Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

Kuningriigiaja XVII pühapäev

Lugemine esimesest kuningate raamatust:
Issand ilmutas end Gibeonis Saalomonile unes ja ütles: “Palu minult,
mida ma peaksin sulle andma!” Ja Saalomon vastas: “Sina, Issand, oled tõstnud oma sulase kuningaks mu isa Taaveti asemele, aga mina olen veel väga noor ega tea, kuidas peaks kuningas käituma. Sinu sulane seisab Su rahva keskel, suure rahva keskel, kelle sina oled ära valinud, nii suure, et keegi ei suuda ära lugeda ega määrata selle arvu. Sellepärast, anna oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta suudaks mõista su rahvale kohut ning
teha vahet hea ja kurja vahel, sest kes suudaks mõista kohut sinu nii suurele rahvale”. Aga see meeldis Issandale, et Saalomon just seda palus,
ja Issand ütles Saalomonile: “Kuna sa ei palunud endale pikka
iga, rikkust ega oma vaenlaste hinge, vaid hoopis mõistust, et teha õigeid
otsuseid, siis täidan ma sinu palve. Vaata, ma annan sulle targa ja mõistliku
südame, nõnda et sinu sarnast pole olnud enne sind, ega tõuse ka pärast sind.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Sinu seadus, Issand, on mulle kallis!
Issand on kõik, mis mul on, midagi muud mul ei ole,
Tema sõnu olen ma tõotanud pidada.
Sinu seadus on minule kallis,
kallim hõbedast ja kullast.
Olgu Su heldus mulle lohutuseks,
nii nagu Sa oled öelnud oma sulasele.
Ole mulle armuline, siis suudan elada,
sest Sinu seadus teeb mulle rõõmu.
Sellepärast ma armastan Su käske
enam kui ehedat kulda.
Sellepärast elan ma ausalt Su määruste järgi,
vihkan kõiki pettuse radu.
Sinu leping on imeväärne,
minu süda peab sellest kinni.
Sinu sõna seletus lööb särama,
rumalgi võib sellest aru saada.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sinu seadus, Issand, on mulle kallis!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, me teame, et neid, kes Jumalat armastavad, aitab Jumal kõiges heas – neid, kes tema plaani järgi on kutsutud. Sest need, kellest ta on ette teadnud, need on ta ette määranud kujunema oma Poja näo järgi, et tema oleks esmasündinu paljude vendade seas. Ning keda tema on ette määranud, need on ta ka kutsunud, ja need, keda ta on kutsunud, need on ta õigeks teinud. Aga kelle ta on õigeks teinud, selle on ta tõstnud oma kirkusesse. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand,
et sa oled oma riigi saladuse avaldanud lihtsatele!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus rääkis rahvale tähendamissõna: “Taevariik on põllusse peidetud aarde sarnane, mille inimene leidis ja peitis uuesti. Siis läks ta rõõmuga
ja müüs ära kõik mis tal oli ja ostis selle põllu. Samas on taevariik kaupmehe sarnane, kes otsis ilusaid pärle. Ja kui ta leidis ühe eriti hinnalise pärli, siis ta läks ja müüs kõik ,mis tal oli, ning ostis selle pärli. Aga taevariik on ka nooda sarnane, mis heideti merre, ja see vedas kokku kõiksuguseid kalu. Kui noot täis sai, veeti see rannale, istuti maha ja koguti head kalad astjatesse, halvad aga visati minema. Nõnda on ka selle ajastu lõpul. Inglid tulevad ja koguvad kurjad õigete keskelt ning viskavad lõõmavasse ahju. Ja seal on ulumine ja hammaste kiristamine. Kas te saite kõigest aru, millest ma teile rääkisin?” Ja nad vastasid: “Jah!” Aga tema ütles neile: “Sellepärast on iga kirjatundja, kes on õpetatud taevariigi jaoks, majaperemehe sarnane, kes toob oma varakambrist esile nii uut kui vana.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Mõtisklus
Saalomon palus tarkust “anna oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta
suudaks mõista su rahvale kohut ning teha vahet hea ja kurja vahel”.
Olenemata sellest kuidas me elame ja millega elatist teenime on
Jumala tarkuse kohalolu meiega oluline. Õpetussõnade raamat
ütleb:Sest Issand annab tarkuse, tema suust tuleb tunnetus ja arukus
(Õp 2.6). Saalomon sai tarkuse, sest ta palus seda. Ap Paulus kirjutas:
Vennad, me teame, et neid, kes Jumalat armastavad, aitab Jumal kõiges
heas. Jumal juhib meid läbi meie elu keerdkäikude oma Kuningriigi
poole, Tema võimas ettehooldus on aktiivne igas eluolukorras. Sellest
kirjakohast saame kinnitust, et Jumal on meiega tõesti kõiges. Olenemata
sellest kas meil läheb hästi või mitte. Mitte midagi ei eksisteeri ega toimu
taevas ega maa peal ilma Jumala teadmata. Teisest lugemisest saame
kindluse, et kõik on kasuks neile kes on valinud käia eluteel koos Jumalaga.
Tänane EV toob meieni vajaduse endale selgeks teha seda mis omab
oluliseimat tähtsust. Ilma Jumala poolt kingitud tarkuseta ei ole võimalik
hoomata taevase kuningriigi rõõmu. Jumala kuningriik ongi selle maailma
mõistes tarkade eest peidetud aare. Meid kutsutaskse üles avastama ja
hoidma seda aaret igal võimalikul moel, pidades seda tähtsaimaks.
Igatsedes ja taga ajades mugavat elu, üha rohkemalt raha või naudinguid,
vaatame tehtud töödele või plaanime tulevikku. Meil on reaalne oht lubada
suurimal varandusel – Jumala Kuningriigil – meist mööduda ilma seda
enda jaoks avastamata. Kasutagem kingitud aega tõelise väärtuse
hoidmisele.
Armas taevane Isa, kingi meile rõõmu Sinuga koosolust, aseta ennast
meie südameisse kui suurim varandus mis meil on.
Aamen.

Kuningriigiaja XI pühapäev

Lugemine teisest Moosese raamatust:
Iisraeli rahvas läks Refidimist teele ja jõudis Siinai kõrbe ja jäi mäejalamile
laagrisse. Aga Mooses läks üles Jumala juurde ja Issand hüüdis teda ülalt: “Ütle Jaakobi soole ja kuuluta iisraeli lastele nõnda: “Te olete näinud, mis ma tegin egiptlastele, kuidas ma kandsin teid kotkatiivul ja tõin teid enda juurde. Ning kui te nüüd kuulate minu häält ja peate kinni mu lepingust, siis olete teie minu omad, kõigi rahvaste hulgast, sest minu päralt on kogu maailm. Ja teie olete mulle preestrite kuningriik ja püha rahvas”.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Meie oleme Issanda rahvas ja kari tema karjamaal!
Rõkake rõõmust Issandale, kõik maad,
teenige Issandat rõõmuga.
Rõõmuhõisetega tulge tema palge ette.
Mõistke, et Issand üksi on Jumal,
tema on meid loonud ja tema omad me oleme,
tema rahvas ja kari tema karjamaal.
Tulge tema väravaisse rõõmuga,
tema õuedesse kiituselauludega,
sest Issand on hea
ja tema heldus kestab igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Meie oleme Issanda rahvas ja kari tema karjamaal!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, Kristus suri meie eest sellel ajal, kui me olime alles nõdrad ja
jumalatud. Vaevalt suudaks keegi püha inimese eestki surma minna – ehk küll paneks mõni oma elu kaalule hea inimese eest. Aga Jumal ilmutab meile oma armastust selle kaudu, et Kristus on surnud meie eest siis, kui me alles patused olime. Kui me nüüd oleme tema veres õigeks saanud, siis seda kindlamini me pääseme Kristuse kaudu Jumala viha eest. Sest kui Jumala Poeg meid oma surma läbi on vaenlastena Jumalaga ära lepitanud, siis kui palju enam võime olla veendunud oma lunastuses tema Poja elu väel. Veel enam, me võime kiidelda Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi, kelles me nüüd oleme temaga ära lepitatud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Seeme on Jumala Sõna, aga Kristus on külvaja –
kes tema leiab, selle on igavene elu!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui Jeesus nägi rahvahulka, hakkas tal neist kahju, sest nad olid väsinud ja
kurnatud nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja ta ütles oma jüngritele:
“Lõikust on palju, aga töötegijaid vähe. Seepärast paluge lõikuse Issandat, et ta läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele.” Ja Jeesus kutsus oma kaksteist jüngrit enda juurde ning andis neile meelevalla kurjade vaimude üle, et nad võiksid neid välja ajada ning ka ravida kõiki tõbesid ja haigusi. Aga nende kaheteistkümne apostli nimed olid: Siimon, keda hüüti Peetruseks ja Andreas, tema vend; Jaakobus, Sebedeuse poeg ja Johannes, tema vend; Filippus ja Bartolomeus, Toomas ja tölner Matteus; Jaakobus, Alfeuse poeg ja Tadeus, seloot Siimon ja Juudas Iskariot, kes tema ära andis. Need kaksteist saatis Jeesus teele ja ütles neile: “Ärge minge võõraste rahvaste juurde ega ühtegi samaarlaste linna, vaid minge pigem Iisraeli soo kadunud lammaste juurde. Aga minnes kuulutage: Taevariik on lähedal! Tehke haigeid terveks, äratage surnuid üles, tehke pidalitõbiseid puhtaks, ajage välja kurje vaime. Muidu olete saanud, muidu andke!”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Mõtisklus
Jumal on meid kõiki armastamas ja hoidmas igavese armastusega. Tema
juhatab meid igavesse rõõmu oma Kuningriigis. “Te olete näinud, mis ma tegin
egiptlastele, kuidas ma kandsin teid kotkatiivul ja tõin teid enda juurde.”
Issanda armastus meie vastu on olnud juba palju ennem kui meie saime
teadlikuks Tema reaalsest kohalolust. Tema püha Kirik on nähtav tõestus
Jumala kohalolust. Püha Kiriku läbi juhib ja kutsub Tema meid enese juurde.
Pangem tähele, et evangelist Matteus, viidates kaheteistkümnele jüngrile
kasutab sõna apostel st. seda, kes on läkitatud. Nagu Jeesus saatis
apostlid, on Ta saatnud ka missiooni jätkama oma Kiriku, igaühe meie
seast. Kuulakem ja pangem tähele kuhu ja kuidas Tema meid juhib. Palvetagem
Jumala kohaloleku teadvustamise eest pühas Kirikus ja meie isiklikus elus.
Meie, olles saanud ristimise kaudu Jumala lasteks, oleme ka Jumala
töötegijad. Nüüd tahaks ütelda: see töö olgu pühadele ja vagadele, las
mina elan oma elu. Jumal teab meie nõrkusi, Ta teab, et ainult mõningad
on Kirikus tõeliselt pühad, nõnda oli ka apostliltel igalühel omad
nõrkused. Meie kutse jumalariigi tööle sisaldab vaga palve kõrval ka
püha Kiriku nähtavaks tegemist. Inimeste tähelepanu pööramist Jumala
juhtimisele nende igapäevarutiinis ja loomulikult heale eeskujule ilma
võltsvagaduse ja pealetükkiva kamandamise tahtmiseta. Kuuletugem
Jumalale, ja tehkem nõnda nagu Tema meid juhatab.
Armas taevane Isa, palun, kingi meile rõõmu kogeda Sinu kohalolu meis,
Sinu Kirikus ja kogu loodu seas, jaga meile head meelt Sinu töö jätkamiseks
ja rõõmusta kõigi südameid, kellega kohtume.
Aamen.

Kuningriigiaja XVI pühapäev

Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:
Ei ole teist Jumalat peale sinu, kes kannaks hoolt kõige eest. Sina
ei pea tõestama, et sa õiglane kohtumõistja oled, sest sinu vägevus
on tõe algus ja see, et sa valitsed kõige üle, paneb sind halastama
kõikide peale. Sa näitad oma jõudu neile, kes ei usu sinu kõigeväelisust,
ja paljastad nende jultumuse, kes sind ei tunnista. Kuid oma vägevuse
pärast mõistad sa leebet kohut ja valitsed meie üle armulikult, sest
sinu vägevus on allutatud su tahtele. Niisuguste tegude läbi õpetad sa
oma rahvale: õige inimene peab armastama oma ligimest, ning
sisendama su lastele lootust, et sina annad patusele aega meelt
parandada. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, Sina oled hea ja andeksandja!
Issand, sina oled hea ja annad andeks,
rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.
Issand, võta minu palvet kuulda
ja pane tähele mu anumise häält.
Kõik rahvad tulevad ja kummardavad sind,
annavad au, Issand, sinu nimele.
Sest sina oled suur ja teed imesid,
sina ainuüksi oled Jumal.
Sina, Issand, oled halastaja ja armuline Jumal,
kannatlik ootama ning rikas tõest ja heldusest.
Pööra end minu poole ja ole mulle armuline,
anna jõudu oma sulasele, sinu ümmardaja pojale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina oled hea ja andeksandja!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, Vaim tuleb meile appi meie nõtruse vastu, sest me ei tea,
kuidas tuleb palvetada, aga Vaim palvetab ise meie eest väljendamatute
anumistega. Ning südamete tundja Jumal teab, mis Vaimul on mõttes,
sest Vaim palvetab pühade eest Jumala tahtmise järgi.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Mina olen hüüdnud teid sõpradeks,
sest teile olen ma ilmutanud kõik,
mis ma kuulsin oma Isalt!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus rääkis rahvale tähendamissõna: “Taevariik on inimese sarnane, kes
külvas oma põllule hea seemne. Aga kui ta magas, siis tuli vaenlane ja poetas umbrohuseemet nisu sekka ning läks minema. Kui oras tärkas ja looma hakkas, siis tuli ka umbrohi nähtavale. Peremehe sulased tulid tema juurde ja ütlesid talle: “Isand, kas ei külvanud sa mitte head seemet, kust tuleb nüüd siis umbrohi?” Ja tema vastas neile: “Seda on teinud minu vihamees.” Aga sulased küsisid temalt: “Kas sa tahad, et me nüüd läheksime ja koguksime umbrohu põllult ära?” “Ei,”
vastas tema, “sest muidu tõmbaksite te rohides üles ka nisu. Laske mõlemal
kasvada lõikuseni, aga viljalõikuse ajal ma ütlen lõikajaile: “Koguge kõigepealt kokku umbrohi, siduge kimpu ja põletage ära, aga nisu tooge mu aita”.”Ja ta rääkis neile veel ühe tähendamissõna ning ütles: “Taevariik on sinepiiva sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule. See on küll väikseim kõigist seemneist, aga kui ta kasvama läheb, saab see suuremaks teistest taimedest ning sirgub puuks, nii et taeva linnud tulevad ja teevad pesa tema okstele”. Ja ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: “Taevariik on haputaigna sarnane, mille naine võttis ja segas kolme vaka jahu sekka, kuni kõik läks hapnema.” Seda rääkis Jeesus rahvahulkadele tähendamissõnadega ja ilma mõistukõneta ei rääkinud ta neile midagi, et läheks täide, mis on öeldud prohveti kaudu: “Ma avan oma suu tähendamissõnadeks ja räägin sellest, mis on olnud varjul maailma loomisest peale.” Siis laskis Jeesus rahvahulkadel ära minna ja läks koju. Aga tema jüngrid tulid tema juurde ja ütlesid: “Seleta meile tähendamissõna umbrohust põllul.” Ja tema rääkis: “Hea seemne külvaja on Inimese Poeg. Põld on maailm, hea seeme tähendab taevase kuningriigi lapsi, aga umbrohi kurja lapsi. Vihamees, kes
umbrohtu külvab, on saatan. Viljalõikus on maailmaajastu lõpp, ja lõikajad on inglid. Nii nagu umbrohi nüüd tulega ära põletatakse, nõnda saab olema maailmaajastu lõpus. Inimese Poeg läkitab oma inglid, ja nemad koguvad tema kuningriigist kõik kurjale ahvatlejad ja ülekohtutegijad ning heidavad nad lõõmavasse ahju. Seal on ulgumine ja hammaste kiristamine. Aga õiged löövad siis särama kui päike. Kel kõrvad on kuulda see kuulgu.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Mõtisklus
Oleme kirikuaastas tsüklis, mida nimetame kuningriigiajaks. Võime ju
küsida: kus on siis Jumala Kuningriik nüüd, miks me ei näe seda?
Iga usklik kristlane elab kahes reaalsuses korraga, siin Maa peal ja
vaimselt teavases Kuningriigis, kusjuures ülmuslik on alati ja kõikjal
taevane armastav Isa. Siin maailmas elavad aga nii kuningriigi
lapsed kui ka kurja lapsed koos kuni maailma lõpuni. Selles ongi
meile teatavaks saanud Jumala armulisus, kõigile on saadetud kutse
tulla Jumala Riiki ja taevane Suverään ootab kuni igaüks teeb oma
lõpliku otsuse. Läheb täide mis Jeesus lubas: “Aga õiged löövad
siis särama kui päike.” Milline rõõm, Jumala kuningriik kasvab nagu
sinepiiva ja saab olema nõnda suur kus iga hing, kes soovib, leiab
varju.Meil on vaja tähele panna, et Jumala kuningriik ei tule kauges
tulevikus, vaid eksisteerib reaalselt ja meil on osa selles juba siin
elus. Meil on võimalus läbi Kiriku saada osa kõige suurematest
Jumala armu kingitustest. Tema sakramentidest. Meil on võimalus
vaimeks ühtsuseks pühadega, läbi Liturgia, isikliku palve ja Pühakirja.
Jumala riik on juba meie südametes. Halleluuja! Mis on meie osa
selles olukorras? Tänased tähendamissõnad toovad meie ette vaimse
kasvu ja viljakuse olulisuse usuelus. “Hea seeme tähendab taevase
kuningriigi lapsi”- ütles Jeesus, see rõhutab tarvidust tõelise usu ja
Jumala suhtes aukartliku elu järele.
Armas taevane Isa, hoia meid oma armastavas embuses ja kasvata
meie usku.
Aamen.

Kuningriigiaja XV pühapäev

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii nagu vihm ja lumi tulevad taevast alla ega lähe sinna tagasi, vaid kastavad maad, teevad selle viljakandvaks, et see annaks külvajale
seemet ja sööjale leiba – nõnda on ka sõnaga, mis lähtub minu suust:
tema ei tule tühjalt tagasi, vaid teeb seda, mis on minu meele järgi, ja saadab korda, milleks mina tema läkitasin.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kui seeme langeb heasse mulda, kannab see palju vilja!
Sulle kuulub kiituselaul, Jumal, Siionil,
sinule tuleb täita oma tõotused.
Sina oled kandnud maa eest hoolt ja seda jootnud,
lasknud maal rikkalikult vilja kanda.
Jumala ojad on veest tulvil,
nii valmistad sina tema uudsevilja,
nõnda sa korraldad kõik.
Sina kastad rohkesti tema vagusid
ja leotad lahti mullakamara,
teed selle pehmeks vihmapiiskadega
ja õnnistad tema võrseid.
Sa kroonid aasta oma armuga
ja su jäljed täituvad pilgeni.
Rohtla vainud on kastetud,
Künkad on vöötatud hõiskamisega.
Nurmed on rüütatud kariloomadega,
orud on mähkunud viljasse,
nad rõkkavad rõõmust ja laulavad.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kui seeme langeb heasse mulda, kannab see palju vilja!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, ma arvan, et selle ajastu kannatused ei tähenda midagi võrreldes
tulevase kirkusega, mis meile avalikuks saab. Sest kõik loodu ootab pikisilmi jumalalaste ilmumist. Loodu on ju allutatud kaduvale, kuid
mitte enda tahtmist mööda, vaid allutaja väel. Samas on tema äratanud lootuse, et ka loodu pääseb kord kaduvuse orjusest jumalalaste kirkuse vabadusse. Me ju teame, et kõik loodu ägab üheskoos ja on sünnitusvaevades tänini. Veel enam, ka meie, kellel on Vaimu
esmaand, ägame oma südames ning ootame lapseõigust ja oma ihu äralunastamist. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, ava meie süda,
et me võtaksime vastu Sinu Sõna!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Sel päeval tuli Jeesus välja oma kodust ja istus järve ääres. Aga suured
rahvahulgad kogunesid tema juurde. Ja Jeesus võttis paadis istet, kuid rahvas seisis kaldal. Ning Jeesus rääkis neile tähendamissõnadega ja ütles:
“Vaata, külvaja läks põllule külvama. Ja kui ta külvas, kukkus osa seemneid tee äärde, ja linnud tulid ja nokkisid selle ära. Osa seemneid kukkus kivisele maale, kus neil polnud palju mulda. See osa idanes küll kiiresti, kuid päikese tõustes see närbus ja kuivas ära, sest tal polnud juurt. Muist seemneid kukkus ohakate sekka, ja ohakad sirgusid ja lämmatasid saagi. Aga osa seemneid kukkus heasse mulda ja kandis vilja – mõni sada seemet, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend seemet. Kel kõrvad on kuulda, see kuulgu”.
Siis tulid tema jüngrid tema juurde ja küsisid: “Miks räägid sa neile
mõistujuttudega?”. Ta vastas: “Teile on antud mõista taevariigi saladust, neile aga mitte, sest kellel on, sellele antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, aga kellel ei ole, sellelt võetakse seegi mis tal on. Aga tähendamissõnadega räägin ma neile sellepärast, et nad vaadates ei näe ja kuuldes ei mõista, sest nende kohta läheb täide Jesaja ennustus, kui ta ütleb: “Te kuulete oma kõrvaga, kuid ei mõista, vaatate oma silmaga ega näe, sest selle rahva süda on kaledaks läinud. Nende kõrvad tõrguvad kuulmast ja nad pigistavad kinni oma silmad, et nad ei näeks ega pöörduks nii, et mina neid parandada võiksin”. Kuid õndsad on teie silmad, et nad näevad, ja teie kõrvad, et nad kuulevad, sest tõesti ma ütlen teile: paljud prohvetid ja õiged on ihaldanud näha seda, mida teie näete,
kuid ei ole näinud, ja kuulda, mida teie kuulete, ega ole kuulnud.
Kuulake nüüd, mida tähendab mõistujutt külvajast: iga kord, kui inimene kuuleb midagi Jumalariigi kohta ega mõista, tuleb hingevaenlane ja riisub külvatu tema südamest. Seda näitab seeme, mis kukkus tee äärde. Mis aga külvati kivisele maale, see tähendab inimest, kes küll sõna vastu võtab, kuid kellel pole juurt, kes on heitlik – kui teda sõna pärast ahistama hakatakse või taga kiusatakse, siis jätab ta kõik sinnapaika. Ja ohakate sekka külvatu on see, kes küll sõna kuuleb, kuid kelles selle maailmaajastu mured ja rikkuse petlik veetlus lämmatavad sõna, nii et see jääb viljatuks. Aga see, mis külvati heasse mulda, on inimese sarnane, kes sõna kuulda võtab ja mõistab ning kannab vilja: mõni saja-, mõni, kuuekümne- ja mõni kolmekümnekordselt.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Mõtisklus
Mõistujutt külvajast ja külvatust on meile tuttav, oleme lugenud
ja kuulnud seda palju kordi erinevates olukordades. Mida enam
lugeda, seda enam tekib erinevaid küsimusi. Eriti tundub tohutu
raiskamine külvata ebasobivale pinnasele. Oleme juba mõistnud,
et külvajaks on Issand Ise. Tema Sõna on vaba ja loob uue elu.
Veelgi enam, see uus elu võib tärgata seal kus me seda kõige
vähem oskame oodata. Kui me vaatame enda ümber, siinsamas
pühakojas, näeme vägagi erinevale pinnasele külvatu tulemust.
Meie oleme siin, Jumala Sõna elustab meid. On ka neid, kes
ootavad Tema tunnustähte ja tervenemist. Peamine on aga:
“nad rõkkavad rõõmust ja laulavad.” – nagu psalmist kuulsime.
Jumal ei pelga “ebaõnnestuda” ja kas võiksimegi arvata, et Tema
Sõna mitte mingitki vilja kuulja südames ei kasvata? Meie arusaamine
Sõnast ja ootused Jumala suhtes ongi tunnistuseks erinevatele viisidele
kuuldut mõista ja selle järgi elada. Samas vaimse vilja kandmine on
ääretult keeruline olukorras kus meie tunded on häiritud ümbritsevast,
kus tahame vilja näha kohe või eluraskused lämmatavad usu “sära”.
Me peame laskma Sõnal kasvada sügavalt meie seest. Ükski vili ei
valmi kiiruga ja koheselt. Meie meel ja usk saavad kasvada ainult siis,
kui oleme pinna eneses ette valmistanud ja kannatlikkuses “kastnud”
tulles pühasse paika Jumalat tänama ja kiitma.
Armas taevane Isa, palun, hoia ja kaitse meid, et Sinu külvatud seeme
meis, võiks rõõmuga õitseda ja vilja kanda.
Aamen.

Kuningriigiaja XIV pühapäev

Lugemine prohvet Sakarja raamatust:
Hõiska, Siioni tütar, rõkka rõõmust, Jeruusalemma tütar! Vaata,
sinu kuningas tuleb sinu juurde. Tema on õiglane, tema on abimees,
tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas. Ma hävitan Efraimist sõjavankrid ja Jeruusalemmast hobused, sõjaammudki saavad katki murtud. Tema kuulutab rahvastele rahu ning valitseb merest
mereni, Eufrati jõest kuni maailma otsani.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ma ülistan Sind, mu Jumal ja mu Kuningas!
Ma ülistan sind, mu Jumal ja mu Kuningas,
kiidan sinu nime ikka ja igavesti.
Ma tänan sind igal päeval,
kiidan sinu nime ikka ja igavesti.
Issand on armuline ja halastaja,
kannatlik ja suur oma helduse poolest.
Issand on hea kõigile
ja tema halastus on üle kõigi ta tegude.
Issand, sind ülistavad kõik su teod
ja kiidavad kõik sinu pühad.
Nad räägivad su riigi ülevusest
ja kuulutavad sinu vägevusest.
Issand on uskumistväärt kõigis oma sõnades,
helde kõigis oma tegudes.
Issand hoiab kõiki, kes on langemas
ja tõstab sirgu kõik, kes on küüru vajunud.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma ülistan Sind, mu Jumal ja mu Kuningas!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, teie pole lihas, vaid vaimus, kui kord Jumala Vaim teie sees
elab. Kuinüüd mõnel teie seast ei ole Kristuse Vaimu, siis tema ei ole Kristuse oma. Sestkui tema, kes ta äratas Jeesuse surnuist üles, elab
teie sees, siis teeb tema Vaim ka teie sureliku ihu elavaks. Niisiis,
vennad, ei ole meie kohus liha tahtmisi mööda elada, muidu peaksime
oma elu liha järgi seadma. Sest kui te elate liha järgi, siis te surete.
Aga kui te Vaimu läbi suretate oma ihu teod, siis jääte elama.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand,
et sa oled oma riigi saladuse avaldanud alandlikele.
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus ütles: Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled selle varjanud tarkade ja haritute eest ning ilmutanud selle lapsemeelsetele.
Jah, Isa, nii on see olnud sinule meele järgi. Kõik on minu Isa andnud
minu kätte, ja keegi ei tunne Poega kui ainult Isa, ja keegi ei tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg tahab seda ilmutada. Tulge minu juurde kõik, kes te olete koormatud ja vaevatud, ning mina annan teile hingamise. Võtke minu ike enda kanda ja pange mind tähele, sest mina olen tasane ja lepliku meelega. Minus leiab teie hing rahu, sest minu ike on hea ja minu koorem kerge. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Mõtisklus
Tänane EV lõigule eelneb Jeesuse manitsus neile kes on olnud tunnistajaks tema vägevatele tegudele, kuid kellel puudub usk. Jeesuse palve toob meieni kindluse Jumala ülimuslikkuse kohta – maa ja taeva Issanda(Isanda) kohta. Jumal on täiesti teistsugune kui loodu, kuid samal ajal täiesti kohal ja kaasatud meie igapäevasesse ellu. Jumal on hea ja ka tegelikult hooliv, erinevalt loodust, kes on mures oma laste, iseenda ja oma lähedaste ning Kiriku heaolu pärast.
Tänase EV lõpulausetes vastandub Jeesuse õpetus variseride õpetusele. See
peegeldab tõenäoliselt pinget, mis valitses Jeesuse ja variseride vahel ning variseride ja kristlaste vahel. Variselik judaism sai valdavaks vormiks pärast Jeruusalemma templi hävitamist umbes aastal 70 pKr. Siin väljendub pinge erinevate teedega pühadusse püüdlemisel. Variseride õpetatud Moosese seaduse hoolikas järgimine võis nii mõnegi
jaoks olla raske ja koormav. Seevastu Jeesuse pühaduse tee on kujutatud lihtsa ja isegi rõõmupakkuvana. Mida see tähendab meie jaoks? Jeesuse palve sisaldab ka hoiatust, et uhkus ja omaenese tarkus võivad blokeerida Jumala tegevuse inimese elus, st. kui me oleme tegelemas ainult iseenda heaoluga, siis jääb vähe ruumi millegi või kellegi teise jaoks, eriti Jumala jaoks. Jeesus vastandab seda lähenemist lapseliku avameelsuse ja lihtsusega. Lihtsad või puhta südamega inimesed teavad, et nad
vajavad Jumalat. Alandliku südamega inimesed on võimelised vastu võtma tõelist tarkust, sest nad on Jumala jaoks vabad ning avatud.
Armas taevane Isa, meie kõik vajame seda armastust millesse kutsus meid Jeesus: tulge minu juurde kõik, ning mina annan teile hingamise. Kingi, palun, meile seda rõõmu kanda Tema iket ja luba meil õppida Temalt, kes on: tasane ja lepliku meelega.
Aamen.

Kuningriigiaja XIII pühapäev

Lugemine teisest kuningate raamatust:
Ühel päeval läks Eliisa Suunemisse ja seal oli üks rikas naine, kes kutsus teda
end poole söömaajale. Sellest ajast, kui Eliisa sealt kandist läbi läks, astus
ta edaspidi iga kord selle naise juurde sisse einet võtma. Aga naine ütles oma
mehele: “Ma tean, et see inimene, kes meie juures käib, on püha jumalamees.
Seadkem ometi korda üks katusekamber, pangem sinna voodi, laud ja tool, ning
küünlajalg, et siis kui ta meile tuleb, võiks ta seal omaette olla.” Kord kui
Eliisa jälle nende juurde tuli, küsis ta ühe teenri käest, mida ta võiks tema
emanda heaks teha. Teener vastas: “Vaata, tal ei ole poega ja tema mees on
vana”. Siis käskis Eliisa, et ta oma emanda kohale kutsuks. Ja emand tuli ning
seisis uksel. Aga Eliisa ütles talle: “Vaata, järgmisel aastal, kui ma siia
tulen hoiad sina süles oma poega.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issanda heldusest ma laulan igavesti!
Issanda heldusest ma laulan igavesti,
põlvest põlve kuulutan valjul häälel sinu ustavust.
Ma tunnistan: sinu heldus kestab igavesti,
sinu ustavus püsib taevas kindlalt.
Õnnis on rahvas, kes oskab hõisata,
kes kõnnib sinu palge valguses.
Sinu nime üle on nad rõõmsad igapäev,
sinu õigluse pärast nad hõiskavad.
Sina oled nende ilu ja vägevus,
oma armus oled sa teinud suureks me jõu.
Meie kilp on Issanda päralt,
Issanda Püha ja meie Kuninga päralt.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issanda heldusest ma laulan igavesti!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, kas te ei tea, et me iganes oleme ristitud Jeesuses Kristuses, oleme
ristitud tema surmas. Ühes temaga oleme meiegi ristimise kaudu surma maetud, et
nii nagu Kristus on surnuist üles äratatud Isa kirkuse väel, nõnda võiksime
meiegi elada uut, tõelist elu. Kui me nüüd oleme ühes Kristusega surnud, siis
võime uskuda, et ka meid ootab elu ühes temaga. Sest me teame, et Kristus on
juba surnuist üles äratatud ega sure enam kunagi, ja surmal ei ole võimu tema
üle. Kui ta suri, siis suri ta patule ainsa korra, aga kui ta elab, siis elab ta
Jumalale. Nõnda arvake teiegi end patule surnud olevat, et te võiksite elada
Jumalale Jeesuses Kristuses. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kuulutage Jumala suuri tegusid,
kes on teid kutsunud oma aulisse valgusse!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: Kes armastab oma ema või isa enam kui mind, see
pole mind väärt, ja kes armastab oma poega või tütart enam kui mind, see pole
mind väärt. Ning kes ei võta oma risti ega käi minu järel, see ei ole mind
väärt. Aga kes elust kinni hoiab, see kaotab selle, kes aga oma elu kaotab minu
pärast, see jääb elama. Kes teid vastu võtab, see võtab mind vastu ja kes minu
vastu võtab, see võtab vastu tema, kes ta mind on läkitanud. Kes võtab prohveti
vastu tema prohveti nime pärast, see saab prohveti palga ja kes võtab vaga
inimese vastu sellepärast, et see inimene on vaga, saab vaga inimese palga. Aga
kes iganes annab ühele neist silmapaistmatutest juua karikatäie külma vett, tema
jüngriseisuse pärast – tõesti ma ütlen teile, see ei jää ilma oma palgast.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Mõtisklus
Tänane EV toob meie ette Jumala lapseks olemise kaks olulist tegevust.
Esmalt näitab Jeesus meile elutee – üle kõige otsustada Jumalat järgida.
Teiseks lubab kõigile neile, kes võtavad vastu Tema, oma laste kaudu, saavad
äraütlemata suure armu osaliseks. Pangem tähele rikka naise püüdlikkust
Jumala prohveti heaks midagi teha ja kauaigatsetud “tasu” selle eest.
Kui mitmel korral oleme meie Jumalaga kaupa teinud ja täitnud oma lubadused?
Kas oleme täitnud oma lubadused ja pole saanud oodatud vastust? Pangem
tähele, et Jumala palvevastus võib tulla koheselt, kuid mitte alati siis kui meie
seda ootame, vaid siis kui on selleks õige aeg. Siinkohal tasub alati meeles
hoida et Jumal ei jaga oma armu nagu kaupa turuletil. Annan midagi ja saan
vastu mida tahan. Jumal ootab meie pühendumist.Pühendumine on tõelise
jüngri tunnus, see tähendab usule ja veendumusele truuks jäämist mistahes
olukorras.Pühendumises pakume kõik selle mis meil on: ihu, hinge ja vaimu,
Jeesuse järgimise teele. Ilma Temale pühendumiseta teeme Jeesusest justkui
meie soovide täitja, selle asemel et Tema oleks meie juht ja õpetaja.
Jeesus kutsub meid kõiki Teda järgima. Miski ei või seista meie ja Tema vahel.
Armas taevane Isa, palun kingi meile armu jääda ustavaks Sinule, uuenda meid
igal päeval et võiksime Sinule ikka ja alati kiitust ja tänu tuua.
Aamen.

Kuningriigiaja XII pühapäev

Lugemine prohvet Jeremija raamatust:
Sest ma olen kuulnud paljude laimu, ähvardust kõikjal: «Andke üles! Anname ta
üles!» Kõik mu sõbrad luuravad mu vääratust: Vahest ta laseb ennast tüssata, et
saaksime teda võita ja temale kätte tasuda. Aga Issand on minuga otsekui võimas
kangelane; seepärast komistavad mu jälitajad ega suuda midagi. Nad jäävad
suurde häbisse, sest neil ei ole tulemust. See on igavene häbi, mida ei unustata.
Vägede Issand, kes sa katsud õige läbi, kes sa näed neerusid ja südant, lase
mind näha, et sa neile kätte tasud, sest ma olen sinule avaldanud oma riiuasja.
Laulge Issandale, kiitke Issandat, sest tema päästab vaese hinge kurjategijate
käest! See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Oma suurest heldusest vasta mulle, Issand!
Sinu pärast ma kannatan teotust, mu palet katab häbistus.
Olen saanud oma vendadele võhivõõraks
ja tundmatuks oma ema lastele.
Sest püha viha su koja pärast on mind ära söönud,
ja nende teotamised, kes sind teotavad,
on langenud minu peale.
Aga mina palvetan sinu poole, Issand,
sulle meelepärasel ajal, oh Jumal.
Oma suurest heldusest vasta mulle,
oma ustava abiga päästa mind!
Vasta mulle, Issand, sest hea on sinu heldus;
pöördu minu poole oma rohket halastust mööda
Viletsad näevad seda ja rõõmustavad;
teiegi süda, kes nõuate Jumalat, peab elama.
Sest Issand kuuleb vaeseid
ega pea halvaks oma vange.
Kiitku teda taevas ja maa,
meri ja kõik, mis seal liigub!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Oma suurest heldusest vasta mulle, Issand!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Sellepärast, nii nagu üheainsa inimese kaudu on patt tulnud maailma ja patu kaudu surm,
nõnda on ka surm tunginud kõikidesse inimestesse, kuna kõik on pattu teinud. Sest patt
oli maailmas juba enne Seadust, aga pattu ei arvestata, kui seadust ei ole. Ent surm
valitses Aadamast Mooseseni ka nende üle, kes ei olnud pattu teinud niisuguse
üleastumisega nagu Aadam, kes oli eeltähenduseks temast, kes pidi tulema. Kuid
armuanniga ei ole nõnda nagu üleastumisega! Sest kui ühe inimese üleastumise läbi
paljud on surnud, siis seda kindlamini on paljudele saanud ülirohkeks Jumala arm ja and
ühe inimese – Jeesuse Kristuse – armu kaudu. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kui keegi armastab mind, küll ta peab minu sõna,
ja minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Ärge siis kartke neid! Midagi ei ole ju kinnikaetut, mis ei tuleks ilmsiks, ega peidetut, mida
ei saadaks teada. Mis ma teile ütlen pimedas, seda ütelge valges, ja mida te kuulete kõrva
sisse sosistatavat, seda kuulutage katuselt! Ja ärge kartke neid, kes ihu tapavad, hinge ei
suuda aga tappa, pigem kartke teda, kes võib nii hinge kui ihu põrgus hukata! Eks kaks
varblast müüda veeringu eest? Ja ometi ükski neist ei lange maha ilma teie Isa teadmata.
Aga teie juuksekarvadki on kõik ära loetud. Ärge siis kartke! Teie olete enam väärt kui palju
varblasi. Igaüht nüüd, kes mind tunnistab inimeste ees, teda tunnistan ka mina oma Isa ees,
kes on taevas. Aga igaühe, kes iganes minu ära salgab inimeste ees, tema salgan ära ka
mina oma Isa ees, kes on taevas. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Mõtisklus
Peale pühade aega kirikukalendris toovad tänased lugemised meid justkui maapeale tagasi.
Esimene lugemine tutvustab Jeremija kannatusi jumalatu rahva keskel ja Jeesus hoiatab
evangeeliumis oma jüngreid, et nad oleksid teadlikud pimeduse jõudude olemasolust maailmas,
kuid nad ei peaks kartma, sest nad on juba Isa poolt armastatud valguse lapsed. Ja püha
Paulus teises lugemises tunnistab Kristust kui Uut Aadamat – valgust, mis tuli maailma. Seetõttu
on meis usukindlus selle kohta, et headus ja arm Jumala valguses võidab alati. Vaadates elu
enda ümber võib kohati tunduda et Jumal ei tunne enda omadele kaasa ega aita neid. Meie
igapäevaseid väljakutseid on kohati raske mõista teadmises et meil on armastav ja hooliv Isa.
Kannatuste olemasolust teadlik olemisest ei piisa. Usu osaks on tunnistada, et kannatused on
olemas ja et see on meie jaoks isiklik kogemus. Seetõttu peaks kannatuste olemasolu
tunnistamisega kaasnema kindlus, et see on alati mööduv. Ja see veendumus ei aita meil mitte
ainult kannatuste üle valitseda, vaid aitab meil ka Jumalas vankumatuks jääda. Pimeduse jõud
tahavad igal võimalusel meile esitada küsimuse: kus on sinu Jumal nüüd, kui Teda vajad?
Prohvet Jeremija ütles: “Issand on minuga”, mitte “Issand on mind maha jätnud”. Jumal on
igas olukorras meiega, Tema ise läks auhiilgusesse läbi kannatuste, ja ka meie saame osa
rõõmust Jumalas, omal ajal. Jumal tõesti hoolib meist ja laseb osaks saada parimal, kuigi mitte
alati ei suuda meie sellest aru saada. Kristlastena võime tunda katsumuste asemel ka kiusatusi
valida mugavam tee. Mõnikord jätame tegemata hea arvestades teiste arvamustega, või teeme
asju millega meie südametunnistus nõustuda ei taha. Tänased lugemised tuletavad meelde
tähtsaima: Jumal on meiega ja Tema arvamus on oluliseim.
Armas taevane Isa, palun kingi meile tahet Sind kiita ja tänada alati ja kõikjal, sest Sina oled tõesti hooliv ja armastav Isa taevas, kes ei jäta maha oma lapsi.
Aamen.

KRISTUSE PÜHIMA IHU JA VERE SUURPÜHA

Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Mooses rääkis rahvale: „Tuleta meelde kõike seda teed, mis Issand, su Jumal,
sind on saatnud need nelikümmend aastat kõrbes, et sind alandlikuks teha ja
sind proovile panna, et teada saada, mis on su südames: kas sa pead tema
käske või mitte? Tema tegi su alandlikuks näljaga, ja ta söötis sind mannaga,
mida ei tundnud ei sina ega su vanemad, et anda sulle teada, et inimene ei ela
üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis tuleb Issanda suust, sellest elab inimene.
Ära unusta Issandat, oma Jumalat, kes tõi sind välja Egiptusemaalt, orjusekojast,
kes sind saatis suures ja koledas kõrbes, kus olid mürgised maod ja skorpionid,
põuasel maal, kus ei olnud vett, kes laskis sulle vett voolata ränikivikaljust, kes
söötis sind kõrbes mannaga, mida ei tundnud su vanemad.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ülista, Jeruusalemm, Issandat!
Ülista, Jeruusalem, Issandat!
Siion, kiida oma Jumalat!
Sest tema teeb tugevaks su väravate riivid,
Tema õnnistab su lapsi sinu sees.
Tema annab rahu su rajale,
toidab sind kõige parema nisuga.
Tema läkitab oma sõna maa peale,
Tema käsk jookseb ruttu.
Tema annab teada oma sõna Jaakobile
ja Iisraelile oma seadmised ja õigused.
Nõnda ei ole Tema ühelegi rahvale teinud,
Tema seadmisi ei ole nad tunda saanud.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ülista, Jeruusalemm, Issandat!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad! Õnnistuse karikas, mida me õnnistame – eks see ole Kristuse vere osadus?
Leib, mida me murrame – eks see ole Kristuse ihu osadus? Et see leib on üks, siis
oleme ka meie, paljud, üks ihu, sest me kõik saame osa sellest ühest leivast.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Mina olen taevast tulnud eluleib,
kes seda leiba sööb, elab igavesti!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus ütles rahvale: „Mina olen elav leib, mis on taevast alla tulnud. Kui keegi seda
leiba sööb, siis ta elab igavesti; ja see leib, mis mina annan, on minu liha; ma annan
selle maailma elu eest.» Siis läksid juudid omavahel riidu ja küsisid: „Kuidas saab
tema meile oma liha süüa anda?» Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti, mina ütlen teile:
kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo Tema verd, siis ei ole teie sees elu. Kes minu
liha sööb ning minu verd joob, sellel on igavene elu ja mina äratan ta üles viimsel
päeval, sest minu liha on tõeline roog ja minu veri on tõeline jook. Kes minu liha sööb
ja minu verd joob, see jääb minu sisse ja mina jään tema sisse. Nii nagu elav Isa minu
on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi. See ongi
leib, mis on alla tulnud taevast – mitte nagu see leib, mida teie esiisad sõid; nemad
surid. Kes seda leiba sööb, see elab igavesti.»
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Mõtisklus
Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha on tähistatud alates 13. saj.Tänasel
suurpühal mõtiskleme eriliselt Jeesuse viimaseleõhtusöömaajale jüngritega
enne surmavallast ülestõusmist. Ta tegi midagi enamat kui meeldiva õhtusöögi
oma sõpradega, andes iseennast veini ja leiva kujul. See oli esimene armulaud.
Alates sellest õhtusöömaajast on Kirik tema nimel kogunenud selleks et teha ja
ütelda, mida Tema viimasel õhtusöömaajal tegi ja ütles – võttes leiba ja veini,
õnnistades mõlemat, murdes leiba ja andes mõlemad jüngritele süüa ja juua.
Me ei tule pühale Missale mitte sellepärast, et oleksime seda väärt, vaid me
vajame alati Jumala armastust ja halastust. See annab meile armu tunda andestust
ja olla valmis teistele andestama. See on vaimne toit mida Jeesus jagab meile
püha Kiriku kaudu. Kirikut nimetatakse Kristuse Ihuks selle osaduse tõttu mida
Jeesus oma jüngritega jagab. Seega teeb Kristus igal armulauast osasaamisel
end kättesaadavaks, tõmbab meid iseendale lähemale ja ühendab meid üksteisega.
Kuidas meie saame seda Kristuse armu tõeks elada? Meie võtame usus vastu
olemuslikku Kristuse Ihu ja Verd ja selle armu läbi saame Kristuse kandjaks
Kiriku osaduses. Meie kanname ühtsuse Kristuses edasi kogu maailma, oma
perekonda, lähedastesse, töökaaslastesse ja eriliselt kõigile neile kes vajavad meie
abi. See väljendub heatahtlikus naeratamises ja nende päevade helgemaks
muutmises keda kohtleme armastuse, halastuse, andestuse ja isetusega.
Armas taevane Isa, palun jaga nüüd ja alati meile armulauda mille läbi saame
osa Sinu äraütlemata suurest armust ja erilise ühtsuse Sinuga.
Aamen.