KUNINGRIIGIAJA XXII PÜHAPÄEV C
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Mu poeg, kui sa oled rikas, siis ole ometi tagasihoidlik, ja sind
hakatakse armastama sinu meeldivuse pärast. Mida suurem sa oled,
seda enam alanda ennast, siis on Jumala arm sinuga. Suur on
Issanda halastus, leplikele ilmutab ta oma saladusi. Kõrgi
haavadele ei ole paranemist, sest kurjus on temasse ajanud oma
juured. Tark süda mõistab tarka tähendamissõna. Targa sooviks jääb
kõrv, mis on alati ärkvel. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand, Sina katad vaeseid oma heldusega!
Õiged rõõmustavad ja hõiskavad Jumala palge ees,
rõkkavad suurest rõõmust.
Laulge Jumalale, mängige kiites tema nimele,
hõisake rõõmu pärast tema palge ees.
Tema on vaeslaste isa ja lesknaiste eestkostja,
Jumal oma pühas elamus.
Jumal toob mahajäetud koju,
juhib vangid välja eluõnne juurde.
Sina, Jumal, lased vihmal rikkalikult sadada,
kastad oma pärisosa ja kosutad närbunut.
Sinu loodu leiab seal eluaseme,
Sina katad vaeseid oma heldusega.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina katad vaeseid oma heldusega!
Lugemine kirjast heebrealastele:
Teie ei ole astunud veel käegakatsutava, lõõmava tule ja tumeda
pilve juurde, pilkase pimeduse ja tormituule juurde, pasunahääle
ja sõnade kõla juurde, mille kuulajad tõrkusid seda kõnet kauem
kuulamast. Vaid te olete tulnud Siioni mäe juurde, elava Jumala
linna, taevasesse Jeruusalemma, tuhandete inglite juurde.
Esmasündinute piduliku kogunemise juurde, kes on taevasse kirja
pandud; Jumala, kõikide kohtumõistja juurde ja täiuslikuks saanud
õigete vaimude juurde, Jeesuse juurde, kes on uue lepingu
vahemees. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kiidetud oled Sina, Isa, taeva ja maa Issand,
sest Sa oled jumalariigi saladuse avaldanud väetimaile!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus tuli hingamispäeval ühe variseride ülema kotta leiba
võtma, pidasid variserid teda silmas. Aga Jeesus pani tähele,
kuidas need, kes olid kutsutud, püüdsid aukohtadel istet võtta, ja
ta rääkis neile ühe mõistujutu:
“Kui keegi sind pulma kutsub, siis ära istu aukohale, sest võibolla
on sinu võõrustaja kutsunud külla veel kellegi, kes on sinust
auväärsem. Siis peab ju su võõrustaja tulema ning sulle ütlema:
“Anna see koht temale!”, sina aga peaksid häbiga istuma viimasesse
paika. Sellepärast, kui sind külla kutsutakse, siis istu pigem
viimasesse paika, et su võõrustaja tuleks sinu juurde ja ütleks:
“Mu sõber, asu sinna, ülemale”. See teeb sulle au kõigi külaliste
seas. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast
ise alandab, seda ülendatakse.”
Ja ta ütles võõrustajale: “Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja,
siis ära kutsu sinna oma sõpru või vendi, oma sugulasi või rikkaid
üleaedseid, sest ka nemad kutsuvad sind söömaaegadele ja kõik on
jälle tasa tehtud. Vaid kui sa võõruspeo korraldad, siis kutsu
vaeseid, küürakaid, jalutuid ja pimedaid – siis saad sa õndsaks,
sest neil ei ole sulle millegagi tasuda, ja sinu tegu tasutakse
sulle õigete ülestõusmises.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõige väe Issand, Kes Sa oled kõigi heade asjade looja ja andja:
poogi meie südametesse armastus oma Nime vastu, kasvata meis tõelist
jumalateenistust, toida meid kõige heaga ja too meis esile heade
tegude viljad Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 62; Ps 63; 1Ms 37:3-4,12-35; Jk 1:1-15
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 30; Ps 121; 2Sm 7:18-29; Ap 15:1-21
Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Evangelist Luuka peamine sõnum on,
et Jeesus on Päästja kõigile inimestele, sõltumata nende sotsiaalsest
staatusest, rahvusest või soost. Tema evangeelium on halastuse,
andestuse ja armu sõnum, mis kutsub inimesi patte kahetsema ja pöörduma
Jumala poole. Tänane EV-st kuuldud lõik on kolmas söögikord mille
veedab Jeesus koos variseridega. Kui kuuleme sõna „variser”, mõtleme
inimestele, kes on reeglite suhtes ranged ja ootavad alati, kas Jeesus
teeb midagi valesti. Kuid see pole tänane teema. Neile meeldis ka
üleoleku ja eraldatuse positsioon. Nad olid uhked selle üle, et nad ei
tee vigu ja kes tunnevad kõiki reegleid, sest see eristas neid teistest
inimestest. Jeesus nägi nii lihtsas asjas nagu istekohtade paigutus
tervet elu, mis oli üles ehitatud sellele, et nad ei kohtaks kunagi
kedagi, kes seaks kahtluse alla nende identiteedi, et nad ei vaataks
kunagi üle laua ja näeks kedagi, kes nende silmis poleks nendega võrdne.
Variserid olid edukad, intelligentsed ja haritud. Neil oli lihtne leida
palju põhjuseid, miks distantseeruda peaaegu kõigist, kes polnud üks
neist. Luuka evangeelium näitab meile, et Jumala halastus on kõikihõlmav.
See tähendab, et meie väga inimlikud instinktid liigitada inimesi
väärilisteks ja väärituteks on midagi, mille üle pole meil otsustada.
Kui on mingi paik maailmas, kus kõik võiksid, ja peaksidki tundma end
võrdselt teistega on see Kirik. Kõigil on selles oma oluline roll,
igalühel isemoodi, aga oluline.
Kõikide tänaste lugemiste üleskutse meile on aru saada kuhu me end
oma elu olukordades asetame ja kes on meiega koos, vaadakem kes on meiega,
keda me välistame ja kellele viitame, kui kasutame sõna „meie“.
Luuka EVs on Jeesust mainitud seoses kümne erineva söögikorraga. Kuid need
on enamat kui lihtsalt õpetuseks või hea viis inimeste kokkutoomiseks ja
suhtlemiseks. Kõik need söögikorrad on Luuka jaoks ka tuleviku kujutis.
Evangelist usub, et armulaud pole mitte ainult söögikord, vaid et see on
kogu meie elu, igavene elu Jumalaga, nagu igavene söögikord. See on tema
nägemus igavikust, mis meid ootab. Milline ka taevas poleks, see on justkui
söögikord. Eelmise pühapäeva evangeeliumis kirjutas ta: „Inimesed tulevad
idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning söövad Jumala riigis.“
Mida see meie jaoks tähendab? Vaadakem tänast evangeeliumi õpetust:
“Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda
ülendatakse.” Alandlikkus ei ole nõrkus, vaid tugevus, mis avab ukse
tõelisele aule – osadusele Jumalaga. Hebrealaste kirja autor suunab meie
pilgu eemale kardetavast Siinai mäest, kus seadus anti hirmus, ning kutsub
meid lähenema taevasele Siionile. See on teistsugune mägi, millel seisab
elava Jumala linn. Seal ei ole hirmu ega kohut, vaid Jeesuse Kristuse
halastus. Meil on privileeg läheneda otse Jumalale, sest Jeesuse vere läbi
oleme me kõik pühaks pestud. Oleme kutsutud Jumala Kuningriigi pidusöögile,
kuid mitte esimesele kohale istuma, vaid sellele, mille Jumal on meile
valmistanud. Las meie elu on elav jutlus alandlikkusest ja teenimisest.
Las meie tegudes peegeldub Jeesuse arm, mis ei vali, vaid teenib.
Olgem valmis olema esimesed, kes alandavad ennast ja näitavad, et me ei
pea kunagi kartma, et teeme liiga palju või vähe. Aidaku selles meid
kõigeväeline Jumal. Aamen.