Suur Reede
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Vaata, mu sulane talitab targasti, teda ülistatakse ning ülendatakse ja ta saab
väga kõrgeks. Nagu paljud kohkusid tema pärast – nõnda rikutud, ebainimlik oli
ta välimus ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline -, nõnda ehmatab ta paljusid
rahvaid, kuningad sulevad tema pärast suud. Kuid mida neile ei ole jutustatud,
seda saavad nad näha, ja mida nad ei ole kuulnud, seda saavad nad teada. Kes
usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars? Sest ta tõusis
meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu,
et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada. Ta oli põlatud ja
inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle
pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Ent
tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga
pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks. Ent teda haavati meie
üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et
meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime
nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod
tulla tema peale. Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda
viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta
oma suud. Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele,
et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast?
Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei
olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. Aga Issand arvas heaks teda
alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast
sugu, ta elab kaua ja Issanda tahe teostub tema läbi. Pärast oma hingevaeva
saab ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane
paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd. Sellepärast ma annan temale
osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge
surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja
seisis üleastujate eest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Isa, Sinu kätte ma annan oma vaimu!
Sinu juures ma otsin pelgupaika,
Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse!
Sinu kätte ma usaldan oma vaimu,
sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.
Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks,
oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks;
kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale.
Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu,
ma olen nagu katkiläinud saviriist.
Aga mina loodan sinu peale, Issand!
Ma ütlen: «Sina oled mu Jumal!»
Sinu käes on kõik mu ajad;
tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!
Lase oma pale paista oma sulase peale,
päästa mind oma helduses!
Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil,
kes ootate Issandat!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Isa, Sinu kätte ma annan oma vaimu!
Lugemine kirjast heebrealastele:
Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad,
siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune
ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on
olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis
julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime
parajal ajal! Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure
hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda
võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust
selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese
pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Meie pärast alandas Kristus iseennast ja sai kuulekaks kuni surmani, pealegi
ristisurmani.
Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige ja andnud talle nime üle
kõikide nimede!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli
aed, kuhu ta läks oma jüngritega. Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas,
sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega. Võtnud kaasa terve
väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna
tõrvikute ja lampide ja relvadega. Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas,
astus nüüd nende poole ja küsis: „Keda te otsite?” Nad vastasid talle: „Jeesust
Naatsaretlast.” Ta ütles neile: „Mina olengi see.” Ka tema äraandja Juudas seisis
koos nendega. Kui ta nüüd neile ütles: „Mina olengi see”, taganesid nad ja
kukkusid maha. Siis küsis Jeesus neilt veel kord: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid:
„Jeesust Naatsaretlast.” Jeesus vastas: „Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see.
Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna”, et läheks täide sõna, mis ta oli
öelnud: „Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.” Siimon
Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja
raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. Jeesus ütles siis Peetrusele:
„Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?”
Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni
ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol
aastal ülempreester. Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on
surra ühel inimesel rahva eest. Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid
Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega
ülempreestri õue. Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger,
kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse
sisse. Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: „Eks sinagi ole üks selle inimese
jüngreid?” Tema ütles: „Ei ole.” Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli
külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas
end. Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta. Jeesus
vastas talle: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud
sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud
midagi. Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen
neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.” Aga kui ta seda ütles,
andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: „Kas sa
nõnda vastad ülempreestrile?” Jeesus vastas talle: „Kui ma rääkisin pahasti, siis
tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?” Siis Hannas
läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde. Aga Siimon Peetrus seisis
seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: „Eks sinagi ole üks tema jüngreid?”
Tema aga salgas ja ütles: „Ei ole.” Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle
kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: „Eks mina näinud sind temaga koos aias?”
Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk. Nad viisid nüüd Jeesuse Kaifase
juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei läinud kohtukotta sisse, et
nad ei rüvetaks end, vaid võiksid süüa paasat. Pilaatus tuli siis ise nende juurde
välja ja lausus: „Mis kaebus teil on selle inimese peale?” Nad kostsid talle: „Kui
see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu kätte loovutanud!”
Pilaatus ütles nüüd neile: „Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma
Seaduse järgi!” Juudid ütlesid talle: „Meil ei ole meelevalda kedagi tappa”, et
läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta vihjas, missugust surma tal
tuleb surra. Pilaatus läks nüüd taas kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles talle:
„Kas sina oled juutide kuningas?” Jeesus vastas: „Kas sa ütled seda omast peast või
on teised sulle seda minu kohta öelnud?” Pilaatus vastas: „Egas mina juut ole! Sinu
oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?” Jeesus
vastas: „Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks
sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud
juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.” Pilaatus ütles nüüd talle: „Sina
oled siis ikkagi kuningas?” Jeesus vastas: „Need on sinu sõnad, et mina olen
kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin
tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Pilaatus küsis
temalt: „Mis on tõde?” Ja seda öelnud, läks Pilaatus taas juutide juurde välja ja
ütles neile: „Mina ei leia temal mingit süüd. Teil on ju kombeks, et ma paasapühal
teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite nüüd, et ma lasen teile vabaks juutide
kuninga?” Nemad hüüdsid siis taas: „Ei, mitte teda, vaid Barabas!” Aga Barabas oli
röövel. Nüüd võttis Pilaatus Jeesuse ja laskis teda piitsutada. Ja sõdurid punusid
kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid
tema juurde ja ütlesid: „Tervist, juutide kuningas!” ja andsid talle kõrvakiile.
Ja Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: „Vaata, ma toon ta teile välja, et te
saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd.” Siis tuli Jeesus välja, kandes
kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe inimest!” Kui nüüd
ülempreestrid ja sulased teda nägid, hüüdsid nad: „Löö risti! Löö risti!” Pilaatus
ütles neile: „Võtke teie ta ja lööge ise risti, sest mina ei leia temal süüd!”
Juudid vastasid talle: „Meil on Seadus, ja Seaduse järgi peab ta surema, sest ta on
tõstnud ennast Jumala Pojaks.” Seda sõna kuuldes kartis Pilaatus veel enam. Ja ta
läks jälle kohtukotta ja küsis Jeesuselt: „Kust sina oled?” Aga Jeesus ei andnud
talle vastust. Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa ei räägi minuga? Kas sa ei tea,
et mul on meelevald sind vabaks lasta ja mul on meelevald sind risti lüüa?” Jeesus
vastas: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt.
Seepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte.” Sellest alates otsis
Pilaatus võimalust teda vabaks lasta. Aga juudid hüüdsid: „Kui sa tema vabaks lased,
siis sa ei ole keisri sõber. Igaüks, kes tõstab enese kuningaks, hakkab vastu
keisrile.” Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, tõi ta Jeesuse välja ja istus
kohtujärjele paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, heebrea keeles aga Gabbataks. Aga
oli paasapühade valmistuspäev, umbes keskpäev. Ja ta ütles juutidele: „Ennäe, teie
kuningas!” Need aga hüüdsid nüüd: „Vii ära, vii ära, löö ta risti!” Pilaatus ütles
neile: „Kas ma pean teie kuninga risti lööma?” Ülempreestrid vastasid: „Meil ei ole
kuningat, vaid on keiser.” Siis andis Pilaatus Jeesuse nende kätte risti lüüa. Nad
võtsid nüüd Jeesuse – ja ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud
paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks. Seal nad lõid risti tema ja temaga
koos kaks muud surmamõistetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele. Aga Pilaatus
kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: „Jeesus
Naatsaretlane, juutide kuningas.” Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus
risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka
keeles. Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: „Ära kirjuta „Juutide
kuningas”, vaid „Tema ütles: Olen juutide kuningas.”” Pilaatus vastas: „Mida olen
kirjutanud, seda olen kirjutanud.” Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid
nad ta rõivad ja jagasid nelja ossa, igale sõdurile ühe osa. Nad võtsid ka särgi,
särk oli aga õmblusteta, kootud ühes tükis ülalt alla. Nad ütlesid siis üksteisele:
„Ärgem rebigem seda katki, vaid heitkem liisku, kellele see saab”, et läheks täide
Kiri: „Nad on mu rõivad omavahel jaganud, ja riiete peale liisku heitnud.” Sedasama
sõdurid nüüd tegidki. Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde
Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval
seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata,
see on su poeg!” Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!” Ja selsamal
tunnil võttis jünger ta enda juurde. Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on
juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: „Mul on janu.” Seal seisis äädikat täis anum.
Nad torkasid nüüd äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema
suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: „See on lõpetatud!” ja,
langetanud pea, heitis hinge. Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid
Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud
ei jääks ristile hingamispäevaks – sest see hingamispäev oli suur püha. Sõdurid
tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid
risti löödud. Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud, siis
nad ei löönud katki tema sääreluid, vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning
kohe voolas välja verd ja vett. Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema
tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite. Sest see on
sündinud, et läheks täide Kiri: „Ühtegi tema luud ei purustata.” Ja veel teine
kirjakoht ütleb: „Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud.” Aga pärast seda
palus Arimaatia Joosep – ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute –
Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse
ihu. Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja
tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu. Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta
surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme. Seal paigas
aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi
kedagi pandud. Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäeva pärast,
sest see haud oli lähedal.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: punane
Kõigeväeline Jumal, me palume Sind armulikult vaata seda oma perekonda,
kelle pärast meie Issand Jeesus Kristus oli rahul sellega, et Teda
reedeti ja patuse vangina loovutati, et ristisurma kannatada;
Kes nüüd elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga igavesti,
üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22; Ps 40:1-16; Ps 54; Trk 2:1,12-24; Jh 18
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 69:1-22; Ps 88; Js 52:13-53:12; 1Pt 2:11-25