Kuningriigiaja XXIX pühapäev c aastal
Lugemine teisest Moosese raamatust:
Neil päevil, kui amalekid Refidimisse tulid ja sõdisid Iisraeli
vastu, ütles Mooses Joosuale: “Vali omale salk sõjamehi ja mine
homme lahingusse amalekkide vastu. Aga mina seisan mäetipus ja
hoian käes Jumala saua”. Ning Joosua tegi, nagu Mooses oli temale
öelnud, ja sõdis amalekkide vastu.
Aga Mooses, Aaron ja Huur tõusid kõrgendiku tippu. Ja sündis, et
nii kaua kui Mooses hoidis oma kätt üles tõstetuna, oli Iisrael
võidukas, kui ta aga oma käe lasi alla vajuda, oli võit Amaleki
poolel. Siis kui Moosese käed väsima hakkasid, veeretasid teised
kohale kivirahnu ja panid Moosese selle peale istuma ning Aaron ja
Huur toetasid teine teiselt poolt tema käsi. Nii seisid Moosese
käed üleval kuni päikeseloojanguni ja Joosua sai oma terava
mõõgaga Amaleki ja tema väe üle võidu
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Minu abi tuleb Issandalt, kes on loonud taeva ja maa!
Ma tõstan oma silmad mägede poole,
kust küll tuleb mulle abi.
Minu abi tuleb Issandalt,
kes on loonud taeva ja maa.
Tema ei lase sinu jalal vääratada,
see, kes sind hoiab, ei uinu magama.
Vaata, see, kes Iisraeli hoiab,
ei maga ega vao unne.
Issand on sinu hoidja,
tema vari katab sind, tema seisab su kõrval.
Päike ei tee sulle kahju päeval ega kuu öösel.
Issand hoidku sind kõige kurja eest
ja kaitsku sinu elu,
Issand hoidku sinu minemist ja tulemist
nüüd ja igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minu abi tuleb Issandalt, kes on loonud taeva ja maa!
Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Jää selle juurde, mida sa oled õppinud ja uskumisväärseks pidanud,
sest sa tead, kelle käest on sinu õpetus tulnud. Pühi kirju tunned
sa juba lapseeast ja need võivad sind targaks teha usu kaudu
Kristusesse Jeesusesse. Kogu pühakiri on Jumala sisendatud ja
kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks
õigluse sees – selleks, et Jumala inimene oleks kõigiti
valmistatud igaks heaks teoks. Ma vannutan sind Jumala ja Kristuse
Jeesuse ees, kes tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle – Tema
ilmumise ja Tema riigi nimel! Kuuluta sõna, astu esile, olgu see
siis sobival või mittesobival ajal, noomi, hoiata, julgusta, ning
jätkugu sul õpetamiseks kannatlikku meelt.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Jumala sõna on täis elu ja väge,
tema mõistab kohut südame mõtete ja soovide üle!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus rääkis oma jüngritele tähendamissõna selle kohta, et nad
ikka palvetaksid ega tüdiks. Ta ütles: “Ühes linnas oli kohtunik,
kes ei kartnud Jumalat ega häbenenud inimesi. Aga samas linnas oli
ka lesknaine, kes teda aina tüütamas käis ja nõudis üha: “Mõista
mulle õigust mu vaenlase vastu.” Kaua aega ei tahtnud kohtunik
temast kuulda, siis aga mõtles endamisi: “Ehkki ma ei karda
Jumalat ega häbene inimesi, on parem, kui ma mõistan ometi sellele
lesele õigust, sest ta on mind ära tüüdanud ja ma ei taha, et ta
tuleks ja mind näkku lööks.”
Ja Issand ütles: “Mõelge ometi sellele, mida see ebaõiglane
kohtunik ütleb! Kuidas ei mõistaks siis Jumal õigust neile, kes
nii ööl kui päeval tema poole hüüavad, ega ruttaks neid viibimata
aitama? Ma ütlen teile, ta mõistab neile õiguse otsekohe! Ometi,
kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Kristuses oled oma auhiilguse
rahvaste seas ilmutanud: hoia oma halastuse tegusid, et Sinu Kirik
kogu maailmas võiks püsida vankumatu usuga Sinu nime tunnistamises;
sellesama Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, teenete ja
vahenduse läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga,
üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 77:11-21; Ps 114; 2Ms 14:5-14,19-21,24-28,30; Hb 11:23-29,32-40
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 139; 1Kn 19; Ap 21:7-19,27-39
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Sageli on meie nägemus Jumalast piiratud.
Tema kohalolek, Tema armastus, Tema sekkumine meie ellu on midagi, mida
me lihtsalt ei suuda täieliselt mõista. Tulemuseks on see, et sageli
tahame tajuda Jumalat inimlikust vaatenurgast. Ja just siis paneme
Jumalale omaenda arusaamad, omistades Talle oma eelarvamused, usalduse
puudumise ja sisemise ühekõne. Kuid tõeline elav Jumal juhatab meid
lihtsalt peatuma, usaldama ja looma sellise suhte, kus me tunnistame,
et meie oleme nagu väikesed lapsed, kes ei mõista kõike. Oleme näinud,
et enesega rahulolu, argus ja tänamatus seisavad tõelise uskliku teel.
Samuti oleme näinud, et südamest tulev sage pöördumine Issanda poole
kiituse ja tänuga annab märku tõelisest kristlaseks olemisest. Esimene
lugemine tõi meie silme ette nägemuse Moosesest, kes hoiab oma käsi
üleval – väsinuna koos abiga – see näitab, et Jumal juhib meie maiseid
teekondi. Joosua peab lahingut, aga Jumal – Moosese eestkoste kaudu –
võidab sõja. Jumal juhib kõike, kuid Ta ootab, et me oleksime palve ja
eriti eestpalvete kaudu ustavad. Jumal ootab, et me paluksime maailma
eest. Teine lugemine toob meieni arusaama, et me ei saa enam olla
enesega rahulolevad, arad, tänamatud ja palve armust ilma jäänud. Püha
Paulus tuletab meile meelde, et me „jääksime ustavaks“ sellele, mida
oleme „õppinud ja uskunud“. Me peame selles usus „püsima“, „olgu see
mugav või ebamugav“. Tõde on see, et usule truuks jäämine pole peaaegu
kunagi mugav. Sel põhjusel võivad muutuda paljud head kristlased oma
usus vähe aktiivseks ja pelglikuks. Vastupidiselt uskmatus maailmas
levinud arusaamale pole usk vaid nõrkadele ja nõuab palju tööd iseenda
ja Kiriku ühtsusega. Kuuldud evangeelium võtab selle suurepäraselt kokku.
Palvetamine väsimata on meie ees seisev väljakutse. Moosest aitasid
palvetamisel Aaron ja Huur. Õnneks on meil ka Kiriku abi, kui me Issanda
poole palvetame. Me ei pea seda tegema üksi. Et olla eestkostjad ja
kuulutada elu evangeeliumi, peame palvetama ja saama Jumala omadelt
palves tuge. Me kõik oleme kuulnud inimesi ütlemas, et nad ei vaja Issanda
tundmiseks, armastamiseks ja teenimiseks religiooni ega Kirikut. See on
suur vale. Me kõik vajame üksteist. Jumal ei ole öelnud kunagi, et
peaksime üksi palvetama. Algkirikus kogunesid kristlased iga päev, et
koos leiba murda ja Issandat kummardada. Koos palusid nad üksteise ja
maailma eest. Nagu püha Kirik teeb seda tänapäevalgi. Me vajame üksteist
oma usu toetamiseks. Palves on kerge väsida. Väsimata palvetamine nõuab
tuge. Teiste toetus Kristuse kaudu eelkõige koguduse palve ja sakramentide
– eriti armulaua – regulaarse pühitsemise kaudu hoiab meie käed palveks
üleval, kui seisame silmitsi selle maailmaga olukordadega. Mida see meie
jaoks tähendab? Sel nädalal keskenduvad lugemised püsiva palve väele kui
võtmele, mis aitab võita kurja, mis seisab vastu Elu Evangeeliumile. Me
teame, et Jumal on elu allikas, elu alalhoidja ja igavese elu andja. Sel
põhjusel peame iga päev ja katkematult Jumala poole palves pöörduma.
Jeesus küsis: „Kui Inimese Poeg tuleb, kas ta leiab usku maa pealt?“ Kui
me üksteist palves toetame, siis Ta leiab. Aidaku selles meid kõigeväeline
Jumal. Aamen.