Kuningriigiaja XIV pühapäev B aastal
Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:
Kui Issand minuga rääkis, tuli minusse Vaim, kes tõstis mu jalule ja ma kuulsin
teda, kes ta minuga rääkis ja ütles: “Inimesepoeg, ma läkitan sind Iisraeli
laste juurde, mässaja rahva juurde, kes on mulle vastu pannud. Nemad ja nende
vanemad on minu vastu üles astunud kuni tänase päevani ning nende poegadel on
jultunud näod ja paadunud südamed. Nende juurde läkitan ma sind ja sina pead
neile ütlema: Nii ütleb Issand, ütleb hoolimata sellest, kas nad mind kuulavad
või mitte, sest nad on mässaja rahvas. Siiski peavad nad teadma, et nende keskel
on olnud prohvet.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand, meie silmad vaatavad Sinu poole!
Ma tõstan oma silmad sinu poole, kes sa oled taevas.
Nii nagu sulaste silmad jälgivad oma isanda kätt,
nagu ümmardaja silmad on oma emanda käe poole,
nõnda on meie silmad Issanda, meie Jumala poole
kuni tema meile armu heidab.
Ole meile armuline, Issand, ole meile armuline,
sest kaua oleme pidanud taluma oma ärapõlatust
ja meie hingele on küllalt saanud
ülbete pilgetest ja halvakspanemisest.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, meie silmad vaatavad Sinu poole!
Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, selleks, et ma mulle osakssaanud suurte ilmutuste pärast kõrgiks ei
läheks, on okas minu ihusse antud, saatana ingel mind rusikaga lööma. Ma olen
selle pärast kolm korda Issandat palunud, et see mu rahule jätaks. Aga tema
ütles mulle: “Sulle peab minu armust küllalt saama, sest just nõtruse kaudu
näitab vägi end täiel määral.” Nii kiitlen ma pigemini oma nõtrusest, et
Kristuse vägi elaks minu sees. Sellepärast on minu rõõm nõtruses ja haavamistes,
hädades, tagakiusamistes ja hirmudes, mida ma kannan Kristuse pärast, sest just
siis, kui ma olen nõder, olen vägev. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Issand, ava meie süda
ja lase meil vastu võtta Sinu Sõna!
Halleluuja!
Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal tuli Jeesus oma kodukohta ja tema jüngrid ühes temaga. Kui hingamispäev
kätte jõudis, hakkas Jeesus sünagoogis õpetama. Ja paljud, kes teda kuulsid,
olid hämmastunud: “Kust on temale see kõik tulnud ja mis tarkus on see, mis
temale on antud, nii et vägevad teod sünnivad tema käte läbi? Kas pole ta siis
seesama puussepp, Maarja poeg, Jaakobuse, Joosese, Juuda ja Siimoni vend? Ja kas
tema õed ei ela kõik meie juures?” Ning nad põlgasid tema ära.
Aga Jeesus ütles neile: “Prohvet pole kuskil vähem austatud kui oma kodukohas,
oma sugulaste keskel ja omas kodus”. Ja tema ei saanud seal teha ühtegi vägevat
tegu. Ainult mõnedele haigetele pani ta käed peale ja tegi nad terveks. Ning
tema pani imeks nende uskumatust. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Oo Jumal, Sa oled õpetanud meid pidama kõiki oma käske,
armastama Sind ja ligimest:
palun, anna meile oma Püha Vaimu armu,
et me võiksime olla Sulle pühendunud kogu südamest
ja ühendatud üksteisega puhtas armastuses;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 71 ; 1Ms 18:1-16; Rm 4:13-25
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 104; 1Sm 1-13; Ap 11:1-18
Mõtisklus
Mõnikord vaatame imestusega Jumala vaikimise ja näilise tegevusetuse üle
maailmas, vaevade ja ebaõigluse üle? Kuid Jeesuse jaoks tõeliselt hämmastav
asi on usu puudumine omade seas. “tema pani imeks nende uskumatust ” (Mk 6:6).
Kui me süüdistame Jumalat selles, et ta ei tee midagi, kui me siin kannatame
paljut, siis kas Jumal võib-olla süüdistab hoopis meie uskmatust, mis on
muutnud Tema tegutsemise võimatuks? Igal juhul usume, et Jumal on hea,
armuline ja halastav. Ta annab meile, mida meile on vaja, ja see tuleb
selleks, et saaksime kasvada ja areneda usus lootuses ja armastuses.
Võib olla on meie suurim küsimus täna: kas suudame olla avatud Jumala plaanile
meie suhtes, või meie eelarvamused ja ootused sulgevad Jumala armu?
Evangelist Markus kirjutab eelnevas kaheksas peatükis Jeesuse õpetusest ja
imetegudest, Tema kohtumisi paljude erinevate inimestega. Tänases lugemises
on Ta juba tuntud inimene, kes naaseb oma elukohta, kus mäletatakse Teda
ajast enne oma avaliku teekonna algust. Mis on see mis sunnib Jumalale
näiliselt vastu hakkama, kuigi on näha Tema suuri tegusid? Omaenese arusaamad
ja tahtmised on need. Jumal lubas prohvet Heseekieli päevadeni talitada
inimestel omaenese äranägemise järgi. Alles siis kui Heseekiel oli viidud
pagendusse kutsuti ta prohvetiks, et pakkuda inimestele lunastust ja rõõmu.
Sarnane vabadus on ka meile tänapäeval antud. Mida me sellega teeme, kas liigume
lähemale Jumalale ja Tema tahtmistele või eemaldume sellest heast.
Me peame laskma Jumala sisse. Kuulsime kuidas Jeesus külastas oma kodukohta,
kuid ei saanud sooritada suuri tegusid, sest inimesed arvasid, et tunnevad
Teda ja ei uskunud Temasse. Lubagem Jeesus oma ellu. Otsigem tõelist, püüdkem
Tema poole ja klammerdugem Issanda külge: mis iganes teie teele tuleb, tuleb
Jumala armust. Jeesus on ütelnud:”Sest kes iganes teeb mu Isa tahtmist,
kes on taevas, see on mu vend ja õde ja ema.” (Mt 12:50 ) Olgem meie Tema perekond,
kes võtavad Teda vastu usus, ka tänasel armulaual teadmisega, et Jumal ei jäta
meid. Aamen.