IV ILMUMISAJA PÜHAPÄEV A AASTAL
Lugemine prohvet Sefanja raamatust:
Otsige Issandat, kõik teie, kes te olete alandlikud maa peal ja kes te elate
tema seaduse järgi. Otsige tema õiglust, otsige alandlikkust – võibolla te
leiate siis varju Issanda viha päeval. Ma jätan sulle alles alandliku ja vaese
rahva, kes otsib pelgupaika Issanda nimes – need, kes Iisraelist on järele
jäänud, kes ei tee ülekohut ega räägi valet, kelle suus ei ole kavalat keelt.
Tõesti, nad hoiavad oma karja ja elavad rahus, ning keegi ei ahista neid.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Õndsad on need, kes on vaesed Jumala ees!
Issand on see, kes mõistab õiglast kohut
nende üle, kellele tehakse liiga.
Kes annab näljasele leiba
ja päästab lahti kinniseotud.
Kes avab pimedate silmad
ja tõstab sirgeks need, kes on küüru vajunud.
Kes kaitseb pagulasi,
aitab vaesleidlapsi ja lesknaisi.
Issand armastab õigeid,
kuid õela ta juhib eksiteed.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Õndsad on need, kes on vaesed Jumala ees!
Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, vaadake ometi iseendid, kes te olete saanud Jumala kutse: teie seas on
vähe tarku maailma mõõdupuu järgi, vähesed teie seast on siitilma vägevad,
vähesed kõrgest soost. Kuid Jumal on rumalad ära valinud selleks, et targad
häbisse saata, ja need, kes nõdrad on maailma meelest, selleks, et teha häbi
siitilma vägevatele. Samuti on Jumal ära valinud need, kes on alamast soost,
põlatud ja keda pole ollagi, et teha tühjaks nende nõu, kes midagi on – selleks,
et keegi ei võiks uhkustada Jumala ees. Aga teie olete Jumala tahtel saanud
tarkuse ja õigluse, pühitsuse ja lunastuse Jeesuses Kristuses, et läheks täide
mis kirjas seisab: “Kes tahab uhkustada, olgu uhke Issanda üle”.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Issand, Sinu sõnad on Vaim ja elu,
Sinul on igavese elu sõnad!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Rahvahulki nähes läks Jeesus üles mäele. Ja kui ta oli istunud, tulid tema
jüngrid tema juurde. Siis avas ta oma suu ja hakkas neid õpetama: Õndsad on
need, kes on vaesed Jumala ees, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on
leinajad, sest nemad leiavad lohutust. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad
maa. Õndsad on need, kelle nälg ja janu on õiguse järele, sest nendel saab olema
küllalt. Õndsad on halastajad, sest nende peale halastatakse. Õndsad on puhtad
südamelt, sest nemad saavad Jumalat näha. Õndsad on rahunõudjad, sest neid
hüütakse Jumala lasteks. Õndsad on need, keda taga kiusatakse õigluse pärast,
sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui inimesed teid minu pärast
laimavad ja taga kiusavad ning räägivad teist valetades kõiksugust kurja. Olge
rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas. Niisamuti on taga kiusatud
prohveteid enne teid. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand
Jeesus Kristus!
(Mt 5,1-12a))
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Sa valitsed kõike taevas ja maa peal:
palun kuule halastavalt oma rahva palveid ja anna meile oma rahu Jeesuse
Kristuse, meie Issanda, läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha
Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 66; Js 61; Lk 4:16-32
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 113; Ps 122; 2Ms 39:1-10; Hb 10:1-10
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Tänast evangeeliumi lõiku nimetatakse “mäejutluseks” ja õigustatult Jumala riigi
aluseks, mille tulekut Jeesus oma avaliku teenistuse alguses kuulutas. See on
Jeesuse esimene õpetus evangeeliumis nii kronoloogilise järjekorra kui ka tähtsuse
poolest. Nii nagu Mooses läks kunagi mäele Kümmet Käsku vastu võtma, tõuseb Jeesus
mäele ja annab meile käsust midagi suuremat: õndsakskiitmised. Kreekakeelses Uues
Testamendis on sõna “Õndsad on” vasteks makarioi. Piibli kirjutamise ajal olid
“makarismid” tavalised. Piibli õpetusraamatutes leidub neid palju: rikkaid nimetati
makarioideks, sest nemad suutsid end paljudest elu väljakutsetest eraldada. Teine
makarioide klass olid haritud – need, kes olid võimelised Toorat uurima – ning
need, kes elasid õnnelikus abielus. Jeesus muudab aga üldist arusaama sellest, kes
on makarios, oluliselt, nimetades inimrühmi, keda me just sageli õndsusega ei seosta.
Matteuse evangeeliumi kaheksa õndsakskiitmise ühine joon on see, et iga õndsaks
nimetatud rühm on ühiskonnas haavatav. Ükski nimetatutest pole tingimata parem või
vooruslikum kui teised ja ükski pole rohkem Jumala õnnistust pälvinud. Pigem on
kõik olukorras, kus nad vajavad Jumala armu ja kaitset. Jeesuse õpetuse kese, kus
maailma väärtused on pea peale pööratud, näitab meile, et suurim õndsus saab
toimuda vaid täielikult end Jumala hoolde usaldades. Võiksime koguni ütelda, et
õndsad on need inimesed, kellel on Jumala südames eriline koht; veelgi enam – kelle
südames on Jumalal eriline koht. Tänased lugemised algavad prohvet Sefanja sõnadega:
„Otsige Issandat, kõik teie, kes te olete alandlikud maa peal ja kes te elate tema
seaduse järgi.“ Prohvet annab rahvale nõu seda teha, et nad oleksid kaitstud
„Issanda vihapäeval“. Oma esimeses kirjas korintlastele vastandab apostel Paulus
Jumala tarkust inimliku tarkusega kahes loogiliselt seotud osas. Esmalt kirjeldab
Paulus Kristuse risti kui Jumala tarkust, kuigi maailm peab risti „rumaluseks“.
Teisena kirjutab ta: “Jumal on ära valinud need, kes on alamast soost, põlatud ja
keda pole ollagi, et teha tühjaks nende nõu, kes midagi on – selleks, et keegi ei
võiks uhkustada Jumala ees.” Mida ta sellega ütelda tahab? Kristuse jüngriks
olemine tähendab kiidelda Kristuse risti üle ning kiidelda omaenda nõrkuse ja
kannatuste üle, mille kaudu meie saame osaleda Kristuse töötegijatena.
Mida see näiliselt “tagurpidine” õndsakskiitmine meie jaoks tähendab? See tähendab
esmalt seda, et Jumala riik ei ole kuskil kaugel, vaid see algab sealt, kus lõpeb
meie enesearmastus. Meie jaoks tähendab see julgust tunnistada oma vaimset nälga ka
siis, kui maailma silmis on meil kõik olemas. Sest sageli on just “näiline heaolu”
see uinuti, mis peidab meie eest tõelise vajaduse Jumala armu järele.
Õndsakskiitmised kutsuvad meid olema need, kelle kaudu Jumala valgus saab paista
sellesse maailma – mitte meie tugevuse, vaid meie nõrkuse ja alandlikkuse kaudu.
Kui me nutame koos nendega, kes nutavad, või toome rahu seal, kus on viha, ei tee
me seda oma väest, vaid sellest samast armust, mida oleme ise kogenud. See ongi see
isiklik igatsus, mis meid ikka ja jälle siia pühakotta toob. Isegi kui väliselt on
meie elu korras, siis sisimas teame me kõik, et ilma Jumalata oleme me nagu Sefanja
kirjeldatud “alandlikud”, kes otsivad varju. Me igatseme Tema armu järele, sest
alles see arm annab meie elule ja tegudele igavikulise väärtuse.
Hoidkem ka meeles, et Kirik ei ole pelgalt hoone või institutsioon, vaid see on
usklike osaduskond, kus me üheskoos Jumalat kiidame. Läbi Kiriku ühise palve ja
ülistuse saab meie individuaalsest igatsusest suur tänuohver. Me ei kiida Jumalat
mitte ainult selle eest, mis meil on, vaid eelkõige selle eest, Kes Tema on. Me
kiidame Teda läbi oma teenimise, läbi ligimesearmastuse ja läbi selle vaikse
tunnistuse, et meie abi tuleb Issanda käest. Olgem siis julged astuma seda usuteed,
mis võib maailma silmis näida tagurpidisena või koguni rumalusena. Olgem õndsad
selles teadmises, et meie nõtruses saab täiuslikuks Jumala vägi. Kandkem
õndsakskiitmiste vaimu oma igapäevaellu, teades, et iga halastav pilk ja iga
rahustav sõna on osake Jumala riigist, mis on meie keskel.
Kiitkem Issandat täna ja igavesti, sest Tema arm on uus igal hommikul ja Tema
tõotus õndsusest jääb püsima igavesti. Aamen.