ÜLESTÕUSMISAJA IV PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal läksid Paulus ja Barnabas teele ja jõudsid Perge kaudu
Pisiidia Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja
võtsid istet. Aga kui nad pärast sealt välja tulid, käis nende
järel suur hulk juudiusku pöördunud jumalakartlikke muulasi. Ja
Paulus ja Barnabas kõnelesid nendega ja veensid neid jääma Jumala
armusse.
Aga järgmisel hingamispäeval tuli peaaegu kogu linn kokku Issanda
sõnast osa saama. Kui juudid rahvahulka nägid, said nad kadedaks,
vaidlesid vastu Pauluse kõnele ja rääksid teotusesõnu. Aga Paulus
ja Barnabas vastasid julgesti: “Meile oli kohuseks tehtud
kuulutada Jumala sõna teile kõigepealt. Kui aga teie selle endast
ära heidate ega näita end igavest elu väärt olevat, siis vaata, me
pöördume paganate poole. Sest Issandalt oleme me saanud niisuguse
käsu: “Ma olen sind seadnud valguseks paganatele, et sa oleksid
nende õnnistegijaks kuni maailma lõpuni”.”
Kui paganad seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja ülistasid Issanda
sõna ja jäid uskuma – nii paljud kui neid oli kutsutud igaveseks
eluks. Ja Issanda sõna levis üle kogu ümberkaudse maa. Siis
ässitasid juudid üles kõrgemast soost vagad naised ja linna
suurnikud, nad õhutasid vaenu Pauluse ja Barnabase vastu ning
ajasid nad oma maalt välja. Aga nemad raputasid tolmu oma
jalgadelt nende peale ja läksid Ikoonioni. Ning jüngrid olid
rõõmsad ja said täis Püha Vaimu.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Meie oleme Issanda rahvas ja kari tema karjamaal!
Rõkake rõõmust Issandale, kõik maad,
teenige Issandat rõõmuga.
Rõõmuhõisetega tulge tema palge ette.
Mõistke, et Issand üksi on Jumal,
tema on meid loonud ja tema omad me oleme,
tema rahvas ja kari tema karjamaal.
Tulge tema väravaisse rõõmuga,
tema õuedesse kiituselauludega,
sest Issand on hea
ja tema heldus kestab igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Meie oleme Issanda rahvas ja kari tema karjamaal!
Teine lugemine püha apostel Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, nägin, ja vaata: suur rahvahulk, keda keegi ei
suutnud ära lugeda, kõigist rahvahõimudest ja suguharudest,
rahvaist ja keeltest, nad kõik seisid aujärje ees ning Talle ees,
valged rüüd seljas ja palmioksad käes. Ning üks vanematest ütles
mulle: “Need on need, kes tulevad suurest ahistusest ja on oma
rüüsid pesnud ja need Talle veres valgeks teinud.” Sellepärast
seisavad nad Jumala aujärje ees ja teenivad teda tema templis nii
ööl kui päeval. Ja see, kes istub templis, laotab oma telgi nende
üle. Nemad ei näe enam nälga ega janu ja päikeselõõsk ega
põuapalavus ei piina neid, sest Tall, kes istub keset aujärge,
kannab nende eest hoolt ja juhatab nad eluvee allikale, ning Jumal
pühib ära iga pisara nende palgelt.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Mina olen hea karjane.
Mina tunnen oma lambaid ja nemad tunnevad mind.!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal Jeesus ütles: “Minu lambad kuulevad mu häält ja mina
tunnen neid. Nemad käivad minu järel ja mina annan neile igavese
elu. Nad ei lähe igavesti hukka ja keegi ei saa neid minu käest
ära kiskuda. Minu Isa on kõigist suurem, ja keegi ei saa neid minu
Isa käest ära kiskuda, sest mina ja Isa oleme üks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Oo Jumal, Kelle alati eksimatu ettehooldus korraldab kõike taevas ja maa peal:
me palume Sind alandlikult, et Sa kõrvaldaksid meist kõik kahjuliku ja
annaksid meile seda, mis meile kasulik on;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 36:5-13; Ps 138; 2Sm 12:15-23; Jh 14:1-14
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 68:1-20; Js 26:12-16,19; 2Kr 5
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Tänast pühapäeva tunneme hea karjase pühapäevana, aga
ka kutsumuse pühapäevana, sest täna palvetame eriliselt, et rohkem inimesi vastaks
kutsele teenida püha Kirikut temale antud erilisel viisil nagu Paulus ja Barnabas seda
ette näitasid. Apostel Paulus kirjutab mitmes kohas usu ja armastuse ühtsusest, mis
seob kõik kristlased üheks, Jumala lammasteks, Tema karjaks, nagu kuulsime EV-st.
Jeesus palvetas oma viimasel õhtusöömaajal, et kõik Tema järgijad oleksid üks. See
on kõige võimsam märk Tema kohalolekust meie seas. Apostel Paulus rõhutab ka teist
olulist omadust. Ühtsus ei tähenda ühetaolisust; see ei tähenda, et kõik on täpselt
ühesugused. Ta räägib kristliku kogukonna tohutust mitmekesisusest. Just see
mitmekesisus muudab ühtsuse nii silmatorkavaks. See mitmekesisus põhineb erilistel
andidel, mille igaüks on saanud. Igal inimesel on kutsumus, iga inimest siin on
Jumal kutsunud ja kutsub Püha Vaimu kaudu pakkuma oma erilisi ande püha Kiriku
heaks. Täna tuuakse meie ette erilisel viisil palvetada kõikide kutsumuste eest,
mis on Kiriku eluks väga vajalikud. Me ei palveta niivõrd uute kutsumuste eest,
sest Püha Vaim kutsub kindlasti neid, keda Kiriku teenistusse vajatakse. Pigem
palvetame, et need, keda kutsutakse, vastaksid kutsele. Kutsumusepühapäev on meie
kõigi jaoks siin. Ühelt poolt peaks igaüks mõtisklema selle üle, mis on tema konkreetne
kutsumus ja kuidas ta saab seda tõeks elada oma koguduse heaolu nimel. Teiseks peaksime
üksteist usuteel aitama ja hoolt kandma, et me ei saaks takistuseks teistele, kes
vastaksid erilisele kutsumusele või armule, mida Jumal neile oma Vaimu kaudu annab.
Tänase päeva oht, kui nii võime ütelda, on selles kui palvetame teiste, mitte
enda kutsumuste eest. Pangem tähele, et Jumala eest pole miski varjatud, seega ei
saa me kunagi teeselda end olevat keegi teine kui see, kes me oleme: Jumala kari,
keda on armastusega loodud. “Need on need, kes tulevad suurest ahistusest ja on oma
rüüsid pesnud ja need Talle veres valgeks teinud.” kuulsime teisest lugemisest.
Jumal annab lakkamatult armu, et meie, tema karjamaa lambad, võiksime tõeliselt
kinni pidada ühest vajalikust asjast, nimelt osalemisest Jumala elus ja Tema
meie elus. Meie Hea Karjane teab meie vajadusi, jagab meie kogemusi ja on osaduses oma
karjaga. Seetõttu oleme kindlad, et me ei jää kunagi ilma armastava Jumala abita.
Nii nagu kari koguneb oma karjase ümber, oleme kutsutud kogunema pühale Missale koos
oma Hea Karjase, Jeesusega, kes toidab meid parima nisuga ja joodab meid parimaga.
Armulauas me tõeliselt „maitseme ja vaatame Issanda headust“, nagu psalmikirjutaja nii
hästi kirjutas (Ps 34:9) , kui me saame osa Issanda Ihust ja Verest pühas armulauas.
Jeesus kinnitab meile: „leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma
elu eest.“ (Jh 6:51). Mida see kõik meie jaoks tähendab? Tänane evangeelium räägib
ka Jeesuse ja Isa suhtest. Johannese evangeeliumis samastub Jeesus Isaga nii otseselt,
et ta ütleb meile, et nad on üks – mitte ainult lähedased, vaid tegelikult üks.
Jeesuse tundmine tähendab Isa tundmist. Jeesus ei vii meid mitte ainult Isale
lähemale, vaid viib meid otse osadusse Jumal Isaga, kõrvaldades meie vahelt kogu
vahemaa. Meie suhe Jeesusega on kutse jagada Jumalaga tõelist elu Kiriku ühtsuses.
Aamen.