KUNINGRIIGIAJA XXI PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand: “Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, ometi
tulen ma koguma kõiki rahvaid ja rahvusi. Ning nad tulevad ja
näevad minu auhiilgust. Ja ma teen neile ühe tunnustähe: ma saadan
nende hulgast – pääsenute hulgast – saadikuid rahvaste juurde
Tarsisesse ja Puudi, Luudi ja Meesekisse, Rossi ja Tuubalisse,
Jaavanisse ning kaugetele saartele, kus pole minust kuuldud ega
nähtud minu auhiilgust. Ja nad kuulutavad rahvaste keskel minu
auhiilgusest, ning toovad kõik teie vennad kõigi rahvaste keskelt
nagu ohvrianni Issanda ette – hobuste ja vankritega, kandetoolide,
hobueeslite ja kärmete kaamelitega. Nad tulevad mu pühale mäele
Jeruusalemma,” ütleb Issand, “nagu Iisraeli lapsed toovad roaohvri
puhastes astjates Issanda kotta. Ja nendegi hulgast ma võtan
preestreid ja leviite.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!
Kiitke Issandat, kõik rahvad,
ülistage teda, kõik rahvahõimud.
Sest vägev on tema halastus meie üle
ja tema ustavus püsib igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Te olete unustanud manitsuse, mis teile nagu lastele ütleb: “Mu
poeg, ära pane halvaks Issanda karistust ja ära pöördu kõrvale,
kui ta sind noomib. Sest keda Issand armastab, seda ta karistab ja
lööb vitstega iga poega, kelle ta vastu võtab. Taluge karistust
kasvatuseks; Jumal kohtleb teid kui poegi, sest mis poeg see on,
keda isa ei kasvata. Ükski kasvatamine, kui see kestab, ei tee
rõõmsaks, vaid kurvaks, aga pärast kannab see õigluse ja rahu
vilja neile, kes seeläbi on õpetust saanud. Sellepärast, ajage
sirgu rammestunud käed ja nõrgaks läinud põlved, tehke sirgeks oma
teed, et lonkaja ei väänaks oma jalga, vaid saaks terveks.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, valgustagu
teie südame silmi,
et te mõistaksite, millises lootuses teid on kutsutud!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Teel Jeruusalemma rändas Jeesus linnast linna ja külast külasse
ning õpetas. Ja keegi küsis tema käest: “Issand, kas neid, kes
pääsevad, saab olema vähe?” Aga tema vastas: “Püüdke kõigest
väest, et teie läheksite sisse kitsast uksest, sest paljud – ütlen
ma teile – üritavad, aga ei suuda.
Sest sellest ajast peale, mil kojaisand on üles tõusnud ja ukse
riivi pannud, jääte teie õue seisma, koputama ja ütlema: “Issand,
ava meile!” Aga tema vastab teile: “Mina ei tunne teid, kust te
olete tulnud.” Siis te ütlete: “Me oleme ju sinuga koos söönud ja
joonud, meie tänavail oled sa õpetanud!” Aga tema vastab: “Ma ei
tunne teid, kust te olete tulnud! Jääge minust eemale, kõik teie
ülekohtutegijad.” Ja seal saab olema ulumine ja hammaste kiristamine,
kui te näete Aabrahami, Iisakit, Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala
riigis, aga endid olevat välja tõugatud. Ja inimesi tuleb idast ja
läänest, põhjast ja lõunast, ning istub lauda Jumala riigis. Ja vaata,
on viimaseid, kes saavad esimesteks ja esimesi, kes saavad viimasteks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Me palume Sind, halastav Jumal, et Sinu Kirik, olles ühtsuses kokku kogutud
Sinu Püha Vaimu läbi, võiks ilmutada Sinu väge kõigi rahvaste seas Sinu
nime auks Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 144; 1Ms 32:22-31; 2Kr 4:7-18
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 47; Ps 48; 2Sm 1:17-27; Ap 14:8-28
Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased kirjakohad on meid taas äratavad.
“Issand, ava meile!” Aga tema vastab teile: “Mina ei tunne teid, kust te
olete tulnud.” Siis te ütlete: “Me oleme ju sinuga koos söönud ja
joonud, meie tänavail oled sa õpetanud!” Aga tema vastab: “Ma ei
tunne teid, kust te olete tulnud!” Inimesed, kes arvavad end tundvat Jeesust
võivad olla jäetud ukse taha koos nendega kes Jeesusest pole kunagi hoolinud.
Tundub justkui ebaõiglane? Kas meie ristimistunnistus ei ole vip pääse
paradiisi? Tänastes lugemistes on näiliselt kaks sõnumit. Ühelt poolt öeldakse
meile, et Jumala kuningriigi õnnistused on mõeldud kõigile rahvastele. Teisalt
hoiatatakse meid, et me ei peaks enesestmõistetavaks, et oleme kohale määratud
ja meile on kuninglikul pidusöögil koht valmis. Pigem peaksime püüdma andma oma
parima, et minna sisse „ kitsast uksest “ ( Lk 13:22), see tähendab, et
hoiaksime oma meeled ja südame Jeesusel ja järgiksime tema eeskuju.
Kristus andis oma elu ristil mitte ainult eriti “pühade”, vaid kõigi eest.
Kristuse Ihuna on Kirik kutsutud olema vastutulelik, kogukond, mis on avatud
kõigile inimestele. Alati, kui selle liikmed võtavad omaks mõtteviisi milles
arvatakse endal olevat õigus ning tõugates teisi eemale pühakojast, palvest
või lihtsalt uudishimust Jumala vastu, reedame oma ristimisel antud tõotuse.
Kui võtame omaks sellise lähenemise võib meid oodata ebameeldiv üllatus, kui
kord koputame uksele ja avastame, et meid on välja arvatud, samal ajal kui sisse
lastakse inimesed, kellest me seda kõige vähem ootasime. Jeesus hoiatab:
“Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks ja esimesi, kes saavad viimasteks.”
Mida see meie jaoks tähendab? Meie kutseks on püüda siseneda kitsast uksest.
Pinguta! Kitsast uksest sisenemiseks on vaja pingutust ja Jeesus rõhutab, et
paljud ei viitsi või soovi seda saavutada. Antiikajal oli sünagoogis sageli suur
uks, mille kaudu astusid sisse kõrge staatusega inimesed, ja kitsas uks, mille
kaudu astusid sisse madalama staatusega inimesed, ning sellise kujundi kasutamine
Jeesuse poolt viitab üleskutsele olla koos nendega, kes võivad olla küll vähemuses,
kuid elavad tõeks Jumala armu ja õpetust. Pigem viitab Jeesus sellele kuidas
meie teostame oma usku ja õiglust. Sellele juhib tähelepanu heebrea kirja autor,
lõigus mida kuulsime. Meie ristimistunnistus annab meile vastutuse tunnistada kogu
maailmale Jumala au ja õiglust. Meid kutsutakse muutma oma hoiakuid ja tavasid,
vältima suurt ust ja nägema vaeva, et siseneda kitsast uksest koos Kristuse ja
Tema jüngritega. Me peaksime jätma Jumala otsustada, kes taevasse saab. See ei ole
tänane küsimus, millele me peaksime vastama. Meid peaks huvitama see, mida Jumal
meilt ootab? Ma usun, et igasühes meis on olemas vastus sellele küsimusele,
olenemata sellest kas tahame seda kuulda/teada või mitte. Au olgu Jumalale kõrges!
Toogem Talle seda oma eluga. Aamen.