõistja, oma Päeval mulle
annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõigile, kes Tema ilmumist taga igatsevad.
Issand on seisnud minu kõrval ja mulle andnud väge, et kuulutamine jõuaks oma
eesmärgile minu läbi ja kõik rahvad kuuleksid seda. Mind kisti välja lõukoera suust
ja küll Issand kisub mu välja igast kurjast kallalekippumisest ja päästab mu oma
taevasesse kuningriiki. Tema päralt olgu au ikka ja igavesti! Aamen.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Sina oled Peetrus, ja selle kalju peale ehitan ma oma Kiriku
ja põrgu väravad ei saa sellest võitu!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui Jeesus Filippuse Kaisarea maile tuli, küsis Ta oma jüngrite käest: „Kelle ütleb
rahvas Inimese Poja olevat?” Need kostsid: „Mõned – Ristija Johannese, teised Eelija,
jälle teised Jeremija või mõne teise prohveti.” Jeesus küsis: „Aga teie, kelle teie
ütlete minu olevat?” Siimon Kaljo ütles: „Sina oled Messia, elava Jumala Poeg.”
Jeesus vastas talle: „Õnnis oled sina, Siimon Joonapoeg, sest mitte liha ja veri ei
ole seda sulle ilmutanud, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina
oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa
sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal,
see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti
päästetud ka taevas.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand
Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: punane

Kõigeväeline Jumal, Kelle õnnistatud apostlid Peetrus ja Paulus Sind oma märtrisurmaga
ülistasid: palun anna, et Sinu Kirik, nende õpetuse ja eeskuju järgi juhendatuna ning
Sinu Vaimu läbi ühtsuses kokku liidetuna, võiks alati kindlalt seista kindlal alusel,
mis on Jeesus Kristus, meie Issand;
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 67; Hs 2:1-7; Ap 11:1-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 23; Ps 146; Hs 34:11-16; Jh 21:15-22

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tähistame pühas Kirikus Peetruse ja Pauluse
suurpüha. Oleme harjunud pühapäevastel Missadel pühadega mis on seotud Jeesusega.
Tema sünni ootus, Tema sünd, templissetoomine, ristimine, esimene ime jne. Eelmisel
pühapäeval tähistesime Tema Ihu ja Vere suurpüha. Täna on on apostlite Peetruse
ja Pauluse märtrisurma mälestuspäev. Keiser Nero teise tagakiusu ajal aastal 67 A.D.
Miks on need apostlid ja nende märtrisurm nii oluline? Nad esindavad Kiriku kahte
alussammast: Peetrus ühtsuse ja kiriku võimu sümbolina ning Paulus misjoni ja
teoloogia sümbolina. Tänane püha tuletab meile meelde seda, et me ei saa oma
kristlikku elu üksi elada. Peetrus oli Kristuse ihu üks ja Paulus teine ​​käsi,
keda mõlemaid kasutas Issand kindla aluse ehitamiseks, mis seisab tänaseni. Ja ometi
olid nad mõlemad oma eluolude tõttu äärmiselt alandlikud ja said seeläbi ka kaheks
suurepäraseks meeleparanduse eeskujuks. Nende märtrisurma mälestamine rõhutab
nende ülimat tunnistust Kristusest. Pangem tähele, et neist kumbki polnud ideaalne
kristliku elu musternäidis. Peetrus salgas Jeesust kolm korda, Paulus kiusas
esimesi kristlasi taga, enne kui sai elava ja tõelise kutse Jeesuselt. Mõlemal neil
oli kaks olulist asjaolu. Esiteks meeleparandus oma pattude eest. Ja teiseks, tõeline
kontakt Issanda Jeesuse Kristusega, mis andis neile vankumatu usu Tema tõelisse
jumalikkusesse. Jeesus küsis: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon
Peetrus ütles: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Just see usk, et Kristus
on Jumal, on Peetruse ja Pauluse teinud püha Kiriku alussammasteks. Nad polnud
lihtsalt kristlikud kangelased, kes mõlemad juhtusid Roomas keiser Nero valitsusajal
surema. Jeesus Kristus andis neile mõlemale missiooni olla aluseks, millele Ta
ehitab oma Kiriku, ja õpetajab paganaid. Siinkohal tasuks meenutada, et sõna pagan
tähendab ainult mittejuuti. Kristus ise valis Peetruse ja Pauluse ning töö, mida
Jumal nende kaudu tegi, ei lõppenud märtrisurma päeval, vaid jätkub tänaseni.
Täna on seega päev, mil kogu kirik mäletab oma juuri ja palvetab üksteise eest.
Miks on see kõik meie jaoks oluline? Tänasel pühal peame mõtisklema nende eeskuju
üle ja seda oma oludes jäljendama. Nagu Peetrus, oleme ka meie, hoolimata oma nõrkustest,
kutsutud tunnistama Jeesust kauaoodatud Messiaks ja Jumala Pojaks ning järgnema
Talle surmani. Nagu Paulus, oleme ka meie, kutsutud kaotatud aega tasa tegema,
jagama teistega seda, mida oleme saanud, ja tegema kõik endast oleneva, et võidelda
head võitlust, lõpetada võidujooks ja säilitada usk. Nagu nemad mõlemad, oleme ka
meie kutsutud saama Kiriku tugisammasteks, muutes seda tugevamaks ja hoides
seda ühtsemana tõe tundmises, armastuses ja jagamises, eriti oma kaasinimeste tundmise,
armastamise ja teenimise kaudu. Aamen.

KRISTUSE PÜHIMA IHU JA VERE SUURPÜHA

Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi ohvrianniks leiba ja veini,
sest tema oli kõigekõrgema Jumala preester, Saalemi kuningas.
Ja ta õnnistas Aabramit ning ütles: “Kõigekõrgem Jumal, taeva
ja maa Looja, õnnistagu Aabramit. Olgu kiidetud kõigekõrgem
Jumal, kes sinu vaenlased sinu kätte andis.” Ja Aabram andis
talle kümnist kõigest, mis tal oli.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Sina oled preester igavesti, Melkisedeki seisuse järgi!
Issand ütles minu Issandale: istu mu paremale käele,
kuni ma panen su vaenlased järiks sinu jalgade alla.
Sinu võimu valitsuskepi sirutab Issand välja Siionist:
“Valitse keset oma vaenlasi.”
Su rahvas on meeleldi valmis
sinu vägevuse päeval.
Pühas ehtes nagu kastepiisad koidu üsast,
ilmuvad sinu ette su noored sõdalased.
Issand on andnud vande
ega kahetse seda:
Sina oled preester igavesti
Melkisedeki seisuse järgi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sina oled preester igavesti, Melkisedeki seisuse järgi!

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast korintlastele:
Vennad, ma olen saanud Issandalt selle, mille olen teilegi edasi
andnud: Issand Jeesus võttis, sel ööl kui ta ära anti, leiva, tänas,
murdis ja ütles: See on minu Ihu, mis teie eest antakse, tehke seda
minu mälestuseks.” Samal kombel võttis ta pärast söömaaega karika ja
ütles: “See karikas on uus leping minu veres. Nii sageli kui te
sellest joote, tehke seda minu mälestuseks. Sest iga kord, kui te
seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma,
kuni tema tuleb.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Mina olen eluleib, mis taevast on tulnud.
Kes sellest leivast sööb, see elab igavesti!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus rääkis rahvale Jumala riigist ja tegi terveks kõik, kes vajasid abi.
Kui päev veeres õhtusse, tulid kaksteist tema juurde ja ütlesid: “Lase rahval
ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse küladesse ja leiaksid endale
öömaja ja toidupoolist, sest maa siin on tühi.” Aga tema ütles neile:
“Andke teie neile süüa!” Nad vastasid: “Meil pole rohkem kui viis leiba ja
kaks kala, või peaksime ehk minema ja ostma süüa kõigele sellele rahvahulgale?”
Aga rahvast oli ligi viistuhat meest. Siis Jeesus ütles neile: “Öelge neile,
et nad viiekümne kaupa salkadena maha istuksid.” Ja jüngrid tegid nii nagu ta
oli öelnud ja seadsid kõik istuma. Aga Jeesus võttis viis leiba ja kaks kala,
vaatas taevasse, õnnistas leivad, murdis neist ja andis oma jüngritele, et
need jagaksid rahvale. Ja kõik sõid ning said söönuks, aga ülejäänud leivapalu
koguti kokku kaksteist korvitäit. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Jumal, meie Isa, Kelle Poeg, meie Issand Jeesus Kristus imelises sakramendis
jättis meile mälestuse oma lunastustööst:
palun anna meile nõnda austada Tema Ihu ja Vere püha saladust, et me võiksime
alati endas tunda Tema lunastuse vilja;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 73; Jr 23:23-32; Mt 7:13-14,21-29

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 119:33-48; 5Ms 30:11-20; Jh 13:1-17,34-35

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tähistame pühas Kirikus Kristuse pühima Ihu
ja Vere suurpüha. Me kuulsime Luuka evangeeliumist 5000 inimese toitmisest. See
ime on nii oluline, et see on ainus Jeesuse tehtud ime, millest räägitakse kõigis
neljas evangeeliumis. Vanast Testamendist kuulsime nii lugemises kui ka psalmis
Melkisedekist ning Uuest Testamendist Pauluse kirjast kuulsime viimsest
õhtusöömaajast ja armulaua seadmisest. Tegelikult, kuna Pauluse kiri korintlastele
on üks varasemaid kirjutatud Uue Testamendi kirjutisi ja see kirjutati enne
evangeeliume, on meil tänases lugemises Piibli varaseim Jeesuse tsitaat: „See on
minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks“ Me kõik teame sõna
“mälestus” tähendust. See on midagi nii erilist nagu esimene armulaud mida võiksime
mäletada, aga mälestus ei ole see, millest ap. Paulus kirjutas. Ta kasutas sõna
“anamnesis” – see on kreekakeelne sõna, mida Platon esimesena kasutas. Anamnees
on nagu mälestus mis töötab mõlemas suunas. Seega, kui kuuleme sõnu “Tehke seda
minu mälestuseks”, võiksime aru saada: “Tehke seda, et mind tunda nüüd, minevikus
ja tulevikus, kogu igaviku.” Seega, mõne minuti pärast, kui näeme leiva ja veini
muutumist meie Issanda Jeesuse Kristuse Ihuks ja Vereks, ei vaata me viimse
õhtusöömaaja taaslavastust. Me seisame koos jüngritega viimsel õhtusöömaajal,
valmis vastu võtma meie Issanda Ihu ja Verd. Kui mõtleme sellele anamneesi hetkele,
viimasele õhtusöömaajale ja Jeesuse surmale ristil, näeme Jeesust kahes rollis.
Esiteks preestrina viimasel õhtusöömaajal, Kes võtab leiva ja veini ning tänab,
samas ka preestrina oma kannatuste ajal, kui ta ohverdab oma elu meie eest.
Seda preestri ja ohvri kaksikrolli võib meil olla raske mõista, sellepärast
kuulsime esimesest lugemisest Melkisedekist, kes oli nii Saalemi, mis on Jeruusalemma
algne nimi, kuningas kui ka Kõigekõrgema Jumala preester. Seega, nagu tänane
psalm meile ütleb, oli Jeesus „preester igavesti, Melkisedeki seisuse järgi“.
Kuidas kõik eelnev on seotud tänase EV-ga? Kaugel asustamata paigas nägi Jeesus
rahvahulka ja Ta tundis neile kaasa. Ta ei saatnud neid tühjade kätega minema,
vaid õnnistas leiba ja kala ning jagas selle oma jüngrite kaudu kõigile, kes
kohal olid. Kõik sõid ja said küllaga ning jäi ülegi! See ime ei olnud vaid
ajalooline sündmus kauges minevikus. See oli sügav eelpilt sellest, mida Jeesus
teeb meie jaoks täna, ja mida Ta teeb iga kord, kui me tuleme Tema Armulauale.
Nii nagu Ta toitis tuhandeid füüsiliselt kõrbes, nii toidab Ta meid täna vaimselt
oma Ihu ja Verega. Ta ei jäta meid kunagi nälga ega janusse. Ta näeb meie vaimseid
vajadusi, meie igatsust Temaga ühtsuses olla, ja Ta pakub meile iseennast – tõelist
eluleiba taevast. Mida see meie jaoks tähendab? Veendumust, et Jeesus Kristus on
tõeliselt kohal – mitte vaid sümboolselt, vaid reaalselt – Pühimas Armulauas. Ta
on see Toit, mis annab meile igavese elu ja tugevdab meid siin ajalikul teekonnal
igavikku. See püha sakrament on Tema armastuse jätkuv ilming, ühtsuse allikas meie
ja Tema vahel ning meie, Jumala laste, vahel. See on Eluleib, mis toidab meie
hinge, andestab meie patud ja annab meile jõudu elada Tema tahte kohaselt.
Olgem siis tunnistajateks Tema lõputule armastusele ja toitevale väele selles
maailmas. Aamen.

KOLMAINUPÜHA C AASTAL

Lugemine Õpetussõnade raamatust:
Issand on mind loonud oma töö alguses, esimeseks oma loodute seas
muistetest aegadest peale. Igavikust alates sain ma kuju,
kaugetest aegadest enne maailma algust. Ürgmerd polnud veel, kui
ma sündisin, allikad polnud veel hakanud voolama. Enne kui mäed
tekkisid olin mina juba sündinud – enne kui künkad said olema.
Tema ei olnud teinud veel maad – ei välju ega kindlat mandripinda;
kui tema lõi taevad, olin mina seal, siis, kui ta joonistas
silmapiiri ürgvete kohale ja kinnitas taevasse pilverüngad. Ma
olin seal, kui ta pani allikad voolama ürgvete voogudest, seadis
merele piiri ja keelas tal sellest üle astuda. Ma olin tema kõrval
nagu usaldusalune, kui ta ehitas maailma alusmüüri. Ma olin talle
rõõmuks päevast päeva, mängisin tema ees igal ajal. Ma mängisin
maa pinnal, mille tema oli loonud, ja tundsin rõõmu inimlaste
pärast. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, Sinu nimi on vägev üle kogu maa!
Kui ma vaatan taevast, sinu sõrmede loomingut,
kuud ja tähti, mille oled kinnitanud laotusse
mis on inimene, et sa temale mõtled,
inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?
Sa oled ta teinud alamaks Jumalast ainult pisut,
krooninud teda au ja kirkusega.
Pannud ta valitsema sinu käte tööde üle,
seadnud kõik tema jalge alla.
Kõik lambad, kitsed ja veised,
kõik metsloomad väljal,
kõik linnud taeva all ja kalad meres,
kõik, kes liiguvad mereradu mööda.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sinu nimi on vägev üle kogu maa!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, me oleme usu läbi õigeks saanud ja nüüd on meil rahu
Jumalaga, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Temas me oleme
armule ligi pääsenud ja selles armus me püsime, ning oleme uhked
oma lootuse üle Issanda kirkusele vastu minna. Ometi mitte ainult
selle pärast: me oleme uhked ka oma ahistuse üle, sest me teame,
et ahistus teeb kannatlikuks, kannatlikkus püsivaks, püsivus annab
lootuse, ja lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja
valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
Temale, Kes Ta oli, on, ja tuleb taas!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: „Mul on teile veel palju öelda, kuid
teie ei jaksa seda praegu kanda. Aga kui tuleb tema, Tõe Vaim, siis
juhatab ta teid tõe sisse. Tema ei räägi iseendast, vaid sellest,
mida ta kuuleb, ning kuulutab teile ette seda, mis tulevikus
sünnib. Tema laseb mu kirkusel avalikuks saada, sest minu omast ta
võtab ja kuulutab teile. Kõik, mis kuulub Isale, on ka minu
päralt, sellepärast ma ütlesingi, et ta võtab minu omast ja
kuulutab teile.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Sa oled meile, oma sulastele,
andnud armu tõelise usu tunnistamise läbi tunnistada igavese
Kolmainsuse au ja jumaliku Majesteedi väes kummardada Ühtainust:
me palume Sind, et Sa hoiaksid meid selles usus ja kummardamises
kindlana ning tooksid meid omal ajal nägema Sind Sinu ühes ja
igaveses auhiilguses, oo Isa, Kes Sa koos Poja ja Püha Vaimuga
elad ja valitsed, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 29; Ps 99; Js 6:1-8; 1Pt 1:1-12

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 98; Ps 100; Srk 43:1-12,27-33; Ef 4:1-16

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tähistame pühas Kirikus Kolmainupüha.
Iga kord, kui teeme Ristimärgi, kuulutame oma usku Kolmainsusesse. Kui me
palvetame: „Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel,“ ei nimeta me kolme eraldi
olendit, vaid ühte Jumalat, kelle loomuseks on suhe ja täiuslik armastus.
Tegelikult on kõik meie sakramendid, palved ja liturgiad tähistatud selle
trinitaarse usuga. Kolmainsus ei ole lihtsalt doktriin, mida tuleb teada;
see on Jumala elu, millesse meid kutsutakse. Meid ristiti Kolmainu nimesse
ja armu läbi tõmmatakse meid armastusse, mis eksisteerib Isa, Poja ja Vaimu
vahel. Isa on Looja, kogu elu ja olemise allikas. Poeg, Jeesus Kristus, on
lihaks saanud Sõna, Kes tuli meid lunastama oma surma ja ülestõusmisega.
Püha Vaim on pühitseja, Kes elab meis, juhatab Kirikut ja tugevdab meid
armuga. Kuigi iga isik on erinev, ei ole nad eraldi. Kirik õpetab, et
„iga isik on see ülim reaalsus, jumalik olemus”. Lihtsamalt öeldes on iga
Kolmainu isik täielikult Jumal, mitte osa Jumalast, vaid täielikult Jumal.
See õpetus ei pärine inimlikust arutlusest ega filosoofilistest
spekulatsioonidest, vaid Jumala enese ilmutusest Pühakirjas ja päästmisloos.
Me näeme viidet Kolmainsusele Piibli päris algusest. 1Ms 1:26 ütleb Jumal:
Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks”. Jeesuse
ristimisel Jordanias (Mt 3:16-17) räägib Isa taevast, Poeg ristitakse ja
Püha Vaim laskub nagu tuvi. See hetk ei ole lihtsalt sümboolne; see on
ühtsuses oleva ja tegutseva Kolmainu Jumala ilmumine.
Kuid selle asemel, et keskenduda Püha Kolmainsuse doktriini selgitamisele,
rõhutavad tänased lugemised püha Kolmainu tegusid. Õpetussõnade raamatu
esimene lugemine mõtiskleb Tarkuse üle, mis on personifitseeritud ja oli
Jumala esimene looming, olles tunnistajaks universumi ja kõige selles oleva
loomisele. See lugemine ülistab Kolmainsuse esimest isikut, Jumal Isa,
kui loojat. Püha apostel Pauluse kirjast roomlastele, teises lugemises,
toob püha Paulus esile Kolmainsuse ühtse eesmärgi inimkonna päästmisel. Ta
õpetab meid, et me saavutame rahu Jumal Isaga Jeesuse Kristuse kaudu ja et
Jumala armastus on valatud meie südametesse Püha Vaimu kaudu. Evangeeliumis
kirjeldab Jeesus suhet Tema, Isa ja Püha Vaimu vahel. Ta ütles: „Kõik, mis
kuulub Isale, on ka minu päralt, sellepärast ma ütlesingi, et ta võtab
minu omast ja kuulutab teile.“ Mida see kõik meie jaoks tähendab?
Pühim Kolmainsus on oma olemuselt üks, kuid funktsioonidelt erinev. Samamoodi
peame meie püüdma olla ühtsed usus ja ühe eesmärgi poole püüdlemises,
tunnistades ja austades samal ajal oma ainulaadsust – võimet teha häid asju
erineval viisil. Kolmainsuse erinevad isikud suunavad meid oma ainulaadsuse
väljendamisel Kirikus, ühiskonnas ja perekonnas omaks võtma üheskoos elamise
rahu ja hülgama isekust. Pühima Kolmainsuse elus tegi Jumal Isa loomistöö,
Poeg lunastas ja Püha Vaim pühitses; nad täitsid kolme erinevat ülesannet,
kuid tegid seda täielikus üheksolemises. On oluline, et õpiksime üksteisega
rahus koos elama, hoolimata meie igaühe erinevustest ja ainulaadsusest. Me
ei tohi kohelda teisi nii, nagu nad ei oleks osa samast perekonnast või
Jumala Kirikust. Kui Jumal eksisteerib ühtsuses, mida iseloomustab armastus
ja jagamine, siis peaksime kõik, kes peegeldame selle Jumala kuju, hülgama
igasuguse kalduvuse teiste inimeste väljalülitamise Kirikust, ühiskonnast
või mis iganes olukorrast. Meid ei ole kutsutud elama oma nn. mullis.
On oluline, et me kasvaksime oma teadlikkuses sellest hämmastavast reaalsusest.
Teadlikkus võib meie elu nii palju muuta. Ristimärk on lihtsaim viis, sagedane
meeldetuletus. Püha Kolmainsus on reaalsus, mida me kogeme oma eludes, mitte
teoloogilise spekulatsiooni objekt. Olgu püha Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim
ikka ja jäädavalt meiega. Aamen.

NELIPÜHI C AASTAL

Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Kui nelipühipäev kätte jõudis, olid kõik ühes paigas koos. Äkki
oli taevast kosta kohinat, nii nagu oleks tormituul puhunud, ja
see kohin täitis kogu koja, kus nad viibisid. Ning neile ilmus
tulekeeli, mis jagunesid ja jäid igaühe peale nende seast. Ja nad
kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima võõraid keeli, nii
nagu Vaim andis rääkida.
Aga Jeruusalemmas oli sel ajal palju jumalakartlikke juute kõigi
rahvaste hulgast päikese all, ja kui tõusis kohin, jooksis kokku
rahvasumm, ning nad kõik olid kohkunud, sest igaüks kuulis neid
kõnelevat oma keelemurret. Nad panid seda imeks ja ütlesid
üksteisele: Kas need mehed, kes räägivad, polegi Galileast? Kuidas
siis igaüks meie seast kuuleb oma emakeelt? Meie, partlased,
meedlased ja eelamlased, kes me elame Mesopotaamias, Judeas ja
Kapadookias, kes me oleme pärit Pontusest ja Aasiast, Früügiast ja
Pamfüüliast, Egiptusest ja Küreene poolse Liibüa aladelt, samuti
siin asuvad roomlased ja juudid ühes proselüütidega – juudiusku
pöördunutega; kreetalased ja araablased – kuidas me kuuleme neid
kõnelevat meie oma keelemurdeis Jumala suurtest tegudest
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Saada oma Vaim, ja loo uueks maailma pale!
Kiida, minu hing, Issandat,
Issand, minu Issand, Sina oled väga suur.
Kui arvukad on sinu teod, Issand,
kogu maa on täis sinu loodut.
Kui sa võtad neilt hingamise,
nad heidavad hinge ja muutuvad jälle põrmuks;
Sina saadad oma vaimu ja nad luuakse,
Sina teed uueks maailma palge.
Issanda kirkus püsigu igavesti,
Issand olgu rõõmus oma tegude üle.
Olgu mu laul Issandale meele järgi,
sest oma rõõmu tahan ma leida Issandas.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Saada oma Vaim, ja loo uueks maailma pale!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Keegi ei või öelda: “Jeesus on Issand”, kui ta ei räägi Pühas
Vaimus. Palju on ande, mis tulevad armust, kuid Vaim, kelle kaudu
nad tulevad, on üks. Ja palju on ameteid, kuid Issand on üks ja
seesama. Mitmel viisil võib Jumala vägi ilmsiks saada, kuid seda
kõike teeb üks Jumal kõikide sees. Aga Vaim ilmutab end kõigile
ühiseks hüveks, sest kui ihu on üks ja sel on palju liikmeid –
ning kuigi liikmeid on palju, ometi ihu on üks – siis niisamuti on
Kristusega. Oleme ju ühe Vaimu läbi ristitud ühte Ihusse – nii
juudid kui kreeklased, nii orjad kui vabad – meie kõik oleme sama
Vaimuga joodetud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Tule, Püha Vaim, täida oma ustavate südamed,
ja süüta meis oma armastuse tuli!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele:”Kui te armastate mind, siis pidage mu käske!
Ja ma palun Isa ja ta annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega
igavesti. “Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa
armastab teda ja me tuleme ja teeme eluaseme tema juurde. Kes mind ei
armasta, ei pea mu sõnu. Ja sõna, mida te kuulete, ei ole minu,
vaid Isa sõna, kes minu on saatnud. Seda ma olen teile rääkinud
teie juures viibides. Kuid Lohutaja, Püha Vaim, kelle Isa saadab
minu nimel, tema õpetab teile kõik ja tuletab teile meelde kõik,
mida mina teile olen öelnud.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: punane

Oo Jumal, kes Sa sel päeval õpetasid oma ustavate rahva südameid,
saates neile oma Püha Vaimu valguse: palun, anna meile sama Vaimu
läbi õige otsustusvõime kõiges ja alati rõõmustada Tema pühas lohutuses;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 68; Trk 1:1-7; Jh 4:19-26

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 104; Trk 7:22-8:1; 1Kr 2

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tähistame pühas Kirikus Nelipüha. Nelipüha
tähistab viiekümmne päeva möödumist ülestõusmispühast ja lõpetab ülestõusmisaja.
See on kiriku aasta suur püha, mil kristlased eriliselt tuletavad meelde, kuidas
Jumala Püha Vaim anti jüngritele pärast Jeesuse taevaminemist, andes neile väe
alustada Kiriku ülesehitamisega kõigi rahvaste seas. Võiksime tänast päeva
nimetada ka Kiriku sünnipäevaks ja soovida pühale Kirikule palju aastaid.
Tänane liturgiline värv on punane, mis sümboliseerib tulekeeli, mida Apostlite
tegude raamatus kirjeldatakse kui jüngrite peade kohal ilmuvat märki Püha Vaimu
vastuvõtmisest. Kuuldud lugemine Apostlite tegude raamatust, kui apostlid saavad
Püha Vaimu anni ja see langeb nende peale tulekeelte kujul, siis Vaimu kaudu,
kes nüüdsest elab apostlites, hakkavad nad jutlustama, et “Jeesus on Issand.”
Lugedes Apostlite tegude raamatu teiset peatükki, saame teada, et pärast oma
nelipühijutlust ristib Peetrus sel päeval 3000 inimest. Seega see, mida Paulus
teises lugemises kirjeldab, on just see, mida me näeme nelipühi ajal toimumas.
See annab nii palju aimu Püha Kolmainsuse kolmandast isikust, Kes, üsna sageli
tähelepanuta jäetakse. Suur rõhk on Jumal Isal. Suur rõhk on Jumal Pojal.
Apostel Paulus keskendub Püha Vaimu tegevusele ja andide kirjeldamisele põhjalikult.
Nagu ka püha Kirik, sest igal aastal tähistame suurt nelipühi püha ja Püha Vaimu
avalikuks saamist. Apostlite tegude esimesest lugemisest, ilmneb selgelt, et Püha
Vaim on jõud, mis seob ühtsuse ilma mitmekesisust kaotamata. Vaim ei muutnud
esimesi apostleid ideaalse kristlase koopiateks. Kahtlemata oli igalühel erinev
ettekujutus sellest, mida edasi teha. Nad kõik olid erinevad ja jäidki erinevateks.
See, mis neid ühendas ja julgustas välja minema ja evangeliseerima, oli Vaimu
ühendav vägi. Algusest peale on Kirik koosnenud igast rahvusest, rassist ja
majanduslikust seisust inimestest, kellel on mitmekesised ideed, kuid kes kõik
on ühendatud ühe ja sama Vaimu anni kaudu. Ühtsuse allikaks on „sama Vaim“,
mitte inimeste samaväärsus või mõtteviisi ühetaolisus. Mida see kõik meie jaoks
tähendab? Nii nagu Jeesus läkitas esimesed jüngrid maailma, läkitab Jeesus
täna ka meid maailma. Meie teema oma sõna ja eeskujuga seda, mida tegid esimesed
jüngrid ja mida Kirik on teinud läbi sajandite. Meie elame usku tõeks sõna ja
eeskujuga, nõnda nagu Jeesus tahab, et elaksime – elu, mis on täis rahu ja rõõmu,
aga ka elu, milles on palju raskusi. Kui poleks raskusi, poleks meil mingit
võimalust näidata oma armastuse sügavust, sest just maailma, raskuste ja nende
asjade ületamisega saame Issanda tõelisteks lasteks ja jüngriteks. Meid on
läkitatud õppima armastama, et inimesed meie eeskujul õpiksid: kuidas üksteist
armastada, kuidas üksteisele andestada, kuidas üksteisele kaastunnet osutada,
kuidas kukkudes püsti tõusta ja koos kõndida selle suure eesmärgi poole, kuhu
Jeesus meid kutsub – igavese elu rõõmusse. Palugem selleks Püha Vaimu abi.
Tule, Püha Vaim, täida meie südamed, ja süüta meis oma armastuse tuli!
Aamen.

Laupäeval, 31. mail 2025 andis PÜHA KOLMAINSUSE ANGLOKATOLIKU
VAIMULIKU TEENIMISE KOOLI president Tallinnas, kätte kooli esimestele teoloogiaüliõpilastele kraadid.

Rohkem infot ja mõned pildid on siin.

VASAKULT: diakon Priit Kõrge (B.Min), piiskop Raivo Kodanik (M.Min.), patriarh ja president dr. Heigo Ritsbek, proua Jane Kõrge (B.Min.)

ÜLESTÕUSMISAJA VII PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Kui Stefanos, täis Püha Vaimu, üksisilmi taeva poole vaatas, nägi
ta Jumala auhiilgust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel, ning
ta ütles: “Vaata, ma näen taevaid avatuna ja Inimese Poega seismas
Jumala paremal käel.” Aga rahvahulk tõstis seepeale kisa, ja nad
katsid oma kõrvad kinni ning sööstsid nagu üks mees tema kallale.
Nad ajasid ta linnast välja ja hakkasid teda kividega surnuks
viskama. Aga viskajad panid oma riided maha ühe noormehe jalgade
ette, kelle nimi oli Saulus. Ja nad viskasid Stefanost kividega,
Stefanos aga palvetas: “Issand Jeesus, võta minu vaim vastu.” Ta
langes põlvili ja hüüdis valjusti: “Issand, ära arva seda pattu
neile süüks!” Ja kui ta seda oli öelnud, heitis ta hinge.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand Jumal valitseb kogu maailma üle!
Issand on kuningas – hõiska, maa!
Rõõmustagu rohked saared!
Pilved ja pimedus on tema aujärje ümber,
õigus ja õiglus on tema aujärje alus.
Mäed sulavad nagu vaha Issanda palge ees,
kogu maailma Issanda palge ees.
Taevad kuulutavad tema õiglust,
kõik rahvad näevad tema kirkust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand Jumal valitseb kogu maailma üle!

Teine lugemine püha Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, kuulsin häält, mis ütles mulle: “Vaata, ma tulen
varsti ja mu autasu on ühes minuga ja ma tasun igaühele tema
tegude järgi. Mina olen A ja O, esimene ja viimne, algus ja lõpp.
Õndsad on need, kes on pesnud oma rõivad, et neil oleks õigus süüa
elupuust ja meelevald väravast linna sisse tulla. Sest mina,
Jeesus, olen saatnud oma ingli, et ta kuulutaks teile seda, mis
kirikusse puutub. Mina olen võsu Taaveti tüvest, tema järeltulija,
särav koidutäht.” Aga Vaim ja pruut ütlevad: “Tule!” ja kes seda
kuuleb, ütelgu samuti: “Tule!”, ja kes tunneb janu, see tulgu, kes
tahab, see ammutagu eluvett tasuta. Tema, kes ta sellest
tunnistab, ütleb: “Tõesti, ma tulen varsti!” Aamen. Tule, Issand
Jeesus! See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Mina ei jäta teid vaeslasteks,
mina tulen tagasi ja teen rõõmsaks teie südamed!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Viimsel õhtusöömaajal tõstis Jeesus oma silmad taeva poole ja
palvetas: “Püha Isa, ma ei palu sind ainuüksi oma jüngrite eest,
vaid ka kõikide eest, kes nende sõna kaudu minusse uskuma
hakkavad, et nad kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, oled minus
ja mina sinus, ning et maailm võiks uskuda mind sinu poolt
läkitatud olevat. Ja kirkuse, mille sa andsid mulle, olen mina
neile andnud, et nemadki oleksid üks, nii nagu meie oleme üks –
mina neis ja nemad minus, et nende ühtsus oleks täiuslik ja maailm
mõistaks, et Sina oled minu läkitanud ja armastad neid samamoodi,
nagu sa oled mind armastanud. Isa, ma tahan, et need, kelle sina
oled mulle andnud, oleksid seal, kus olen mina, ja võiksid näha
seda kirkust, mille sina oled mulle andnud, sest sa oled mind
armastanud enne maailma rajamist. Õiglane Isa, maailm ei ole sind
tundnud, aga mina tunnen sind ja nemad on ära tundnud, et sina
oled mind läkitanud. Neile olen ma sinu nime teatavaks teinud ja
ilmutan üha, et armastus, millega Sina oled mind armastanud, oleks
neis, ja et mina oleksin nendes.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Oh Jumal, au Kuningas, Kes Sa oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse
suure võiduga oled ülendanud oma taevasse kuningriiki:
me palume Sind, ära jäta meid orbudeks, vaid saada meile oma Püha Vaim,
Kes meid lohutab ja ülendab meid samasse paika,
kuhu meie Päästja Kristus meie eele läks, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 21:1-6; Ps 24; Js 33:5-6,17,20-22; Jh 17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 93; Ps 96; Trk 9; Ef 1

Mõtisklus
Kolmel pühapäeval oleme kuulnud Kristuse viimased õpetussõnu läbi
Tema ülempreesterliku palve. Seda palvet tuntakse sellise pealkirjaga,
sest selles palves võtab Jeesus endale preesterliku rolli, tuues palveid
nii enda, oma jüngrite kui ka tulevaste usklike eest, see tähendab kogu
Kiriku eest. Ta palvetab nende pühitsemise, ühtsuse ja kaitse eest.
See peatükk on ainulaadne, kuna see on pikim palve Jeesuse poolt, mis
on üles kirjutatud. Kaks pühapäeva tagasi õpetas Ta meile, et ainus
mille järgi kristlasi ära tuntakse on armastus. Eelmisel pühapäeval
rõhutas Ta seda, selgitades, et viis, kuidas me saame oma armastust
Tema vastu üles näidata, on kuuletumine Tema õpetustele. Ta kinnitas
meile, et Püha Vaim aitab meil meelde tuletada kõike, mida Ta on õpetanud.
Tänases EVs rõhutab Ta ühtsuse on hädavajalikkust, kui tahame veenda
maailma oma armastuses üksteise vastu ja kuulumises Temale; meie
armastuse tõekselamine peab meid ühendama ja teenima ühtse kogudusena.
Mõistes ühtsuse olulisust, selle saavutamisega kaasnevaid raskusi ja
seda, kuidas selle puudumine Tema jüngreid lõhestab, pühendus Jeesus
aega selle eest palvetamisele, paludes oma Isal hoida meid ühtsena,
just nõnda nagu Tema on ühtne Isaga. Me ei tohiks jätta tähelepanuta
kuuldud palveosa kus Jeesus palvetas, et me võiksime olla koos Temaga
seal, kus Tema on – Jumala auhiilguses. Tänases esimeses lugemises
näitab Stefanos meile ühte väljakutset, millega me peame kristlasena
maailmas peame silmitsi seisma, kui me tõeliselt soovime olla seal,
kus on Kristus- auhiilguses. Teda süüdistati ja teda visati kividega
Kristuse kuulutamise pärast. Selle asemel, et keskenduda kurbusele
või veelgi enam, solvuda Kristuse peale, et Ta ei päästnud teda
füüsilistest kannatustest ja surmast, suunas ta oma pilgu ülespoole,
keskendudes tõelisele auhiilgusele, mille Kristus oli talle ette
valmistanud. Nägemus teda ootavast auhiilgusest pani ta ületama oma
kannatuste valu ja tagakiusajate solvangud. Keskendumine maistele
väljakutsetele võib panna inimese kaotama silmist igavese sihtkoha,
mis on meile valmistatud, mis võib viia selle auhiilguse kaotamiseni.
Püha Vaim, kes täitis Stefanose, on alati valmis meid toetama, kui
seisame silmitsi kurjusega ja valuga. Tänases teises lugemises võttis
Johannes selle kokku sõnadega: „Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad,
et neil oleks meelevald süüa elupuust ja nad võiksid väravatest linna
minna.“ Tõeliselt õnnistatud on need, kes on oma rüüd Talle veres
puhastanud, need, kes on oma armastuse tõttu Jeesuse vastu vastu
pidanud selle maailma katsumustele, nagu Stefanos. Nad saavad osa
Kristuse auhiilgusest. Mida see meie jaoks tähendab? Kristuse esindamine
maailmas võib olla keeruline ülesanne, sest maailm eelistab kuulda
vähem Jumalast ja rohkem ajalistest asjadest. Kristlane, kes soovib
olla koos Kristusega Tema auhiilguses, on kutsutud vaatama kaugemale
praegustest kannatustest, mida maailm Kristuse pärast peale surub,
et võiksime oodata ja tajuda meid ootavat auhiilgust. Aamen.

Olete oodatud Issanda Taevaminemise püha Missale
neljapäeval, 29. mail kell 18.00.
Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
TERE TULEMAST!

ÜLESTÕUSMISAJA VI PÜHAPÄEV

Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Neil päevil olid mõned, kes tulid Juudamaalt, õpetanud Antiookias
elavaid vendi: “Kui te ei lase end Moosese kombe järgi ümber
lõigata, siis te ei saa õndsaks.” Aga sellest tõusis tüli, nii et
Paulusel ja Barnabasel oli nendega palju vaidlemist. Siis
otsustati, et Paulusel ja Barnabasel ja veel mõnel teisel tuleb
minna selle tüliküsimuse pärast Jeruusalemma apostlite ja vanemate
juurde. Jeruusalemmas tulid apostlid ja vanemad kokku seda asja
arutama. Ja apostlid ning vanemad ühes kogu uskliku rahvaga
otsustasid valida endi hulgast mehed ja saata nad koos Pauluse ja
Barnabasega Antiookiasse. Ja nad andsid neile ühes sellise sisuga
kirja: “Meie, apostlid, vanemad ja teie vennad, saadame terviseid
oma vendadele paganate seast, kes elavad Antiookia-, Süüria- ja
Kiliikiamaal. Me oleme kuulnud, et mõned, kes on tulnud küll meie
juurest, kuid keda meie ei ole volitanud, on oma õpetustega teile
muret ja hingesegadust tekitanud. Sellepärast oleme meie
üksmeelselt otsustanud valida endi hulgast saadikud ja läkitada
nad teie juurde koos meie armsate vendade Barnabase ja Paulusega
meestega, kes on oma elu meie Issanda Kristuse nime pärast kaalule
pannud. Nii oleme meie Juuda ja Siilase teie juurde teele saatnud,
et nad teile kinnitaksid suusõnal sedasama. Püha Vaim ja meie
oleme otsustanud, et teie peale ei tohi panna enam mingisugust
muud koormat kui seda, mis on hädavajalik: et hoiduksite
ebajumalate ohvrilihast, vere- ja lämbumissesurnu söömisest ning
kõlvatusest. Kui te kõigest sellest hoidute, teete hästi. Jääge
terveks.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Mu Jumal, Sind ülistagu kõik rahvad!
Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid,
lasku oma pale paista meie üle,
et maa peal tuntaks sinu teed
ja kõigi rahvaste seas sinu lunastust.
Rõõmustagu kõik rahvad ja hõisaku rahvahõimud,
sest Sina mõistad rahvastele õiglast kohut
ja juhatad rahvahõime maa peal.
Jumal õnnistagu meid ja kogu maailm kartku teda.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Mu Jumal, Sind ülistagu kõik rahvad!

Teine lugemine püha Johannese ilmutuse raamatust:
Sel ajal kandis üks ingel mind vaimus suure ja kõrge mäe tippu ja
näitas mulle püha linna Jeruusalemma taevast Jumala juurest alla
laskuvat, ja selle ümber oli Jumala auhiilgus, ning see andis
valgust kõige kallima kivi, otsekui jaspise sarnaselt, mis hiilgab
nagu mäekristall. Linnal oli suur ja kõrge müür ning kaksteist
väravat, aga väravate peal kaksteist inglit, ja väravate peale
olid kirjutatud nimed – Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu
nimed. Idaküljes oli linnal kolm väravat, põhja pool kolm väravat,
lõuna pool kolm väravat ja lääne pool kolm väravat. Linnamüüril
oli kaksteist aluskivi, ja nende peal Talle kaheteistkümne apostli
nimed. Aga templit ma seal ei näinud, sest selle linna tempel on
Issand, taevavägede Jumal ning Tall. Ja linnale polnud tarvis ei
päikest ega kuud, et need seal paistaksid, sest Issanda kirkus
valgustab seda ja Tall on selle valguseallikas.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kui keegi armastab mind, siis ta peab kinni mu sõnast
ja minu Isa armastab teda, ning me tuleme tema juurde!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Kui keegi armastab mind, siis ta
peab kinni mu sõnast, ja minu Isa armastab teda, ning me tuleme
tema juurde ja jääme temasse. Kes mind ei armasta, see ei pea
kinni mu sõnast, aga see sõna, mida te kuulete, pole minu, vaid
Isa oma, kes mind on läkitanud. Seda räägin ma teile teie juures
olles, aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle minu Isa teile saadab minu
nimel – tema õpetab teile kõik selgeks ja tuletab teile meelde
kõik, mida mina teile olen rääkinud. Rahu ma jätan teile, oma rahu
ma annan teile. Mina ei anna teile nii, nagu maailm annab. Teie
süda ärgu olgu ärevil ja ärgu mingu araks! Te olete kuulnud mind
ütlevat: “Ma lähen ära ja tulen taas teie juurde.” Kui te mind
tõesti armastaksite, siis te rõõmustaksite, et ma lähen Isa
juurde, sest Isa on suurem kui mina. Aga seda olen ma teile öelnud
nüüd, enne kui see sünnib, et siis, kui see sündima hakkab, te
võiksite uskuda.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Jumal, Kes Sa oled valmistanud neile, kes Sind armastavad,
nii palju häid asju, mis ületavad inimliku mõistuse:
palun, vala meie südametesse nii palju armastust Sinu vastu,
et me, armastades Sind kõiges ja üle kõige, võiksime saada
kätte Sinu tõotused, mis ületavad kõik, mida me oskame oodata;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 65; Ps 67; Hs 34:25-31; Lk 11:1-13

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 147; Js 48:12-21; Ilm 5

Mõtisklus

Armsad õed ja vennad Issandas.
Tänane esimene lugemine kirjeldab vastsündinud kiriku esimest suuremat kogunemist,
nimelt Jeruusalemma kirikukogu, millel õnnestus lahendada pinged ühelt poolt nende
vahel, kes tahtsid avada kiriku paganatele – inimestele, kes polnud juudid, surumata
neile peale juudi kombeid, mida kõik kristlased kuni selle ajani olid hoolikalt
järginud, kuna enamik olid sünnilt ja kasvatuselt juudid, ja teiselt poolt nende
vahel, kes ei tahtnud sellega kaasa minna. Jeruusalemma sinod, koostab esimese
kirikliku dokumendi (hilisemate dokumentide hulka kuuluvad Nikaia usutunnistus,
Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus, Kalkedoni definitsioon aastast 451 ja kõik
teised kirikukogu avaldused kuni tänapäevani). Pangem tähele, et kogu Apostlite
tegude raamatus ei teinud apostlid ühtegi otsust ilma Püha Vaimuga juhatuseta.
Samuti ei saanud nad ilma Püha Vaimuta täita ühtegi ülesannet. Nad kirjutasid:
„Püha Vaim ja meie oleme otsustanud“. Teine lugemine algab järgmiselt: „Sel ajal
kandis üks ingel mind vaimus suure ja kõrge mäe tippu.“ On selge, et Johannes
poleks saanud neid asju ilma Püha Vaimu abita näha. Enne kui Kristus oma Isa juurde
taevasse läks, lubas Ta saata oma jüngritele Lohutaja. See aga ei tähenda, et
Kristuse ajastu oleks läbi, sest Tema on iga ajastu Issand. Selle asemel viitab
see sellele, et ta ei jäta meid vaeslasteks. Jeesus soovis, et Tema apostlid ei
oleks ahastuses ega mures ning lubas nende juurde jääda. Usk Kristusesse on
Jumalale kuulumise tagatis. Jeesus palus oma jüngritel ja palub ka meil näidata
üles oma armastust, jäädes ustavaks missioonile, mille Jeesus meile on usaldanud.
Nii nagu Isa andis oma suurima kingituse, saates oma ainsa Poja maailma, nii
valatakse ka nüüd, kui Jeesus Isa juurde taevasse läheb, Püha Vaim välja maa peale.
Evangeeliumist kuuldud Jeesuse sõnad viimase õhtusöömaaja hüvastijätukõnes on
mõeldud julgustuseks ja lõpevad Issanda sõnaga: „Rahu” (heebrea keeles „Shalom”).
See pole lihtsalt sõbralikkus, vaid kingitus, millegi tõelise ja käegakatsutava,
hingeseisundina, mida ei saa millegagi võrrelda. Me võime seda nimetada õnneks,
rõõmuks või rahuloluks, aga ainult siis, kui me mõistame seda sügaval vaimsel
tasandil, kui midagi, mis ulatub tunnetest kaugemale ja on olemise seisund,
seisund mida ainult Jumal saab anda. Maailma rahu on nõrk ja eksitav. See puruneb,
kui meie plaanid ebaõnnestuvad. Aga Kristuse rahu? See ei ole mure puudumine.
See on Kristuse kohalolu igal ajahetkel. Rahu, mida meie Jeesus annab, ei tulene
mitte mugavusest, vaid osadusest Temaga. Mida meie saame teha, et elada Püha
Vaimu juhtimises ja Kristuse rahus? Pangem tähele, et need on Jumala kingitused
meile. Meie ei saa seda välja teenida, vaid vastu võtta. Nende kingituste vastu
võtmiseks peame ennast siiski valmis panema. Hommikut alustame alati ristimärgi
ja palvega, milles otsime Jumala juhatust ja usaldama end Tema hoolde. Rahu saabub
siis, kui me lõpetame soovi kõike kontrollida ja usaldame end täielikult Jumala
hoolde. „Andke andeks, ja teile antakse andeks“ loeme pühakirjast. Andestamatus
on raske koorem. Me ei pea unustama, aga peame vabaks laskma, st, Jumala hoolde
usaldama. Ja loomulikult on kõige olulisem käija pihil ja armulaual. Armulauas
toidab Issand ise meie hinge oma Ihu ja Verega – st. annab rahu selle kõige
puhtamal kujul. Pihtisakramendis eemaldab Ta koormad, mis röövivad meilt rahu.
Olgu Issand selle eest tänatud igavesti. Aamen.