ISSANDARISTIMISE PÜHA A AASTAL

ISSANDARISTIMISE PÜHA A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand: Vaata, see on minu sulane, keda ma hoian, minu äravalitu,
kellest minul on hea meel. Ma olen saatnud oma Vaimu Tema üle. Tema toob
rahvaile õigekssaamise. Tema ei hüüa ega karju, tema häält ei ole kuulda
tänavail. Mahapainutatud pilliroogu ei murra ta katki, ja hõõguvat tahti ta ei
kustuta. Tema toob tõesti õigekssaamise. Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta on maa
peal õiguse maksma pannud, ja tema seadust ootavad saared. Mina olen Issand, ja
mina olen Sind õigluseks kutsunud, haaranud kinni Su käest ja Sind kinnitanud.
Ma olen seadnud Sind rahvale seaduseks ja paganaile valguseks, avama pimedate
silmi, laskma vange vabaks vangikojast ja tooma pimeduses istujaid valguse
kätte. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand annab rahu oma rahvale!
Andke Issandale au, teie taevalised,
andke talle au ja ülistage teda.
Andke au Issanda nimele,
kummardage Issandat pühas ehtes.
Issanda hääl on üle vete,
Issand üle suurte vete.
Issanda hääl müristab võimukalt,
Issanda hääl on täis ülevust.
Kirkuse Jumal laseb müristada,
tema pühamus ülistavad kõik tema auhiilgust.
Issanda aujärg on vetevoogude üle,
Issand istub kuningana aujärel igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand annab rahu oma rahvale!

Teine lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal avas Peetrus oma suu ja ütles: “Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee
vahet isikute vahel, vaid iga rahva seast on temale meelepärane see, kes teda
kardab ja on õiglane. Selle sõna on ta saatnud Iisraeli rahvale, ja kuulutanud
rahu-evangeeliumi Jeesuse Kristuse läbi, kes on kõige Issand.
Te teate ju, mis on sündinud kogu Juudamaal alates Galileast, pärast ristimist,
mida kuulutas Johannes, kuidas Jumal salvis Jeesuse Naatsaretist Püha Vaimu
väega, ning kes selle järel käis mööda maad ja tegi terveks kõik, kelle üle
saatan oli võimust saanud, sest Jumal oli temaga.” See on Jumala sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Taevas avanes ja üks hääl ütles:
“See on minu armas Poeg, Teda kuulake.”
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus tuli Galileast Jordani äärde, selleks et Johannes teda seal ristiks. Aga
Johannes hoidis teda tagasi ja ütles: “Mina peaksin ennast sinul ristida laskma,
miks tuled sina minu juurde?” Jeesus aga kostis talle: “Ometi pead sa seda
sündida laskma, sest meie kohus on täita Jumala tahtmist.” Siis andis Johannes
talle järele. Kui Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata,
taevad avanesid, ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus nagu tuvi tema üle.
Ning hääl taevast ütles: “Vaata, see on minu armas Poeg, kes on mulle meele
järgi.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Oo Isa taevas, Kes Sa Jeesuse ristimisel Jordani jões kuulutasid Ta oma
armsaks Pojaks ja võidsid Teda Püha Vaimuga: palun anna kõigile, kes on
Tema nimesse ristitud, et nad peaksid kinni sõlmitud lepingust ja
tunnistaksid Teda julgelt Issandaks ja Päästjaks, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 72; Ps 97; Js 60:1-9; Mt 2:1-12
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 84; Ps 122; 1Sm 1:21-28; Mt 18:1-14

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Täna tähistab püha Kirik Issanda ristimispüha. Võiksime endalt küsida, miks
Jeesus Kristus lasi end ristida Ristija Johannesel. Kui Kristus on Jumala
lihaks saanud Poeg, Pühima Kolmainsuse patuta teine isik, miks peaks Teda
ristima? Vastus algab arusaamast, et Jeesus Kristus ei vajanud ristimist.
Tema, Jumala Püha, pühitses ristimisveed, need ei pühitsenud Teda. Tema tegi
ristimise pühaks, mitte vastupidi. Ristimisega oli Tema eesmärk ilmutada
Jumala armastust meie vastu, isegi kui oleme Tema vastu pattu teinud.
Oma ristimisega juhib Jeesus meid meeleparandusele. Piibli esimeses raamatus,
1.Moosese raamatus, on kirjas, kuidas Jumala Vaim hõljus vete kohal ja Jumal
lõi kaosest korra, pimedusest valguse, andes elu Aadamale ja Eevale oma näo
ja sarnasuse järgi. Ristija Johannese ristimisvees juhatab Jeesus meid tagasi
Jumala loomistegevuse juurde ja kuulutab, et Jumal on uuendamas oma loodut.
Meie Õnnistatud Issanda ristimine on ilmutus sellest, mida Jumal teeb – ilmutus,
mis kuulutab Kristuse lunastava tegevuse algust meie maailmas. Sellisena ei
olnud ristimine niivõrd Kristuse, kuivõrd meie jaoks.
Meie kui kristlaste jaoks ilmutab Kristuse Jeesuse ristimine Ristija Johannese
poolt Jordani jões Püha Kolmainsust. Kõik kolm isikut ilmutati meile Jeesuse
ristimises: Isa hääl, Poja allumine Isa tahtele ja Kristuse pühitsemine Püha
Vaimu poolt. Kuid siinkohal on oluline peatuda ühel tõel, mis võib meile
igapäevases keelekasutuses märkamatuks jääda. Me kutsume Jumala Poega Jeesuseks
Kristuseks, kuid me peame meeles pidama: Kristus ei ole perekonnanimi. Jeesus
on Tema nimi, mis tähendab „Issand päästab“, kuid Kristus on Tema tiitel ja
Tema olemus. Kreekakeelne sõna Christos on tõlge heebreakeelsest sõnast
Mashiach (hääldatakse: ma-ši-ahh) – Messias. See tähendab „Võitut“.
Vanas Testamendis võiti pühitsetud õliga kuningaid, prohveteid ja preestreid, et
eraldada nad pühaks ülesandeks ja anda neile Jumala vägi selle täitmiseks.
Jeesuse ristimisel Jordani jões ei võitud Teda aga mitte inimkätega valmistatud
õliga, vaid Püha Vaimu endaga. See oli hetk, kus Taevane Isa kinnitas avalikult:
„See on minu armas Poeg.“ See hetk kuulutas maailmale, et Jeesus on see
kauaoodatud Messias – Kuningas, kes valitseb armastusega; Prohvet, kes on Jumala
Sõna ise; ja Ülempreester, kes toob iseenda ohvriks meie pattude eest.
Mida see meie jaoks tähendab? Meie kanname nime „kristlased“. See tähendab, et
me oleme justkui „väikesed kristused“ – inimesed, kes on ristimise läbi saanud
osa Kristuse enda võidmisest. Meiegi oleme ristimisveest tulles pühitsetud Püha
Vaimuga. Meiegi üle on vaimses mõttes lausutud need samad sõnad: „Sina oled
minu armas laps, kellest mul on hea meel.“ Nii nagu Jeesuse ristimine tähistas
Tema avaliku teenimise algust, tähistab iga kristlase ristimine meie uut algust.
Me ei ole enam eksinud hinged pimeduses, vaid me oleme uueks loodud Kiriku liikmed.
Me oleme võitud kandma Kristuse valgust oma igapäevases elus – kodus, tööl ja
suhetes ligimesega. Ristimine on ka leping. Oma ristimislepingu järgi tegutsemine
tähendab, et me austame Jumalat, austame Tema Kirikut ja anname Jumalale Talle
kuuluva kummardamise. Palve ja jumalateenistus on meie ristimisvastuse lahutamatud
osad Jumala ohvrile, milles Ta end meile pakub. Kandkem siis väärikalt seda püha
nime – kristlane –, mõistes, et see ühendab meid igavesti Võituga, kes pühitses
veed, et meie võiksime ristimises uueks sündida. Aamen.

    Rubriigid: EAKK. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

    Lisa kommentaar

    Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga