Kuningriigiaja XXI pühapäev B aastal
Lugemine Joosua raamatust:
Neil päevil kogus Joosua kõik Iisraeli suguharud Sekemisse ja kutsus Iisraeli
vanemad, peamehed, kohtumõistjad ja ülevaatajad, ning nad astusid Jumala ette.
Ja Joosua ütles kogu rahvale: “Kui te panete halvaks teenida Issandat, siis
otsustage täna, keda te tahate teenida: kas neid jumalaid, keda teie vanemad
teenisid teisel pool jõge, või emorlaste jumalaid, kelle maal te elate. Aga mina
ja mu pere – meie teenime Issandat.” Ja rahvas vastas ning ütles: “Jäägu see
meist kaugele, et me jätame maha Issanda ja teenime teisi jumalaid. Sest tema on
see, kes tõi meid ja meie vanemaid välja Egiptusemaalt, orjusekojast, ning kes
on meie silme all teinud palju imetegusid. Tema on meid kaitsnud kogu meie
teekonnal, kõigi rahvaste seas, kelle keskelt me läbi läksime. Sellepärast
teenime ka meie Issandat, sest tema on meie Jumal.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Vaadake ja nähke, kui hea on Issand!
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suul.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja rõõmustavad.
Issanda silmad on õigete peal
ja tema kõrvad nende appihüüdmise poole.
Issanda pale on kurjategijate vastu,
et hävitada maa pealt nende mälestus.
Õiged hüüavad ja Issand võtab neid kuulda,
ja tõmbab nad välja nende kitsikusest.
Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt
ja päästab need, kelle vaim on rõhutud.
Õiget tabab palju õnnetusi,
kuid Issand tõmbab ta kõigist neist välja.
Issand hoiab tema luid-konte,
ega lase ühelgi neist murduda.
Kurjus aga toob ülekohtusele surma
ja need, kes vihkavad õiget, saavad karistada.
Issand lunastab oma sulaste hinged,
kes tema juures pelgupaika otsivad, ei näe karistust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vaadake ja nähke, kui hea on Issand!
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast efeeslastele:
Vennad, alluge üksteisele ühisest aukartusest Kristuse ees. Naised, olge
allaheitlikud oma meestele nii nagu Issandale. Sest mees on naise pea, nõnda kui
Kristus on kiriku pea. Tema on kiriku lunastanud, sest see on tema ihu. Ja nii,
nagu kirik allub Kristusele, nii olgu ka naised kõiges oma meestele. Mehed,
armastage oma naisi, nii nagu Kristus on armastanud kirikut. Tema on kiriku eest
andnud ära iseenda, et teda vee ja sõna läbi puhtaks ja pühaks teha. Sest nõnda
tahtis Kristus kirikut enda ette seada, et tal poleks mingit plekki, kortsu või
mingit muud viga, et ta oleks püha ja laitmatu. Sellepärast peavad mehed
armastama oma naisi nagu iseenenda ihu. Kes oma naist armastab, armastab
iseennast, sest keegi pole kunagi vihanud omaenese ihu, vaid igaüks toidab ja
hoiab seda nagu Issand kirikut. Meie oleme Issanda ihu liikmed, sellepärast
jätab mees oma ema ja isa ning hoiab oma naise poole, ja need kaks saavad üheks
ihuks. See on suur saladus, sest ma räägin Kristusest ja kirikust.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Issand, sinu sõnad on Vaim ja elu,
Sinul on igavese elu sõnad!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal ütles Jeesus Kapernauma sünagoogis: “Kes sööb minu ihu ja joob minu
verd, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel päeval.” Paljud
Jeesuse jüngrid, kes olid teda kuulanud, ütlesid: “See jutt on julm, kes võiks
seda kuulata?”
Jeesus aga teadis, et tema jüngrid seeüle nurisesid ja ta ütles neile: “Kas see
pahandab teid? Mida aga võite öelda siis, kui te näete Inimese Poega üles
minevat sinna, kus ta enne oli? Vaim teeb elavaks, ihust ei ole kasu millekski;
sõnad, mis mina teile olen rääkinud, on Vaim ja elu. Aga teie seas on mõned, kes
ei usu.” Sest Jeesus teadis algusest peale kes need olid, kes ei uskunud, ja kes
tema ära annab. Ja ta ütles: “Sellepärast olen mina teile öelnud, et keegi ei
või tulla minu juurde, kui minu Isa pole seda temale andnud.”
Sellest ajast peale läksid paljud tema jüngrid ära ega käinud enam koos temaga.
Jeesus küsis aga kaheteistkümnelt: “Kas ka teie tahate ära minna?” Siimon
Peetrus vastas talle: “Issand, kelle juurde on meil minna? Sinul on igavese elu
sõnad, ning me oleme uskunud ja tundnud, et sina oled Jumala Püha.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Anna, palun, armuline Jumal, et Sinu Kirik,
olles Sinu Püha Vaimu poolt ühtseks kokku kogutud,
näitaks Sinu väge kõigi rahvaste seas Sinu Nime auks;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 73; Ha 1:12-2:4; Ha 2:14; Hb 10:35-39
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 112; Ps 113; 5Ms 24:10-22; Lk 10:23-37
Mõtiskus
Kirik on Jumala asutatud ja usaldatud inimestele. Me kõik oleme Kiriku misjonjonärid ja
jüngrid tänapäevases maailmas, nii et kõik, mis juhtub pühas Kirikus, on meie asi, see
ei ole ainult piiskoppide, preestrite ja diakonite asi, see on meie kõigi Kirik. Ent
eelkõige on Kirik Jumala oma. Peale usuvaliku tegemist, millest kuulsime esimesest
lugemisest, on meil vaja jõuda kaugemale. Ap. Paulus toob meieni olulise tähelepaneku:
nõnda nagu mees ja naine kristlikus abielus on ka kogu Kirik kutsustud olema ühtsuses
üksteise ja Jumalaga, vastastikuses usalduses ja armastuses. Tänane Ev kirjakoht annab
meile palju mõtteainet. Oleme mitmel pühapäeval kuulnud, et Jeesus on Eluleib, Tema on
toitnud 5000 meest, Tema pakub Iseennast meile. Ometi, tänases EV lõigus Jeesus pöördub
oma jüngrite poole. Kuhu on jäänud tohutud rahvahulgad? See on küsimus ka meile,
pea 2000 aastat hiljem. Paljud kes ei taha usule tulla, või koos Kirikuga usus edeneda,
on avastanud, et nende arusaam Kristusest ja usust on nii palju erinev sellest, mida nad
ootavad ja omaenese tarkusega õigeks arvavad. Usust taganemine ja Kirikust lahtiütlemine
saabub sageli siis kui taipame ap. Peetruse sõnade sisu: “Sinul on igavese elu sõnad,
ning me oleme uskunud ja tundnud, et sina oled Jumala Püha.” See tuletab meile meelde
kutset järgida lihtsalt Kristust, soovita kohandada Jeesuse õpetusi oma äranägemise ja
soovide järgi. Meie otsus on ütelda Jumalale: Jah, siin ma olen. Samas oleme teadlikud
sellest, et see otsus ei tee meie elu “korda”. Maailm ei segune Kristusega ja meie
teadlik valik Tema kasuks võib põhjustada suuri läbikatsumisi. Jeesuse enda maine elu
on selles osas heaks eeskujuks. Suured rahvahulgad saavad väikeseks kogukonnaks lähemate
jüngrite näol ja suurimal kannatushetkel on ta salatud Peetruse ja reedetud Juudase poolt.
Kui läheneda maise edukuse valemiga on see juskui suurim läbikukkumine. Me ei järgi
Jeesust mitte sellepärast, et ta oli või on populaarne, vaid sellepärast, et Peetruse
sõnadega tunnistame, et Tal on igavese elu sõnad, või nagu Jeesus ise ütleb:
“sõnad, mis mina teile olen rääkinud, on Vaim ja elu”. Jeesuse õpetus ja igapäevane elu
seavad meid alati mingil tasandil valikute ette. Võib isegi olla aegu, mil tunneme, et
tahaksime sellest eemale minna. Sellepärast on meie jaoks nii oluline uuendada oma vastust
Issanda ligiolule ja kutsele. Armulaud on just see hetk, mil me pühendume taas
Issanda nägemisele oma elus; see on meie võimalus saada osa Eluleivast,
see tähendab igaviku maitsest siinses elus! Mida see tähendab meie jaoks? Usu olemus tähendab
seda, mida Jumal on öelnud, sest Jumal on öelnud, mitte seda mida ise ootame Temalt, ja seda
tuleb seda teha ning tõeks tunnistada, et Jumal on seda öelnud.
Armas taevane Isa, Sina oled oma Poja kaudu ilmutanud oma armastust maailmale, palun
kingi meile rõõm see vastu võtta sellisena, nagu see on – Sinu igavese tõena. Aamen.