Kuningriigiaja XXVIII pühapäev c aastal
Lugemine Teisest Kuningate raamatust:
Neil päevil läks Naaman alla Jordani jõe äärde ja kastis end
seitse korda vette, nii nagu jumalamees Eliisa teda oli käskinud.
Ja tema ihu paranes lapseihu sarnaseks ning ta sai pidalitõvest
puhtaks. Siis läks ta tagasi jumalamehe juurde ühes kogu oma
kaaskonnaga, astus tema ette ja ütles: “Vaata, nüüd ma tean, et
kogu maailmas pole Jumalat kusagil mujal kui ainult Iisraelis.
Sina aga võta oma sulaselt tänukink vastu.” Eliisa vastas: “Nii
tõesti kui elab Issand, kelle sulane ma olen, ei saa ma midagi
vastu võtta”. Ja kuigi Naaman käis peale, et ta vastu võtaks,
lükkas Eliisa kingituse tagasi.
Lõpuks Naaman ütles: “Kui see tõesti ei saa teisiti olla, siis
luba oma sulasel võtta nii palju mulda kui palju paar hobueesleid
kanda jõuab, sest sinu sulane ei taha enam tuua põletus- ja
tapaohvreid ühelegi teisele jumalale kui ainult Issandale.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Jumal ilmutas oma tõe kõigile rahvastele!
Laulge Issandale uus laul,
sest tema on imesid teinud.
Tema parem käsi ja tema püha käsivars
on toonud temale võidu.
Issand on oma lunastuse teatavaks teinud,
ta on ilmutanud oma õiglust paganate silme ees.
Ta on tuletanud meelde oma heldust
ja oma ustavust Iisraeli soole.
Kõik maailma ääred on näinud
meie Jumala lunastustööd.
Rõkka rõõmust Issanda auks, kogu maailm,
juubeldage, hõisake ja mängige.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Jumal ilmutas oma tõe kõigile rahvastele!
Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Olgu Jeesus Kristus sul meeles. Tema, kes ta põlvneb Taaveti soost
ja on surnuist üles äratatud – see ongi evangeelium, mille pärast
ma kannatan ja olen ahelais kurjategija kombel. Kuid Jumala Sõna
ei ole aheldatud. Ja selle pärast talun ma kõike nende hüvanguks,
kes on ära valitud, et nemadki võiksid Jeesuses Kristuses pälvida
igavese au. See sõna on uskumistväärt: kui me sureme koos
Kristusega, siis me ka elame ühes temaga, ja kui me kannatame koos
temaga, siis me ka valitseme ühes temaga. Aga kui me tema ära
salgame, siis salgab ka tema meid. Ometi, kui meie ei usu, jääb
tema siiski ustavaks, sest tema ei saa ennast ära salata.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Olge tänulikud kõige eest,
sest see on Jumala tahe Jeesuses Kristuses!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus käis teed Jeruusalemma poole, läks ta Samaaria ja
Galilea vahel läbi. Ja kui ta ühte külasse jõudis, tulid talle
vastu kümme pidalitõbist meest ning jäid eemale seisma. Nad
tõstsid oma häält ja hüüdsid: “Jeesus, õpetaja, halasta meie
peale!” Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: “Minge, näidake
endid preestritele!” Ning kui nad läksid ja teed käisid, said nad
pidalitõvest puhtaks.
Aga üks nende seast, nähes end terveks saanud olevat, tuli tagasi
ja kiitis valjul häälel Jumalat. Ta heitis Jeesuse jalgade ette
silmili maha ja tänas teda. See mees oli samaarlane. Jeesus aga
kostis ja ütles: “Kas neid, kes puhtaks said, polnud mitte kümme?
Kus on ülejäänud üheksa? Kas rohkem ei leidunud kedagi, kes oleks
tulnud tagasi Jumalale au andma, kui üksnes see samaarlane?” Ja ta
ütles talle: “Tõuse ja mine, sinu usk on sind aidanud.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeelium Lk 17 ,11-19
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Issand, me palume Sind, et Sinu arm meile alati eelneks ja järgneks
ning aitaks meil pidevalt olla pühendunud kõigile headele tegudele
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 107:1-16; 2Ms 5:1-9,19-6:3; Hb 3
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 144; 1Kn 18:1-2,17-39; Ap 20:17-38
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Tänases EV-s on Jeesus oma viimasel
teekonnal Jeruusalemma poole, teekonnal, mis algas Luuka evangeeliumi
üheksandas peatükis. Oma teekonnal Galileast lõunasse peab ta läbima
Samaaria. Lugu areneb, kui Jeesus on Samaaria ja Galilea piiril. Just
piiril ja äärealadel olid pidalitõbised sunnitud elama (3Ms 13:45-46;
4Ms 5:2). Jeesus on just külla sisenemas, kui see rühm pidalitõbiseid
võtab julguse Talle vastu minna. Pole selge, kas nad palusid lihtsalt
almust või tegelikult tervenemist. Nad lihtsalt hüüdsid: „Halasta meie
peale.“ See on õppetund meile, et me ei peaks Jumalale ütlema, mida
me enda meelest vajame. Jeesus ei taha neile anda pelgalt almust. Ta
tahab nad ühiskonda tagasi panna, taastada nende väärikuse (3Ms 14:2-3):
„Minge ja näidake endid preestritele.“
Ka paljud meist otsivad halastust – olgu see siis haiguse, leina, patu
või andestamisvõimetuse tõttu. Mõnikord on Jumala arm kohene, kuid
sageli tuleb see vaikselt, järk-järgult, kui me rändame läbi oma elu.
Nagu pidalitõbised, anname ka meie oma vajadustest Jumalale teada. Meie
tervenemine toimub tavaliselt mitte hetkega, vaid „teekonna käigus“.
Meid on ootamas ees palvevastused, kuid siin ja praegu, selle altari
juures, peatume, et tänada. Iga armulaua jagamise eel kordame alandliku
liginemise palvet. Ja me mõistame, et ta on meile taas halastanud – nagu
ta teeb iga kord, kui me palume. Nagu samaarlane, taipame ka meie vahel,
et on toimunud muutus ja me teame, et see pole tulnud ainult meist. Jeesuse
sõnad kõlavad nii õigesti: “Tõuse ja mine, sinu usk on sind aidanud.”
Naamani muutus, esimesest lugemisest, on üsna selge ja kohene. Naamani
vee alla kastmine on toonud kaasa muutuse temas, mitte ainult füüsilise
muutuse – ta on terveks saanud –, vaid ka vaimse. Puhastatuna saab ta
nüüd siseneda Eliisa kotta ja seista tema ees. Tema kunagine ülbe hoiak
on asendunud alandlikkusega. Tema paganlus on asendunud ainsa tõelise
Jumala kummardamisega. See „tänulikkuse hoiak“, mida on näha ka Naamani
puhul, on vastuolus meie tänapäevase „kaeblemiskultuuriga“, mis paneb
meid Jumala armu tähelepanuta jätma. Peame hoidma meeles, et armulauale
tulles tuleme tõelisse templisse – Kristuse ihusse –, et tänada ja oma
tänulikkust kasvatada. Tänase päeva evangeelium rõhutab, et missa on
täiuslik tänuavaldus Isale tähelepanuväärsel ja peaaegu varjatud viisil.
Meie jaoks on see aga nähtav, kui meil on silmad, mis seda näevad.
Evangeelium sisaldab kõiki Püha Missa olulisi elemente. See räägib tänu
avaldamisest ja tuletab meile taas meelde, et just missa on täiuslik
tänuavaldus, täiuslik „eukaristia“. Mida see meie jaoks tähendab?
Tänased lugemised toovad meieni kaks usu väljendamise vormi: abi otsivat
usku ja tänulikkust väljendavat usku. Abi otsiv usk on probleemikeskne.
See võib olla enesekesksuse väljendus. See võib meid panna tundma end
masendununa. Me võime jätkuvalt paluda valesid asju ja meile ei anta.
Teisest küljest on tänulik usk lahenduskeskne. See on positiivne. See
on enesest kaugemale minemise väljendus. Seepärast ütleb püha Paulus
meile: „Olge tänulikud kõige eest, sest see on Jumala tahtmine teie
suhtes Kristuses Jeesuses“ Öelge „aitäh“ enda ümber olevatele inimestele.
Öelge „aitäh“ Jumalale. Tänulikkuse häälekast väljendamisest olulisem on
suhtumine. Aidaku kõigeväeline Jumal meil tähele panna armu rohkust meie
eludes ja kasvatada tänulikkust. Aamen.