Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

KUNINGRIIGIAJA XXI PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand: “Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, ometi
tulen ma koguma kõiki rahvaid ja rahvusi. Ning nad tulevad ja
näevad minu auhiilgust. Ja ma teen neile ühe tunnustähe: ma saadan
nende hulgast – pääsenute hulgast – saadikuid rahvaste juurde
Tarsisesse ja Puudi, Luudi ja Meesekisse, Rossi ja Tuubalisse,
Jaavanisse ning kaugetele saartele, kus pole minust kuuldud ega
nähtud minu auhiilgust. Ja nad kuulutavad rahvaste keskel minu
auhiilgusest, ning toovad kõik teie vennad kõigi rahvaste keskelt
nagu ohvrianni Issanda ette – hobuste ja vankritega, kandetoolide,
hobueeslite ja kärmete kaamelitega. Nad tulevad mu pühale mäele
Jeruusalemma,” ütleb Issand, “nagu Iisraeli lapsed toovad roaohvri
puhastes astjates Issanda kotta. Ja nendegi hulgast ma võtan
preestreid ja leviite.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!
Kiitke Issandat, kõik rahvad,
ülistage teda, kõik rahvahõimud.
Sest vägev on tema halastus meie üle
ja tema ustavus püsib igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Te olete unustanud manitsuse, mis teile nagu lastele ütleb: “Mu
poeg, ära pane halvaks Issanda karistust ja ära pöördu kõrvale,
kui ta sind noomib. Sest keda Issand armastab, seda ta karistab ja
lööb vitstega iga poega, kelle ta vastu võtab. Taluge karistust
kasvatuseks; Jumal kohtleb teid kui poegi, sest mis poeg see on,
keda isa ei kasvata. Ükski kasvatamine, kui see kestab, ei tee
rõõmsaks, vaid kurvaks, aga pärast kannab see õigluse ja rahu
vilja neile, kes seeläbi on õpetust saanud. Sellepärast, ajage
sirgu rammestunud käed ja nõrgaks läinud põlved, tehke sirgeks oma
teed, et lonkaja ei väänaks oma jalga, vaid saaks terveks.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, valgustagu
teie südame silmi,
et te mõistaksite, millises lootuses teid on kutsutud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Teel Jeruusalemma rändas Jeesus linnast linna ja külast külasse
ning õpetas. Ja keegi küsis tema käest: “Issand, kas neid, kes
pääsevad, saab olema vähe?” Aga tema vastas: “Püüdke kõigest
väest, et teie läheksite sisse kitsast uksest, sest paljud – ütlen
ma teile – üritavad, aga ei suuda.
Sest sellest ajast peale, mil kojaisand on üles tõusnud ja ukse
riivi pannud, jääte teie õue seisma, koputama ja ütlema: “Issand,
ava meile!” Aga tema vastab teile: “Mina ei tunne teid, kust te
olete tulnud.” Siis te ütlete: “Me oleme ju sinuga koos söönud ja
joonud, meie tänavail oled sa õpetanud!” Aga tema vastab: “Ma ei
tunne teid, kust te olete tulnud! Jääge minust eemale, kõik teie
ülekohtutegijad.” Ja seal saab olema ulumine ja hammaste kiristamine,
kui te näete Aabrahami, Iisakit, Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala
riigis, aga endid olevat välja tõugatud. Ja inimesi tuleb idast ja
läänest, põhjast ja lõunast, ning istub lauda Jumala riigis. Ja vaata,
on viimaseid, kes saavad esimesteks ja esimesi, kes saavad viimasteks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Me palume Sind, halastav Jumal, et Sinu Kirik, olles ühtsuses kokku kogutud
Sinu Püha Vaimu läbi, võiks ilmutada Sinu väge kõigi rahvaste seas Sinu
nime auks Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 144; 1Ms 32:22-31; 2Kr 4:7-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 47; Ps 48; 2Sm 1:17-27; Ap 14:8-28

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased kirjakohad on meid taas äratavad.
“Issand, ava meile!” Aga tema vastab teile: “Mina ei tunne teid, kust te
olete tulnud.” Siis te ütlete: “Me oleme ju sinuga koos söönud ja
joonud, meie tänavail oled sa õpetanud!” Aga tema vastab: “Ma ei
tunne teid, kust te olete tulnud!” Inimesed, kes arvavad end tundvat Jeesust
võivad olla jäetud ukse taha koos nendega kes Jeesusest pole kunagi hoolinud.
Tundub justkui ebaõiglane? Kas meie ristimistunnistus ei ole vip pääse
paradiisi? Tänastes lugemistes on näiliselt kaks sõnumit. Ühelt poolt öeldakse
meile, et Jumala kuningriigi õnnistused on mõeldud kõigile rahvastele. Teisalt
hoiatatakse meid, et me ei peaks enesestmõistetavaks, et oleme kohale määratud
ja meile on kuninglikul pidusöögil koht valmis. Pigem peaksime püüdma andma oma
parima, et minna sisse „ kitsast uksest “ ( Lk 13:22), see tähendab, et
hoiaksime oma meeled ja südame Jeesusel ja järgiksime tema eeskuju.
Kristus andis oma elu ristil mitte ainult eriti “pühade”, vaid kõigi eest.
Kristuse Ihuna on Kirik kutsutud olema vastutulelik, kogukond, mis on avatud
kõigile inimestele. Alati, kui selle liikmed võtavad omaks mõtteviisi milles
arvatakse endal olevat õigus ning tõugates teisi eemale pühakojast, palvest
või lihtsalt uudishimust Jumala vastu, reedame oma ristimisel antud tõotuse.
Kui võtame omaks sellise lähenemise võib meid oodata ebameeldiv üllatus, kui
kord koputame uksele ja avastame, et meid on välja arvatud, samal ajal kui sisse
lastakse inimesed, kellest me seda kõige vähem ootasime. Jeesus hoiatab:
“Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks ja esimesi, kes saavad viimasteks.”
Mida see meie jaoks tähendab? Meie kutseks on püüda siseneda kitsast uksest.
Pinguta! Kitsast uksest sisenemiseks on vaja pingutust ja Jeesus rõhutab, et
paljud ei viitsi või soovi seda saavutada. Antiikajal oli sünagoogis sageli suur
uks, mille kaudu astusid sisse kõrge staatusega inimesed, ja kitsas uks, mille
kaudu astusid sisse madalama staatusega inimesed, ning sellise kujundi kasutamine
Jeesuse poolt viitab üleskutsele olla koos nendega, kes võivad olla küll vähemuses,
kuid elavad tõeks Jumala armu ja õpetust. Pigem viitab Jeesus sellele kuidas
meie teostame oma usku ja õiglust. Sellele juhib tähelepanu heebrea kirja autor,
lõigus mida kuulsime. Meie ristimistunnistus annab meile vastutuse tunnistada kogu
maailmale Jumala au ja õiglust. Meid kutsutakse muutma oma hoiakuid ja tavasid,
vältima suurt ust ja nägema vaeva, et siseneda kitsast uksest koos Kristuse ja
Tema jüngritega. Me peaksime jätma Jumala otsustada, kes taevasse saab. See ei ole
tänane küsimus, millele me peaksime vastama. Meid peaks huvitama see, mida Jumal
meilt ootab? Ma usun, et igasühes meis on olemas vastus sellele küsimusele,
olenemata sellest kas tahame seda kuulda/teada või mitte. Au olgu Jumalale kõrges!
Toogem Talle seda oma eluga. Aamen.

KUNINGRIIGIAJA XX PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Neil päevil, kui kaldealased olid vaarao sõjaväe eest Jeruusalemma
maha jätnud, ütlesid kuninga ametikandjad kuningale: “See mees –
Jeremia – tuleb hukata, sest ta teeb oma sõnadega jõuetuks need
sõjamehed, kes siia linna on alles jäänud, ja laseb lõtvuda kogu
rahva kätel. Tema ei otsi sellele rahvale rahu, vaid õnnetust!” Ja
kuningas Sidkija vastas: “Vaata, see mees on teie meelevallas ja
kuningas ei suuda teha midagi teie vastu”. Ja nemad võtsid Jeremia
kinni ja heitsid ta kuningapoeg Malakia kaevu, mis asus
vahtkonnaõues. Nad lasid Jeremia köitega alla. Kaevus ei olnud
vett, oli ainult muda, ja Jeremia vajus mudasse. Aga etiooplane
Ebed-Melek, üks kuninga õukondlaste hulgast, ütles kuningale:
“Minu isand ja kuningas, need mehed on kurja teinud prohvet
Jeremia vastu, kui nad ta kaevu heitsid, et teda seal surnuks
näljutada, sest linnas ei ole enam leiba”. Siis andis kuningas
etiooplasele Ebed-Melekile käsu prohvet Jeremia kaevust välja
tõmmata, enne kui ta sureb.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, rutta mulle appi!
Pikisilmi ma ootasin Issandat
ja ta tuli mulle appi ning võttis mind kuulda.
Tema tõmbas mind välja õuduse august ja porimülkast,
seadis mu jala kindlale kaljule ja muutis kindlaks mu sammu.
Tema seadis minu suhu uue laulu,
kiituselaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja kummardavad aukartuses
ning hakkavad lootma Issanda peale.
Ma olen vilets ja vaene,
aga Issand kannab minu eest hoolt.
Sina oled minu abimees ja päästja.
Mu Jumal, ära viivita.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, rutta mulle appi!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Heitkem enestelt kõik koorem ja patukütked ning jookskem
püsivusega meile määratud võidujooksu. Vaadakem üles usu
Alustajale ja Täidesaatjale, Jeesusele, kes ei hoolinud häbist ja
sai osa ristilöömisest temale seatud rõõmu asemel. Aga nüüd on ta
istet võtnud Jumala troonist paremal pool. Mõelgem siis temale,
keda patused on nii raskelt taga kiusanud, et te ei läheks tuimaks
ega kaotaks julgust. Sest vereni välja ei ole teie veel patu vastu
võidelnud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Sinu sõnad, Issand, rõõmustavad südant
Sinu käsk on silmade valgus!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Tuld olen ma tulnud viskama maailma
üle, ja ma tahaksin, et see oleks juba süttinud! Ristimisega peab
mind ristitama, ja ma olen rõhutud, kuni see pole veel lõpule
viidud. Kas arvate teie, et ma olen tulnud maailmale rahu tooma?
Ei, ütlen ma teile – mitte rahu, vaid riidu, sest nüüdsest peale
saab viie majaelaniku vahel lahkmeel valitsema. Kolm on kahe vastu
ja kaks kolme vastu. Isa on poja vastu ja poeg isa vastu. Ema
tütre vastu ja tütar ema vastu. Ämm minia vastu ja minia ämma vastu.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal, Kes Sa oled andnud oma ainusündinud Poja meile
nii patuohvriks kui ka jumalakartliku elu eeskujuks:
palin anna meile armu, et me alati tänuga vastu võtaksime Tema
hindamatut armu ja püüaksime iga päev järgida Tema püha elu õnnistatud
samme oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 91; 1Ms 28:20-22; 2Kr 4:7-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 93; Ps 96; 1Sm 31; Ap 13:1-3,14-31,38,44-49

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased kirjakohad on meid äratavad. Kõik
mida me ootame, armastus, hoolimine, nii sisemine kui ka väline rahu ja
kindel usk, et Jumala halastus on alati meiega on justkui ümberpööratult
meieni toodud. Jumala Poeg, Keda nimetame Rahuvürstiks, ütleb siin, “Kas
arvate teie, et ma olen tulnud maailmale rahu tooma?” Jeesus õpetas meile
kuidas elada Jumala lastena Tema Kuningriigis. Seal kehtivad teistsugused
reeglid, seades vaesed ja unustatud esikohale, selle asemel et neid süüdistada
või karta, andes olulise koha inimestele, keda ülejäänud maailm võib isegi
probleemseks pidada, pidades armastust olulisemaks kui väliselt oma
religiooni suunistele allumist. See “taevariik maa peal”, on keeruline
ja põhjustab konflikte paljude teiste inimeste poolt seatud eluviisiga. Pangem
tähele esimesest lugemisest prohvet Jeremiat, kes kuningaile ei kuulutanud seda
mis nende kõrvad kuulda tahtsid. Tema kannatas palju, nii vangistust,
peksu kui ka alandust. Kuuldud lõigust edasi lugedes tuleb kuningas
Sidkija ja prohvet Jeremia kahekõne: Ja kuningas Sidkija läkitas sõna ning
laskis tuua prohvet Jeremija enese juurde,…; ja kuningas ütles Jeremijale:
„Ma tahan sinult küsida ühte asja,
ära salga mulle midagi!” Aga Jeremija vastas Sidkijale: „Kui ma sulle midagi
avaldan, kas sa siis tõesti mind ei tapa? Aga kuigi ma sulle nõu annaksin,
sa ei kuulaks mind!” Teises lugemise üleskirjutaja toob meieni olulise
teadmise ja eeskuju: Vaadakem üles usu Alustajale ja Täidesaatjale,
Jeesusele, kes ei hoolinud häbist ja sai osa ristilöömisest temale seatud
rõõmu asemel. Täna oleme meiegi siin, et saaksime osa Jumala armust ja
andestusest. Ometi, kas oleme valmis ka tänuga vastu võtma seda mis meie
kõrvu ja silmi ei rõõmusta? Vahel tundub nii iseenesest mõistetav, et
me ei jäta pühapäeval Kirikusse tulemata, võtame palvehetke igas päevas
ja loeme pühakirja. Nagu paljudel kristlastel enne meid, pole ka meie
elu täis pidevat rõõmu ja mugavust. See õpetab meile, et tõesti, ilma
Jumala ettehoole ja abita ei saa me midagi head. Kirikus käimine ja usus
elamine ei ole meie tugevus, vaid Jumala abi ja armu igatsus meie eludes.
Mida see meile tähendab? Me usume, et Jumala Kuningriik on juba siin
maa peal kõikide usus kristlaste läbi, ja ka taevas koos kõikide pühadega
Kiriku ühtsuses. Kirjast heebrealastele kuulsime: “Heitkem enestelt kõik
koorem ja patukütked ning jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu.”
Jeesus ütles Ev-s “Tuld olen ma tulnud viskama maailma üle, ja ma tahaksin,
et see oleks juba süttinud!” Püha Kirik on tules alati näinud puhastumise
sümbolit. Parim näide on muidugi nelipüha sündmus, Püha Vaimu laskumine
tulekeeltena apostlite peale ja me kõik teame selle tulemust. Misjonitöö
läbi Kiriku juhituna Jumala armust. Nõndasamamoodi oleme ka meie pidevas
kasvus pühaduse poole. Jumala kuningriigi alamatena üha paremad ja egokesksusest
liikumas Jumalale au toomise rõõmu. Sageli toob see mittemõistmist ja
isegi erimeelsust uskmatutega. Mida saame meie teha? Palvetada.
Rohkem palveks aega võtta. Sageli on palve, meie elu kõige olulisem hetk
jäetud tahaplaanile, sest nii palju on teha. Õppige palvetama ka pärast
kannatusi. Palve on meile, kristlastele, nii oluline. Me ei saa ilma
palveta elada täisväärtuslikku elu Jumala lapsena. Kui tuleme täna
armulauale, hoidkem alati meeles, et Jumal läbi Kristuse Püha Vaimu
väes annab meile vaimse jõu, mida vajame, et elada Kristuse omana.
Me ei tohi kunagi kaotada midagi, mis tuleneb ühendusest oma Jumala,
oma maise maailma ja Jumala riigiga. Aidaku selles meid kõigeväeline
Jumal. Aamen.

Kuningriigiaja XIX pühapäev c aastal

Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:
See öö, mil lapsukesed hukka saadeti, kuid üks neist pääses, oli
meie isadele ette kuulutatud, et nad oleksid julged ja teaksid
seda, mis neile oli tõotatud. Aga rahvas ootas ju õigete pääsemist
ja vaenlaste hukku, sest millega sa vaenlast karistasid,
sellesamaga ülendasid sa meid, keda sa oled kutsunud. Heade pühad
lapsed tõid salaja oma ohvrid ja määrasid jumaliku seadusega
üksmeelselt kindlaks, et pühad peavad jagama ühtmoodi nii hüvesid
kui ohte, kui nad juba kord isade kiituselaule on laulnud.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on ära valinud!
Hõisake Issandas, teie õiged,
vagadel on kohane laulda kiituselaulu.
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,
rahvus, kelle tema on endale pärisosaks valinud.
Vaata, Issanda silm on kõigi nende üle,
kes teda kardavad ja ootavad tema heldust,
et ta vabastaks nende hinge surma küüsist
ja hoiaks nad elus näljaajal.
Meie hing loodab Issanda peale,
tema on meie kilp ja abimees.
Olgu sinu halastus, Issand, meie üle,
sest me ootame sind pikisilmi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on ära valinud!

Teine lugemine kirjast Heebrealastele:
Usk on kindel usaldus selle vastu, mida loodetakse. Veendumus
selles, mida ei nähta. Ja usu pärast jäi Aabraham kuulekaks, kui
teda kutsuti minema sinna maale, mille ta pidi pärisosaks saama.
Ja ta läks teele, ilma et ta oleks teadnud, kuhu ta läheb. Usu
pärast asus ta elama tõotatud maale, otsekui võõrale maale. Seal
elas ta telkides ühes Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama tõotuse
kaaspärijad. Sest ta ootas tugevate alusmüüridega linna, mille
ehituse meister ja ehitaja on Jumal. Usu läbi sai Saara väe
suguvõsa rajamiseks, hoolimata oma kõrgest east, sest ta pidas
ustavaks teda, kes ta oli tõotuse andnud. Sellepärast sündiski
ühestainsast, pealegi raugenud jõuga, mehest palju – nii palju
nagu tähti taevas, äralugematul hulgal nagu liiva mere ääres.
Ometi surid nad kõik, ilma et tõotused oleksid täide läinud. Nad
nägid ja tervitasid neid tõotusi üksnes kaugelt ning tunnistasid
end olevat maa peal “võõrad ja majalised”. Kuid kes nii räägivad,
annavad mõista, et nad otsivad kodumaad suure hoolega. Kui neil
oleks olnud meeles see maa, kust nad teele läksid, siis oli neil
küllalt aega selleks, et tagasi pöörduda. Aga nüüd ihkavad nad
paremat, see on, taevast kodumaad. Sellepärast pole Jumalal häbi
lasta end hüüda nende Jumalaks, sest tema on nendele linna
valmistanud. Usu pärast on Aabraham, siis kui teda proovile pandi,
viinud ohverdada Iisaki – oma ainusündinu, kellest oli tõotatud.
Kelle kohta oli öeldud: “Sinu sugu saab Iisakist alguse”. Oli tal
ju kindel lootus selle peale, et Jumal võib tema poja ka surnuist
üles äratada. Sellepärast ta saigi Iisaki tagasi, ning see on
ettetähenduseks. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Olge alati valvel ja palvetage,
et te võiksite astuda inimese Poja ette!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Ära karda, sa väikene karjake, sinu
Isa annab kuningriigi hea meelega sinu kätte. Müüge ära, mis teil
on, ja andke see almusteks. Tehke endale kukrud, mis ei kulu, ja
muretsege endale taevane varandus, mis ei kahane – mida varas ei
leia ega koi ei riku. Sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.
Teie niuded olgu vöötatud ja teie lambid põlegu. Olge inimeste
sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta
tulles koputab, võiksid nad talle kohe avada. Õndsad on need
sulased, keda isand tulles valvamas leiab. Tõesti ma ütlen teile:
ta vöötab ennast, paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib
neid. Ja tulgu ta teisel või kolmandal öövalvekorral – kui ta
leiab nad valvamas, siis õndsad on need sulased. Mõtelge sellele:
kui peremees teaks, missugusel tunnil varas tuleb, siis ta ei
laseks oma kotta sisse murda. Olge siis teiegi valmis, sest
inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei oska arvata.”
Aga Peetrus ütles: “Issand, kas sa räägid seda mõistujuttu meile
või kõikidele?” Ja Issand ütles: “Kes on siis ustav ja mõistlik
majapidaja, kelle isand paneb andma oma pererahvale õigel ajal
kõike, mis neil eluks vaja? Õnnis on sulane, kelle isand tulles
leiab tööd tegemas. Tõesti ma ütlen teile, ta paneb tema
valitsejaks kõige oma vara üle. Aga kui see sulane mõtleb oma
südames: “Mu isand jääb kauaks ära,” ja hakkab peksma sulaspoisse
ja teenijatüdrukuid; kui ta sööb ja joob pidutsedes ning purjutab.
Siis tuleb selle sulase isand päeval, mil ta ei oota, ja tunnil,
mida ta ei tea, ning laseb ta tükkideks raiuda ja määrab ta
uskmatute sekka. See sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, kuid
ei valmistanud ennast ega teinud oma isanda tahtmise järgi, saab
palju hoope. Kes aga oma isanda tahtmist ei teadnud, kuid tegi mis
karistust väärt, see saab vähe hoope. Igaühelt, kellele on palju
antud, sellelt nõutakse palju tagasi, ja kelle hoolde on palju
usaldatud, selle käest nõutakse veel rohkem.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Anna meile, Issand, palume Sind, vaimu alati mõelda ja teha seda,
mis on õige, et meie, kes me ilma Sinuta ei saa eksisteerida,
Sinu läbi võiksime elada Sinu tahte järgi;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 84; 1Ms 24:1-27; Ef 5:21-33

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 148; Ps 150; 1Sm 26:1-7,12-17,21-25; Ap 12:1-17

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Kuuldes tänaseid lugemisi paneme tähele,
et need on justkui eraldiseisvad tekstilõigud. Esimene lugemine Tarkuse
raamatust tundub laiemast kontekstist välja võtuna üsna omanäoliselt.
See pärineb raamatu lõpust ja on “kindla võidu” stiilis mõtisklus iisraeellaste
Egiptusest lahkumise üle. See konkreetne lõik näib kujutavat iisraellasi
paasapüha tähistamas vahetult enne 40 aastast rännakut. Nad laulavad
kiituslaule suure kindlusega, uskudes, et Jumalalt saadud tõotused
(kasutatus on sõna “vanded”) täituvad. See tähendab, et nad on pääste “teel”,
mis pole veel saabunud, kuid on usu kaudu kindlad, et Jumala ustavuses
nad jõuavad eesmärgini, nad sarnases olukorras ustavatega, kellest
kuulsime kirjast Heebrealastele. Teises lugemises on meile tuttav lause:
Usk on kindel usaldus selle vastu, mida loodetakse. Veendumus selles, mida
ei nähta. Selle teksti kirjutaja toob meile näite Jumala lubadusest Aabrahamile,
et maa (Kaananimaa: Palestiina), kus ta rändas, antakse temale ja tema
järeltulijatele. Kuid Aabraham ei saanud seda maad kunagi täielikult ja
oma omandisse. Kogu oma elu elas ta seal rändajana, teisiti öeldes võõrana,
uskudes Jumala lubadusse tõelisest kodumaast. Selles on selge vihje
kristlastele. Usu kaudu Jumala tõotusse tunnevad usklikud, et nende tõeline
kodumaa on taevas, mis annab praegusele elule maailmas rändaja olukorra.
Mõned kristlased on läinud isegi nii kaugele äärmusesse surutuna, et see
tekitab võõrandumise praegusest elust, püüdes taga ajada ideed elust pärast
surma. Kuid see pole selle teksti tegelik mõte, mis keskendub pigem Jumala
heldusele. See tähendab, et me võtame selle maailma asjad vastu tänuga,
pidades neid palju suuremate taevaste kingituste märkideks ja tagatisteks.
Evangeelium toob meieni tõeliselt olulise „aarde“, mis on taevas, ja just see,
mille Jumal kavatseb meile anda. Sellepärast kutsutakse meid üles valvsusele.
Nagu sulased, kes ootavad oma isanda tagasitulekut, oleme ka meie vastutavad
ja aruandekohustuslikud eelkõige Jumala aga ka Kiriku ees.
Mida see kõik meile tähendab? Tänaseid lugemisi ühendab ehk kõige enam
Jeesuse öeldud lause: Ära karda, sa väikene karjake, sinu Isa annab
kuningriigi hea meelega sinu kätte. Kreeka keelne sõna viitab tegelikult
millelegi enamale: on kasutatud sõna “otsustanud”, see tähendab: „teie
Isa on otsustanud teile anda kuningriigi.“ See aga on suur vastutus meile.
Arusaam Jumalast kui sellest, kelle ees me vastutame, ei ole vastuolus
arusaamaga Jumalast kui Isast, kes on „otsustatud“ meile kuningriigi anda.
Just seetõttu, et kaalul on selline rikkus, on meie vastutus tõsine.
Jumalik halastus ei ole kahtluse all. Peaksime tähelepanu pöörama enda
võimele ja valmisolekule vastu võtta seda, mida Jumalal on meile varuks pandud.
Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal.

KUNINGRIIGIAJA XVIII PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine Koguja raamatust:
“Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja, “tühisuste tühisus, ja kõik on
otsekui tuuleõhk. Kõik, mis inimesel on, tuleb tema tarkusest,
teadmisest ja oskusest, kuid ometi peab ta kõik jätma inimesele,
kes pole selle kallal mingit vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja
väga paha. Sest mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast ja tööst –
kõigest, millega ta teeb endale tüli päikese all. On ju kõik
tema päevad täis kannatust ja tema tööst tuleb pahameelt, nii et
ööselgi ei saa tema süda rahu, ja tühine on tema töö.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kui te kuulete Issanda häält, ärge paadutage oma südant!
Tulgem, hõisakem Issanda ees,
rõkakem rõõmust oma päästekalju poole!
Tulgem tema palge ette tänamisega,
laulgem temale kiituselaule.
Tulgem, kummardagem ja põlvitagem,
heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette.
Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas,
tema lambad, keda ta juhib oma parema käega.
“Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südant,
nii nagu Meribas, nagu Massa päeval kõrbes.
Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind proovile,
kuigi nad said näha minu vägevaid tegusid.”
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kui te kuulete Issanda häält, ärge paadutage oma südant!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, kui te juba olete kord ühes Kristusega üles tõusnud, siis
otsige seda, mis on kõrges, kus Kristus on istumas Jumala paremal
käel. Püüdke selle poole, mis on taevas, mitte selle poole, mis
maa peal. Sest te olete surnud, aga teie elu on ühes Kristusega
Jumalas varjatud. Ja kui Kristus – teie elu – saab avalikuks, siis
ilmute teiegi koos temaga kirkuses. Sellepärast suretage enestes
see, mis on maine: kõlvatus ja häbitus, kired ja himud ning ahnus,
mis on ebajumalateenistus. Ärge valetage üksteisele, sest te olete
end lahti riietanud vanast inimesest ja tema tegudest ning olete
end rüütanud uue inimesega, kes saab uueks Jumala näo järele, et
teda ära tunda. Kui see sünnib, siis pole enam ei juuti ega
kreeklast, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, umbkeelset,
sküüti, orja ega vaba, vaid Kristus on kõik kõikide sees.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Olge ärkvel ja valvake,
sest Inimese Poeg tuleb tunnil,
mida teie ei oska ära arvata!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal ütles keegi rahva seast Jeesusele: “Õpetaja, ütle mu
vennale, et ta jagaks minuga päranduse.” Aga Jeesus ütles talle:
“Inimene, kes on seadnud mind teie üle kohtumõistjaks või
jagajaks.” Ja ta ütles neile: “Vaadake ette ja hoidke end
igasuguse ahnuse eest, sest ka külluses ei saa kellegi elu olenema
sellest, mis tal on.”
Ja ta rääkis neile tähendamissõna ning ütles: “Ühe rikka mehe
põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta arutles endamisi nõnda:
“Mis ma nüüd teen? Mul ei ole kohta, kuhu võiksin oma vilja
koguda.” Ja ta ütles: “Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja
ehitan suuremad, kogun neisse oma vilja ja muu vara ning ütlen oma
hingele: Hing, nüüd on sul palju head tagavaraks paljudeks
aastateks – puhka, söö ja ole rõõmus.” Aga Jumal ütles talle:
“Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult sinu hing! Kellele jääb
kõik see, mida oled soetanud.” Nõnda on lugu inimesega, kes kogub
endale tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oh Issand, me palume Sind, lase oma lakkamatul halastusel puhastada
ja kaitsta Sinu Kirikut, ja kuna see ei saa ilma Sinu toetuseta
turvaliselt püsida, siis hoia seda igavesti Oma abi ja headusega;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 40:1-16; 1Ms 22:1-18; Hb 6

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 24; Ps 29; 1Sm 17:1-11,32,40-50; Ap 11:19-30

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Esimene lugemine Koguja raamatust osutab
otseselt kõige olulisemale teemale tänapäevases maailmas. Inimelu lühidus
ja selle paratamatu lõppemine surmaga muudab rikkuse nimel töötamise ja
rügamise „tühiseks“: see tähendab millekski mõttetuks. Ahnus (pleonexia)
on üks nn. surmapattude loetelus ja ap. Pauluse sõnul kuulub vanasse,
pöördumiseelsesse eluviisi, millele usklikud on nüüd ristimise kaudu „surnud”.
Nad jagavad nüüd Issanda ülestõusnud elu. Paulus ei pea silmas, et usklikud
peaksid mängima taevast elu, olles justkui ära lõigatud praeguse maise
elu reaalsusest. Pigem peaks tunne tohutust väärikusest, mis meil juba
alateadvuses ja mõttes on, muutma meie elustiili ja väärtusi. Luuka
evangeeliumis rõhutatakse jüngriksolemise rikkusele, eelkõige Jumala ja
kaasinimestega kooselu täiusele – seatud takistust. Probleem ei seisne
mitte niivõrd rikkuses endas, kuivõrd soovis omada aina rohkem ja rohkem,
mida kasutatud sõna pleoneksia all täpselt mõeldaksegi. EV tähendamissõna
ajendiks on mehe palve, kes soovib, et Jeesus sekkuks tema ja ta venna
vahelisesse vaidlusse pärandi jagamise üle. See palve ei ole ebamõistlik,
kuid näitab, kuidas esmalt maiste asjadega tegelemine viib inimesed eemale
kõige olulisemast – igavese õndsuse igatsusest. Hirm tuleviku ees on
tõenäoliselt igalühel meist olemas. Sageli me ei tea mis toob homne,
või mis juhtub 5, 10 aasta pärast. Oma maise elu kindlustamine ei ole
patt. Ometi seda tehes ei tohi kunagi unustada Jumalat, kes on kogu oleva
allikas ja andja. Aga Jumal ütles talle: “Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse
sinult sinu hing!” „Hing“ viitab põhimõtteliselt elule endale, kuid
kindlasti on sellel ka inimeseks olemise alatoon: „kui palju te inimesena
väärt olete“. Seda küsib Jumal Temaga koos elu rikkuste nautimise võimekuse
osas. Mida tänased lugemised meile õpetavad? Ainus tõeline turvalisus
on olla “rikas Jumalas.” See on nii, sest suhe Jumalaga läbi Kiriku on
ainus suhe, mis suudab kanda meid igaviku rõõmu. Kõige enam tähendab
Jumalas rikas olemine seda, et Jumal elab ja kuulub meie ellu. Inimene,
kes on rikas Jumalas, on alati seadnud Jumala oma elus esikohale.
See algab südamehoiakust, mis ei näe end mitte millegi omanikuna, vaid
pigem Jumala poolt meile usaldatud andide hoidjatena. Jumalas rikas inimene
on tänuliku südamega, hinnates iga väikest asja elus. Jumalas rikas inimene
ei ole murest ja ärevusest koormatud, vaid usub, et Issand, Kes on nii
mitmel viisil meid hoidnud, ei hülga meid täna ega tulevikus.
See usk annab meile energiat paljude raskustega toimetulekuks elus; see
aitab meil näha asjade positiivset külge ka elu kõige raskemates olukordades.
Hoidkem end Jumala abiga kinni hoidma suurimast varandusest – lootusest
Jumala ettehooldusele nii selles kui ka tulevases elus. Aamen.

26. juulil 2025.a. osales patriarh lord dr Heigo Ritsbek koos abikaasa Üllega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku emerituurpeapiiskop Andres Põderi ja ta abikaasa Marje kulpulma tähistamisel Pärnus Eliisabeti kirikus.

26. juulil k.a. oli Anglokatoliku Kiriku patriarh dr Heigo Ritsbek koos abikaasa Üllega Pärnus Eesti Baptistiliidu emeriitpresidendi dr Joosep Tammo 75. juubelil ning andis talle üle kingituse.

27. juulil 2025 toimus Pärnus luterliku emeriitpiiskopi Andres Põderi ja ta abikaasa kuldpulma tähistamine Eliisabeti kirikus.

Vasakult: Silja Mägi, Herbert Murd, Heigo Ritsbek, Ülle Ritsbek

Kuningriigiaja XVII pühapäev c aastal

Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Neil päevil ütles Issand Aabrahamile: “Kaebehääl Soodoma ja
Gomorra pärast on valjuks tõusnud – jah, nende patud on väga
rasked. Seepärast lähen ma alla ja vaatan järele, kas nad on
teinud nii, nagu kaebehääl minuni kostis. Seda tahan ma teada.”
Ja kolm meest seadsid end Aabrahami juurest Soodoma poole teele.
Aga Aabraham seisis ikka veel Issanda ees, astus lähemale ja
ütles: “Kas tahad sa tõesti õige ühes jumalatuga hävitada?
Võibolla on linnas viiskümmend õiget, kas sa tahad siis needki
hävitada ega anna sellele paigale andeks viiekümne õige pärast,
kes on linnas? Sa ei saa ju ometi hävitada õigeid ühes
jumalatutega, et õigete käsi käiks samamoodi kui jumalatutel. Sa
ei saa ju teha nõnda! Kas maailma kohtumõistja ei peaks tegema
õigust?” Ja Issand ütles: “Kui ma leian Soodoma linnast
viiskümmend õiget, annan ma nende pärast kogu paigale andeks.”
Aga Aabraham vastas ja ütles: “Vaata, ma olen siiski nõuks võtnud
Issandaga rääkida, kuigi ma olen põrm ja tuhk. Mis saab siis, kui
viiekümnest õigest viis puudu jääb. Kas tahad sa siis nende viie
pärast hävitada kogu linna?” Ja ta vastas: “Ma ei hävita, kui ma
sealt leian nelikümmend viis õiget.”
Aga Aabraham jätkas: “Võibolla leidub seal nelikümmend õiget?” Ja
ta vastas: “Siis ei tee ma seda neljakümne pärast.” Kuid Aabraham
ütles: “Ärgu süttigu põlema Issanda viha kui ma räägin: Võibolla
leidub seal kolmkümmend?” Ja ta vastas: “Ma ei tee seda, kui ma
leian sealt kolmkümmend.” Seepeale Aabraham ütles: “Vaata, ma olen
siiski nõuks võtnud Issandaga rääkida: Võibolla on seal
kakskümmend?” Ja ta vastas: “Ma ei hävita kahekümne pärast.” Ja
veel korra küsis Aabraham: “Ärgu süttigu põlema Issanda viha, kui
ma veel üksainuks kord räägin: Võibolla on seal ainult kümme
õiget?” Ja Issand vastas jälle: “Siis ei hävita ma kümne pärast.”
Ning kui Issand oli kõneluse Aabrahamiga lõpetanud, läks ta edasi.
Aabraham pöördus aga koju tagasi.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kui ma Sinu poole hüüdsin, võtsid Sa mind kuulda!
Ma tänan sind kogu südamest,
inglite ees ma laulan ja mängin sinule.
Sinu templi poole ma langen silmili
ja kiidan kõrgeks su nime sinu helduse ja ustavuse pärast.
Sest kõrgeks üle kõige
oled sa tõstnud oma nime ja tõotuse.
Kui ma sinu poole hüüdsin, võtsid sa mind kuulda
ja rohkendasid mu hingejõu.
Tõesti, Issand on kõrge ja näeb madalat,
aga kõrgi ta tunneb ära juba kaugelt.
Kuigi ma kõnnin suure kitsikuse keskel, hoiad sina mind elus
ja sa sirutad oma parema käe mu vaenlaste viha vastu.
Sinu parem käsi aitab mind,
Issand ise viib minu eest kõik lõpule.
Issand, sinu heldus kestab igavesti,
ära jäta oma kätetööd.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kui ma Sinu poole hüüdsin, võtsid Sa mind kuulda!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, koos Kristusega olete teie maetud ristimises, milles teid
ka ühes temaga üles äratati, sest te uskusite Jumala väesse. Jumal
on Kristuse surnuist üles äratanud ning teid, kes te olite surnud
patu ja oma ümberlõikamata ihu tõttu. Kuid sellegi on Jumal
Kristusega koos elavaks teinud ja meile kõik meie patud andeks
andnud. Tema on meie võlakirja kehtetuks teinud, samuti kõik
seaduse sätted, mis olid meie vastu. Ja selle võlakirja on ta
kõrvaldanud ning naelutanud risti külge.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Mina olen teid nimetanud oma sõpradeks,
sest teile olen ma ilmutanud kõik, mis ma oma Isalt olen kuulnud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kord oli Jeesus ühes paigas palvetamas. Ja kui ta oli lõpetanud,
ütles üks tema jüngritest temale: “Issand, õpeta meidki palvetama,
nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!” Tema aga ütles neile:
“Kui te palvetate, siis öelge: Isa, sinu nimi olgu pühitsetud,
sinu riik tulgu. Meie igapäevast leiba anna meile ikka ja anna
meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes
on meile võlgu. Ja ära lase meil sattuda kiusatusse.”
Ja ta ütles neile: “Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja ta
tuleks tema juurde ja ütleks: “Sõber, laena mulle leiba, sest üks
mu sõpradest on teelt tulnud minu juurde ja mul ei ole midagi
talle pakkuda…” – kas saaks keegi teie seast vastata: “Ära tüüta
mind, uks on juba riivis ja minu lapsed on ühes minuga voodis. Ma
ei saa tõusta ja sulle anda.” Ma ütlen teile: kui ta ei tõuseks
teisele leiba andma sõpruse pärast, siis tõuseks ta ometi tema
pealekäimise pärast, ning annaks talle niipalju kui tal vaja.
Ja ka mina ütlen teile: paluge, siis teile antakse, otsige, siis
te leiate, koputage, ja teile tehakse lahti. Sest kes palub, see
saab, kes otsib, see leiab, kes koputab, sellele avatakse.
Missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks temale
mao, või kui ta palub muna, annaks temale skorpioni. Kui nüüd
teie, kes te olete kurjad, oskate anda head oma lastele, siis kui
palju enam annab taevane Isa Püha Vaimu neile, kes teda paluvad.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oh Jumal, kõigi Sinule lootjate kaitsja, Kelleta pole miski vägev,
miski pole püha: palun, olles meie valitseja ja teejuht, suurenda
ja mitmekordista meile oma halastust, et me võiksime läbida ajalikku
nii, et me lõpuks ei kaotaks igavikku; Jeesuse Kristuse, meie Issanda
läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,
igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 1; Ps 121; 1Ms 17:1-8; Hb 11:1-16

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 97; Ps 98; 1Sm 11; Ap 9:1-20

Kuningriigiaja XVI pühapäev c aastal

Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Sel ajal ilmutas Issand ennast Aabrahamile Mamre tammikus, kui ta
istus telgi ukse ees kõige palavamal päevaajal. Ta tõstis oma
silmad üles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid ta ees. Ja
nähes neid, tõttas ta telgi ukse juurest neile vastu ja kummardas
maani ning ütles: “Issand, kui ma sinu silmis armu leian, siis ära
mine oma sulasest mööda! Toodagu nüüd pisut vett, peske jalgu ja
nõjatuge puu alla! Ma toon palukese leiba, kinnitage südant, enne
kui edasi lähete, kui juba kord olete oma sulase kaudu käimas!” Ja
nemad vastasid: “Tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!”
Ja Aabraham tõttas telki Saara juurde ning ütles: «Võta ruttu kolm
mõõtu nisujahu, sõtku ja tee kooke!» Ja Aabraham jooksis karja
juurde, võttis ühe noore ja ilusa vasika, andis poisi kätte ja see
tõttas seda valmistama. Ja ta tõi võid, piima ja vasika, mis oli
valmistatud, ja pani nende ette; ta ise seisis nende juures puu
all, kui nad sõid. Siis nad küsisid temalt: “Kus su naine Saara
on?” Ja ta vastas: “Seal telgis.” Siis üks neist ütles: “Ma tulen
sinu juurde kindlasti tagasi aasta pärast samal ajal, ja vaata,
su naisel Saaral saab olema poeg!” See on Jumala sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Issand, kes tohib olla külaline Su telgis!
See, kes elab laitmatult ja on õiglane,
räägib tõtt oma südamest;
kes ei peksa keelt ega tee teisele kurja
ega laima oma ligimest.
Kelle silmis on nurjatud põlgust väärt
kuid au sees need, kes kardavad Issandat;
kes annab vande enda kahjuks,
aga oma vannet ei murra.
Kes ei anna oma raha laenuks
selleks, et kasu saada,
ega võta süütu vastu altkäemaksu.
Kes nii teeb, ei kõigu iialgi!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, kes tohib olla külaline Su telgis!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, ma olen rõõmus oma kannatuste üle, mida ma teie hüvanguks
olen talunud. Kristuse ihu – see on kiriku – pärast täidan ma oma
maises elus tema kannatuste mõõdu, sest ma teenin kirikut selle
ameti kaudu, mille Jumal on minu kätte usaldanud. Selles ametis
viin ma Jumala Sõna teie juures täide, kui ma kuulutan teile
sellest saladusest, mis oli varjul muistsete aegade põlvkondade
eest, nüüd on aga pühadele ilmutatud. Sest Jumal tahtis neile
näidata, kui rikkalikuks ja ülevaks on see saladus rahvaste seas
saanud – Kristus on teie seas, temas on lootus ja kirkus ning teda
me kuulutamegi, et manitseda iga inimest ja õpetada talle kõike
tarkust, et kõiki koos Kristusega täiuslikkusele juhtida.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Sõna on lihaks saanud ja elanud meie keskel.
Kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis ta väe saada Jumala lasteks!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tuli Jeesus ühte külasse. Ja üks naine, nimega Marta,
võttis ta oma majas vastu. Martal oli õde, nimega Maarja, ja
temagi istus Issanda jalgade ees ning kuulas tema kõnet. Aga
Martal oli tegemist mitmesuguste talitamistega. Siis tuli ta
Jeesuse juurde ja ütles: “Kas sa ei hooli sellest, et minu õde
laseb mul üksinda tööd teha, ütle talle ometi, et ta mind aitaks.”
Issand vastas talle: “Marta, Marta, sa muretsed ja teed endale
tüli paljude asjadega, kuid vaja on vähe, õieti vaid üht. Ja
Maarja on parema osa valinud, ning seda ei võeta temalt ära.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal, kogu tarkuse allikas, kes Sa tead meie vajadusi
enne, kui me palume, ja meie teadmatust palumisel: me palume sind,
halasta meie nõrkuste ja nende asjade peale, mida me oma väärtusetuse
ja pimeduse pärast ei julge paluda; palun näita meile oma halastust
oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda väärilisuse pärast;
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,
igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 1; Ps 121; 1Ms 17:1-8; Hb 11:1-16

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 97; Ps 98; 1Sm 2; Ap 9::1-20

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Jumalal on meie eludes oluline
koht. Palvetame ja loeme pühakirja igapäevaselt, üritame saada
päev päevalt paremaks inimeseks. Ometi on meil sageli raskusi
tähele panna Jumala armu, kui Ta varjatud kujul tuleb pakkuma
oma õnnistusi. Esimesest lugemisest kuulsime Jumala külaskäiku
Aabrahami kotta ning sooja vastuvõttu ja heldet külalislahkust,
mida Jumal Aabrahamilt saab. Jumal ilmub kolme võõra mehe
riietes, kes mööduvad Aabrahami telgi eest, kui too keskpäeval
puhkab. Ta ei tunne külalistes Jumalat kohe ära, kuid ta teeb
kõik endast oleneva, et neid oma kodus tervitada ja pakkuda
neile parimat, et neil end mugavalt tunda. Võõrad tulevad Jumala
erilise õnnistusega Aabrahamile ja tema naisele Saarale. Pärast
külalislahkust teatavad võõrad Jumala lubadusest, et Saarale
sünnib poeg. Teises lugemises kutsub püha Paulus meid avama oma
südamed ja meeled ning näitama üles külalislahkust Kristuse
müsteeriumi vastu, mida ta kuulutab, ja samamoodi arendama jagama
külalislahkust, tervitamaks kõiki Kristuses. Evangeeliumi loos
näeme aga, kuidas Marta ja Maarja, Aabrahami jälgedes ilmutavad
külalislahkuse erinevaid vorme teenimise ja kuulamise kaudu.
On oluline tähele panna, et külalislahkus on enamat kui kellegi
õhtusöögile kutsumine. See hõlmab avanemist, vastuvõtmist, andmist,
jagamist, armastamist, eestkostet ja isegi ohvrite toomist.
Me ei saa kuidagi alahinnata Marta rolli tänases EV-s ega seda
tähtsusetuks muuta. Ta õpetas meile, kui oluline on kasutada oma
vahendeid ja andeid Jumala teenimiseks. Ometi peame olema selles
tähelepanelikud, et me ei oleks nii hõivatud ja aktiivsed heade
asjade tegemises, et meie tegevused hakkaksid varjama meie
kuulamis- ja hoolimisvõimet. Mida see meie jaoks tähendab?
Piibli esimesest raamatust, esimesest pt-st loeme: Ja Jumal ütles:
„Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks”(1Ms 1:26). Seega
peaksime nägema Jumalat oma ligimestes ja kohtlema neid nii, nagu
kohtleksime Jumalat ennast, sest Jumal tuleb meie juurde õnnistusi
tooma sageli mitmel varjatud kujul, eriti vaeste ja abivajajate
kaudu. Pole ime, et Jeesus ütleb meile: „Tõesti, ma ütlen teile,
mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest
vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Mt 25:40). Kuid enda
poolt pakutava külalislahkuse juures ei tohi me kunagi unustada
Jumala poolt pakutud külalislahkust armulaual. Jumal Kristuses
katab Vaimu kaudu laua, kingib meile Sõna ja jagab oma Ihu ja
Verd igal pühapäeval. See on eksinute ja patuste kutsumine
oma kirjeldamatusse lähedusse. Aidaku Kõikväeline Jumal meil
näha Teda oma ligimestes, et saaksime anda au Jumalale kõigi
oma voorustega. Aamen.

KUNINGRIIGIAJA XV PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil päevil ütles Mooses Iisraeli rahvale: “Kuula Issanda, oma
Jumala häält ja pea tema käske ja seadusi. Pöördu Issanda, oma
Jumala poole kõigest südamest ja hingest. Sest see on käsk, mille
ma sulle täna annan, mis ei käi üle sinu jõu ega ole sulle
kättesaamatu. See pole kõrgel taevas, et sa peaksid ütlema: “Kes
läheks meie eest taevasse ja tooks selle meile, et me saaksime
seda kuulda ja täita?” See pole ka merede taga, et sa peaksid
ohkama: “Kes küll läheks merede taha ja tooks selle käsu meile, et
me saaksime seda kuulda ja täita?” Vaid see sõna on sulle väga
lähedal – sinu suus ja sinu südames – ning seda saad sa täita.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Oma suures helduses, Issand, võta mind kuulda!
Ma tulen sinu juurde palvega, Issand, sinu hea meele ajal,
oma suures helduses vasta mulle, mu Jumal, minu ustav abimees.
Issand, võta mind kuulda oma armus ja helduses,
oma suure halastuse pärast vasta mulle.
Ma olen viletsuses ja täis valu,
Jumal, Sinu abi kaitsku mind.
Kiituselaulus ma tõstan kõrgeks Jumala nime,
tänulaulus ma ülistan teda.
Vaadake, teie, maharõhutud, ja rõõmustage:
teie süda, kes te nõuate Jumalat taga, jääb elama!
Sest Issand võtab vaeseid kuulda ega põlga ära vangisolijaid.
Kiitku teda nii taevas kui maa, meri ja kõik, mis seal liigub.
Sest Jumal päästab Siioni
ja ehitab Juuda linnad jälle üles.
Tema sulaste järelpõlv pärib maa
ja need, kes armastavad tema nime, jäävad elama.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Oma suures helduses, Issand, võta mind kuulda!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Kristus on nähtamatu Jumala võrdkuju, esmasündinu, kes on sündinud
enne kõike loodut. Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevas ja
maa peal, mis nähtav ja mis nähtamatu, olgu (inglite koorid)
“troonid” või “ülemused”, “valitsused” või “meelevallad” – kõik on
loodud tema kaudu ja tema jaoks. Tema ise on aga enne kõike
loodut, ja kõik, mis püsib, püsib temas ning tema on ihu pea, aga
ihu – see on kirik. Tema on algus, esmasündinu surnute hulgast;
tema on enne kõiki. Sest Jumal on arvanud heaks oma kõiges täiuses
tema sees elada ja lepitada tema läbi enesega kõik – nii
maapealsed kui taevased, siis, kui ta on Kristuse ristivere läbi
rahu teinud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kes mind armastab, see elab minu sõna järgi,
minu Isa armastab teda ja tema juurde me tuleme!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tahtis üks seadusetundja Jeesust proovile panna. Ta
tõusis püsti ja küsis: “Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma
pälviksin igavese elu?” Jeesus ütles talle: “Mis seaduses kirjas
seisab? Kuidas sa sealt loed?” Aga tema vastas: “Armasta Issandat,
oma Jumalat kõigest südamest, kõigest hingest, kõigest jõust ja
kogu mõistusega, ning oma ligimest nagu iseennast.” Siis Jeesus
ütles talle: “Sa oled õigesti vastanud, tee nii ja sa jääd elama.”
Aga tema tahtis veel suuremat õigust kätte saada ja küsis
Jeesuselt: “Kes siis on minu ligimene?” Jeesus vastas: “Üks
inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus röövlite
kätte. Kui need olid ta paljaks röövinud ja teda peksnud, läksid
nad minema ja jätsid ta poolsurnult maha. Juhtumisi tuli keegi
preester sedasama teed, aga kui ta teda nägi, läks ta temast
kaarega mööda. Nõndasamuti ka leviit, kes teda märkas, kuid ometi
edasi läks. Siis aga tuli sama teed üks samaarlane. Kui ta
sellesse paika jõudis ja maaslamajat nägi, hakkas tal temast
kahju; ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja
veini, tõstis ta oma veolooma selga ja viis ta öömajale ning
kandis tema eest hoolt. Aga järgmisel hommikul andis ta
majaperemehele kaks teenarit ja ütles: “Kanna tema eest hoolt, ja
kui sa peaksid veel tema peale midagi kulutama, selle maksan ma
sulle tagasiteel.” Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene
sellele mehele, kes oli sattunud röövlite kätte?” Kirjatundja
vastas: “See, kes tema peale halastas.” Jeesus aga ütles talle:
“Mine siis ja tee nõndasamuti. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Issand, me palume Sinu halastavust, et Sa võtaksid vastu oma rahva palved,
kes saavad Sinu poole pöörduda, ja annaksid neile nii arusaamise kui ka
teadmise, mida nad peaksid tegema, ning ka armu ja väe seda ustavalt täita
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 67; 1Ms 12:1-9; Kl 3;1-9

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 80; 1Sam 9:1-10,18-19,26-10:1; Ap 8:26-40

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tuletab püha Kirik meile meelde,
et need suunised ja käsud mida õpetab pühakiri ja traditsioon on Jumala
Seadus, mis ei ole mõeldud ainult pimesi järgimiseks ja kuuletumiseks,
vaid me peame tõeliselt mõistma selle tõelist tähendust. Me ei saa olla
oma usus pealiskaudsed ja piirduda vaid sõnades teenimisega ega olla
silmakirjalikud selles, kuidas me elame oma kristlikku elu ja kuidas me
järgime Jumala Seadust ja Tema käske. Kõik need seadused, reeglid,
käsud ja ettekirjutused, mida loeme Vanast Testamendist, olid kõik Jumala
poolt seatud selleks, et aidata ja juhtida oma rahvast nende teel tõeliselt
õnnistatud rahvaks. Issanda Jeesuse Kristuse maise elu ajaks olid Jumala
Seadus ja käsud muutunud oma algse eesmärgi ja kavatsuse varjuks.
Kirjatundjad ja variseerid olid rohkem huvitatud sellest, kuidas Seadust
ja käske kõigis selle keerukustes järgiti ja neile kuuletuti, eriti
sajandite jooksul tehtud täienduste ja muudatuste osas, selle asemel, et
tõeliselt mõista nende tähtsust ja eesmärki – õpetada kõigile, kogu
Jumala rahvale, kuidas armastada Teda ja kuidas armastada kaasteelisi
kellega koos liigume taevase rõõmu poole. Apostel Pauluse kirjast, kuulsime,
kuidas apostel kirjeldas Issandat Jeesust, kõigi Päästjat, kui nähtamatu
Jumala kuju, esmasündinut ja Teda, Kelle kaudu Jumal lõi kogu oleva.
Tema on tõepoolest Jumala armastuse täiuslik ilming, Tema Seadus ja käsud
on meile kõigile nähtavaks ja mõistetavak tehtud, nii et Jumal pole
enam kauge mõiste, vaid Tema, Kes on tõeliselt kohal meie eludes.
Püha Kiriku Peana on Kristus meile kõigile näidanud, mida tegelikult
tähendab olla kristlane, olla see, keda Tema on kutsunud, olla Tema poolt
armastatud ning olla eeskujuks kõigile kellega kohtume oma eluteel,
et maailm võiks saada teada, mida tähendab järgida Issandat.
Tänases EV-s Jeesus toob seadusetundjale ja jüngritele, kes kaheldamatult
järgisid “Moosese Seadust” täpselt, seaduse ja käskude sisulise tähenduse
läbi jutustuse heast samaarlasest. Samaarlasi ei austanud tolleaegse juudi
rahvs peaaegu üldse, neid peeti ketseriteks ja isegi eksinuteks, keda
asetati sageli samale tasemele patustega, ehk nendega keda peeti Jumala
ees väärituks. Samaarlased ei olnud eraldi rahvus, vaid need juudid, kes
jäid küüditamata Assüüria vallutuse ajal ja segunesid teiste rahvustega.
Pärast Babüloonia vangipõlve tagasipöördunud juudid suhtusid samaarlastesse
kui “segatud rahvasse”. See viis sügavate pingeteni ja lahkhelideni
nende vahel. Tänase tähendamissõna näitab, et just need, kes olid väidetavalt
kõige vagamad, kõige ustavamad ja kellel oli rahva austus, ignoreerisid
oma venna, ka juudi, kannatusi. Mida see meie jaoks tähendab? Jeesus
õpetas, et see ongi Jumala Seaduse tõeline eesmärk – armastada nii, nagu
Tema ise on meid kõiki armastanud, ilma piiranguteta. On tõeliselt oluline
olla täidetud Jumala armastusega ja jagada seda teistele, olles igal ajal
ustavad, jagades lootust Jumala valguses ja tões igaühega, keda me elus
kohtame. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.