KUNINGRIIGIAJA XXIII PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine Saalomoni Tarkuseraamatust:
Missugune inimene suudab ära mõista Jumala kavatsused, või kes
oskab aru saada, mida tahab Jumal. Surelike mõtlemised on haprad
ja meie mõtted käivad eksiteed; sest kõdunemisele määratud ihu
lasub raskesti hinge peal ning maine eluase koormab vaimu, nii et
sel on palju muret. Vaevu suudame haarata sedagi, mis maa peal,
raskustega leiame selle, mis on meie käeulatuses. Kes aga suudaks
ära mõista seda, mis on taevas. Kes oskaks ära tunda sinu tahet,
kui sina ei kingiks tarkust ega lähetaks ülalt oma Vaimu. Nii said
sirgeks nende teed, kes maa peal elavad, ja inimesed õppisid
mõistma, mis on sinule meelepärane, ning pääsesid tarkuse abil.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand, Sina oled meie varjupaik põlvest põlve!
Sina lased inimesel taas põrmuks saada
ja ütled: pöörduge tagasi, teie, inimeselapsed!
Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev,
kui see on möödunud ja nagu vahikord öösel.
Sina uhud nad ära ja unenäoks nad saavad,
nagu rohi, mis hommikul haljendab
hommikul see õitseb ja hällib,
õhtuks see närtsib ja kuivab.
Õpeta meid arvestama oma päevi,
et me saaksime targa südame.
Pöördu tagasi, Issand, miks viibid nii kaua?
Ja ole armuline oma sulaste vastu.
Täida meid hommikul oma heldusega,
siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu eluaja.
Tulgu Issanda, meie Jumala, arm meie üle,
meie kätetööl lase korda minna, korda minna lase me kätetööl.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina oled meie varjupaik põlvest põlve!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast Fileemonile:
Mina, Paulus, olen vana mees, kes Kristuse pärast vangis istub; ja
ma palun sind oma lapse Oneesimose pärast, kelle isaks ma olen
saanud vangipõlves. Ma saadan ta sinu juurde tagasi, tema – see
tähendab mu enda südame. Ma oleksin meeleldi tahtnud, et ta minu
juurde jääks ja kannaks sinu asemel minu eest hoolt, nii kaua, kui
ma evangeeliumi pärast vangis olen. Aga ilma sinu nõusolekuta ei
taha ma teha midagi, et sinu hea tegu poleks sunnitud, vaid
vabatahtlik. Ometi oli ta just sellepärast mõneks ajaks sinu
juurest ära, et sa saaksid ta tagasi igaveseks, ja nüüd mitte enam
orjana, vaid ülemana orjast – armsa vennana. Minu jaoks ta on juba
vend, ja kui palju enam sinu jaoks – nii inimesena kui Issanda
ees. Niisiis, kui sa mind oma vennaks pead, siis võta teda vastu
nagu mind ennast. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Nii ütleb Issand: mina olen maailma valgus,
kes minu järel käib, sellel on eluvalgus!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal käisid paljud inimesed Jeesuse järel, aga tema pöördus
nende poole ja ütles: “Kui keegi tuleb minu juurde, aga ei vihka
oma isa ja ema, naist ja lapsi, õdesid ja vendi ning lisaks veel
oma elu, see ei saa olla mu jünger. Kes ei kanna oma risti ega käi
minu järel, see ei saa olla mu jünger.
Sest kes teie seast, kui ta tahab torni ehitada, ei istu enne ega
arva kulusid kokku, kas tal ikka on küllalt vara selleks, et toime
tulla. Muidu võib juhtuda, et kui ta aluse on valmis teinud aga ei
suuda lõpetada, hakkavad need, kes seda näevad, teda pilkama ja
ütlema: “See mees hakkas ehitama, aga ei tulnud toime.”
Või kui keegi kuningas läheb sõtta teise kuninga vastu, eks istu
ta siis enne ja pea nõu, kas ta ikka suudab kümne tuhande mehega
seista selle kuninga vastu, kes kahekümne tuhandega teda vallutama
tuleb? Ja kui ta ei arva end hakkama saavat, eks ta läkita siis,
kui vaenlane on alles kaugel, oma saadikud tema käest küsima, mis
tingimustel ta võiks rahu sõlmida. Nõnda ka igaüks teie seast, kes
ei jäta maha kõike, mis talle kuulub, ei saa olla minu jünger.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Issand, me palume Sind, palun luba meil kogu südamest Sinule loota,
sest nii nagu Sina alati paned vastu uhketele, kes loodavad oma jõule,
ära hülga ka neid, kes kiitlevad Sinu halastusest Jeesuse Kristuse,
meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga,
üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 72; 1Ms 41:1,8,14-40; Kl 3:22-4:6
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 67; Ps 122; 2Sm 15:1-23; Ap 15:36-16:5; Ap 16:9-15
Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased lugemised on jätkuks eelmisel
pühapäeval kuuldule. Me vajame Jumalaga suhteks alandlikkust, ja
seda ka suhtlemiseks teadlikuna Jumala loodu seas. See on oma koha
tundmine, Jumala kutsumusele vastamine ja üksteise tunnistamine
sellisena nagu oleme, lootuses, et kõik kasvame Jumala armu ühtsusesse.
Piibli heebrea keele kontekstis ei tähenda “vihkamine” (kreeka keeles miseō)
tundepõhist vihkamist tänapäevases mõistes. Tihti kasutatakse seda, et
väljendada vähem oluliseks pidamist või madalamale kohale seadmist.
Jeesus kasutab siin aramea semitismi, kus vastandatuna talle järgnemisele,
tähendab “vihkama” lihtsalt teisejärguliseks pidamist. Ehk siis, kui sa
ei pane Jeesust esikohale oma pere, isa, ema või abikaasa ees, siis sa
vihkad Teda, selles mõttes, et sa ei pane Teda esikohale. Sõna rõhutab
valiku radikaalsust: iga inimlik side, olgu see nii püha kui tahes, peab
jääma teisejärguliseks võrreldes suhtega Jumalaga. Seega, mida Jeesus
meile täna ütleb on see, et me suhtuksime oma kristlikku ellu täie
tõsidusega. See tähendab, et oleksime valmis kandma endas nii vaimse,
moraalse kui ka usulise pöördumise risti. Me vajame alandlikkust, et
olla vabad Jumalas, saada Temalt jõudu ja armu. Apostel Paulus teises
lugemises rõhutas:” Aga ilma sinu nõusolekuta ei taha ma teha midagi,
et sinu hea tegu poleks sunnitud, vaid vabatahtlik.” Jumal on andnud
meile vaba tahte. Me võime patustada, me võime eksida, me võime armastada.
See on meie valik. Ometi iga valiku kohta peame oma taevasele Isale aru
andma. Me peame oma käitumises muutuma teadlikumaks, emotsioon peab
taanduma otsuse ees. Esimesest lugemisest kuulsime Jumala tarkuse, kui
Püha Vaimu anni kohta, Kes võib meid valgustad läbi Kiriku, mis on hea
ja õige valik. Ometi valik on meie enda teha. Meil ei ole ekslikku
arvamust nagu Kiriku traditsioon ja õpetus on suletud ja oma aega
kinni jäänud, me teame, et Jeesus elab, ja Kirik elab. See kutsub meid
üha sügavamalt vaatlema ja ka mõistma iseenda elavat osadust Jumalaga.
Mida see meie jaoks tähendab? Jumal on armastuse allikas ja Tema
armastamine on kõige esmane. Püha Augustinus on öelnud: “Armasta Jumalat
ja tee, mida (kuidas) tahad.” See tähendab, et kui inimene tõeliselt
armastab Jumalat, on see armastus aluseks ka kõigile teistele
suhetele. Jeesus ei kutsu meid üles vihkama oma perekonda, vaid nõuab,
et meie armastus nende vastu oleks Jeesuse armastuse kõrval “nagu
mitte-armastus”. Kirik on alati väärtustanud perekonda kui “kodust kirikut”
ja suhe vanemate ning abikaasaga on äärmiselt oluline. Tänast teksti ei
saa aga vaadata lahus Jeesuse õpetuse üldisest kontekstist, mis rõhutab
armastust ja halastust. Jeesus ütleb, et kui me teda järgime, peame me
olema valmis ohverdama kõike, mis meil on, kaasa arvatud meie elu.
Seega, Jeesuse armastamine peab olema kõige tugevam ja kõige olulisem
prioriteet meie elus. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.