Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

Kuningriigiaja XXX pühapäev c aastal

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Issand Jumal on õiglane kohtumõistja, tema ei otsusta näiva au
järele. Tema ei suurusta vaese ees, vaid võtab rõhutu palvet
kuulda. Vaeslapse nuttu ja lesknaise rohkeid kaebeid tema ei
põlga. Rõhutu hädad lõpevad ja viletsa hädaldamine saab otsa,
sest vaese hüüdmine tungib läbi pilvede ega leia rahu enne, kui
jõuab sihile. See hüüdmine ei lakka ründamast, kuni Kõigekõrgem
vaatab ta poole ja õiglane kohtunik teeb õiglase otsuse.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand võtab vaeseid kuulda!
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suul.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja rõõmustavad.
Issanda pale on kurjategijate vastu,
et hävitada maa pealt nende mälestus.
Õiged hüüavad ja Issand võtab neid kuulda
ja tõmbab nad välja nende kitsikusest.
Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt
ja päästab need, kelle vaim on rõhutud.
Issand lunastab oma sulaste hinged,
kes tema juures pelgupaika otsivad, ei näe karistust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand võtab vaeseid kuulda!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Varsti tuuakse mind ohvriks ja mu lahkumiseaeg on ligidal. Ma
olen head võitlemist võidelnud, minu jooksmine on jõudnud lõpule,
oma usule ma olen jäänud kindlaks. Nüüd on minu jaoks valmis
pandud õigluse pärg, mille Issand – õiglane kohtumõistja –
minule sellel päeval annab. Aga mitte üksnes mulle, vaid kõigile,
kes tema ilmumist armastusega ootavad. Kui ma esimest korda enese
eest kostsin, ei astunud keegi minu kaitseks välja, vaid kõik
jätsid mind maha. Ärgu seda arvatagu neile süüks. Aga Issand
seisis minu kõrval ja kinnitas mind oma väega, et minu kuulutamine
oleks täiuslik. Tema tahtis, et paganad neid sõnu kuulda saaksid,
sellepärast olen minagi otsekui lõvi suust välja kistud. Küllap
Issand kisub mind välja kõigest kurjast, päästab mind ära ning
aitab mind oma taevasesse kuningriiki. Temale olgu au igavesest
ajast igavesti. Aamen. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumal on lepitanud maailma endaga Kristuse läbi.
Tema on andnud meile lohutuse sõna!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal rääkis Jeesus tähendamissõna nende kohta, kes pidasid iseennast
õigeks ja põlgasid teisi: “Kord läksid kaks inimest pühakotta palvetama.
Üks neist oli variser ja teine tölner. Variser asutas enese eraldi seisma
ja palvetas endamisi: “Ma tänan Sind, mu Jumal, et mina ei ole niisugune
nagu teised inimesed: röövlid, petised, abielurikkujad, ega ka niisugune
nagu see tölner seal. Ma paastun kaks korda nädalas ja annan kümnist
kõigest, millest ma kasu saan.” Aga tölner seisis eemal ega tahtnud
silmigi üles taeva poole tõsta, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles:
“Mu Jumal, ole mulle patusele armuline!” Ma ütlen teile, see viimane läks
koju õigeks mõistetuna – esimene mitte! Sest igaüht, kes ennast ise
ülendab, seda alandatakse, aga kes ennast ise alandab, seda ülendatakse.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Lk 18:9-14

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline ja igavene Jumal, anna meile usu, lootuse ja ligimesearmastuse
kasvu; ja et me võiksime saada, mida sa oled tõotanud, aita meil armastada
seda, mida sa käsid; Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, läbi, Kes
elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 29; Ps 99; 2Ms 19:1-7,16-19; 2Ms 20:1-3; Rm 3:1-2,19-31

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 19; Ps 46; 1Kn 21:1-22; Ap 22:24-23:11

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Täna jätkame eelmise nädala teemat – palvet.
Nüüd aga ei ole küsimus niivõrd palves püsimises, kuivõrd selles, millise
inimese palve saab Jumalalt kõige tõenäolisemalt kuulda, kui me üldse nii
võime küsida. Esimene lugemine toob selguse, et Issand ei jaga soosinguid
nagu selle maailma mõjukad. Nemad on valmis kuulama inimesi, kes „esinevad
hästi“, on edukad ja kuulsad. Issand seevastu ei „tee vahet isikute vahel.“
Meie palve on siira südame paljastamine Issandale, Kes kuulab meie elu lugu
ja ootab kogu meie elu, kuni oleme selle lõpuni rääkinud. Jumal ei taha meie
palveelus mingeid filtreid. Ta tahab meie tõelist mina – ausat mina. Seda
ütleb Jeesus täna oma tähendamissõnas variserist ja tölnerist. Evangeeliumi
tähendamissõna on suunatud inimestele, kes uhkustasid oma vooruslikkusega
ja põlgasid kõiki teisi. Tähendamissõna tegelased illustreerivad neid kahte
radikaalselt erinevat viisi, kuidas palves Issanda ette tulla. Tugevalt
religioosses ühiskonnas on küsimus, kes on vooruslik ja kes mitte, alati
oluline. Jeesuse seostas sellist muret eriti variseridega. Me peame aga
olema ettevaatlikud ja mõistma, et variseri poolt selles tähendamissõnas
esindatud käitumine oli tüüpiline variseridele üldiselt, rääkimata judaismi
kui religiooni kohta. Seda võib leida kõigist religioonidest, sealhulgas
kristlusest. Kui palves peaks tähelepanu keskpunktis olema Jumal, siis selle
variseri tähelepanu on suunatud iseendale. Veelgi hullem, ta keskendub ka
oma kaasinimeste puudustele. Variser on justkui näide nende inimeste suhtumisest,
kes saavad oma enesehinnangut tõsta ainult teisi maha tehes. Selliste inimeste
jaoks on elu nagu voorustes püsimise võistlus. Justkui Jumal hindaks tulemusi
enam kui armu. Kuuldud EV-st ei loe mina küll välja mille tõttu maksukoguja
end patuseks tunnistas, ja kas sellel ongi vahet. Jumal teab kõike mida
oleme mõelnud, teinud või ka tegemata jätnud. Igal juhul, nagu Jeesus välja toob,
pöörab Jumala vaade mõlemad otsused ümber. See, kes tuli Jumala kotta omaenda
silmis patusena, läks koju Jumala soosingus ehk „õigeks mõistetuna“; see, kes
oli oma vooruslikkuses kindel, läks koju ilma selleta. Meil tuleb tähele panna
ka seda asjaolu, et prohvet Jesaja on kirjeldanud üsna tabavalt Jumala toimimis
aluseid, kui ka seda võiksime väita, nõnda: “Sest otsekui taevad on maast kõrgemal,
nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed, ja minu mõtted kõrgemad kui teie
mõtted.”(Js 55:9) Enesekindlust, mida apostel Paulus väljendab oma elule
vaadates teises lugemises, ei viita niivõrd tema enda saavutustele,
kuivõrd Jumala heldusele ja ustavusele. Mida see kõik tähendab meie jaoks?
Kas meie oleme Jumala ees õiged või julgeme tunnistada, et vajame Tema armu.
Kontrast on selles, kes tunnistab oma vajadust halastuse järele. Võiksime
ka endalt küsida: mis saaks Jumala otsust mõjutada, või mis välistaks sind Jumala
halastusest. Ap. Pauluse kirjast efeslastele loeme: Aga Jumal, kes on rikas
halastuselt, on meid koos Kristusega teinud elavaks oma suure armastuse pärast,
millega ta meid on armastanud, kuigi me olime surnud üleastumistes – armu läbi
te olete päästetud! (Ef 2:4–5). Julgegem tunnistada, et me ei ole täiuslikud,
palugem Jumalalt armu ja elagem usus, et Jumal oma halastuses võtab meid kuulda.
Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.

Kuningriigiaja XXIX pühapäev c aastal

Lugemine teisest Moosese raamatust:
Neil päevil, kui amalekid Refidimisse tulid ja sõdisid Iisraeli
vastu, ütles Mooses Joosuale: “Vali omale salk sõjamehi ja mine
homme lahingusse amalekkide vastu. Aga mina seisan mäetipus ja
hoian käes Jumala saua”. Ning Joosua tegi, nagu Mooses oli temale
öelnud, ja sõdis amalekkide vastu.
Aga Mooses, Aaron ja Huur tõusid kõrgendiku tippu. Ja sündis, et
nii kaua kui Mooses hoidis oma kätt üles tõstetuna, oli Iisrael
võidukas, kui ta aga oma käe lasi alla vajuda, oli võit Amaleki
poolel. Siis kui Moosese käed väsima hakkasid, veeretasid teised
kohale kivirahnu ja panid Moosese selle peale istuma ning Aaron ja
Huur toetasid teine teiselt poolt tema käsi. Nii seisid Moosese
käed üleval kuni päikeseloojanguni ja Joosua sai oma terava
mõõgaga Amaleki ja tema väe üle võidu
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Minu abi tuleb Issandalt, kes on loonud taeva ja maa!
Ma tõstan oma silmad mägede poole,
kust küll tuleb mulle abi.
Minu abi tuleb Issandalt,
kes on loonud taeva ja maa.
Tema ei lase sinu jalal vääratada,
see, kes sind hoiab, ei uinu magama.
Vaata, see, kes Iisraeli hoiab,
ei maga ega vao unne.
Issand on sinu hoidja,
tema vari katab sind, tema seisab su kõrval.
Päike ei tee sulle kahju päeval ega kuu öösel.
Issand hoidku sind kõige kurja eest
ja kaitsku sinu elu,
Issand hoidku sinu minemist ja tulemist
nüüd ja igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minu abi tuleb Issandalt, kes on loonud taeva ja maa!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Jää selle juurde, mida sa oled õppinud ja uskumisväärseks pidanud,
sest sa tead, kelle käest on sinu õpetus tulnud. Pühi kirju tunned
sa juba lapseeast ja need võivad sind targaks teha usu kaudu
Kristusesse Jeesusesse. Kogu pühakiri on Jumala sisendatud ja
kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks
õigluse sees – selleks, et Jumala inimene oleks kõigiti
valmistatud igaks heaks teoks. Ma vannutan sind Jumala ja Kristuse
Jeesuse ees, kes tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle – Tema
ilmumise ja Tema riigi nimel! Kuuluta sõna, astu esile, olgu see
siis sobival või mittesobival ajal, noomi, hoiata, julgusta, ning
jätkugu sul õpetamiseks kannatlikku meelt.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumala sõna on täis elu ja väge,
tema mõistab kohut südame mõtete ja soovide üle!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus rääkis oma jüngritele tähendamissõna selle kohta, et nad
ikka palvetaksid ega tüdiks. Ta ütles: “Ühes linnas oli kohtunik,
kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi. Aga samas linnas oli
ka lesknaine, kes teda aina tüütamas käis ja nõudis üha: “Mõista
mulle õigust mu vaenlase vastu.” Kaua aega ei tahtnud kohtunik
temast kuulda, siis aga mõtles endamisi: “Ehkki ma ei karda
Jumalat ega häbene inimesi, on parem, kui ma mõistan ometi sellele
lesele õigust, sest ta on mind ära tüüdanud ja ma ei taha, et ta
tuleks ja mind näkku lööks.”
Ja Issand ütles: “Mõelge ometi sellele, mida see ebaõiglane
kohtunik ütleb! Kuidas ei mõistaks siis Jumal õigust neile, kes
nii ööl kui päeval tema poole hüüavad, ega ruttaks neid viibimata
aitama? Ma ütlen teile, ta mõistab neile õiguse otsekohe! Ometi,
kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Kristuses oled oma auhiilguse
rahvaste seas ilmutanud: hoia oma halastuse tegusid, et Sinu Kirik
kogu maailmas võiks püsida vankumatu usuga Sinu nime tunnistamises;
sellesama Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, teenete ja
vahenduse läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga,
üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 77:11-21; Ps 114; 2Ms 14:5-14,19-21,24-28,30; Hb 11:23-29,32-40

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 139; 1Kn 19; Ap 21:7-19,27-39

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Sageli on meie nägemus Jumalast piiratud.
Tema kohalolek, Tema armastus, Tema sekkumine meie ellu on midagi, mida
me lihtsalt ei suuda täieliselt mõista. Tulemuseks on see, et sageli
tahame tajuda Jumalat inimlikust vaatenurgast. Ja just siis paneme
Jumalale omaenda arusaamad, omistades Talle oma eelarvamused, usalduse
puudumise ja sisemise ühekõne. Kuid tõeline elav Jumal juhatab meid
lihtsalt peatuma, usaldama ja looma sellise suhte, kus me tunnistame,
et meie oleme nagu väikesed lapsed, kes ei mõista kõike. Oleme näinud,
et enesega rahulolu, argus ja tänamatus seisavad tõelise uskliku teel.
Samuti oleme näinud, et südamest tulev sage pöördumine Issanda poole
kiituse ja tänuga annab märku tõelisest kristlaseks olemisest. Esimene
lugemine tõi meie silme ette nägemuse Moosesest, kes hoiab oma käsi
üleval – väsinuna koos abiga – see näitab, et Jumal juhib meie maiseid
teekondi. Joosua peab lahingut, aga Jumal – Moosese eestkoste kaudu –
võidab sõja. Jumal juhib kõike, kuid Ta ootab, et me oleksime palve ja
eriti eestpalvete kaudu ustavad. Jumal ootab, et me paluksime maailma
eest. Teine lugemine toob meieni arusaama, et me ei saa enam olla
enesega rahulolevad, arad, tänamatud ja palve armust ilma jäänud. Püha
Paulus tuletab meile meelde, et me „jääksime ustavaks“ sellele, mida
oleme „õppinud ja uskunud“. Me peame selles usus „püsima“, „olgu see
mugav või ebamugav“. Tõde on see, et usule truuks jäämine pole peaaegu
kunagi mugav. Sel põhjusel võivad muutuda paljud head kristlased oma
usus vähe aktiivseks ja pelglikuks. Vastupidiselt uskmatus maailmas
levinud arusaamale pole usk vaid nõrkadele ja nõuab palju tööd iseenda
ja Kiriku ühtsusega. Kuuldud evangeelium võtab selle suurepäraselt kokku.
Palvetamine väsimata on meie ees seisev väljakutse. Moosest aitasid
palvetamisel Aaron ja Huur. Õnneks on meil ka Kiriku abi, kui me Issanda
poole palvetame. Me ei pea seda tegema üksi. Et olla eestkostjad ja
kuulutada elu evangeeliumi, peame palvetama ja saama Jumala omadelt
palves tuge. Me kõik oleme kuulnud inimesi ütlemas, et nad ei vaja Issanda
tundmiseks, armastamiseks ja teenimiseks religiooni ega Kirikut. See on
suur vale. Me kõik vajame üksteist. Jumal ei ole öelnud kunagi, et
peaksime üksi palvetama. Algkirikus kogunesid kristlased iga päev, et
koos leiba murda ja Issandat kummardada. Koos palusid nad üksteise ja
maailma eest. Nagu püha Kirik teeb seda tänapäevalgi. Me vajame üksteist
oma usu toetamiseks. Palves on kerge väsida. Väsimata palvetamine nõuab
tuge. Teiste toetus Kristuse kaudu eelkõige koguduse palve ja sakramentide
– eriti armulaua – regulaarse pühitsemise kaudu hoiab meie käed palveks
üleval, kui seisame silmitsi selle maailmaga olukordadega. Mida see meie
jaoks tähendab? Sel nädalal keskenduvad lugemised püsiva palve väele kui
võtmele, mis aitab võita kurja, mis seisab vastu Elu Evangeeliumile. Me
teame, et Jumal on elu allikas, elu alalhoidja ja igavese elu andja. Sel
põhjusel peame iga päev ja katkematult Jumala poole palves pöörduma.
Jeesus küsis: „Kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?“ Kui
me üksteist palves toetame, siis Ta leiab. Aidaku selles meid kõigeväeline
Jumal. Aamen.

Kuningriigiaja XXVIII pühapäev c aastal

Lugemine Teisest Kuningate raamatust:
Neil päevil läks Naaman alla Jordani jõe äärde ja kastis end
seitse korda vette, nii nagu jumalamees Eliisa teda oli käskinud.
Ja tema ihu paranes lapseihu sarnaseks ning ta sai pidalitõvest
puhtaks. Siis läks ta tagasi jumalamehe juurde ühes kogu oma
kaaskonnaga, astus tema ette ja ütles: “Vaata, nüüd ma tean, et
kogu maailmas pole Jumalat kusagil mujal kui ainult Iisraelis.
Sina aga võta oma sulaselt tänukink vastu.” Eliisa vastas: “Nii
tõesti kui elab Issand, kelle sulane ma olen, ei saa ma midagi
vastu võtta”. Ja kuigi Naaman käis peale, et ta vastu võtaks,
lükkas Eliisa kingituse tagasi.
Lõpuks Naaman ütles: “Kui see tõesti ei saa teisiti olla, siis
luba oma sulasel võtta nii palju mulda kui palju paar hobueesleid
kanda jõuab, sest sinu sulane ei taha enam tuua põletus- ja
tapaohvreid ühelegi teisele jumalale kui ainult Issandale.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Jumal ilmutas oma tõe kõigile rahvastele!
Laulge Issandale uus laul,
sest tema on imesid teinud.
Tema parem käsi ja tema püha käsivars
on toonud temale võidu.
Issand on oma lunastuse teatavaks teinud,
ta on ilmutanud oma õiglust paganate silme ees.
Ta on tuletanud meelde oma heldust
ja oma ustavust Iisraeli soole.
Kõik maailma ääred on näinud
meie Jumala lunastustööd.
Rõkka rõõmust Issanda auks, kogu maailm,
juubeldage, hõisake ja mängige.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Jumal ilmutas oma tõe kõigile rahvastele!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Olgu Jeesus Kristus sul meeles. Tema, kes ta põlvneb Taaveti soost
ja on surnuist üles äratatud – see ongi evangeelium, mille pärast
ma kannatan ja olen ahelais kurjategija kombel. Kuid Jumala Sõna
ei ole aheldatud. Ja selle pärast talun ma kõike nende hüvanguks,
kes on ära valitud, et nemadki võiksid Jeesuses Kristuses pälvida
igavese au. See sõna on uskumistväärt: kui me sureme koos
Kristusega, siis me ka elame ühes temaga, ja kui me kannatame koos
temaga, siis me ka valitseme ühes temaga. Aga kui me tema ära
salgame, siis salgab ka tema meid. Ometi, kui meie ei usu, jääb
tema siiski ustavaks, sest tema ei saa ennast ära salata.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Olge tänulikud kõige eest,
sest see on Jumala tahe Jeesuses Kristuses!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus käis teed Jeruusalemma poole, läks ta Samaaria ja
Galilea vahel läbi. Ja kui ta ühte külasse jõudis, tulid talle
vastu kümme pidalitõbist meest ning jäid eemale seisma. Nad
tõstsid oma häält ja hüüdsid: “Jeesus, õpetaja, halasta meie
peale!” Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: “Minge, näidake
endid preestritele!” Ning kui nad läksid ja teed käisid, said nad
pidalitõvest puhtaks.
Aga üks nende seast, nähes end terveks saanud olevat, tuli tagasi
ja kiitis valjul häälel Jumalat. Ta heitis Jeesuse jalgade ette
silmili maha ja tänas teda. See mees oli samaarlane. Jeesus aga
kostis ja ütles: “Kas neid, kes puhtaks said, polnud mitte kümme?
Kus on ülejäänud üheksa? Kas rohkem ei leidunud kedagi, kes oleks
tulnud tagasi Jumalale au andma, kui üksnes see samaarlane?” Ja ta
ütles talle: “Tõuse ja mine, sinu usk on sind aidanud.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeelium Lk 17 ,11-19

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Issand, me palume Sind, et Sinu arm meile alati eelneks ja järgneks
ning aitaks meil pidevalt olla pühendunud kõigile headele tegudele
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 107:1-16; 2Ms 5:1-9,19-6:3; Hb 3

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 144; 1Kn 18:1-2,17-39; Ap 20:17-38

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Tänases EV-s on Jeesus oma viimasel
teekonnal Jeruusalemma poole, teekonnal, mis algas Luuka evangeeliumi
üheksandas peatükis. Oma teekonnal Galileast lõunasse peab ta läbima
Samaaria. Lugu areneb, kui Jeesus on Samaaria ja Galilea piiril. Just
piiril ja äärealadel olid pidalitõbised sunnitud elama (3Ms 13:45-46;
4Ms 5:2). Jeesus on just külla sisenemas, kui see rühm pidalitõbiseid
võtab julguse Talle vastu minna. Pole selge, kas nad palusid lihtsalt
almust või tegelikult tervenemist. Nad lihtsalt hüüdsid: „Halasta meie
peale.“ See on õppetund meile, et me ei peaks Jumalale ütlema, mida
me enda meelest vajame. Jeesus ei taha neile anda pelgalt almust. Ta
tahab nad ühiskonda tagasi panna, taastada nende väärikuse (3Ms 14:2-3):
„Minge ja näidake endid preestritele.“
Ka paljud meist otsivad halastust – olgu see siis haiguse, leina, patu
või andestamisvõimetuse tõttu. Mõnikord on Jumala arm kohene, kuid
sageli tuleb see vaikselt, järk-järgult, kui me rändame läbi oma elu.
Nagu pidalitõbised, anname ka meie oma vajadustest Jumalale teada. Meie
tervenemine toimub tavaliselt mitte hetkega, vaid „teekonna käigus“.
Meid on ootamas ees palvevastused, kuid siin ja praegu, selle altari
juures, peatume, et tänada. Iga armulaua jagamise eel kordame alandliku
liginemise palvet. Ja me mõistame, et ta on meile taas halastanud – nagu
ta teeb iga kord, kui me palume. Nagu samaarlane, taipame ka meie vahel,
et on toimunud muutus ja me teame, et see pole tulnud ainult meist. Jeesuse
sõnad kõlavad nii õigesti: “Tõuse ja mine, sinu usk on sind aidanud.”
Naamani muutus, esimesest lugemisest, on üsna selge ja kohene. Naamani
vee alla kastmine on toonud kaasa muutuse temas, mitte ainult füüsilise
muutuse – ta on terveks saanud –, vaid ka vaimse. Puhastatuna saab ta
nüüd siseneda Eliisa kotta ja seista tema ees. Tema kunagine ülbe hoiak
on asendunud alandlikkusega. Tema paganlus on asendunud ainsa tõelise
Jumala kummardamisega. See „tänulikkuse hoiak“, mida on näha ka Naamani
puhul, on vastuolus meie tänapäevase „kaeblemiskultuuriga“, mis paneb
meid Jumala armu tähelepanuta jätma. Peame hoidma meeles, et armulauale
tulles tuleme tõelisse templisse – Kristuse ihusse –, et tänada ja oma
tänulikkust kasvatada. Tänase päeva evangeelium rõhutab, et missa on
täiuslik tänuavaldus Isale tähelepanuväärsel ja peaaegu varjatud viisil.
Meie jaoks on see aga nähtav, kui meil on silmad, mis seda näevad.
Evangeelium sisaldab kõiki Püha Missa olulisi elemente. See räägib tänu
avaldamisest ja tuletab meile taas meelde, et just missa on täiuslik
tänuavaldus, täiuslik „eukaristia“. Mida see meie jaoks tähendab?
Tänased lugemised toovad meieni kaks usu väljendamise vormi: abi otsivat
usku ja tänulikkust väljendavat usku. Abi otsiv usk on probleemikeskne.
See võib olla enesekesksuse väljendus. See võib meid panna tundma end
masendununa. Me võime jätkuvalt paluda valesid asju ja meile ei anta.
Teisest küljest on tänulik usk lahenduskeskne. See on positiivne. See
on enesest kaugemale minemise väljendus. Seepärast ütleb püha Paulus
meile: „Olge tänulikud kõige eest, sest see on Jumala tahtmine teie
suhtes Kristuses Jeesuses“ Öelge „aitäh“ enda ümber olevatele inimestele.
Öelge „aitäh“ Jumalale. Tänulikkuse häälekast väljendamisest olulisem on
suhtumine. Aidaku kõigeväeline Jumal meil tähele panna armu rohkust meie
eludes ja kasvatada tänulikkust. Aamen.

Praeguse seisuga on patriarh lord dr HEIGO RITSBEKI poolt kirjutatud 9 raamatul 2280 omanikku.

Kuningriigiaja XXVII pühapäev c aastal

Lugemine prohvet Habakuki raamatust:
Kui kaua, Issand, pean ma hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Karjuma
appi vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased mul
tunda kurja väge ja vaatad pealt mu õnnetust? Hävitus ja vägivald
on igalpool, kuhu silm ulatab nägema – tüli ja lahkmeel on
kasvamas. Ja Issand vastas mulle ja ütles: “Kirjuta üles see
nägemus ja tähenda see tahvli peale, et seda võiks kergesti
lugeda. Sest nägemus, mis sulle antakse, ootab oma
aega, kuid liigub lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota
teda, sest ta tuleb kindlasti ega jää tulemata. Vaata, ülbet ja
ülekohtutegijat ootab kadu, aga õige, kes on ustav, jääb elama”.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge tehke kõvaks oma südant!
Tulgem, hõisakem Issanda ees,
rõkakem rõõmust oma päästekalju poole!
Tulgem Tema palge ette tänamisega,
laulgem Temale kiituselaule.
Tulge, kummardagem ja põlvitagem,
heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette.
Sest Tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas,
tema lambad, keda ta juhib oma parema käega.
Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge paadutage oma südant
nii nagu Meribas, nagu Massa päeval kõrbes.
Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind proovile,
kuigi nad said näha minu vägevaid tegusid.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge tehke kõvaks oma südant!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Ma tuletan sulle meelde, Timoteos, et sa õhutaksid lõkkele Jumala
anni, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu. Jumal ei ole ju
andnud meile arguse vaimu, vaid väe, armastuse ja mõõdukuse vaimu.
Ära siis häbene meie Issandast ega minustki tunnistust andmast,
kes ma olen vangis tema pärast, vaid näe koos minuga vaeva
evangeeliumi heaks, siis annab Jumal sulle jõudu. Joondu usus
Jeesusesse Kristusesse ja armastuses tema vastu nende tervete
õpetuste järgi, mida sa minult oled kuulnud. Seda head, mis sinu
kätte on usaldatud, säilita endas Püha Vaimu abil, kes meis elab.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issanda Sõna jääb püsima igavesti,
Rõõmusõnum, mis teile on kuulutatud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kord ütlesid apostlid oma Issandale: “Kasvata meie usku.” Aga
Issand ütles: “Kui teie usk oleks nagu sinepiivake, võiksite te
öelda sellele mooruspuule: “Juuri end välja ja istuta end merre,”
ning see kuulaks teie sõna. Aga kes teie seast, kelle ori on
kündmas või karja hoidmas, ütleks temale kui ta töölt tuleb: “Istu
kohe lauda!” Eks ütle ta pigem nõnda: “Tee mulle õhtusöök ja pane
siis vöö vööle ja teeni mind. Alles siis kui mina olen söönud ja
joonud, võid sina einet võtta.” Kas aga peremees oma orja selle
eest tänab, et ta tegi kõik nii nagu oli kästud? Nii peate ka teie
käituma: kui te kõik olete täide viinud, mis teile on kästud, siis
ütelge: “Me oleme vääritud orjad, sest me oleme teinud ainult
seda, mis on meie kohus.”” See on püha evangeelium. Ülistus olgu
Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Lk 17,5-10

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Sa oled alati altim kuulama
kui meie palvetama ja annad rohkem, kui me soovime või väärime:
palun vala meie peale oma külluslikku halastust, andes meile
andeks need asjad, mida meie südametunnistus kardab, ja andes
meile need head asjad, mida me pole väärt paluma muidu kui
Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda teenete ja vahenduse läbi,
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,
nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 145; 2Ms 3:1-15; 1Pt 5:1-11

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 66; 1Kn 12:1-20; Ap 19:21-40

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Vaikselt liigume kirikuaastas aega
kus üha tõsisemalt peame hakkama mõtlema iseenda ja Jumala tegeliku
vahekorra peale, meie elu väljakutsete ja usu sügavuse üle, aga ka
igavikuliste asjade üle. Me võime ütelda, et maailma on palju
muutunud, ometi on palju sellist mis ei muutu nii lihtsalt. Esimesest
lugemisest prohvet Habakuki sõnad oleksid justkui meile kirjutatud.
Nii mõnedki on Jumalas pettunud, sest meie ootused ei ole täitunud.
Oleme elus kogenud kaotusi või pettumusi ning ebaõnnestumisi. Ja
see on nii mõnegi ettekujutuse ja usalduse Jumala vastu kõikuma pannud
ja ehk isegi hävitanud. Need sõnad, mis kuulsime, pandi kirja umbes
600 aastat enne Kristust, ajal, mil babüloonlased vallutasid
Jeruusalemma ja juudid olid meeleheitlikus seisus. Sellises seisus
hüüab iga süda Issanda poole:“Kasvata meie usku.” Pangem tähele, et
Jeesus ei vasta – jah, ma suurendan teie usku. Ta ütles: “Kui teie
usk oleks nagu sinepiivake, võiksite te öelda sellele mooruspuule:
“Juuri end välja ja istuta end merre.” Jeesus kasutab seda vastust,
et öelda meile, et usku ei mõõdeta kvantiteedi, vaid kvaliteedi järgi.
See kas on või ei ole. Nii nagu Püha Vaim. Ta ei saa olla „natuke“
kohal. Just seetõttu, kui apostlid ütlesid “Kasvata meie usku”, võttis
Jeesus nad kohe kvantiteedi valdkonnast välja ja viis nende mõtte
väikseima seemneni, mida kuulajad kindlasti teadsid. Teame meiegi,
et nii mõnigi taim suudab kasvada läbi betooni, kasvatada puu,
millel linnud varju leiavad, nii võib ka usu elav vägi mägesid
liigutada. Pangem veel tähele, Jeesus ei rääkinud väikseimast
ühikust, oleks ju saanud ütelda tolmukübe või midagi sarnast. Ta
valis seemne milles oli elu. Tänast EV lõiku meeldib paljudel
jutlustajatel kommenteerida umbes nii: kui teil oleks piisavalt usku,
saaksite teha midagi erakordset, midagi imelist. See võib nii olla.
Kuid edasi lugedes(Lk 17:7–10) näib Jeesus aga vihjavat millelegi
täiesti muule. Ta räägib kohustuste täitmisest. Seega ütleb Jeesus,
et kui meil oleks usk sinepiivakese suurune, võiksid meie igapäevaelu
tavalised tegevused muutuda erakordseks. Seepärast ütlebki püha
Paulus oma teises kirjas Timoteosele: „et sa õhutaksid lõkkele Jumala
anni, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu.“ (2Tm 1:6). Ka
meie kristlastena oleme ristimise kaudu saanud selle elava usu anni;
nüüd on meie kohustus selles usu annis kasvada. Usk, millest me
räägime, on jõud teha häid tegusid, jääda raskustega silmitsi seistes
kindlaks, usk, mis võimaldab meil Jumalast kinni hoida, olenemata meie
elu keerdkäikudest. Samamoodi on see usk, mis aitab meil rasketes
olukordades mõistlikult Jeesuse Kristuse au ja väge teistele näidata,
see on usk, mis aitab meil head teha ka siis, kui kõik meie ümber
näivad järgivat valet ja omaenese usku. Mida see kõik meie jaoks
tähendab? Ühes kirjutises on lause: Üks meie aja suurimaid vigu on
vastuolu paljude tunnistatud usu ja nende igapäevaelu praktika vahel…
(Gaudium et Spes) Meilt oodatakse, et täidame oma igapäevaseid
ülesandeid vastutustundlikult, pühendunult ja ennastsalgavalt. Evangelist
Luukas kasutab jüngriks olemisest, usust ja ustavusest rääkimiseks sageli
isanda ja sulase, tänases lõigus orja rolli. Mõte on selles, et kui
ustavaks kristlaseks olemine on meie kohus, siis ei saa me oodata tasu.
Me ei pruugi oma raskustele kohest leevendust leida, kuid Jumala
lubadused meile on „Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti
ega jää tulemata.“ (Hb 2:2-4) Meie allumine Jumala suveräänsele Tahtele
võimaldab Tal valmistada meile lahenduse, mis ületab meie ootusi ja
arusaamu hetkelistest soovidest. Issanda järgimine tähendab usu anni
vastuvõtmist, andestuse ja õigluse nimel pingutamist ning Jumalale au
andmist. Me ei otsi vähimatki tunnustust ega au endale. Aidaku kõikvõimas
Jumal meil seda tõeks elada inglite abil ja pühade eestkostel. Aamen.

Kuningriigiaja XXVI pühapäev c aastal

Lugemine prohvet Aamose raamatust:
Häda muretule Siionis ja enesekindlale Samaaria mäel, kes te
magate elevandiluust voodites ja laisklete pehmel asemel, sööte
tallesid karjast ja vasikaid nuumlaudast, kes te helistate harfi
ja üritate laule luua nagu Taavet. Te joote veini suurtest
karikatest ja lasete end salvida parima õliga, aga Joosepi
allakäik ei tee teile haiget. Seepärast ootab teid vangipõlv ja
teid viiakse sinna kõigepealt, ning teie pidutsemine ja
laisklemine saavad otsa. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kiida, minu hing, Issandat!
Issand on see,
kes mõistab õiglast kohut neile,
kellele tehakse liiga,
kes annab näljasele leiba
ja päästab lahti kinniseotud.
Kes avab pimedate silmad
ja tõstab sirgeks need, kes on küüru vajunud.
Issand on see, kes kaitseb pagulasi,
aitab vaeseid, leidlapsi ja lesknaisi.
Issand armastab õigeid,
kuid õela ta juhib eksiteele.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kiida, minu hing, Issandat!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast Timoteosele:
Sina, Timoteos, Jumala inimene, taotle õiglust ja jumalakartust,
usku ja armastust, kannatlikkust ja tasadust. Võitle tublit
usuvõitlemist, haara kinni igavesest elust, mille jaoks sa oled
kutsutud, siis kui sa andsid hea tunnistuse paljude tunnistajate
eest. Ma panen sulle südamele Jumala ees, kes kõik elavaks teeb,
ja Jeesuse Kristuse ees, kes Pontsius Pilaatusega rääkides andis
hea tunnistuse: hoia oma kutsumust puhta ja laitmatuna kuni meie
Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni. See sünnib õigel ajal ja saab
nähtavaks õndsa ja ainsa valitseja, kuningate Kuninga ja isandate
Issanda kaudu. Tema käes ainuüksi on surematus, kes Ta elab
ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi
näha. Temale olgu au ja igavene võimus.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jeesus Kristus oli rikas ja sai vaeseks armastuse pärast,
ja Tema vaesus on meid rikkaks teinud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus ütles variseridele: “Oli kord üks rikas mees, kes rõivastus
purpurisse ja peenlinasesse ning pidutses päevast päeva
priiskavalt. Aga üks vaene mees, nimega Laatsarus, kelle ihu oli
täis paiseid, istus maas tema värava ees. Hea meelega oleks
Laatsarus kustutanud oma nälga sellega, mis rikka laualt kukkus.
Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.
Siis sündis nii, et vaene suri ja inglid kandsid ta Aabrahami
sülle. Aga rikas suri samuti ja maeti maha. Ning kui ta põrgus
piina kannatas, vaatas ta üles ja nägi kaugelt Aabrahami ja
Laatsarust tema süles. Siis ta hüüdis ja ütles: “Isa Aabraham,
halasta minu peale ja saada Laatsarus minu juurde, et ta kastaks
oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt
piina selles leegis.” Aabraham aga ütles: “Laps, tuleta meelde, et
sa oled oma hea põlve juba elus kätte saanud, aga Laatsarus
seevastu halva. Nüüd on temal hea põli, aga sina tunned valu.
Pealegi on meie ja teie vahel suur kuristik, nii et need, kes
tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie
juurde.” Aga tema ütles: “Ma palun sind, isa, saada Laatsarus minu
isakotta, sest mul on viis venda, et tema hoiataks neid ja nemad
ei peaks sattuma siia piinapaika.” Kuid Aabraham kostis vastuseks:
“Neil on Mooses ja prohvetid, nemad kuulaku neid!” Aga tema ütles:
“Sugugi mitte, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde
läheks, küll nad siis parandaksid meelt.” Seepeale Aabraham ütles:
“Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, siis ei veena neid ka
see, kui keegi surnuist üles tõuseks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Lk 16,19-31

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal,Sa oled meid loonud iseendale,
ja meie südamed on rahutud, kuni nad leiavad rahu sinus:
palun vala oma armastus meie südametesse ja tõmba meid enda poole,
ja too meid lõpuks oma taevasesse linna kus me näeme Sind näost näkku;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 1; Ps 15; 2Ms 2:1-22; Jh 4

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 84; 1Kn 8:22-30,54-63; Ap 18:1-17

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Tänased lugemised on korralikuks kontrastiks
sellele mida meile tänane edukultus õpetab. Me elame maailmas, mis kiidab
saavutusi ja pöörab pea ebaõnnestumistelt. Me elame ühiskonnas, mis ütleb,
et inimesed väärivad kõike, mida nad saavutavad. Rõhk ei ole selles, kes on
inimesed, vaid selles, mida nad suudavad teha ja mida nad oma tööga saavutada
saavad. Kellele ei meeldi ilusad ja edukad inimesed. Rikas mees läks põrgusse.
Mitte sellepärast, et ta oleks oma raha patus raha teeninud, ega selle pärast,
et ta oleks abist keeldunud, vaid kuna ta lihtsalt ignoreeris Laatsarust oma
väravas. Teda ei mõistetud hukka mitte selle pärast, mida ta oli teinud, vaid
just selle pärast, mida ta polnud teinud: ta oli nii endasse kinni jäänud, et
ei teinud ühtegi pingutust, et aidata meest, kes tema väravas vaevles ja suri.
Samas võiksime ütelda, et mis on sellel lool pistmist meiega, kes me end just
rikkaks ei pea. Meiegi usu elamise viis võib olla väga individualistlik ja
enesekeskne. Rõhk on ehk isiklikul „hinge päästmisel“ ja selle saavutamisel
moraalselt hea inimesena olemise kaudu. Me peaksime hoiduma kõigitiliselt
enda usuelu muutumisest variseerlikuks, kus kõik on n.ö. õigeks lihvitud,
aga kaasteelise tarviduste hüvaks jäävad käed lühikeseks. Tänase evangeeliumi
lõpus on stseen, kus rikas mees palub kellelgi minna ta vendade juurde neid
hoiatama, et nad ei jagaks tema saatust. Aabraham vastas, et neil on Mooses
ja prohvetid. Meil ​​pole ainult Mooses ja prohvetid, meil on Jumala Poeg, Kes
on surnuist üles äratatud. Me võtame vastu Tema ülestõusnud Ihu ja Vere. Ja Ta
käsib meil seda teha tema mälestuseks. Kui me Teda vastu võtame, peaksime saama
üheks ihuks, üheks vaimuks Temas. Seda Tema tahabki – luua meie kaudu tõelist
perekonda, tõelist Kristuse Ihu, kus kõik anname oma panuse selle üles ehitamiseks.
Selles Ev lõigus on ka toiduga kaetud laud. See on oluline sümbol millest olen
varasemates jutlustes rääkinud, kuid see viitab meie armulauale, millest osa
saama julgeme igal pühapäeval tulla. Kas võime armulauale liginedes ütelda,
et oleme möödunud nädalal teinud endast kõik jagamaks Jumala armu kõikidele,
kellega oleme kohtunud, veelgi enam, neile kes seda kõige enam vajavad?
Tänane EV on üks Jeesuse parimaid tähendamissõnu ja ilmselt ka üks tema kõige
valesti mõistetumaid. Paljud inimesed arvavad, et see räägib meile elust pärast
surma – kes läheb taevasse, kes põrgusse. See ei räägi midagi taeva ega põrgu
kohta. Selles tähendamissõnas pole midagi, mis ütleks rikkuse kohta.
Mõned ütlevad, et Jeesus eelistab vaeseid rikastele. Aga tähendamissõnas pole
ka midagi sellist, mis seda ütleks. Aga Jeesus on väga selge ja tal on öelda
ainult üks asi ning see on kogu tähendamissõna kõige olulisem osa. Luuka
evangeeliumis kaks salmi varem on öelnud, et ta rääkis rahaarmastavate
variseridega. Jeesus ütles selle tähendamissõna ainult variseridele, kes
armastasid raha – mitte neile, kellel oli raha, vaid kes armastasid raha.
Jeesus pole öelnud midagi selle kohta, kas rikas mees on hea, halb või ükskõikne.
Ja ta ei ütle, et Laatsarus oli üllas vaene mees. Ta lihtsalt ütleb, et too
oli väravas nii vaene mees, et koerad tulid ja lakkusid ta haavandeid ainsa
lohutusena. Pangem ka tähele, et kui Laatsarus suri ei viidud teda mitte „Jumala
juurde”, vaid „inglid kandsid ta Aabrahami sülle”. Siin loos pole seiukohta
rikkuse ja vaesuse, taeva ja põrgu kohta. On veel üks tähelepanek. Kahe
mehe peale on loos ainult üks nimi. See on Laatsarus ja sõna Laatsarus tähendab
„see, keda Jumal aitab“. Nime omamine tähendab väärtust ja Jumala jaoks
tähendab nime andmine seda, et sa oled Tema silmis tõeliselt oluline.
Mida see kõik meie jaoks tähendab? Jeesus ei ütle, et sind karistatakse rikkuse
omamise eest, aga ta ei ütle ka seda, et Laatsarust premeeritakse headuse eest.
Esimene samm taeva õndsusesse on teada oma igatsust Jumala järele ja teadvustada
oma vajadust kaasteeliste järele. Meid on siia maailma pandud mitte selleks,
et niisama raha koguda, mitte selleks, et niisama head nime hoida. Me oleme siin,
et järgida Teda, Kes õpetab meile, et kui sa otsid taevast, siis ära vaata üles
taevasse. Kui otsime taevast, peame õppima armastama.Täna tuletab Kirik meile
meelde, et kui otsid taevast, pead õppima armastama nii, nagu Jeesus meid
armastab. Selles endalt pilgu tõstmises ja Jumala armu igatsuses ja jagamises
ongi kogu meie nimi, mis on taevasse kirja pandud. Aamen.

Lugemine prohvet Aamose raamatust:
Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu, öeldes:
„Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada
viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega,
et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe
aganaid?” Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures: „Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi
nende tegu!”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kiitke Issandat, kes ülendab vaeseid.
Kiitke, Issanda sulased,
kiitke Issanda nime!
Issanda nimi olgu tänatud
nüüd ja igavesti!
Issand on kõrge üle kõigi rahvaste,
tema auhiilgus on üle taevaste.
Kes on nagu Issand, meie Jumal,
kes kõrgel istub,
kes alandub vaatama,
mis taevas ja maa peal on,
kes tõstab põrmust üles vaevase
ja tuhaasemelt viletsa,
pannes tema istuma õilsate kõrvale,
oma rahva õilsate kõrvale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kiitke Issandat, kes ülendab vaeseid.

Teine lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast Timoteosele:
Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste
eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu
kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis,
kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele. Sest üks on Jumal,
üks on ka vahemees Jumala ja inimeste vahel: inimene Kristus Jeesus, kes on iseenese
loovutanud lunastushinnaks kõikide eest, tunnistusena selleks määratud ajal.
Selle sõnumi kuulutajaks ja apostliks olen ma pandud – ma räägin tõtt, ma ei valeta -,
paganate õpetajaks usus ja tões. Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid, tõstes
üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, ava meie süda, et me võtaksime vastu Sinu sõna.
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Aga Jeesus ütles ka jüngritele: „Oli üks rikas inimene, kellel oli mõisavalitseja,
kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara.
Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: „Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen?
Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda!”
Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: „Mis ma pean tegema, kui isand
võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen.
Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma
kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!”
Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda
võlglased. Esimesele ta ütles: „Kui palju sa võlgned mu isandale?”
See ütles: „Sada vaati õli.” Tema aga ütles talle: „Võta oma
võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!”
Seejärel ta küsis teiselt: „Aga kui palju sina võlgned?” See ütles: „Sada tündrit nisu.”
Sellele ütles valitseja: „Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!”
Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu
lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed.
Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid
võetaks igavestesse telkidesse.
Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus, ja kes on ülekohtune pisimas, see on
ülekohtune ka paljus.
Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist?
Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?
Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist
või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat!”
See on püha evangeelium. (Lk 16:1-13)
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Anna meile, Issand, mitte muretseda maiste asjade pärast, vaid armastada taevaseid asju;
ja isegi nüüd, kui oleme kaduvate asjade keskel, hoida kinni neist, mis jäävad;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses,
üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 85; 1ms 45:1-15, 25-28; Rm 12:9-21

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 42; Ps 43; Js 41:1-15; 1Kn 3:4-15

Jutlus:
Armsad. Tänane pühak pühakute kalendreis on Püha Apostel Matteus.
Mul on südamel täna rääkida just temast ja tema evangeelimist.
Matteuse evangeelium on usutavasti varaseimalt kirjutatud neist neljast
Uue Testamendi Evangeeliumitest.
Matteus oli oma ametilt tölner. Inimene kes elas juutide keskel ja kelle
tööks oli valitsejale makse koguda. See amet oli juutide seas põlatud
mitte ainult selle pärast, et maksude maksmine võõrale valitsejale oli
nende silmis ülekohtune ja vale, vaid ka sellepärast, et tölnerid olid
omakasupüüdlikud ja elatusid ning püüdsid rikastuda maksudest oma tarvis
lisakasu lõikamisega. Juutide jaoks olid nad patused ja nendega sõbrustamine
oleks nende silmis patune tegevus. Läbikäimine tölneritega tehti võimalikult
lühidalt ja külmalt.
Ometi meie Issanda silmis leidis selline patune armu. Ja mitte üksnes armu
pattude andekssaamises, vaid Jeesus kutsus ta endale järgnema ning temast
sai üks Tema hea sõnumi Apostel.
Matteus kirjutas oma evangeeliumi Juutidele suunatult. Kirjutas täpselt
Jeesuse põlvnemise Abrahamist alates ning nagu kõik evangeeliumid,
ka tema ristisurma, ülestõusmise ja apostlite maailma läkitamiseni.
Jeesus võttis leiba Matteuse ja tema tuttavatega, kes olid juutide silmis
patused. Kuid Jeesus ei teinud etteheiteid neile patustele. Ta aitas neil
mõista Jumala tahet ja suunas neid usule. Etteheited läksid hoopis neile
kritiseerivaile ja ennast tähtsamaiks pidavatele variseridele ja
kirjatundjatele. Meenub kirjakoht (Mt 9:10-13):
Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid
tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega. Ja seda nähes ütlesid variserid
tema jüngritele: „Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?”
Aga seda kuuldes vastas Jeesus: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged.
Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid
halastust! Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!”
Kristuse teod ja sõnad on julgustuseks meile kõigile, kes me teame,
et meiegi pole patuta, vaatamata oma headele soovile ja püüdlustele oleme me
teinud ja õenud asju, mida ei oleks pidanud. Rääkimata neist headest asjadest
mida me oleks saanud teha või õelda, aga ühel või teisel põhjusel ei teinud,
õelnud. Issand ei hülga oma lambaid. Ja püüab anda kõigile võimaluse oma
eksiteelt pöörduda. Issand on kannatlik ja armuline. Aga olge valvsad selles osas,
et Tema armu osaliseks saamisel on meile antud oma osalus. Kuigi Issanda arm on
kõik aeg olemas, ei saa me seda ise võtta ja ka palumisest üksi ei piisa.
Pühakirjas on meile toodud palju näiteid, kes on Jumalalt armu saanud ja on
ka neid näiteid, kus Issanda viha pole lahtunud eksijate vastu. Armu ei saa
eeldada, kui peale armu palumisele ei eelne või järgne patu kahetsus ning
meeleparandust.
Viimastel päevadel on ka üks teine Matteuse evangeeliumi kirjakoht mu
meelel mõlkunud (Mt 4:1-11):
Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata. Ja kui ta oli nelikümmend
päeva ja nelikümmend ööd paastunud, siis tuli talle viimaks nälg kätte.
Ja kiusaja tuli tema juurde ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg,
siis ütle, et need kivid saaksid leibadeks!” Aga Jeesus vastas: „Kirjutatud
on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.”
Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale
ning ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla,
sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind
kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” Jeesus lausus talle:
„Samuti on kirjutatud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat.”
Taas võttis kurat tema kaasa ühe määratu suure mäe tippu ja näitas talle
kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust ning ütles talle:
„Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad.”
Siis ütles Jeesus talle: „Mine minema, saatan, sest kirjutatud on:
Kummarda Issandat, oma Jumalat ja teeni ainult teda!”
Siis jättis kurat Jeesuse rahule. Ja vaata, ingleid tuli tema juurde
ja need teenisid teda.
Meil kõigil on neid hetki, kus oleme kurja kiusata. Ja sugugi mitte
nii ilmselt nagu eelnenud kirjakohas, kus kurat oli selgelt ära tuntud.
Nii mõnedki meile mõjuvad kiusamised on läbi teiste inimeste ja läbi
ootamatute olukordade. Kui eelnenud kirjakohas kasutas Jeesus kuradi
tõjumiseks oma teadmisi Vana Testameni tekstidest ja vastas
kõigutamatult ning jäi puhtaks südamelt ning tõrjus kiusaja kiusatused.
Siis meiegi saame oma kiusatustes kasutada Piiblit selleks, et läbi
katsuda, kas olukord ja kiusatus meie ees on vastuolus pühade tekstidega.
Ja oma palvetes mõelda kirjakohtadele, mis meiegi olukordadega kokku
sobivad. Paluda toetust, selgust, abi ning jääda kindlaks usule ja Piiblis
kirjutatule. Oleme meiegi varustatud usurelvadega kiusajale vastuhakuks.
Ma palun “Taevane Isa. Anna meile oma Püha Vaimu läbi selgust, abi ja
ka hoiatust kurjast hoidumiseks. Ära lase kiusatustel meist võitu saada
ja meid sinust eraldada kurja läbi. Palun jaga meile külluslikult meie
eludes nii olulist ja vajaliku armu ja oma Poja Jeesuse Kristuse
ohvri läbi halasta meie patuste peale ja juhata meid teele, mis on
sinu silmis hea. Aamen”

KUNINGRIIGIAJA XXIV PÜHAPÄEV C

Lugemine teisest Moosese raamatust:
Issand rääkis Moosesega ja ütles: “Mine nüüd siit mäe otsast alla,
sest rahvas, kelle sa tõid välja Egiptusemaalt, on hukka läinud.
Väga kiiresti on nad ära pöördunud teelt, mida mina olen neil
käskinud käia. Nad on teinud endale valatud vasika, kummardanud
seda ja sellele ohverdanud. Nad on ütelnud: “Iisrael, see on sinu
Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt!” Ja Issand ütles
Moosesele: “Ma olen läbi näinud selle rahva, et see on kangekaelne
rahvas. Lase nüüd mu vihal põlema süttida ja nad ära hävitada. Aga
sind teen ma suureks rahvaks.”
Kuid Mooses palus väga Issandat, oma Jumalat, ja ütles: “Issand,
miks süttib sinu viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid välja
Egiptusemaalt – suure võimuse ja vägeva käega. Mõtle oma sulaste
Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli peale, kellele sa oled vandega
kinnitanud ja öelnud: “Ma teen teie järeltulijad nii rohkeks nagu
tähti taevas, ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan
ma teie järeltulijaile igaveseks päranduseks.”” Ja Issand loobus
kurjast, mida ta oli kavatsenud teha oma rahvale.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Loo mulle, Jumal, puhas süda!
Jumal, ole mulle armuline oma helduse pärast,
kustuta mu ülekohus oma halastuse pärast.
Pese mind hästi mu süüteost
ja tee mind puhtaks mu patust.
Loo mulle, Jumal, puhas süda
ning anna mulle uus, kindel vaim.
Ära heida minda ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma püha Vaimu.
Issand, ava mu huuled,
et mu suu kuulutaks sulle kiitust.
Ohvriks Jumalale on murtud vaim,
murtud ja purukslöödud südant sina, Jumal, ei põlga.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Loo mulle, Jumal, puhas süda!

Lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast Timoteosele:
Ma olen tänulik Kristusele Jeesusele, meie Issandale, kes on
andnud mulle jõudu. Tema on mind usaldanud ja mind oma teenistusse
võtnud – mind, kes ma olin jumalateotaja, tagakiusaja ning
vägivallatseja. Siiski olen ma tema silmis armu leidnud, sest oma
uskmatuses ma ei mõistnud, mida ma tegin. Aga meie Issanda arm on
olnud minu vastu ülisuur, ning Kristuses Jeesuses on ta mul
lasknud osa saada usust ja armastusest. See sõna on õige ja
uskumistväärt: Kristus Jeesus on tulnud maailma selleks, et päästa
patuseid, kelle seast esimene olen mina. Aga minu peale on
halastatud sellepärast, et Kristus Jeesus saaks oma kannatlikku
meelt üles näidata – ennekõike just minu eeskuju varal – neile,
kes edaspidi temasse uskuma jäävad ning pärivad igavese elu.
Igaviku kuningale, surematule, nähtamatule ning ainsale Jumalale
olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti. Aamen.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Nii ütleb Issand: minu lambad kuulevad minu häält,
mina tunnen neid ja nemad käivad minu järel!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tulid kõik tölnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda
kuulata. Aga variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: “Ta
võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega.” Siis rääkis Jeesus
neile tähendamissõna ja ütles: “Kes teie seast, kellel on sada
lammast ja üks neist kaduma läheks, ei jätaks üheksakümmend
üheksat kõrbesse ega otsiks kadunut kuni ta tema leiab? Ja kui ta
tema on leidnud, ei võtaks teda rõõmuga oma õlgadele ja koju
jõudes ei kutsuks kokku oma sõpru ja üleaedseid ning ütleks neile:
“Olge rõõmsad ühes minuga, sest ma olen oma kadunud lamba üles
leidnud.” Ma ütlen teile: nõnda on ka taevas ühest meelt
parandanud patusest rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast õigest,
kes meeleparandust ei vaja.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Lk 15:1-7, pikem: Lk 15:1-32)

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oh Jumal, kuna me ilma Sinuta ei saa Sulle meele järgi olla, siis
palun anna oma halastuses, et Sinu Püha Vaim juhiks ja valitseks
kõiges meie südameid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab
ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast
igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 118; 1Ms 43:1-5,11-16,26-34; Hb 13:1-21

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 20; Ps 23; 2Sm 18:1,6-14,19-33; Ap 16:16-34

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Esimeses lugemises Mooses justkui
alistab om palvega Jumala. Issand käsib Moosesel ta maha jätta,
nii vihane on ta rahva ustavusetuse peale. Aga Mooses ei lahku.
Ta jääb oma kohale. Ta teab, et just Issand pani ta sinna. Ta määrati
selle tülika rahva karjaseks ja juhiks, tulgu mis ka ei juhtuks.
Ta on nendega koos, heas või halvas. Ja nii ta teebki, mida karjane
peaks: ta palvetab rahva eest. Ja Jumal annab järele. Halastus
võidutseb. Paljudele jääb mõistatuseks, miks Jumal Iisraeliga alla
ei anna, eriti pärast kuldvasika kummardamist, lepingu hülgamist.
Tihti mainitud „põhjus“ on see, et Jumal armastab neid. Ja kuigi
see on tõsi, kas Looja Jumala ja Iisraeli vaheline side võiks olla
seotud ühe rahvaga? Sellele ei mõelda sageli, kuid Kristuse inimesena
sündimine toob sellesse sügavama mõtte. 1.Moosese raamat ütleb:
„Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks,“ (1:26) ja hiljem
Taaveti jutustustes: „Mina olen temale isaks ja tema on mulle pojaks“
(2Sm 4:14; 1Aj 17:13). Kas just see suhe mis seob vanemad lapsega
Jumala Kirikuga igaveseks ei olegi kogu halastuse ja armastuse allikas.
Teises lugemises Paulus tänab Kristust, et Too päästis ta halvast
kohast, kohast, kus ta tegi kõike, et „usku kahjustada“. Ta tänab
teda „usu ja … armastuse anni eest, mis on Kristuses Jeesuses“.
Võiksime ütelda, et ta tänab Teda selle eest, et ta „seati
Kristuse teenistusse“, et talle anti kutsumus. Et ta määrati apostliks
ja evangeeliumi teenijaks. Ja sellest Paulus ei lahkunud kunagi.
Teisal Paulus kirjutab: „Ma olen võidelnud head võitlust, ma olen
jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud.“ Teise lugemise oluline
idee seisneb selles, et Kristus on tulnud patuseid päästma, Jumal
on tulnud, et meie võiksime pääseda. Pangem tähele, et EV algust:
Aga variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: “Ta võtab
patuseid vastu ja sööb ühes nendega.” Tänane tähendamissõna kutsub
meid kohtuma Jumalaga, kes otsib ja „päästab“ kaotatu. Sellele eelneb
jutustus kriitikast, mida Jeesus pidi taluma „kadunud“, tollikogujate
ja „patuste“ vastuvõtmise pärast. Kriitikud on need, kes peavad end
„õigeks“. Nende südames pole ruumi kaastundele ega andestusele ning
teiselt poolt pole neil võimet aktsepteerida Jumalikku headust, Kes
tegutseb viisil, mis läheb vastuollu nende ootustega. Selles loos
otsitakse ja leitakse kadunud lammas ning lõpuks võtab kogukond ta
omaks. Järgnevat pidu võrreldakse Jumala valitsuse taevase pidusöögiga,
kus kahetseja üle on rohkem rõõmu kui nende üle, kes meeleparandust
ei vaja. Meeleparandus võib tunduda kummalise sõnavalikuna, kuna
kogu tegevuse teeb karjane: lammas lihtsalt reageerib karjase
algatusele, kes talle järele läheb ja ta karja tagasi toob.
Kas see pole mitte just see, millest me saame osa armulaual, kus
jagatakse Kristuse Ihu ja Verd suures rõõmus meie pärast?
Mida see meie jaoks tähendab? Jumal „kaotas“ inimkonna Aadama ja
Eeva patu läbi. Ta „otsis“ meid, saates prohvetid, oma Poja ja Kiriku,
mille Ta ise asutas. Ta „leiab“ inimesi ristimise kaudu. Seejärel
rõõmustab ta meie päästmise üle. Meid leitakse meie meeleparanduse
kaudu. Jumal ei saa meid leida enne, kui me ise tahame, et meid leitaks.
Kui kadunud lammas oma üksinduses ja hirmus ei määgi,siis teda ei leita.
Muidugi teab Jumal, kus me oleme. Kuid austusest meie vabaduse ja
väärikuse vastu on ta otsustanud lasta meil tema eest peitu pugeda,
nagu Aadam ja Eeva üritasid Eedeni aias Jumala eest peitu pugeda.
Mida me peame tegema? Tänased kirjakohad on kindlasti üleskutse
meile- olla leitud ja leida viise, kuidas avada oma südamed Jumala
tegevusele kadunute otsimisel ja päästmisel – siin ja praegu, mitte
ainult teispoolsuses. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.