Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

KUNINGRIIGIAJA XXIII PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine Saalomoni Tarkuseraamatust:
Missugune inimene suudab ära mõista Jumala kavatsused, või kes
oskab aru saada, mida tahab Jumal. Surelike mõtlemised on haprad
ja meie mõtted käivad eksiteed; sest kõdunemisele määratud ihu
lasub raskesti hinge peal ning maine eluase koormab vaimu, nii et
sel on palju muret. Vaevu suudame haarata sedagi, mis maa peal,
raskustega leiame selle, mis on meie käeulatuses. Kes aga suudaks
ära mõista seda, mis on taevas. Kes oskaks ära tunda sinu tahet,
kui sina ei kingiks tarkust ega lähetaks ülalt oma Vaimu. Nii said
sirgeks nende teed, kes maa peal elavad, ja inimesed õppisid
mõistma, mis on sinule meelepärane, ning pääsesid tarkuse abil.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, Sina oled meie varjupaik põlvest põlve!
Sina lased inimesel taas põrmuks saada
ja ütled: pöörduge tagasi, teie, inimeselapsed!
Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev,
kui see on möödunud ja nagu vahikord öösel.
Sina uhud nad ära ja unenäoks nad saavad,
nagu rohi, mis hommikul haljendab
hommikul see õitseb ja hällib,
õhtuks see närtsib ja kuivab.
Õpeta meid arvestama oma päevi,
et me saaksime targa südame.
Pöördu tagasi, Issand, miks viibid nii kaua?
Ja ole armuline oma sulaste vastu.
Täida meid hommikul oma heldusega,
siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu eluaja.
Tulgu Issanda, meie Jumala, arm meie üle,
meie kätetööl lase korda minna, korda minna lase me kätetööl.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina oled meie varjupaik põlvest põlve!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast Fileemonile:
Mina, Paulus, olen vana mees, kes Kristuse pärast vangis istub; ja
ma palun sind oma lapse Oneesimose pärast, kelle isaks ma olen
saanud vangipõlves. Ma saadan ta sinu juurde tagasi, tema – see
tähendab mu enda südame. Ma oleksin meeleldi tahtnud, et ta minu
juurde jääks ja kannaks sinu asemel minu eest hoolt, nii kaua, kui
ma evangeeliumi pärast vangis olen. Aga ilma sinu nõusolekuta ei
taha ma teha midagi, et sinu hea tegu poleks sunnitud, vaid
vabatahtlik. Ometi oli ta just sellepärast mõneks ajaks sinu
juurest ära, et sa saaksid ta tagasi igaveseks, ja nüüd mitte enam
orjana, vaid ülemana orjast – armsa vennana. Minu jaoks ta on juba
vend, ja kui palju enam sinu jaoks – nii inimesena kui Issanda
ees. Niisiis, kui sa mind oma vennaks pead, siis võta teda vastu
nagu mind ennast. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Nii ütleb Issand: mina olen maailma valgus,
kes minu järel käib, sellel on eluvalgus!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal käisid paljud inimesed Jeesuse järel, aga tema pöördus
nende poole ja ütles: “Kui keegi tuleb minu juurde, aga ei vihka
oma isa ja ema, naist ja lapsi, õdesid ja vendi ning lisaks veel
oma elu, see ei saa olla mu jünger. Kes ei kanna oma risti ega käi
minu järel, see ei saa olla mu jünger.
Sest kes teie seast, kui ta tahab torni ehitada, ei istu enne ega
arva kulusid kokku, kas tal ikka on küllalt vara selleks, et toime
tulla. Muidu võib juhtuda, et kui ta aluse on valmis teinud aga ei
suuda lõpetada, hakkavad need, kes seda näevad, teda pilkama ja
ütlema: “See mees hakkas ehitama, aga ei tulnud toime.”
Või kui keegi kuningas läheb sõtta teise kuninga vastu, eks istu
ta siis enne ja pea nõu, kas ta ikka suudab kümne tuhande mehega
seista selle kuninga vastu, kes kahekümne tuhandega teda vallutama
tuleb? Ja kui ta ei arva end hakkama saavat, eks ta läkita siis,
kui vaenlane on alles kaugel, oma saadikud tema käest küsima, mis
tingimustel ta võiks rahu sõlmida. Nõnda ka igaüks teie seast, kes
ei jäta maha kõike, mis talle kuulub, ei saa olla minu jünger.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Issand, me palume Sind, palun luba meil kogu südamest Sinule loota,
sest nii nagu Sina alati paned vastu uhketele, kes loodavad oma jõule,
ära hülga ka neid, kes kiitlevad Sinu halastusest Jeesuse Kristuse,
meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga,
üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 72; 1Ms 41:1,8,14-40; Kl 3:22-4:6

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 67; Ps 122; 2Sm 15:1-23; Ap 15:36-16:5; Ap 16:9-15

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased lugemised on jätkuks eelmisel
pühapäeval kuuldule. Me vajame Jumalaga suhteks alandlikkust, ja
seda ka suhtlemiseks teadlikuna Jumala loodu seas. See on oma koha
tundmine, Jumala kutsumusele vastamine ja üksteise tunnistamine
sellisena nagu oleme, lootuses, et kõik kasvame Jumala armu ühtsusesse.
Piibli heebrea keele kontekstis ei tähenda “vihkamine” (kreeka keeles miseō)
tundepõhist vihkamist tänapäevases mõistes. Tihti kasutatakse seda, et
väljendada vähem oluliseks pidamist või madalamale kohale seadmist.
Jeesus kasutab siin aramea semitismi, kus vastandatuna talle järgnemisele,
tähendab “vihkama” lihtsalt teisejärguliseks pidamist. Ehk siis, kui sa
ei pane Jeesust esikohale oma pere, isa, ema või abikaasa ees, siis sa
vihkad Teda, selles mõttes, et sa ei pane Teda esikohale. Sõna rõhutab
valiku radikaalsust: iga inimlik side, olgu see nii püha kui tahes, peab
jääma teisejärguliseks võrreldes suhtega Jumalaga. Seega, mida Jeesus
meile täna ütleb on see, et me suhtuksime oma kristlikku ellu täie
tõsidusega. See tähendab, et oleksime valmis kandma endas nii vaimse,
moraalse kui ka usulise pöördumise risti. Me vajame alandlikkust, et
olla vabad Jumalas, saada Temalt jõudu ja armu. Apostel Paulus teises
lugemises rõhutas:” Aga ilma sinu nõusolekuta ei taha ma teha midagi,
et sinu hea tegu poleks sunnitud, vaid vabatahtlik.” Jumal on andnud
meile vaba tahte. Me võime patustada, me võime eksida, me võime armastada.
See on meie valik. Ometi iga valiku kohta peame oma taevasele Isale aru
andma. Me peame oma käitumises muutuma teadlikumaks, emotsioon peab
taanduma otsuse ees. Esimesest lugemisest kuulsime Jumala tarkuse, kui
Püha Vaimu anni kohta, Kes võib meid valgustad läbi Kiriku, mis on hea
ja õige valik. Ometi valik on meie enda teha. Meil ei ole ekslikku
arvamust nagu Kiriku traditsioon ja õpetus on suletud ja oma aega
kinni jäänud, me teame, et Jeesus elab, ja Kirik elab. See kutsub meid
üha sügavamalt vaatlema ja ka mõistma iseenda elavat osadust Jumalaga.
Mida see meie jaoks tähendab? Jumal on armastuse allikas ja Tema
armastamine on kõige esmane. Püha Augustinus on öelnud: “Armasta Jumalat
ja tee, mida (kuidas) tahad.” See tähendab, et kui inimene tõeliselt
armastab Jumalat, on see armastus aluseks ka kõigile teistele
suhetele. Jeesus ei kutsu meid üles vihkama oma perekonda, vaid nõuab,
et meie armastus nende vastu oleks Jeesuse armastuse kõrval “nagu
mitte-armastus”. Kirik on alati väärtustanud perekonda kui “kodust kirikut”
ja suhe vanemate ning abikaasaga on äärmiselt oluline. Tänast teksti ei
saa aga vaadata lahus Jeesuse õpetuse üldisest kontekstist, mis rõhutab
armastust ja halastust. Jeesus ütleb, et kui me teda järgime, peame me
olema valmis ohverdama kõike, mis meil on, kaasa arvatud meie elu.
Seega, Jeesuse armastamine peab olema kõige tugevam ja kõige olulisem
prioriteet meie elus. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.

KUNINGRIIGIAJA XXII PÜHAPÄEV C

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Mu poeg, kui sa oled rikas, siis ole ometi tagasihoidlik, ja sind
hakatakse armastama sinu meeldivuse pärast. Mida suurem sa oled,
seda enam alanda ennast, siis on Jumala arm sinuga. Suur on
Issanda halastus, leplikele ilmutab ta oma saladusi. Kõrgi
haavadele ei ole paranemist, sest kurjus on temasse ajanud oma
juured. Tark süda mõistab tarka tähendamissõna. Targa sooviks jääb
kõrv, mis on alati ärkvel. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, Sina katad vaeseid oma heldusega!
Õiged rõõmustavad ja hõiskavad Jumala palge ees,
rõkkavad suurest rõõmust.
Laulge Jumalale, mängige kiites tema nimele,
hõisake rõõmu pärast tema palge ees.
Tema on vaeslaste isa ja lesknaiste eestkostja,
Jumal oma pühas elamus.
Jumal toob mahajäetud koju,
juhib vangid välja eluõnne juurde.
Sina, Jumal, lased vihmal rikkalikult sadada,
kastad oma pärisosa ja kosutad närbunut.
Sinu loodu leiab seal eluaseme,
Sina katad vaeseid oma heldusega.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina katad vaeseid oma heldusega!

Lugemine kirjast heebrealastele:
Teie ei ole astunud veel käegakatsutava, lõõmava tule ja tumeda
pilve juurde, pilkase pimeduse ja tormituule juurde, pasunahääle
ja sõnade kõla juurde, mille kuulajad tõrkusid seda kõnet kauem
kuulamast. Vaid te olete tulnud Siioni mäe juurde, elava Jumala
linna, taevasesse Jeruusalemma, tuhandete inglite juurde.
Esmasündinute piduliku kogunemise juurde, kes on taevasse kirja
pandud; Jumala, kõikide kohtumõistja juurde ja täiuslikuks saanud
õigete vaimude juurde, Jeesuse juurde, kes on uue lepingu
vahemees. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kiidetud oled Sina, Isa, taeva ja maa Issand,
sest Sa oled jumalariigi saladuse avaldanud väetimaile!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus tuli hingamispäeval ühe variseride ülema kotta leiba
võtma, pidasid variserid teda silmas. Aga Jeesus pani tähele,
kuidas need, kes olid kutsutud, püüdsid aukohtadel istet võtta, ja
ta rääkis neile ühe mõistujutu:
“Kui keegi sind pulma kutsub, siis ära istu aukohale, sest võibolla
on sinu võõrustaja kutsunud külla veel kellegi, kes on sinust
auväärsem. Siis peab ju su võõrustaja tulema ning sulle ütlema:
“Anna see koht temale!”, sina aga peaksid häbiga istuma viimasesse
paika. Sellepärast, kui sind külla kutsutakse, siis istu pigem
viimasesse paika, et su võõrustaja tuleks sinu juurde ja ütleks:
“Mu sõber, asu sinna, ülemale”. See teeb sulle au kõigi külaliste
seas. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast
ise alandab, seda ülendatakse.”
Ja ta ütles võõrustajale: “Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja,
siis ära kutsu sinna oma sõpru või vendi, oma sugulasi või rikkaid
üleaedseid, sest ka nemad kutsuvad sind söömaaegadele ja kõik on
jälle tasa tehtud. Vaid kui sa võõruspeo korraldad, siis kutsu
vaeseid, küürakaid, jalutuid ja pimedaid – siis saad sa õndsaks,
sest neil ei ole sulle millegagi tasuda, ja sinu tegu tasutakse
sulle õigete ülestõusmises.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõige väe Issand, Kes Sa oled kõigi heade asjade looja ja andja:
poogi meie südametesse armastus oma Nime vastu, kasvata meis tõelist
jumalateenistust, toida meid kõige heaga ja too meis esile heade
tegude viljad Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 62; Ps 63; 1Ms 37:3-4,12-35; Jk 1:1-15

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 30; Ps 121; 2Sm 7:18-29; Ap 15:1-21

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Evangelist Luuka peamine sõnum on,
et Jeesus on Päästja kõigile inimestele, sõltumata nende sotsiaalsest
staatusest, rahvusest või soost. Tema evangeelium on halastuse,
andestuse ja armu sõnum, mis kutsub inimesi patte kahetsema ja pöörduma
Jumala poole. Tänane EV-st kuuldud lõik on kolmas söögikord mille
veedab Jeesus koos variseridega. Kui kuuleme sõna „variser”, mõtleme
inimestele, kes on reeglite suhtes ranged ja ootavad alati, kas Jeesus
teeb midagi valesti. Kuid see pole tänane teema. Neile meeldis ka
üleoleku ja eraldatuse positsioon. Nad olid uhked selle üle, et nad ei
tee vigu ja kes tunnevad kõiki reegleid, sest see eristas neid teistest
inimestest. Jeesus nägi nii lihtsas asjas nagu istekohtade paigutus
tervet elu, mis oli üles ehitatud sellele, et nad ei kohtaks kunagi
kedagi, kes seaks kahtluse alla nende identiteedi, et nad ei vaataks
kunagi üle laua ja näeks kedagi, kes nende silmis poleks nendega võrdne.
Variserid olid edukad, intelligentsed ja haritud. Neil oli lihtne leida
palju põhjuseid, miks distantseeruda peaaegu kõigist, kes polnud üks
neist. Luuka evangeelium näitab meile, et Jumala halastus on kõikihõlmav.
See tähendab, et meie väga inimlikud instinktid liigitada inimesi
väärilisteks ja väärituteks on midagi, mille üle pole meil otsustada.
Kui on mingi paik maailmas, kus kõik võiksid, ja peaksidki tundma end
võrdselt teistega on see Kirik. Kõigil on selles oma oluline roll,
igalühel isemoodi, aga oluline.
Kõikide tänaste lugemiste üleskutse meile on aru saada kuhu me end
oma elu olukordades asetame ja kes on meiega koos, vaadakem kes on meiega,
keda me välistame ja kellele viitame, kui kasutame sõna „meie“.
Luuka EVs on Jeesust mainitud seoses kümne erineva söögikorraga. Kuid need
on enamat kui lihtsalt õpetuseks või hea viis inimeste kokkutoomiseks ja
suhtlemiseks. Kõik need söögikorrad on Luuka jaoks ka tuleviku kujutis.
Evangelist usub, et armulaud pole mitte ainult söögikord, vaid et see on
kogu meie elu, igavene elu Jumalaga, nagu igavene söögikord. See on tema
nägemus igavikust, mis meid ootab. Milline ka taevas poleks, see on justkui
söögikord. Eelmise pühapäeva evangeeliumis kirjutas ta: „Inimesed tulevad
idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning söövad Jumala riigis.“
Mida see meie jaoks tähendab? Vaadakem tänast evangeeliumi õpetust:
“Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda
ülendatakse.” Alandlikkus ei ole nõrkus, vaid tugevus, mis avab ukse
tõelisele aule – osadusele Jumalaga. Hebrealaste kirja autor suunab meie
pilgu eemale kardetavast Siinai mäest, kus seadus anti hirmus, ning kutsub
meid lähenema taevasele Siionile. See on teistsugune mägi, millel seisab
elava Jumala linn. Seal ei ole hirmu ega kohut, vaid Jeesuse Kristuse
halastus. Meil on privileeg läheneda otse Jumalale, sest Jeesuse vere läbi
oleme me kõik pühaks pestud. Oleme kutsutud Jumala Kuningriigi pidusöögile,
kuid mitte esimesele kohale istuma, vaid sellele, mille Jumal on meile
valmistanud. Las meie elu on elav jutlus alandlikkusest ja teenimisest.
Las meie tegudes peegeldub Jeesuse arm, mis ei vali, vaid teenib.
Olgem valmis olema esimesed, kes alandavad ennast ja näitavad, et me ei
pea kunagi kartma, et teeme liiga palju või vähe. Aidaku selles meid
kõigeväeline Jumal. Aamen.

KUNINGRIIGIAJA XXI PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand: “Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, ometi
tulen ma koguma kõiki rahvaid ja rahvusi. Ning nad tulevad ja
näevad minu auhiilgust. Ja ma teen neile ühe tunnustähe: ma saadan
nende hulgast – pääsenute hulgast – saadikuid rahvaste juurde
Tarsisesse ja Puudi, Luudi ja Meesekisse, Rossi ja Tuubalisse,
Jaavanisse ning kaugetele saartele, kus pole minust kuuldud ega
nähtud minu auhiilgust. Ja nad kuulutavad rahvaste keskel minu
auhiilgusest, ning toovad kõik teie vennad kõigi rahvaste keskelt
nagu ohvrianni Issanda ette – hobuste ja vankritega, kandetoolide,
hobueeslite ja kärmete kaamelitega. Nad tulevad mu pühale mäele
Jeruusalemma,” ütleb Issand, “nagu Iisraeli lapsed toovad roaohvri
puhastes astjates Issanda kotta. Ja nendegi hulgast ma võtan
preestreid ja leviite.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!
Kiitke Issandat, kõik rahvad,
ülistage teda, kõik rahvahõimud.
Sest vägev on tema halastus meie üle
ja tema ustavus püsib igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Te olete unustanud manitsuse, mis teile nagu lastele ütleb: “Mu
poeg, ära pane halvaks Issanda karistust ja ära pöördu kõrvale,
kui ta sind noomib. Sest keda Issand armastab, seda ta karistab ja
lööb vitstega iga poega, kelle ta vastu võtab. Taluge karistust
kasvatuseks; Jumal kohtleb teid kui poegi, sest mis poeg see on,
keda isa ei kasvata. Ükski kasvatamine, kui see kestab, ei tee
rõõmsaks, vaid kurvaks, aga pärast kannab see õigluse ja rahu
vilja neile, kes seeläbi on õpetust saanud. Sellepärast, ajage
sirgu rammestunud käed ja nõrgaks läinud põlved, tehke sirgeks oma
teed, et lonkaja ei väänaks oma jalga, vaid saaks terveks.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, valgustagu
teie südame silmi,
et te mõistaksite, millises lootuses teid on kutsutud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Teel Jeruusalemma rändas Jeesus linnast linna ja külast külasse
ning õpetas. Ja keegi küsis tema käest: “Issand, kas neid, kes
pääsevad, saab olema vähe?” Aga tema vastas: “Püüdke kõigest
väest, et teie läheksite sisse kitsast uksest, sest paljud – ütlen
ma teile – üritavad, aga ei suuda.
Sest sellest ajast peale, mil kojaisand on üles tõusnud ja ukse
riivi pannud, jääte teie õue seisma, koputama ja ütlema: “Issand,
ava meile!” Aga tema vastab teile: “Mina ei tunne teid, kust te
olete tulnud.” Siis te ütlete: “Me oleme ju sinuga koos söönud ja
joonud, meie tänavail oled sa õpetanud!” Aga tema vastab: “Ma ei
tunne teid, kust te olete tulnud! Jääge minust eemale, kõik teie
ülekohtutegijad.” Ja seal saab olema ulumine ja hammaste kiristamine,
kui te näete Aabrahami, Iisakit, Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala
riigis, aga endid olevat välja tõugatud. Ja inimesi tuleb idast ja
läänest, põhjast ja lõunast, ning istub lauda Jumala riigis. Ja vaata,
on viimaseid, kes saavad esimesteks ja esimesi, kes saavad viimasteks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Me palume Sind, halastav Jumal, et Sinu Kirik, olles ühtsuses kokku kogutud
Sinu Püha Vaimu läbi, võiks ilmutada Sinu väge kõigi rahvaste seas Sinu
nime auks Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 144; 1Ms 32:22-31; 2Kr 4:7-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 47; Ps 48; 2Sm 1:17-27; Ap 14:8-28

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased kirjakohad on meid taas äratavad.
“Issand, ava meile!” Aga tema vastab teile: “Mina ei tunne teid, kust te
olete tulnud.” Siis te ütlete: “Me oleme ju sinuga koos söönud ja
joonud, meie tänavail oled sa õpetanud!” Aga tema vastab: “Ma ei
tunne teid, kust te olete tulnud!” Inimesed, kes arvavad end tundvat Jeesust
võivad olla jäetud ukse taha koos nendega kes Jeesusest pole kunagi hoolinud.
Tundub justkui ebaõiglane? Kas meie ristimistunnistus ei ole vip pääse
paradiisi? Tänastes lugemistes on näiliselt kaks sõnumit. Ühelt poolt öeldakse
meile, et Jumala kuningriigi õnnistused on mõeldud kõigile rahvastele. Teisalt
hoiatatakse meid, et me ei peaks enesestmõistetavaks, et oleme kohale määratud
ja meile on kuninglikul pidusöögil koht valmis. Pigem peaksime püüdma andma oma
parima, et minna sisse „ kitsast uksest “ ( Lk 13:22), see tähendab, et
hoiaksime oma meeled ja südame Jeesusel ja järgiksime tema eeskuju.
Kristus andis oma elu ristil mitte ainult eriti “pühade”, vaid kõigi eest.
Kristuse Ihuna on Kirik kutsutud olema vastutulelik, kogukond, mis on avatud
kõigile inimestele. Alati, kui selle liikmed võtavad omaks mõtteviisi milles
arvatakse endal olevat õigus ning tõugates teisi eemale pühakojast, palvest
või lihtsalt uudishimust Jumala vastu, reedame oma ristimisel antud tõotuse.
Kui võtame omaks sellise lähenemise võib meid oodata ebameeldiv üllatus, kui
kord koputame uksele ja avastame, et meid on välja arvatud, samal ajal kui sisse
lastakse inimesed, kellest me seda kõige vähem ootasime. Jeesus hoiatab:
“Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks ja esimesi, kes saavad viimasteks.”
Mida see meie jaoks tähendab? Meie kutseks on püüda siseneda kitsast uksest.
Pinguta! Kitsast uksest sisenemiseks on vaja pingutust ja Jeesus rõhutab, et
paljud ei viitsi või soovi seda saavutada. Antiikajal oli sünagoogis sageli suur
uks, mille kaudu astusid sisse kõrge staatusega inimesed, ja kitsas uks, mille
kaudu astusid sisse madalama staatusega inimesed, ning sellise kujundi kasutamine
Jeesuse poolt viitab üleskutsele olla koos nendega, kes võivad olla küll vähemuses,
kuid elavad tõeks Jumala armu ja õpetust. Pigem viitab Jeesus sellele kuidas
meie teostame oma usku ja õiglust. Sellele juhib tähelepanu heebrea kirja autor,
lõigus mida kuulsime. Meie ristimistunnistus annab meile vastutuse tunnistada kogu
maailmale Jumala au ja õiglust. Meid kutsutakse muutma oma hoiakuid ja tavasid,
vältima suurt ust ja nägema vaeva, et siseneda kitsast uksest koos Kristuse ja
Tema jüngritega. Me peaksime jätma Jumala otsustada, kes taevasse saab. See ei ole
tänane küsimus, millele me peaksime vastama. Meid peaks huvitama see, mida Jumal
meilt ootab? Ma usun, et igasühes meis on olemas vastus sellele küsimusele,
olenemata sellest kas tahame seda kuulda/teada või mitte. Au olgu Jumalale kõrges!
Toogem Talle seda oma eluga. Aamen.

KUNINGRIIGIAJA XX PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Neil päevil, kui kaldealased olid vaarao sõjaväe eest Jeruusalemma
maha jätnud, ütlesid kuninga ametikandjad kuningale: “See mees –
Jeremia – tuleb hukata, sest ta teeb oma sõnadega jõuetuks need
sõjamehed, kes siia linna on alles jäänud, ja laseb lõtvuda kogu
rahva kätel. Tema ei otsi sellele rahvale rahu, vaid õnnetust!” Ja
kuningas Sidkija vastas: “Vaata, see mees on teie meelevallas ja
kuningas ei suuda teha midagi teie vastu”. Ja nemad võtsid Jeremia
kinni ja heitsid ta kuningapoeg Malakia kaevu, mis asus
vahtkonnaõues. Nad lasid Jeremia köitega alla. Kaevus ei olnud
vett, oli ainult muda, ja Jeremia vajus mudasse. Aga etiooplane
Ebed-Melek, üks kuninga õukondlaste hulgast, ütles kuningale:
“Minu isand ja kuningas, need mehed on kurja teinud prohvet
Jeremia vastu, kui nad ta kaevu heitsid, et teda seal surnuks
näljutada, sest linnas ei ole enam leiba”. Siis andis kuningas
etiooplasele Ebed-Melekile käsu prohvet Jeremia kaevust välja
tõmmata, enne kui ta sureb.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, rutta mulle appi!
Pikisilmi ma ootasin Issandat
ja ta tuli mulle appi ning võttis mind kuulda.
Tema tõmbas mind välja õuduse august ja porimülkast,
seadis mu jala kindlale kaljule ja muutis kindlaks mu sammu.
Tema seadis minu suhu uue laulu,
kiituselaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja kummardavad aukartuses
ning hakkavad lootma Issanda peale.
Ma olen vilets ja vaene,
aga Issand kannab minu eest hoolt.
Sina oled minu abimees ja päästja.
Mu Jumal, ära viivita.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, rutta mulle appi!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Heitkem enestelt kõik koorem ja patukütked ning jookskem
püsivusega meile määratud võidujooksu. Vaadakem üles usu
Alustajale ja Täidesaatjale, Jeesusele, kes ei hoolinud häbist ja
sai osa ristilöömisest temale seatud rõõmu asemel. Aga nüüd on ta
istet võtnud Jumala troonist paremal pool. Mõelgem siis temale,
keda patused on nii raskelt taga kiusanud, et te ei läheks tuimaks
ega kaotaks julgust. Sest vereni välja ei ole teie veel patu vastu
võidelnud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Sinu sõnad, Issand, rõõmustavad südant
Sinu käsk on silmade valgus!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Tuld olen ma tulnud viskama maailma
üle, ja ma tahaksin, et see oleks juba süttinud! Ristimisega peab
mind ristitama, ja ma olen rõhutud, kuni see pole veel lõpule
viidud. Kas arvate teie, et ma olen tulnud maailmale rahu tooma?
Ei, ütlen ma teile – mitte rahu, vaid riidu, sest nüüdsest peale
saab viie majaelaniku vahel lahkmeel valitsema. Kolm on kahe vastu
ja kaks kolme vastu. Isa on poja vastu ja poeg isa vastu. Ema
tütre vastu ja tütar ema vastu. Ämm minia vastu ja minia ämma vastu.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal, Kes Sa oled andnud oma ainusündinud Poja meile
nii patuohvriks kui ka jumalakartliku elu eeskujuks:
palin anna meile armu, et me alati tänuga vastu võtaksime Tema
hindamatut armu ja püüaksime iga päev järgida Tema püha elu õnnistatud
samme oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 91; 1Ms 28:20-22; 2Kr 4:7-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 93; Ps 96; 1Sm 31; Ap 13:1-3,14-31,38,44-49

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased kirjakohad on meid äratavad. Kõik
mida me ootame, armastus, hoolimine, nii sisemine kui ka väline rahu ja
kindel usk, et Jumala halastus on alati meiega on justkui ümberpööratult
meieni toodud. Jumala Poeg, Keda nimetame Rahuvürstiks, ütleb siin, “Kas
arvate teie, et ma olen tulnud maailmale rahu tooma?” Jeesus õpetas meile
kuidas elada Jumala lastena Tema Kuningriigis. Seal kehtivad teistsugused
reeglid, seades vaesed ja unustatud esikohale, selle asemel et neid süüdistada
või karta, andes olulise koha inimestele, keda ülejäänud maailm võib isegi
probleemseks pidada, pidades armastust olulisemaks kui väliselt oma
religiooni suunistele allumist. See “taevariik maa peal”, on keeruline
ja põhjustab konflikte paljude teiste inimeste poolt seatud eluviisiga. Pangem
tähele esimesest lugemisest prohvet Jeremiat, kes kuningaile ei kuulutanud seda
mis nende kõrvad kuulda tahtsid. Tema kannatas palju, nii vangistust,
peksu kui ka alandust. Kuuldud lõigust edasi lugedes tuleb kuningas
Sidkija ja prohvet Jeremia kahekõne: Ja kuningas Sidkija läkitas sõna ning
laskis tuua prohvet Jeremija enese juurde,…; ja kuningas ütles Jeremijale:
„Ma tahan sinult küsida ühte asja,
ära salga mulle midagi!” Aga Jeremija vastas Sidkijale: „Kui ma sulle midagi
avaldan, kas sa siis tõesti mind ei tapa? Aga kuigi ma sulle nõu annaksin,
sa ei kuulaks mind!” Teises lugemise üleskirjutaja toob meieni olulise
teadmise ja eeskuju: Vaadakem üles usu Alustajale ja Täidesaatjale,
Jeesusele, kes ei hoolinud häbist ja sai osa ristilöömisest temale seatud
rõõmu asemel. Täna oleme meiegi siin, et saaksime osa Jumala armust ja
andestusest. Ometi, kas oleme valmis ka tänuga vastu võtma seda mis meie
kõrvu ja silmi ei rõõmusta? Vahel tundub nii iseenesest mõistetav, et
me ei jäta pühapäeval Kirikusse tulemata, võtame palvehetke igas päevas
ja loeme pühakirja. Nagu paljudel kristlastel enne meid, pole ka meie
elu täis pidevat rõõmu ja mugavust. See õpetab meile, et tõesti, ilma
Jumala ettehoole ja abita ei saa me midagi head. Kirikus käimine ja usus
elamine ei ole meie tugevus, vaid Jumala abi ja armu igatsus meie eludes.
Mida see meile tähendab? Me usume, et Jumala Kuningriik on juba siin
maa peal kõikide usus kristlaste läbi, ja ka taevas koos kõikide pühadega
Kiriku ühtsuses. Kirjast heebrealastele kuulsime: “Heitkem enestelt kõik
koorem ja patukütked ning jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu.”
Jeesus ütles Ev-s “Tuld olen ma tulnud viskama maailma üle, ja ma tahaksin,
et see oleks juba süttinud!” Püha Kirik on tules alati näinud puhastumise
sümbolit. Parim näide on muidugi nelipüha sündmus, Püha Vaimu laskumine
tulekeeltena apostlite peale ja me kõik teame selle tulemust. Misjonitöö
läbi Kiriku juhituna Jumala armust. Nõndasamamoodi oleme ka meie pidevas
kasvus pühaduse poole. Jumala kuningriigi alamatena üha paremad ja egokesksusest
liikumas Jumalale au toomise rõõmu. Sageli toob see mittemõistmist ja
isegi erimeelsust uskmatutega. Mida saame meie teha? Palvetada.
Rohkem palveks aega võtta. Sageli on palve, meie elu kõige olulisem hetk
jäetud tahaplaanile, sest nii palju on teha. Õppige palvetama ka pärast
kannatusi. Palve on meile, kristlastele, nii oluline. Me ei saa ilma
palveta elada täisväärtuslikku elu Jumala lapsena. Kui tuleme täna
armulauale, hoidkem alati meeles, et Jumal läbi Kristuse Püha Vaimu
väes annab meile vaimse jõu, mida vajame, et elada Kristuse omana.
Me ei tohi kunagi kaotada midagi, mis tuleneb ühendusest oma Jumala,
oma maise maailma ja Jumala riigiga. Aidaku selles meid kõigeväeline
Jumal. Aamen.

Kuningriigiaja XIX pühapäev c aastal

Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:
See öö, mil lapsukesed hukka saadeti, kuid üks neist pääses, oli
meie isadele ette kuulutatud, et nad oleksid julged ja teaksid
seda, mis neile oli tõotatud. Aga rahvas ootas ju õigete pääsemist
ja vaenlaste hukku, sest millega sa vaenlast karistasid,
sellesamaga ülendasid sa meid, keda sa oled kutsunud. Heade pühad
lapsed tõid salaja oma ohvrid ja määrasid jumaliku seadusega
üksmeelselt kindlaks, et pühad peavad jagama ühtmoodi nii hüvesid
kui ohte, kui nad juba kord isade kiituselaule on laulnud.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Õnnis on rahvas, kelle Jumal on ära valinud!
Hõisake Issandas, teie õiged,
vagadel on kohane laulda kiituselaulu.
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Issand,
rahvus, kelle tema on endale pärisosaks valinud.
Vaata, Issanda silm on kõigi nende üle,
kes teda kardavad ja ootavad tema heldust,
et ta vabastaks nende hinge surma küüsist
ja hoiaks nad elus näljaajal.
Meie hing loodab Issanda peale,
tema on meie kilp ja abimees.
Olgu sinu halastus, Issand, meie üle,
sest me ootame sind pikisilmi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Õnnis on rahvas, kelle Jumal on ära valinud!

Teine lugemine kirjast Heebrealastele:
Usk on kindel usaldus selle vastu, mida loodetakse. Veendumus
selles, mida ei nähta. Ja usu pärast jäi Aabraham kuulekaks, kui
teda kutsuti minema sinna maale, mille ta pidi pärisosaks saama.
Ja ta läks teele, ilma et ta oleks teadnud, kuhu ta läheb. Usu
pärast asus ta elama tõotatud maale, otsekui võõrale maale. Seal
elas ta telkides ühes Iisaki ja Jaakobiga, kes olid sama tõotuse
kaaspärijad. Sest ta ootas tugevate alusmüüridega linna, mille
ehituse meister ja ehitaja on Jumal. Usu läbi sai Saara väe
suguvõsa rajamiseks, hoolimata oma kõrgest east, sest ta pidas
ustavaks teda, kes ta oli tõotuse andnud. Sellepärast sündiski
ühestainsast, pealegi raugenud jõuga, mehest palju – nii palju
nagu tähti taevas, äralugematul hulgal nagu liiva mere ääres.
Ometi surid nad kõik, ilma et tõotused oleksid täide läinud. Nad
nägid ja tervitasid neid tõotusi üksnes kaugelt ning tunnistasid
end olevat maa peal “võõrad ja majalised”. Kuid kes nii räägivad,
annavad mõista, et nad otsivad kodumaad suure hoolega. Kui neil
oleks olnud meeles see maa, kust nad teele läksid, siis oli neil
küllalt aega selleks, et tagasi pöörduda. Aga nüüd ihkavad nad
paremat, see on, taevast kodumaad. Sellepärast pole Jumalal häbi
lasta end hüüda nende Jumalaks, sest tema on nendele linna
valmistanud. Usu pärast on Aabraham, siis kui teda proovile pandi,
viinud ohverdada Iisaki – oma ainusündinu, kellest oli tõotatud.
Kelle kohta oli öeldud: “Sinu sugu saab Iisakist alguse”. Oli tal
ju kindel lootus selle peale, et Jumal võib tema poja ka surnuist
üles äratada. Sellepärast ta saigi Iisaki tagasi, ning see on
ettetähenduseks. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Olge alati valvel ja palvetage,
et te võiksite astuda inimese Poja ette!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Ära karda, sa väikene karjake, sinu
Isa annab kuningriigi hea meelega sinu kätte. Müüge ära, mis teil
on, ja andke see almusteks. Tehke endale kukrud, mis ei kulu, ja
muretsege endale taevane varandus, mis ei kahane – mida varas ei
leia ega koi ei riku. Sest kus on teie aare, seal on ka teie süda.
Teie niuded olgu vöötatud ja teie lambid põlegu. Olge inimeste
sarnased, kes ootavad oma isandat pulmapeolt koju, et kui ta
tulles koputab, võiksid nad talle kohe avada. Õndsad on need
sulased, keda isand tulles valvamas leiab. Tõesti ma ütlen teile:
ta vöötab ennast, paneb nad lauda istuma ning tuleb ja teenib
neid. Ja tulgu ta teisel või kolmandal öövalvekorral – kui ta
leiab nad valvamas, siis õndsad on need sulased. Mõtelge sellele:
kui peremees teaks, missugusel tunnil varas tuleb, siis ta ei
laseks oma kotta sisse murda. Olge siis teiegi valmis, sest
inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei oska arvata.”
Aga Peetrus ütles: “Issand, kas sa räägid seda mõistujuttu meile
või kõikidele?” Ja Issand ütles: “Kes on siis ustav ja mõistlik
majapidaja, kelle isand paneb andma oma pererahvale õigel ajal
kõike, mis neil eluks vaja? Õnnis on sulane, kelle isand tulles
leiab tööd tegemas. Tõesti ma ütlen teile, ta paneb tema
valitsejaks kõige oma vara üle. Aga kui see sulane mõtleb oma
südames: “Mu isand jääb kauaks ära,” ja hakkab peksma sulaspoisse
ja teenijatüdrukuid; kui ta sööb ja joob pidutsedes ning purjutab.
Siis tuleb selle sulase isand päeval, mil ta ei oota, ja tunnil,
mida ta ei tea, ning laseb ta tükkideks raiuda ja määrab ta
uskmatute sekka. See sulane, kes teadis oma isanda tahtmist, kuid
ei valmistanud ennast ega teinud oma isanda tahtmise järgi, saab
palju hoope. Kes aga oma isanda tahtmist ei teadnud, kuid tegi mis
karistust väärt, see saab vähe hoope. Igaühelt, kellele on palju
antud, sellelt nõutakse palju tagasi, ja kelle hoolde on palju
usaldatud, selle käest nõutakse veel rohkem.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Anna meile, Issand, palume Sind, vaimu alati mõelda ja teha seda,
mis on õige, et meie, kes me ilma Sinuta ei saa eksisteerida,
Sinu läbi võiksime elada Sinu tahte järgi;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 84; 1Ms 24:1-27; Ef 5:21-33

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 148; Ps 150; 1Sm 26:1-7,12-17,21-25; Ap 12:1-17

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Kuuldes tänaseid lugemisi paneme tähele,
et need on justkui eraldiseisvad tekstilõigud. Esimene lugemine Tarkuse
raamatust tundub laiemast kontekstist välja võtuna üsna omanäoliselt.
See pärineb raamatu lõpust ja on “kindla võidu” stiilis mõtisklus iisraeellaste
Egiptusest lahkumise üle. See konkreetne lõik näib kujutavat iisraellasi
paasapüha tähistamas vahetult enne 40 aastast rännakut. Nad laulavad
kiituslaule suure kindlusega, uskudes, et Jumalalt saadud tõotused
(kasutatus on sõna “vanded”) täituvad. See tähendab, et nad on pääste “teel”,
mis pole veel saabunud, kuid on usu kaudu kindlad, et Jumala ustavuses
nad jõuavad eesmärgini, nad sarnases olukorras ustavatega, kellest
kuulsime kirjast Heebrealastele. Teises lugemises on meile tuttav lause:
Usk on kindel usaldus selle vastu, mida loodetakse. Veendumus selles, mida
ei nähta. Selle teksti kirjutaja toob meile näite Jumala lubadusest Aabrahamile,
et maa (Kaananimaa: Palestiina), kus ta rändas, antakse temale ja tema
järeltulijatele. Kuid Aabraham ei saanud seda maad kunagi täielikult ja
oma omandisse. Kogu oma elu elas ta seal rändajana, teisiti öeldes võõrana,
uskudes Jumala lubadusse tõelisest kodumaast. Selles on selge vihje
kristlastele. Usu kaudu Jumala tõotusse tunnevad usklikud, et nende tõeline
kodumaa on taevas, mis annab praegusele elule maailmas rändaja olukorra.
Mõned kristlased on läinud isegi nii kaugele äärmusesse surutuna, et see
tekitab võõrandumise praegusest elust, püüdes taga ajada ideed elust pärast
surma. Kuid see pole selle teksti tegelik mõte, mis keskendub pigem Jumala
heldusele. See tähendab, et me võtame selle maailma asjad vastu tänuga,
pidades neid palju suuremate taevaste kingituste märkideks ja tagatisteks.
Evangeelium toob meieni tõeliselt olulise „aarde“, mis on taevas, ja just see,
mille Jumal kavatseb meile anda. Sellepärast kutsutakse meid üles valvsusele.
Nagu sulased, kes ootavad oma isanda tagasitulekut, oleme ka meie vastutavad
ja aruandekohustuslikud eelkõige Jumala aga ka Kiriku ees.
Mida see kõik meile tähendab? Tänaseid lugemisi ühendab ehk kõige enam
Jeesuse öeldud lause: Ära karda, sa väikene karjake, sinu Isa annab
kuningriigi hea meelega sinu kätte. Kreeka keelne sõna viitab tegelikult
millelegi enamale: on kasutatud sõna “otsustanud”, see tähendab: „teie
Isa on otsustanud teile anda kuningriigi.“ See aga on suur vastutus meile.
Arusaam Jumalast kui sellest, kelle ees me vastutame, ei ole vastuolus
arusaamaga Jumalast kui Isast, kes on „otsustatud“ meile kuningriigi anda.
Just seetõttu, et kaalul on selline rikkus, on meie vastutus tõsine.
Jumalik halastus ei ole kahtluse all. Peaksime tähelepanu pöörama enda
võimele ja valmisolekule vastu võtta seda, mida Jumalal on meile varuks pandud.
Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal.

KUNINGRIIGIAJA XVIII PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine Koguja raamatust:
“Tühisuste tühisus,” ütleb Koguja, “tühisuste tühisus, ja kõik on
otsekui tuuleõhk. Kõik, mis inimesel on, tuleb tema tarkusest,
teadmisest ja oskusest, kuid ometi peab ta kõik jätma inimesele,
kes pole selle kallal mingit vaeva näinud. Seegi on tühi töö ja
väga paha. Sest mis kasu on inimesel kõigest oma vaevast ja tööst –
kõigest, millega ta teeb endale tüli päikese all. On ju kõik
tema päevad täis kannatust ja tema tööst tuleb pahameelt, nii et
ööselgi ei saa tema süda rahu, ja tühine on tema töö.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kui te kuulete Issanda häält, ärge paadutage oma südant!
Tulgem, hõisakem Issanda ees,
rõkakem rõõmust oma päästekalju poole!
Tulgem tema palge ette tänamisega,
laulgem temale kiituselaule.
Tulgem, kummardagem ja põlvitagem,
heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette.
Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas,
tema lambad, keda ta juhib oma parema käega.
“Täna, kui te kuulete tema häält, ärge paadutage oma südant,
nii nagu Meribas, nagu Massa päeval kõrbes.
Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind proovile,
kuigi nad said näha minu vägevaid tegusid.”
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kui te kuulete Issanda häält, ärge paadutage oma südant!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, kui te juba olete kord ühes Kristusega üles tõusnud, siis
otsige seda, mis on kõrges, kus Kristus on istumas Jumala paremal
käel. Püüdke selle poole, mis on taevas, mitte selle poole, mis
maa peal. Sest te olete surnud, aga teie elu on ühes Kristusega
Jumalas varjatud. Ja kui Kristus – teie elu – saab avalikuks, siis
ilmute teiegi koos temaga kirkuses. Sellepärast suretage enestes
see, mis on maine: kõlvatus ja häbitus, kired ja himud ning ahnus,
mis on ebajumalateenistus. Ärge valetage üksteisele, sest te olete
end lahti riietanud vanast inimesest ja tema tegudest ning olete
end rüütanud uue inimesega, kes saab uueks Jumala näo järele, et
teda ära tunda. Kui see sünnib, siis pole enam ei juuti ega
kreeklast, ei ümberlõigatut ega ümberlõikamatut, umbkeelset,
sküüti, orja ega vaba, vaid Kristus on kõik kõikide sees.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Olge ärkvel ja valvake,
sest Inimese Poeg tuleb tunnil,
mida teie ei oska ära arvata!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal ütles keegi rahva seast Jeesusele: “Õpetaja, ütle mu
vennale, et ta jagaks minuga päranduse.” Aga Jeesus ütles talle:
“Inimene, kes on seadnud mind teie üle kohtumõistjaks või
jagajaks.” Ja ta ütles neile: “Vaadake ette ja hoidke end
igasuguse ahnuse eest, sest ka külluses ei saa kellegi elu olenema
sellest, mis tal on.”
Ja ta rääkis neile tähendamissõna ning ütles: “Ühe rikka mehe
põllumaa oli hästi vilja kandnud. Ja ta arutles endamisi nõnda:
“Mis ma nüüd teen? Mul ei ole kohta, kuhu võiksin oma vilja
koguda.” Ja ta ütles: “Seda ma teen: ma lõhun maha oma aidad ja
ehitan suuremad, kogun neisse oma vilja ja muu vara ning ütlen oma
hingele: Hing, nüüd on sul palju head tagavaraks paljudeks
aastateks – puhka, söö ja ole rõõmus.” Aga Jumal ütles talle:
“Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse sinult sinu hing! Kellele jääb
kõik see, mida oled soetanud.” Nõnda on lugu inimesega, kes kogub
endale tagavara iseenese jaoks, kuid ei ole rikas Jumalas.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oh Issand, me palume Sind, lase oma lakkamatul halastusel puhastada
ja kaitsta Sinu Kirikut, ja kuna see ei saa ilma Sinu toetuseta
turvaliselt püsida, siis hoia seda igavesti Oma abi ja headusega;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu
ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 40:1-16; 1Ms 22:1-18; Hb 6

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 24; Ps 29; 1Sm 17:1-11,32,40-50; Ap 11:19-30

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Esimene lugemine Koguja raamatust osutab
otseselt kõige olulisemale teemale tänapäevases maailmas. Inimelu lühidus
ja selle paratamatu lõppemine surmaga muudab rikkuse nimel töötamise ja
rügamise „tühiseks“: see tähendab millekski mõttetuks. Ahnus (pleonexia)
on üks nn. surmapattude loetelus ja ap. Pauluse sõnul kuulub vanasse,
pöördumiseelsesse eluviisi, millele usklikud on nüüd ristimise kaudu „surnud”.
Nad jagavad nüüd Issanda ülestõusnud elu. Paulus ei pea silmas, et usklikud
peaksid mängima taevast elu, olles justkui ära lõigatud praeguse maise
elu reaalsusest. Pigem peaks tunne tohutust väärikusest, mis meil juba
alateadvuses ja mõttes on, muutma meie elustiili ja väärtusi. Luuka
evangeeliumis rõhutatakse jüngriksolemise rikkusele, eelkõige Jumala ja
kaasinimestega kooselu täiusele – seatud takistust. Probleem ei seisne
mitte niivõrd rikkuses endas, kuivõrd soovis omada aina rohkem ja rohkem,
mida kasutatud sõna pleoneksia all täpselt mõeldaksegi. EV tähendamissõna
ajendiks on mehe palve, kes soovib, et Jeesus sekkuks tema ja ta venna
vahelisesse vaidlusse pärandi jagamise üle. See palve ei ole ebamõistlik,
kuid näitab, kuidas esmalt maiste asjadega tegelemine viib inimesed eemale
kõige olulisemast – igavese õndsuse igatsusest. Hirm tuleviku ees on
tõenäoliselt igalühel meist olemas. Sageli me ei tea mis toob homne,
või mis juhtub 5, 10 aasta pärast. Oma maise elu kindlustamine ei ole
patt. Ometi seda tehes ei tohi kunagi unustada Jumalat, kes on kogu oleva
allikas ja andja. Aga Jumal ütles talle: “Sina arutu! Selsamal ööl nõutakse
sinult sinu hing!” „Hing“ viitab põhimõtteliselt elule endale, kuid
kindlasti on sellel ka inimeseks olemise alatoon: „kui palju te inimesena
väärt olete“. Seda küsib Jumal Temaga koos elu rikkuste nautimise võimekuse
osas. Mida tänased lugemised meile õpetavad? Ainus tõeline turvalisus
on olla “rikas Jumalas.” See on nii, sest suhe Jumalaga läbi Kiriku on
ainus suhe, mis suudab kanda meid igaviku rõõmu. Kõige enam tähendab
Jumalas rikas olemine seda, et Jumal elab ja kuulub meie ellu. Inimene,
kes on rikas Jumalas, on alati seadnud Jumala oma elus esikohale.
See algab südamehoiakust, mis ei näe end mitte millegi omanikuna, vaid
pigem Jumala poolt meile usaldatud andide hoidjatena. Jumalas rikas inimene
on tänuliku südamega, hinnates iga väikest asja elus. Jumalas rikas inimene
ei ole murest ja ärevusest koormatud, vaid usub, et Issand, Kes on nii
mitmel viisil meid hoidnud, ei hülga meid täna ega tulevikus.
See usk annab meile energiat paljude raskustega toimetulekuks elus; see
aitab meil näha asjade positiivset külge ka elu kõige raskemates olukordades.
Hoidkem end Jumala abiga kinni hoidma suurimast varandusest – lootusest
Jumala ettehooldusele nii selles kui ka tulevases elus. Aamen.

26. juulil 2025.a. osales patriarh lord dr Heigo Ritsbek koos abikaasa Üllega Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku emerituurpeapiiskop Andres Põderi ja ta abikaasa Marje kulpulma tähistamisel Pärnus Eliisabeti kirikus.

26. juulil k.a. oli Anglokatoliku Kiriku patriarh dr Heigo Ritsbek koos abikaasa Üllega Pärnus Eesti Baptistiliidu emeriitpresidendi dr Joosep Tammo 75. juubelil ning andis talle üle kingituse.

27. juulil 2025 toimus Pärnus luterliku emeriitpiiskopi Andres Põderi ja ta abikaasa kuldpulma tähistamine Eliisabeti kirikus.

Vasakult: Silja Mägi, Herbert Murd, Heigo Ritsbek, Ülle Ritsbek