26. juulil 2025.a. osales patriarh lord dr Heigo Ritsbek koos abikaasa Üllega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku emerituurpeapiiskop Andres Põderi ja ta abikaasa Marje kulpulma tähistamisel Pärnus Eliisabeti kirikus.
26. juulil k.a. oli Anglokatoliku Kiriku patriarh dr Heigo Ritsbek koos abikaasa Üllega Pärnus Eesti Baptistiliidu emeriitpresidendi dr Joosep Tammo 75. juubelil ning andis talle üle kingituse.
27. juulil 2025 toimus Pärnus luterliku emeriitpiiskopi Andres Põderi ja ta abikaasa kuldpulma tähistamine Eliisabeti kirikus.
Vasakult: Silja Mägi, Herbert Murd, Heigo Ritsbek, Ülle Ritsbek
Kuningriigiaja XVII pühapäev c aastal
Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Neil päevil ütles Issand Aabrahamile: “Kaebehääl Soodoma ja
Gomorra pärast on valjuks tõusnud – jah, nende patud on väga
rasked. Seepärast lähen ma alla ja vaatan järele, kas nad on
teinud nii, nagu kaebehääl minuni kostis. Seda tahan ma teada.”
Ja kolm meest seadsid end Aabrahami juurest Soodoma poole teele.
Aga Aabraham seisis ikka veel Issanda ees, astus lähemale ja
ütles: “Kas tahad sa tõesti õige ühes jumalatuga hävitada?
Võibolla on linnas viiskümmend õiget, kas sa tahad siis needki
hävitada ega anna sellele paigale andeks viiekümne õige pärast,
kes on linnas? Sa ei saa ju ometi hävitada õigeid ühes
jumalatutega, et õigete käsi käiks samamoodi kui jumalatutel. Sa
ei saa ju teha nõnda! Kas maailma kohtumõistja ei peaks tegema
õigust?” Ja Issand ütles: “Kui ma leian Soodoma linnast
viiskümmend õiget, annan ma nende pärast kogu paigale andeks.”
Aga Aabraham vastas ja ütles: “Vaata, ma olen siiski nõuks võtnud
Issandaga rääkida, kuigi ma olen põrm ja tuhk. Mis saab siis, kui
viiekümnest õigest viis puudu jääb. Kas tahad sa siis nende viie
pärast hävitada kogu linna?” Ja ta vastas: “Ma ei hävita, kui ma
sealt leian nelikümmend viis õiget.”
Aga Aabraham jätkas: “Võibolla leidub seal nelikümmend õiget?” Ja
ta vastas: “Siis ei tee ma seda neljakümne pärast.” Kuid Aabraham
ütles: “Ärgu süttigu põlema Issanda viha kui ma räägin: Võibolla
leidub seal kolmkümmend?” Ja ta vastas: “Ma ei tee seda, kui ma
leian sealt kolmkümmend.” Seepeale Aabraham ütles: “Vaata, ma olen
siiski nõuks võtnud Issandaga rääkida: Võibolla on seal
kakskümmend?” Ja ta vastas: “Ma ei hävita kahekümne pärast.” Ja
veel korra küsis Aabraham: “Ärgu süttigu põlema Issanda viha, kui
ma veel üksainuks kord räägin: Võibolla on seal ainult kümme
õiget?” Ja Issand vastas jälle: “Siis ei hävita ma kümne pärast.”
Ning kui Issand oli kõneluse Aabrahamiga lõpetanud, läks ta edasi.
Aabraham pöördus aga koju tagasi.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Kui ma Sinu poole hüüdsin, võtsid Sa mind kuulda!
Ma tänan sind kogu südamest,
inglite ees ma laulan ja mängin sinule.
Sinu templi poole ma langen silmili
ja kiidan kõrgeks su nime sinu helduse ja ustavuse pärast.
Sest kõrgeks üle kõige
oled sa tõstnud oma nime ja tõotuse.
Kui ma sinu poole hüüdsin, võtsid sa mind kuulda
ja rohkendasid mu hingejõu.
Tõesti, Issand on kõrge ja näeb madalat,
aga kõrgi ta tunneb ära juba kaugelt.
Kuigi ma kõnnin suure kitsikuse keskel, hoiad sina mind elus
ja sa sirutad oma parema käe mu vaenlaste viha vastu.
Sinu parem käsi aitab mind,
Issand ise viib minu eest kõik lõpule.
Issand, sinu heldus kestab igavesti,
ära jäta oma kätetööd.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kui ma Sinu poole hüüdsin, võtsid Sa mind kuulda!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, koos Kristusega olete teie maetud ristimises, milles teid
ka ühes temaga üles äratati, sest te uskusite Jumala väesse. Jumal
on Kristuse surnuist üles äratanud ning teid, kes te olite surnud
patu ja oma ümberlõikamata ihu tõttu. Kuid sellegi on Jumal
Kristusega koos elavaks teinud ja meile kõik meie patud andeks
andnud. Tema on meie võlakirja kehtetuks teinud, samuti kõik
seaduse sätted, mis olid meie vastu. Ja selle võlakirja on ta
kõrvaldanud ning naelutanud risti külge.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Mina olen teid nimetanud oma sõpradeks,
sest teile olen ma ilmutanud kõik, mis ma oma Isalt olen kuulnud!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Kord oli Jeesus ühes paigas palvetamas. Ja kui ta oli lõpetanud,
ütles üks tema jüngritest temale: “Issand, õpeta meidki palvetama,
nõnda nagu Johannes õpetas oma jüngreid!” Tema aga ütles neile:
“Kui te palvetate, siis öelge: Isa, sinu nimi olgu pühitsetud,
sinu riik tulgu. Meie igapäevast leiba anna meile ikka ja anna
meile andeks meie patud, sest meiegi anname andeks igaühele, kes
on meile võlgu. Ja ära lase meil sattuda kiusatusse.”
Ja ta ütles neile: “Kui kellelgi teie seast oleks sõber ja ta
tuleks tema juurde ja ütleks: “Sõber, laena mulle leiba, sest üks
mu sõpradest on teelt tulnud minu juurde ja mul ei ole midagi
talle pakkuda…” – kas saaks keegi teie seast vastata: “Ära tüüta
mind, uks on juba riivis ja minu lapsed on ühes minuga voodis. Ma
ei saa tõusta ja sulle anda.” Ma ütlen teile: kui ta ei tõuseks
teisele leiba andma sõpruse pärast, siis tõuseks ta ometi tema
pealekäimise pärast, ning annaks talle niipalju kui tal vaja.
Ja ka mina ütlen teile: paluge, siis teile antakse, otsige, siis
te leiate, koputage, ja teile tehakse lahti. Sest kes palub, see
saab, kes otsib, see leiab, kes koputab, sellele avatakse.
Missugune isa teie seast, kellelt poeg palub kala, annaks temale
mao, või kui ta palub muna, annaks temale skorpioni. Kui nüüd
teie, kes te olete kurjad, oskate anda head oma lastele, siis kui
palju enam annab taevane Isa Püha Vaimu neile, kes teda paluvad.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Oh Jumal, kõigi Sinule lootjate kaitsja, Kelleta pole miski vägev,
miski pole püha: palun, olles meie valitseja ja teejuht, suurenda
ja mitmekordista meile oma halastust, et me võiksime läbida ajalikku
nii, et me lõpuks ei kaotaks igavikku; Jeesuse Kristuse, meie Issanda
läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,
igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 1; Ps 121; 1Ms 17:1-8; Hb 11:1-16
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 97; Ps 98; 1Sm 11; Ap 9:1-20
Kuningriigiaja XVI pühapäev c aastal
Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Sel ajal ilmutas Issand ennast Aabrahamile Mamre tammikus, kui ta
istus telgi ukse ees kõige palavamal päevaajal. Ta tõstis oma
silmad üles ja vaatas, ja ennäe, kolm meest seisid ta ees. Ja
nähes neid, tõttas ta telgi ukse juurest neile vastu ja kummardas
maani ning ütles: “Issand, kui ma sinu silmis armu leian, siis ära
mine oma sulasest mööda! Toodagu nüüd pisut vett, peske jalgu ja
nõjatuge puu alla! Ma toon palukese leiba, kinnitage südant, enne
kui edasi lähete, kui juba kord olete oma sulase kaudu käimas!” Ja
nemad vastasid: “Tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!”
Ja Aabraham tõttas telki Saara juurde ning ütles: «Võta ruttu kolm
mõõtu nisujahu, sõtku ja tee kooke!» Ja Aabraham jooksis karja
juurde, võttis ühe noore ja ilusa vasika, andis poisi kätte ja see
tõttas seda valmistama. Ja ta tõi võid, piima ja vasika, mis oli
valmistatud, ja pani nende ette; ta ise seisis nende juures puu
all, kui nad sõid. Siis nad küsisid temalt: “Kus su naine Saara
on?” Ja ta vastas: “Seal telgis.” Siis üks neist ütles: “Ma tulen
sinu juurde kindlasti tagasi aasta pärast samal ajal, ja vaata,
su naisel Saaral saab olema poeg!” See on Jumala sõna.
Tänu olgu Jumalale!
Issand, kes tohib olla külaline Su telgis!
See, kes elab laitmatult ja on õiglane,
räägib tõtt oma südamest;
kes ei peksa keelt ega tee teisele kurja
ega laima oma ligimest.
Kelle silmis on nurjatud põlgust väärt
kuid au sees need, kes kardavad Issandat;
kes annab vande enda kahjuks,
aga oma vannet ei murra.
Kes ei anna oma raha laenuks
selleks, et kasu saada,
ega võta süütu vastu altkäemaksu.
Kes nii teeb, ei kõigu iialgi!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, kes tohib olla külaline Su telgis!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, ma olen rõõmus oma kannatuste üle, mida ma teie hüvanguks
olen talunud. Kristuse ihu – see on kiriku – pärast täidan ma oma
maises elus tema kannatuste mõõdu, sest ma teenin kirikut selle
ameti kaudu, mille Jumal on minu kätte usaldanud. Selles ametis
viin ma Jumala Sõna teie juures täide, kui ma kuulutan teile
sellest saladusest, mis oli varjul muistsete aegade põlvkondade
eest, nüüd on aga pühadele ilmutatud. Sest Jumal tahtis neile
näidata, kui rikkalikuks ja ülevaks on see saladus rahvaste seas
saanud – Kristus on teie seas, temas on lootus ja kirkus ning teda
me kuulutamegi, et manitseda iga inimest ja õpetada talle kõike
tarkust, et kõiki koos Kristusega täiuslikkusele juhtida.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Sõna on lihaks saanud ja elanud meie keskel.
Kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis ta väe saada Jumala lasteks!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tuli Jeesus ühte külasse. Ja üks naine, nimega Marta,
võttis ta oma majas vastu. Martal oli õde, nimega Maarja, ja
temagi istus Issanda jalgade ees ning kuulas tema kõnet. Aga
Martal oli tegemist mitmesuguste talitamistega. Siis tuli ta
Jeesuse juurde ja ütles: “Kas sa ei hooli sellest, et minu õde
laseb mul üksinda tööd teha, ütle talle ometi, et ta mind aitaks.”
Issand vastas talle: “Marta, Marta, sa muretsed ja teed endale
tüli paljude asjadega, kuid vaja on vähe, õieti vaid üht. Ja
Maarja on parema osa valinud, ning seda ei võeta temalt ära.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõigeväeline Jumal, kogu tarkuse allikas, kes Sa tead meie vajadusi
enne, kui me palume, ja meie teadmatust palumisel: me palume sind,
halasta meie nõrkuste ja nende asjade peale, mida me oma väärtusetuse
ja pimeduse pärast ei julge paluda; palun näita meile oma halastust
oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda väärilisuse pärast;
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,
igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 1; Ps 121; 1Ms 17:1-8; Hb 11:1-16
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 97; Ps 98; 1Sm 2; Ap 9::1-20
Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Jumalal on meie eludes oluline
koht. Palvetame ja loeme pühakirja igapäevaselt, üritame saada
päev päevalt paremaks inimeseks. Ometi on meil sageli raskusi
tähele panna Jumala armu, kui Ta varjatud kujul tuleb pakkuma
oma õnnistusi. Esimesest lugemisest kuulsime Jumala külaskäiku
Aabrahami kotta ning sooja vastuvõttu ja heldet külalislahkust,
mida Jumal Aabrahamilt saab. Jumal ilmub kolme võõra mehe
riietes, kes mööduvad Aabrahami telgi eest, kui too keskpäeval
puhkab. Ta ei tunne külalistes Jumalat kohe ära, kuid ta teeb
kõik endast oleneva, et neid oma kodus tervitada ja pakkuda
neile parimat, et neil end mugavalt tunda. Võõrad tulevad Jumala
erilise õnnistusega Aabrahamile ja tema naisele Saarale. Pärast
külalislahkust teatavad võõrad Jumala lubadusest, et Saarale
sünnib poeg. Teises lugemises kutsub püha Paulus meid avama oma
südamed ja meeled ning näitama üles külalislahkust Kristuse
müsteeriumi vastu, mida ta kuulutab, ja samamoodi arendama jagama
külalislahkust, tervitamaks kõiki Kristuses. Evangeeliumi loos
näeme aga, kuidas Marta ja Maarja, Aabrahami jälgedes ilmutavad
külalislahkuse erinevaid vorme teenimise ja kuulamise kaudu.
On oluline tähele panna, et külalislahkus on enamat kui kellegi
õhtusöögile kutsumine. See hõlmab avanemist, vastuvõtmist, andmist,
jagamist, armastamist, eestkostet ja isegi ohvrite toomist.
Me ei saa kuidagi alahinnata Marta rolli tänases EV-s ega seda
tähtsusetuks muuta. Ta õpetas meile, kui oluline on kasutada oma
vahendeid ja andeid Jumala teenimiseks. Ometi peame olema selles
tähelepanelikud, et me ei oleks nii hõivatud ja aktiivsed heade
asjade tegemises, et meie tegevused hakkaksid varjama meie
kuulamis- ja hoolimisvõimet. Mida see meie jaoks tähendab?
Piibli esimesest raamatust, esimesest pt-st loeme: Ja Jumal ütles:
„Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks”(1Ms 1:26). Seega
peaksime nägema Jumalat oma ligimestes ja kohtlema neid nii, nagu
kohtleksime Jumalat ennast, sest Jumal tuleb meie juurde õnnistusi
tooma sageli mitmel varjatud kujul, eriti vaeste ja abivajajate
kaudu. Pole ime, et Jeesus ütleb meile: „Tõesti, ma ütlen teile,
mida te iganes olete teinud kellele tahes mu kõige pisematest
vendadest, seda te olete teinud mulle.” (Mt 25:40). Kuid enda
poolt pakutava külalislahkuse juures ei tohi me kunagi unustada
Jumala poolt pakutud külalislahkust armulaual. Jumal Kristuses
katab Vaimu kaudu laua, kingib meile Sõna ja jagab oma Ihu ja
Verd igal pühapäeval. See on eksinute ja patuste kutsumine
oma kirjeldamatusse lähedusse. Aidaku Kõikväeline Jumal meil
näha Teda oma ligimestes, et saaksime anda au Jumalale kõigi
oma voorustega. Aamen.
KUNINGRIIGIAJA XV PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil päevil ütles Mooses Iisraeli rahvale: “Kuula Issanda, oma
Jumala häält ja pea tema käske ja seadusi. Pöördu Issanda, oma
Jumala poole kõigest südamest ja hingest. Sest see on käsk, mille
ma sulle täna annan, mis ei käi üle sinu jõu ega ole sulle
kättesaamatu. See pole kõrgel taevas, et sa peaksid ütlema: “Kes
läheks meie eest taevasse ja tooks selle meile, et me saaksime
seda kuulda ja täita?” See pole ka merede taga, et sa peaksid
ohkama: “Kes küll läheks merede taha ja tooks selle käsu meile, et
me saaksime seda kuulda ja täita?” Vaid see sõna on sulle väga
lähedal – sinu suus ja sinu südames – ning seda saad sa täita.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Oma suures helduses, Issand, võta mind kuulda!
Ma tulen sinu juurde palvega, Issand, sinu hea meele ajal,
oma suures helduses vasta mulle, mu Jumal, minu ustav abimees.
Issand, võta mind kuulda oma armus ja helduses,
oma suure halastuse pärast vasta mulle.
Ma olen viletsuses ja täis valu,
Jumal, Sinu abi kaitsku mind.
Kiituselaulus ma tõstan kõrgeks Jumala nime,
tänulaulus ma ülistan teda.
Vaadake, teie, maharõhutud, ja rõõmustage:
teie süda, kes te nõuate Jumalat taga, jääb elama!
Sest Issand võtab vaeseid kuulda ega põlga ära vangisolijaid.
Kiitku teda nii taevas kui maa, meri ja kõik, mis seal liigub.
Sest Jumal päästab Siioni
ja ehitab Juuda linnad jälle üles.
Tema sulaste järelpõlv pärib maa
ja need, kes armastavad tema nime, jäävad elama.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Oma suures helduses, Issand, võta mind kuulda!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Kristus on nähtamatu Jumala võrdkuju, esmasündinu, kes on sündinud
enne kõike loodut. Sest tema läbi on loodud kõik, mis on taevas ja
maa peal, mis nähtav ja mis nähtamatu, olgu (inglite koorid)
“troonid” või “ülemused”, “valitsused” või “meelevallad” – kõik on
loodud tema kaudu ja tema jaoks. Tema ise on aga enne kõike
loodut, ja kõik, mis püsib, püsib temas ning tema on ihu pea, aga
ihu – see on kirik. Tema on algus, esmasündinu surnute hulgast;
tema on enne kõiki. Sest Jumal on arvanud heaks oma kõiges täiuses
tema sees elada ja lepitada tema läbi enesega kõik – nii
maapealsed kui taevased, siis, kui ta on Kristuse ristivere läbi
rahu teinud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kes mind armastab, see elab minu sõna järgi,
minu Isa armastab teda ja tema juurde me tuleme!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tahtis üks seadusetundja Jeesust proovile panna. Ta
tõusis püsti ja küsis: “Õpetaja, mida ma pean tegema, et ma
pälviksin igavese elu?” Jeesus ütles talle: “Mis seaduses kirjas
seisab? Kuidas sa sealt loed?” Aga tema vastas: “Armasta Issandat,
oma Jumalat kõigest südamest, kõigest hingest, kõigest jõust ja
kogu mõistusega, ning oma ligimest nagu iseennast.” Siis Jeesus
ütles talle: “Sa oled õigesti vastanud, tee nii ja sa jääd elama.”
Aga tema tahtis veel suuremat õigust kätte saada ja küsis
Jeesuselt: “Kes siis on minu ligimene?” Jeesus vastas: “Üks
inimene läks Jeruusalemmast alla Jeeriko poole ja sattus röövlite
kätte. Kui need olid ta paljaks röövinud ja teda peksnud, läksid
nad minema ja jätsid ta poolsurnult maha. Juhtumisi tuli keegi
preester sedasama teed, aga kui ta teda nägi, läks ta temast
kaarega mööda. Nõndasamuti ka leviit, kes teda märkas, kuid ometi
edasi läks. Siis aga tuli sama teed üks samaarlane. Kui ta
sellesse paika jõudis ja maaslamajat nägi, hakkas tal temast
kahju; ta astus ligi, sidus mehe haavad, valas nende peale õli ja
veini, tõstis ta oma veolooma selga ja viis ta öömajale ning
kandis tema eest hoolt. Aga järgmisel hommikul andis ta
majaperemehele kaks teenarit ja ütles: “Kanna tema eest hoolt, ja
kui sa peaksid veel tema peale midagi kulutama, selle maksan ma
sulle tagasiteel.” Kes neist kolmest oli sinu arvates ligimene
sellele mehele, kes oli sattunud röövlite kätte?” Kirjatundja
vastas: “See, kes tema peale halastas.” Jeesus aga ütles talle:
“Mine siis ja tee nõndasamuti. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Oo Issand, me palume Sinu halastavust, et Sa võtaksid vastu oma rahva palved,
kes saavad Sinu poole pöörduda, ja annaksid neile nii arusaamise kui ka
teadmise, mida nad peaksid tegema, ning ka armu ja väe seda ustavalt täita
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 67; 1Ms 12:1-9; Kl 3;1-9
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 80; 1Sam 9:1-10,18-19,26-10:1; Ap 8:26-40
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tuletab püha Kirik meile meelde,
et need suunised ja käsud mida õpetab pühakiri ja traditsioon on Jumala
Seadus, mis ei ole mõeldud ainult pimesi järgimiseks ja kuuletumiseks,
vaid me peame tõeliselt mõistma selle tõelist tähendust. Me ei saa olla
oma usus pealiskaudsed ja piirduda vaid sõnades teenimisega ega olla
silmakirjalikud selles, kuidas me elame oma kristlikku elu ja kuidas me
järgime Jumala Seadust ja Tema käske. Kõik need seadused, reeglid,
käsud ja ettekirjutused, mida loeme Vanast Testamendist, olid kõik Jumala
poolt seatud selleks, et aidata ja juhtida oma rahvast nende teel tõeliselt
õnnistatud rahvaks. Issanda Jeesuse Kristuse maise elu ajaks olid Jumala
Seadus ja käsud muutunud oma algse eesmärgi ja kavatsuse varjuks.
Kirjatundjad ja variseerid olid rohkem huvitatud sellest, kuidas Seadust
ja käske kõigis selle keerukustes järgiti ja neile kuuletuti, eriti
sajandite jooksul tehtud täienduste ja muudatuste osas, selle asemel, et
tõeliselt mõista nende tähtsust ja eesmärki – õpetada kõigile, kogu
Jumala rahvale, kuidas armastada Teda ja kuidas armastada kaasteelisi
kellega koos liigume taevase rõõmu poole. Apostel Pauluse kirjast, kuulsime,
kuidas apostel kirjeldas Issandat Jeesust, kõigi Päästjat, kui nähtamatu
Jumala kuju, esmasündinut ja Teda, Kelle kaudu Jumal lõi kogu oleva.
Tema on tõepoolest Jumala armastuse täiuslik ilming, Tema Seadus ja käsud
on meile kõigile nähtavaks ja mõistetavak tehtud, nii et Jumal pole
enam kauge mõiste, vaid Tema, Kes on tõeliselt kohal meie eludes.
Püha Kiriku Peana on Kristus meile kõigile näidanud, mida tegelikult
tähendab olla kristlane, olla see, keda Tema on kutsunud, olla Tema poolt
armastatud ning olla eeskujuks kõigile kellega kohtume oma eluteel,
et maailm võiks saada teada, mida tähendab järgida Issandat.
Tänases EV-s Jeesus toob seadusetundjale ja jüngritele, kes kaheldamatult
järgisid “Moosese Seadust” täpselt, seaduse ja käskude sisulise tähenduse
läbi jutustuse heast samaarlasest. Samaarlasi ei austanud tolleaegse juudi
rahvs peaaegu üldse, neid peeti ketseriteks ja isegi eksinuteks, keda
asetati sageli samale tasemele patustega, ehk nendega keda peeti Jumala
ees väärituks. Samaarlased ei olnud eraldi rahvus, vaid need juudid, kes
jäid küüditamata Assüüria vallutuse ajal ja segunesid teiste rahvustega.
Pärast Babüloonia vangipõlve tagasipöördunud juudid suhtusid samaarlastesse
kui “segatud rahvasse”. See viis sügavate pingeteni ja lahkhelideni
nende vahel. Tänase tähendamissõna näitab, et just need, kes olid väidetavalt
kõige vagamad, kõige ustavamad ja kellel oli rahva austus, ignoreerisid
oma venna, ka juudi, kannatusi. Mida see meie jaoks tähendab? Jeesus
õpetas, et see ongi Jumala Seaduse tõeline eesmärk – armastada nii, nagu
Tema ise on meid kõiki armastanud, ilma piiranguteta. On tõeliselt oluline
olla täidetud Jumala armastusega ja jagada seda teistele, olles igal ajal
ustavad, jagades lootust Jumala valguses ja tões igaühega, keda me elus
kohtame. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.
KUNINGRIIGIAJA XIV PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Rõõmustage ühes Jeruusalemmaga ja hõisake kõik, kes te armastate
meie linna. Olge rõõmsad ühes temaga, teie, kes te tema pärast
leinasite. Sest nii ütleb Issand: Vaata, ma juhin rahu tema juurde
nagu jõe ja rahvaste rikkuse nagu tulvava oja. Et te saaksite
ammutada lohutust ja juua rõõmuga tema rikkuse täiusest. Tema
lapsi kantakse kätel ja kiigutatakse põlve peal. Ma lohutan teid
otsekui ema ja teid lohutatakse Jeruusalemmas. Kui te seda näete,
siis saab teie süda rõõmsaks ja teie ihu õitseb nagu värske rohi.
Sest Issanda käsi on ühes tema sulastega.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Hõisake Jumala ees, kõik maad!
Hõisake Jumala ees, kõik maad,
mängige tema nime kirkusele,
ülistage teda austuse ja kiitusega.
Ütelge Jumalale: “Kui aukartustäratavad on sinu teod!”
Kummardagu sind kogu maailm ja laulgu sulle kiitust,
laulgu kiitust sinu nimele.
Tulge ja vaadake Jumala tegusid,
aukartustäratav on tema töö inimlaste seas.
Tema muutis mere kuivaks maaks,
ja me läheme jalgsi läbi vetevoogude.
Rõõmustagem tema üle,
tema valitseb igavesti oma vägevuses.
Kõik, kes te kardate Issandat, tulge ja kuulake,
ma räägin teile, mida head on tema minule teinud.
Jumal olgu kiidetud, sest tema ei ole ära põlanud mu palvet
ega pööranud oma heldust minust kõrvale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Hõisake Jumala ees, kõik maad!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast galaatlastele:
Vennad, jäägu see minust kaugele, et ma kiitleksin muust kui meie
Issanda Jeesuse Kristuse ristist, mille läbi maailm on minule
risti löödud – ja mina maailmale. Sest ümberlõikamine ei tähenda
midagi, samuti ümberlõikamatus, vaid uus loodu – see on tähtis.
Ning neile kõigile, kes selle põhimõtte järgi elavad, olgu rahu ja
halastus – neile ja Jumala Iisraelile. Edaspidi ärge olge mulle
vaevaks, sest ma kannan Jeesuse vermeid oma ihus. Vennad, meie
Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie vaimuga. Aamen.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Minu lambad kuulevad mu häält,
Mina tunnen neid ja nemad käivad minu järel.!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal valis Issand veel seitsekümmend jüngrit ja läkitas nad
kahekaupa enese ees igasse linna ja paika, kuhu ta ise tahtis
minna. Ja ta ütles neile: “Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid.
Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma
lõikusele. Minge! Vaata, ma läkitan teid nagu lambaid huntide
sekka. Ärge kandke kukrut ega pauna ega kingi ning teel ärge
peatuge kedagi tervitama.
Aga kui te tulete kuhugi majja, öelge kõigepealt: “Rahu olgu
sellele kojale.” Kui seal on rahulaps, siis hingab teie rahu tema
peal, kui aga ei ole, pöördub rahu teie peale tagasi. Kuid jääge
samasse majja, sööge ja jooge mis teile pakutakse, sest töötegija
on oma palka väärt. Ärge käige majast majja! Kui te lähete ja teid
kuskil linnas vastu võetakse, siis sööge, mis neil on teile
pakkuda. Tehke sealsed haiged terveks ja öelge neile: “Jumalariik
on teie lähedal.”
Aga kui te lähete kuhugi linna ja teid seal vastu ei võeta, siis
minge välja tänavale ja öelge: “Ka tolmu, mis teie linnast on
hakanud meie jalgade külge, me raputame maha teile tunnistuseks.”
Ometi teadke, et jumalariik on teie lähedal. Ma ütlen teile:
Soodomal ja Gomorral on sel päeval parem põli kui tollel linnal.”
Ja need seitsekümmend pöördusid rõõmuga tagasi ja ütlesid:
“Issand, ka kurjad vaimud alistuvad meile sinu nime peale!” Aga
tema ütles neile: “Ma nägin saatanat nagu välku taevast maha
langevat. Vaata, ma olen teile andnud meelevalla kõndida madude ja
skorpionide peal ja vaenlase kogu väe peal, ja miski ei tee teile
iial kahju. Ometi ärge rõõmustage selle pärast, et vaimud teile
alistuvad, vaid rõõmustage, et teie nimed on taevasse kirja pandud.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Jumal, Kes meid oled õpetanud pidama kõiki Sinu käske Sind ja oma
ligimest armastades: palun anna meile oma Püha Vaimu armu, et me
võiksime olla Sulle pühendunud kogu südamest ja olla üksteisega
ühendatud puhta armastsega;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 27; 1Ms 9:1-17; 1Pt 3:17-4:6
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 72; 1Sm 8; Ap 8:5-25
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Prohvet Jesaja kirjeldas kuus sajandit
enne Kristust, Jeruusalemma, mis on täis rahu, rõõmu, turvalisust ja küllust.
See ei olnud tema kuulajate jaoks reaalsus. Nad olid väsinud inimesed, kes
olid just naasnud Babüloni pagendusest. Prohvet ei olnud nende raskuste
suhtes pime. Ta äratas neis lootuse ja usu. Jesaja räägib Jumala armastusest
kui vanema armastusest lapse vastu: „Ma lohutan teid otsekui ema ja teid
lohutatakse Jeruusalemmas“ Kunagi varemetes olnud Jeruusalemmale antakse andeks
ja taastatakse – see on prohvetlik märk Jumala väest ja kaastundest. Püha linn
Jeruusalemm on tänagi paljude juutide koduks. Kristlaste jaoks on Jeruusalemmal
kaks tähendust: üks on Kirik, meie uus Jeruusalemm, teine on Jeruusalemm meie
hinges, kus meie oleme Püha Vaimu tempel, see püha paik, kus me leiame rahu
ja lohutust Jumala juuresolust. Oma maises elus otsime me kõik kodu, kohta,
kus elada koos nendega, keda armastame, kohta, kus meie armastame ja kus
meid armastatakse. Meie jaoks on sellel kaks tähendust. Oma maine perekond
ja vaimne perekond – Kirik. Tihti kujutame Kirikut ette suure ja võimsa
organisatsioonina, oma kodukogudust nende inimestega keda oleme harjunud
nägema. Jeesuse aja “kogudust” kujutame tavaliselt ette 12 apostliga. Kuid tänases
evangeeliumis läkitas Jeesus seitsekümmend kaks jüngrit minema kõikidesse
linnadesse, mida Ta soovis külastada. Samuti võiksime eeldada, et oli ka teisi,
kes olid Tema ustavad järgijad, kuid polnud veel valmis missioonile saatmiseks.
Seega olid Jeesuse avaliku elu esimesed aastad olid paljude inimeste jaoks
tõeliselt muutva mõjuga. Sama läkitus kehtib ka meie kohta tänapäeval. Jeesus
ei ole misjonäride saatmist maailma lõpetanud. Ta jätkab enda omade kogumist,
keda Ta kutsub enda lähedale, kellega Ta loob väga isikliku suhte, õpetab,
vormib, annab erilisi armusid ja karismasid ning seejärel saadab nad oma
apostellikku tööd jätkama. Tema missioon ei ole mõeldud juhuslikele
järgijatele. See on neile, kes suhtuvad oma usku tõsiselt ja ei kõhkle
tegemast kõike, mida nad peavad tegema, et olla valmis Jeesuse jumaliku käsu
täitmiseks. Tänased kirjakohad räägivad hea sõnumi kuulutamisest. Need tuletavad
meile meelde, et kuningriigi hea sõnumi kuulutamine sõnade, tegude ja
eluga ei ole ainult väheste ülesanne. Pigem on see kõigi ristitud kristlaste
ülesanne. Jumala riik saab alguse kõikjal, kus Jumal valitseb ja kus Tema tahe
sünnib. Jumala riik on kohal inimestes, kelle kaudu Jumal tegutseb. Jumala tahe
sünnib Kristuses ja Jumal tegutseb Kristuse kaudu. Seega on Jumala riigi
kuulutamine sama mis Kristuse kuulutamine. Tegelikult oli Kirik algusest peale,
kuulutades Kristuse head sõnumit, ustav tema käsule kuulutada Jumala riiki.
Mida see tähendab meie jaoks? Jeesuse ajal oli vaid mõned järgijaid, kes head
sõnumit kuulutasid, kuid tänapäeval on üle miljardi katoliiklase ja umbes pool
miljardit teist kristlast (pea 40 000 konfessioonist!), kes võtavad Jeesuse
vastu kui „Issanda“ ja „Päästja“. Seega on kaheksa miljardi inimesega maailmas
1,5 miljardit misjonäri. (Praeguste ametlike andmete kohaselt elab Maal täna,
PÜHADE APOSTLITE PEETRUSE JA PAULUSE SUURPÜHA
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal laskis kuningas Heroodes mõned kogudusest kinni võtta ja nuhelda.
Jaakobuse, Johannese venna laskis ta mõõgaga ära tappa. Kui ta nägi, et see
juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli hapnemata leibade
pühal. Peetruse kinni võtnud, heitis Heroodes ta vangitorni, pani neli
korda neli sõjameest teda valvama ja tahtis ta pärast paasapühi rahva ette
tuua. Nõnda peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas tema pärast
kõik aeg Jumala poole. Ööl enne seda kui Heroodes tahtis ta ette tuua, magas
Peetrus kahe sõjamehe vahel, kahe ketiga kinni, ja ukse ees valvasid
vangitorni vahimehed. Äkki ilmus Issanda ingel ja valgus helkis vangikongi.
Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta unest ja ütles talle: „Tõuse ruttu
üles!” Siis Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha, ingel aga ütles
talle: „Pane vöö vööle ja jalanõud jalga!” Peetrus tegi nõnda ja ingel
ütles: „Pane kuub selga ja tule minu järele!” Peetrus läks välja ja käis
tema järel ega taibanud, et see oli ilmsi, mis ingel tegi, vaid arvas, et
näeb nägemust. Kui nad olid esimesest ja teisest vahipostist mööda läinud,
jõudsid nad raudvärava ette, mis viis linna. See läks iseenesest lahti,
nemad kõndisid välja ja sammusid üht tänavat pidi edasi, kuni järsku ingel
läks tema juurest ära. Siis tuli Peetruse taip tagasi ja ta lausus: „Nüüd
ma tean tõesti, et Issand läkitas oma ingli ja kiskus mu ära Heroodese
käest ning kõigest sellest, mis Juuda rahvas ootab.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest!
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suus.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja rõõmustavad.
Ülistage Issandat ühes minuga,
kiitkem üheskoos kõrgeks tema Nime.
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle,
ning tõmbas mu välja kõigist hirmudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust,
iial ei punasta häbist nende pale.
Vaene hüüdis ja Issand kuulis teda
ja päästis ta kõikidest hädadest.
Issanda ingel on kui sõjaleer
nende ümber, kes teda kardavad, ja teeb nad vabaks.
Maitske ja nähke, et Issand on hea!
Õnnis on see, kes tema juures pelgupaika otsib.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest!
Teine lugemine Apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Mu poeg! Mind tuuakse nüüd ohvriks, mu lahkumise aeg on käes.
Olen head võitlemist võidelnud, olen lõpuni jooksnud, olen ustavaks jäänud. Nüüd
on mulle valmis pandud õiguse pärg, mis Issand, Õige Kohtumõistja, oma Päeval mulle
annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõigile, kes Tema ilmumist taga igatsevad.
Issand on seisnud minu kõrval ja mulle andnud väge, et kuulutamine jõuaks oma
eesmärgile minu läbi ja kõik rahvad kuuleksid seda. Mind kisti välja lõukoera suust
ja küll Issand kisub mu välja igast kurjast kallalekippumisest ja päästab mu oma
taevasesse kuningriiki. Tema päralt olgu au ikka ja igavesti! Aamen.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Sina oled Peetrus, ja selle kalju peale ehitan ma oma Kiriku
ja põrgu väravad ei saa sellest võitu!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui Jeesus Filippuse Kaisarea maile tuli, küsis Ta oma jüngrite käest: „Kelle ütleb
rahvas Inimese Poja olevat?” Need kostsid: „Mõned – Ristija Johannese, teised Eelija,
jälle teised Jeremija või mõne teise prohveti.” Jeesus küsis: „Aga teie, kelle teie
ütlete minu olevat?” Siimon Kaljo ütles: „Sina oled Messia, elava Jumala Poeg.”
Jeesus vastas talle: „Õnnis oled sina, Siimon Joonapoeg, sest mitte liha ja veri ei
ole seda sulle ilmutanud, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina
oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa
sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal,
see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti
päästetud ka taevas.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand
Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: punane
Kõigeväeline Jumal, Kelle õnnistatud apostlid Peetrus ja Paulus Sind oma märtrisurmaga
ülistasid: palun anna, et Sinu Kirik, nende õpetuse ja eeskuju järgi juhendatuna ning
Sinu Vaimu läbi ühtsuses kokku liidetuna, võiks alati kindlalt seista kindlal alusel,
mis on Jeesus Kristus, meie Issand;
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 67; Hs 2:1-7; Ap 11:1-18
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 23; Ps 146; Hs 34:11-16; Jh 21:15-22
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tähistame pühas Kirikus Peetruse ja Pauluse
suurpüha. Oleme harjunud pühapäevastel Missadel pühadega mis on seotud Jeesusega.
Tema sünni ootus, Tema sünd, templissetoomine, ristimine, esimene ime jne. Eelmisel
pühapäeval tähistesime Tema Ihu ja Vere suurpüha. Täna on on apostlite Peetruse
ja Pauluse märtrisurma mälestuspäev. Keiser Nero teise tagakiusu ajal aastal 67 A.D.
Miks on need apostlid ja nende märtrisurm nii oluline? Nad esindavad Kiriku kahte
alussammast: Peetrus ühtsuse ja kiriku võimu sümbolina ning Paulus misjoni ja
teoloogia sümbolina. Tänane püha tuletab meile meelde seda, et me ei saa oma
kristlikku elu üksi elada. Peetrus oli Kristuse ihu üks ja Paulus teine käsi,
keda mõlemaid kasutas Issand kindla aluse ehitamiseks, mis seisab tänaseni. Ja ometi
olid nad mõlemad oma eluolude tõttu äärmiselt alandlikud ja said seeläbi ka kaheks
suurepäraseks meeleparanduse eeskujuks. Nende märtrisurma mälestamine rõhutab
nende ülimat tunnistust Kristusest. Pangem tähele, et neist kumbki polnud ideaalne
kristliku elu musternäidis. Peetrus salgas Jeesust kolm korda, Paulus kiusas
esimesi kristlasi taga, enne kui sai elava ja tõelise kutse Jeesuselt. Mõlemal neil
oli kaks olulist asjaolu. Esiteks meeleparandus oma pattude eest. Ja teiseks, tõeline
kontakt Issanda Jeesuse Kristusega, mis andis neile vankumatu usu Tema tõelisse
jumalikkusesse. Jeesus küsis: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon
Peetrus ütles: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Just see usk, et Kristus
on Jumal, on Peetruse ja Pauluse teinud püha Kiriku alussammasteks. Nad polnud
lihtsalt kristlikud kangelased, kes mõlemad juhtusid Roomas keiser Nero valitsusajal
surema. Jeesus Kristus andis neile mõlemale missiooni olla aluseks, millele Ta
ehitab oma Kiriku, ja õpetajab paganaid. Siinkohal tasuks meenutada, et sõna pagan
tähendab ainult mittejuuti. Kristus ise valis Peetruse ja Pauluse ning töö, mida
Jumal nende kaudu tegi, ei lõppenud märtrisurma päeval, vaid jätkub tänaseni.
Täna on seega päev, mil kogu kirik mäletab oma juuri ja palvetab üksteise eest.
Miks on see kõik meie jaoks oluline? Tänasel pühal peame mõtisklema nende eeskuju
üle ja seda oma oludes jäljendama. Nagu Peetrus, oleme ka meie, hoolimata oma nõrkustest,
kutsutud tunnistama Jeesust kauaoodatud Messiaks ja Jumala Pojaks ning järgnema
Talle surmani. Nagu Paulus, oleme ka meie, kutsutud kaotatud aega tasa tegema,
jagama teistega seda, mida oleme saanud, ja tegema kõik endast oleneva, et võidelda
head võitlust, lõpetada võidujooks ja säilitada usk. Nagu nemad mõlemad, oleme ka
meie kutsutud saama Kiriku tugisammasteks, muutes seda tugevamaks ja hoides
seda ühtsemana tõe tundmises, armastuses ja jagamises, eriti oma kaasinimeste tundmise,
armastamise ja teenimise kaudu. Aamen.
KRISTUSE PÜHIMA IHU JA VERE SUURPÜHA
Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi ohvrianniks leiba ja veini,
sest tema oli kõigekõrgema Jumala preester, Saalemi kuningas.
Ja ta õnnistas Aabramit ning ütles: “Kõigekõrgem Jumal, taeva
ja maa Looja, õnnistagu Aabramit. Olgu kiidetud kõigekõrgem
Jumal, kes sinu vaenlased sinu kätte andis.” Ja Aabram andis
talle kümnist kõigest, mis tal oli.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Sina oled preester igavesti, Melkisedeki seisuse järgi!
Issand ütles minu Issandale: istu mu paremale käele,
kuni ma panen su vaenlased järiks sinu jalgade alla.
Sinu võimu valitsuskepi sirutab Issand välja Siionist:
“Valitse keset oma vaenlasi.”
Su rahvas on meeleldi valmis
sinu vägevuse päeval.
Pühas ehtes nagu kastepiisad koidu üsast,
ilmuvad sinu ette su noored sõdalased.
Issand on andnud vande
ega kahetse seda:
Sina oled preester igavesti
Melkisedeki seisuse järgi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sina oled preester igavesti, Melkisedeki seisuse järgi!
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast korintlastele:
Vennad, ma olen saanud Issandalt selle, mille olen teilegi edasi
andnud: Issand Jeesus võttis, sel ööl kui ta ära anti, leiva, tänas,
murdis ja ütles: See on minu Ihu, mis teie eest antakse, tehke seda
minu mälestuseks.” Samal kombel võttis ta pärast söömaaega karika ja
ütles: “See karikas on uus leping minu veres. Nii sageli kui te
sellest joote, tehke seda minu mälestuseks. Sest iga kord, kui te
seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma,
kuni tema tuleb.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Mina olen eluleib, mis taevast on tulnud.
Kes sellest leivast sööb, see elab igavesti!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus rääkis rahvale Jumala riigist ja tegi terveks kõik, kes vajasid abi.
Kui päev veeres õhtusse, tulid kaksteist tema juurde ja ütlesid: “Lase rahval
ära minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse küladesse ja leiaksid endale
öömaja ja toidupoolist, sest maa siin on tühi.” Aga tema ütles neile:
“Andke teie neile süüa!” Nad vastasid: “Meil pole rohkem kui viis leiba ja
kaks kala, või peaksime ehk minema ja ostma süüa kõigele sellele rahvahulgale?”
Aga rahvast oli ligi viistuhat meest. Siis Jeesus ütles neile: “Öelge neile,
et nad viiekümne kaupa salkadena maha istuksid.” Ja jüngrid tegid nii nagu ta
oli öelnud ja seadsid kõik istuma. Aga Jeesus võttis viis leiba ja kaks kala,
vaatas taevasse, õnnistas leivad, murdis neist ja andis oma jüngritele, et
need jagaksid rahvale. Ja kõik sõid ning said söönuks, aga ülejäänud leivapalu
koguti kokku kaksteist korvitäit. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Jumal, meie Isa, Kelle Poeg, meie Issand Jeesus Kristus imelises sakramendis
jättis meile mälestuse oma lunastustööst:
palun anna meile nõnda austada Tema Ihu ja Vere püha saladust, et me võiksime
alati endas tunda Tema lunastuse vilja;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 73; Jr 23:23-32; Mt 7:13-14,21-29
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 119:33-48; 5Ms 30:11-20; Jh 13:1-17,34-35
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tähistame pühas Kirikus Kristuse pühima Ihu
ja Vere suurpüha. Me kuulsime Luuka evangeeliumist 5000 inimese toitmisest. See
ime on nii oluline, et see on ainus Jeesuse tehtud ime, millest räägitakse kõigis
neljas evangeeliumis. Vanast Testamendist kuulsime nii lugemises kui ka psalmis
Melkisedekist ning Uuest Testamendist Pauluse kirjast kuulsime viimsest
õhtusöömaajast ja armulaua seadmisest. Tegelikult, kuna Pauluse kiri korintlastele
on üks varasemaid kirjutatud Uue Testamendi kirjutisi ja see kirjutati enne
evangeeliume, on meil tänases lugemises Piibli varaseim Jeesuse tsitaat: „See on
minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks“ Me kõik teame sõna
“mälestus” tähendust. See on midagi nii erilist nagu esimene armulaud mida võiksime
mäletada, aga mälestus ei ole see, millest ap. Paulus kirjutas. Ta kasutas sõna
“anamnesis” – see on kreekakeelne sõna, mida Platon esimesena kasutas. Anamnees
on nagu mälestus mis töötab mõlemas suunas. Seega, kui kuuleme sõnu “Tehke seda
minu mälestuseks”, võiksime aru saada: “Tehke seda, et mind tunda nüüd, minevikus
ja tulevikus, kogu igaviku.” Seega, mõne minuti pärast, kui näeme leiva ja veini
muutumist meie Issanda Jeesuse Kristuse Ihuks ja Vereks, ei vaata me viimse
õhtusöömaaja taaslavastust. Me seisame koos jüngritega viimsel õhtusöömaajal,
valmis vastu võtma meie Issanda Ihu ja Verd. Kui mõtleme sellele anamneesi hetkele,
viimasele õhtusöömaajale ja Jeesuse surmale ristil, näeme Jeesust kahes rollis.
Esiteks preestrina viimasel õhtusöömaajal, Kes võtab leiva ja veini ning tänab,
samas ka preestrina oma kannatuste ajal, kui ta ohverdab oma elu meie eest.
Seda preestri ja ohvri kaksikrolli võib meil olla raske mõista, sellepärast
kuulsime esimesest lugemisest Melkisedekist, kes oli nii Saalemi, mis on Jeruusalemma
algne nimi, kuningas kui ka Kõigekõrgema Jumala preester. Seega, nagu tänane
psalm meile ütleb, oli Jeesus „preester igavesti, Melkisedeki seisuse järgi“.
Kuidas kõik eelnev on seotud tänase EV-ga? Kaugel asustamata paigas nägi Jeesus
rahvahulka ja Ta tundis neile kaasa. Ta ei saatnud neid tühjade kätega minema,
vaid õnnistas leiba ja kala ning jagas selle oma jüngrite kaudu kõigile, kes
kohal olid. Kõik sõid ja said küllaga ning jäi ülegi! See ime ei olnud vaid
ajalooline sündmus kauges minevikus. See oli sügav eelpilt sellest, mida Jeesus
teeb meie jaoks täna, ja mida Ta teeb iga kord, kui me tuleme Tema Armulauale.
Nii nagu Ta toitis tuhandeid füüsiliselt kõrbes, nii toidab Ta meid täna vaimselt
oma Ihu ja Verega. Ta ei jäta meid kunagi nälga ega janusse. Ta näeb meie vaimseid
vajadusi, meie igatsust Temaga ühtsuses olla, ja Ta pakub meile iseennast – tõelist
eluleiba taevast. Mida see meie jaoks tähendab? Veendumust, et Jeesus Kristus on
tõeliselt kohal – mitte vaid sümboolselt, vaid reaalselt – Pühimas Armulauas. Ta
on see Toit, mis annab meile igavese elu ja tugevdab meid siin ajalikul teekonnal
igavikku. See püha sakrament on Tema armastuse jätkuv ilming, ühtsuse allikas meie
ja Tema vahel ning meie, Jumala laste, vahel. See on Eluleib, mis toidab meie
hinge, andestab meie patud ja annab meile jõudu elada Tema tahte kohaselt.
Olgem siis tunnistajateks Tema lõputule armastusele ja toitevale väele selles
maailmas. Aamen.
KOLMAINUPÜHA C AASTAL
Lugemine Õpetussõnade raamatust:
Issand on mind loonud oma töö alguses, esimeseks oma loodute seas
muistetest aegadest peale. Igavikust alates sain ma kuju,
kaugetest aegadest enne maailma algust. Ürgmerd polnud veel, kui
ma sündisin, allikad polnud veel hakanud voolama. Enne kui mäed
tekkisid olin mina juba sündinud – enne kui künkad said olema.
Tema ei olnud teinud veel maad – ei välju ega kindlat mandripinda;
kui tema lõi taevad, olin mina seal, siis, kui ta joonistas
silmapiiri ürgvete kohale ja kinnitas taevasse pilverüngad. Ma
olin seal, kui ta pani allikad voolama ürgvete voogudest, seadis
merele piiri ja keelas tal sellest üle astuda. Ma olin tema kõrval
nagu usaldusalune, kui ta ehitas maailma alusmüüri. Ma olin talle
rõõmuks päevast päeva, mängisin tema ees igal ajal. Ma mängisin
maa pinnal, mille tema oli loonud, ja tundsin rõõmu inimlaste
pärast. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand, Sinu nimi on vägev üle kogu maa!
Kui ma vaatan taevast, sinu sõrmede loomingut,
kuud ja tähti, mille oled kinnitanud laotusse
mis on inimene, et sa temale mõtled,
inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?
Sa oled ta teinud alamaks Jumalast ainult pisut,
krooninud teda au ja kirkusega.
Pannud ta valitsema sinu käte tööde üle,
seadnud kõik tema jalge alla.
Kõik lambad, kitsed ja veised,
kõik metsloomad väljal,
kõik linnud taeva all ja kalad meres,
kõik, kes liiguvad mereradu mööda.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sinu nimi on vägev üle kogu maa!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, me oleme usu läbi õigeks saanud ja nüüd on meil rahu
Jumalaga, meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi. Temas me oleme
armule ligi pääsenud ja selles armus me püsime, ning oleme uhked
oma lootuse üle Issanda kirkusele vastu minna. Ometi mitte ainult
selle pärast: me oleme uhked ka oma ahistuse üle, sest me teame,
et ahistus teeb kannatlikuks, kannatlikkus püsivaks, püsivus annab
lootuse, ja lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja
valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Au olgu Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
Temale, Kes Ta oli, on, ja tuleb taas!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: „Mul on teile veel palju öelda, kuid
teie ei jaksa seda praegu kanda. Aga kui tuleb tema, Tõe Vaim, siis
juhatab ta teid tõe sisse. Tema ei räägi iseendast, vaid sellest,
mida ta kuuleb, ning kuulutab teile ette seda, mis tulevikus
sünnib. Tema laseb mu kirkusel avalikuks saada, sest minu omast ta
võtab ja kuulutab teile. Kõik, mis kuulub Isale, on ka minu
päralt, sellepärast ma ütlesingi, et ta võtab minu omast ja
kuulutab teile.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Sa oled meile, oma sulastele,
andnud armu tõelise usu tunnistamise läbi tunnistada igavese
Kolmainsuse au ja jumaliku Majesteedi väes kummardada Ühtainust:
me palume Sind, et Sa hoiaksid meid selles usus ja kummardamises
kindlana ning tooksid meid omal ajal nägema Sind Sinu ühes ja
igaveses auhiilguses, oo Isa, Kes Sa koos Poja ja Püha Vaimuga
elad ja valitsed, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 29; Ps 99; Js 6:1-8; 1Pt 1:1-12
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 98; Ps 100; Srk 43:1-12,27-33; Ef 4:1-16
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tähistame pühas Kirikus Kolmainupüha.
Iga kord, kui teeme Ristimärgi, kuulutame oma usku Kolmainsusesse. Kui me
palvetame: „Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel,“ ei nimeta me kolme eraldi
olendit, vaid ühte Jumalat, kelle loomuseks on suhe ja täiuslik armastus.
Tegelikult on kõik meie sakramendid, palved ja liturgiad tähistatud selle
trinitaarse usuga. Kolmainsus ei ole lihtsalt doktriin, mida tuleb teada;
see on Jumala elu, millesse meid kutsutakse. Meid ristiti Kolmainu nimesse
ja armu läbi tõmmatakse meid armastusse, mis eksisteerib Isa, Poja ja Vaimu
vahel. Isa on Looja, kogu elu ja olemise allikas. Poeg, Jeesus Kristus, on
lihaks saanud Sõna, Kes tuli meid lunastama oma surma ja ülestõusmisega.
Püha Vaim on pühitseja, Kes elab meis, juhatab Kirikut ja tugevdab meid
armuga. Kuigi iga isik on erinev, ei ole nad eraldi. Kirik õpetab, et
„iga isik on see ülim reaalsus, jumalik olemus”. Lihtsamalt öeldes on iga
Kolmainu isik täielikult Jumal, mitte osa Jumalast, vaid täielikult Jumal.
See õpetus ei pärine inimlikust arutlusest ega filosoofilistest
spekulatsioonidest, vaid Jumala enese ilmutusest Pühakirjas ja päästmisloos.
Me näeme viidet Kolmainsusele Piibli päris algusest. 1Ms 1:26 ütleb Jumal:
Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks”. Jeesuse
ristimisel Jordanias (Mt 3:16-17) räägib Isa taevast, Poeg ristitakse ja
Püha Vaim laskub nagu tuvi. See hetk ei ole lihtsalt sümboolne; see on
ühtsuses oleva ja tegutseva Kolmainu Jumala ilmumine.
Kuid selle asemel, et keskenduda Püha Kolmainsuse doktriini selgitamisele,
rõhutavad tänased lugemised püha Kolmainu tegusid. Õpetussõnade raamatu
esimene lugemine mõtiskleb Tarkuse üle, mis on personifitseeritud ja oli
Jumala esimene looming, olles tunnistajaks universumi ja kõige selles oleva
loomisele. See lugemine ülistab Kolmainsuse esimest isikut, Jumal Isa,
kui loojat. Püha apostel Pauluse kirjast roomlastele, teises lugemises,
toob püha Paulus esile Kolmainsuse ühtse eesmärgi inimkonna päästmisel. Ta
õpetab meid, et me saavutame rahu Jumal Isaga Jeesuse Kristuse kaudu ja et
Jumala armastus on valatud meie südametesse Püha Vaimu kaudu. Evangeeliumis
kirjeldab Jeesus suhet Tema, Isa ja Püha Vaimu vahel. Ta ütles: „Kõik, mis
kuulub Isale, on ka minu päralt, sellepärast ma ütlesingi, et ta võtab
minu omast ja kuulutab teile.“ Mida see kõik meie jaoks tähendab?
Pühim Kolmainsus on oma olemuselt üks, kuid funktsioonidelt erinev. Samamoodi
peame meie püüdma olla ühtsed usus ja ühe eesmärgi poole püüdlemises,
tunnistades ja austades samal ajal oma ainulaadsust – võimet teha häid asju
erineval viisil. Kolmainsuse erinevad isikud suunavad meid oma ainulaadsuse
väljendamisel Kirikus, ühiskonnas ja perekonnas omaks võtma üheskoos elamise
rahu ja hülgama isekust. Pühima Kolmainsuse elus tegi Jumal Isa loomistöö,
Poeg lunastas ja Püha Vaim pühitses; nad täitsid kolme erinevat ülesannet,
kuid tegid seda täielikus üheksolemises. On oluline, et õpiksime üksteisega
rahus koos elama, hoolimata meie igaühe erinevustest ja ainulaadsusest. Me
ei tohi kohelda teisi nii, nagu nad ei oleks osa samast perekonnast või
Jumala Kirikust. Kui Jumal eksisteerib ühtsuses, mida iseloomustab armastus
ja jagamine, siis peaksime kõik, kes peegeldame selle Jumala kuju, hülgama
igasuguse kalduvuse teiste inimeste väljalülitamise Kirikust, ühiskonnast
või mis iganes olukorrast. Meid ei ole kutsutud elama oma nn. mullis.
On oluline, et me kasvaksime oma teadlikkuses sellest hämmastavast reaalsusest.
Teadlikkus võib meie elu nii palju muuta. Ristimärk on lihtsaim viis, sagedane
meeldetuletus. Püha Kolmainsus on reaalsus, mida me kogeme oma eludes, mitte
teoloogilise spekulatsiooni objekt. Olgu püha Jumal, Isa, Poeg ja Püha Vaim
ikka ja jäädavalt meiega. Aamen.
