Kuningriigiaja XII pühapäev

Kuningriigiaja XII pühapäev B aastal

Lugemine Hiiobi raamatust:
Issand vastas Hiiobile tormituules ja ütles: “Kes on see, kes
pani mere väravate taha kinni, kui see esile murdes emaüsast
väljus; kui ma katsin mere pilvedega ja panin pilkase pimeduse
sellele mähkmeks? Kui ma seadsin sellele piirid – panin väravad
ja riivid, ning ütlesin: Siitsaadik tohid sa tulla ja mitte
kaugemale, siin vaibugu sinu uhked lained.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Tänage Issandat, sest Tema on hea!
Need, kes laevadega sõitsid merel,
et kaubelda suurtel vetel,
nägid Issanda vägevaid tegusid
ja tema imesid meresügavuses.
Need, kes tõusid üles taeva poole
ja vajusid alla ürgvetesse,
nii, et nende hing sulas õnnetuses,
nad taarusid nagu joobnud ja nende tarkus sai otsa.
Aga oma kitsikuses hüüdsid nad Issandat
ja tema päästis nad nende ahastusest.
Ta muutis tormi pehmeks tuuleõhuks
ja vete lained jäid vakka.
Ja nad said rõõmsaks, et lained jäid vakka
ja ta juhtis nad igatsetud sadamasse.
Tänagu nad Issandat tema helduse eest
ja tema imetegude eest inimlaste seas
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tänage Issandat, sest Tema on hea!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, Kristuse armastus sunnib meid, et me mõistaksime: kui üks
on surnud kõigi eest, siis on kõik surnud. Aga tema on surnud
kõikide eest, et need, kes elavad, ei elaks enam iseendale, vaid
temale, kes ta nende eest on surnud ja üles tõusnud. Sellepärast
ärgem hinnakem enam kedagi surelike mõõtude järgi, ja kuigi me
tundsime Kristust inimesena, ei tunne me teda enam nõnda. Niisiis,
kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu, sest vana on möödunud,
ja vaata, uus on sündinud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Suur prohvet on tõusnud meie keskelt
ja Jumal on külastanud oma rahvast!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Kui päev oli õhtusse jõudnud, ütles Jeesus oma jüngritele: “Mingem
järve teisele kaldale.” Ja kui nad rahval olid lasknud laiali minna,
asusid nad paati, kus Jeesus juba istus. Nendega ühes läks teele
veel teisigi paate. Siis aga tõusis tugev tormituul ja lõi laineid
üle paadiserva, nii et paat hakkas juba täis saama, aga tema magas
paadi päras, pea peaalusel. Ja nemad äratasid ta üles ja ütlesid
talle: “Õpetaja, kas Sa ei hooli sellest, et me läheme hukka?” Siis
tõusis ta üles ja ütles järvele: “Ole vait ja vagusi.” Ja tuul vaibus
ja järv jäi täiesti vaikseks. Aga tema ütles neile: “Miks te olete
nii arad? Kas te ikka veel ei usu?” Kuid nemad olid täis kartust
ning ütlesid üksteisele: “Kes ta siis on, et isegi tuul ja järv tema
sõna kuulavad?” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Issand, pane meid igavesti armastama ja austama oma
püha Nime, sest Sa ei jäta kunagi aitama ja valitsemata neid,
kelle Sa oled pannud oma helduse kindlale alusele;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 67; 1Ms 12:1-9; Gl 3:1-9

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 80; 1Sm 9:1-10,18-19; 1Sm 9:26-10:1; Ap 8:26-40

Mõtisklus
Issanda kutse minna paadiga teisele kaldale on justkui kutse meile.
Minna koos Jeesusega sinna kuhu Tema juhatab. Me alustame teekonda
alati suure õhina ja ootusärevusega ja kui kõik ei lähe nagu meie
oleme endale ette kujutanud, küsime Jumalalt: kus Sa oled? miks Sa
magad? Tänases EV-s apostlid satuvad hirmu kätte, tundub, et asjad
on kontrolli alt väljumas. Jeesus magab. Piiblis on mitmeid kordi
kurdetud Jumala kaugelolemise üle. Psalmikirjutaja ütleb: Virgu,
Issand! Miks sa magad? Ärka üles, ära tõuka meid ära jäädavalt!
Miks sa peidad oma palge ja unustad meie viletsuse ja meie häda?(Ps 44)
Prohvet Jeremija küsib: Miks läheb korda õelate tee? Miks kõik
petised elavad rahus? Sina istutad neid, nad juurduvad, nad kasvavad,
kannavad isegi vilja.(Jr 12) Esimeses lugemises on Jumala vastus
Iiobile, kes ei mõista kannatuste tarvidust ega sõprade üleolevat
pilget. Peale apostlite etteheidet Jeesus ütleb: “Ole vait ja vagusi.”
See käsk on ühteaegu nii tormile kui meie südametele. Miks oleme hirmul?
Kas meie usk pole piisavalt kindel? Kui Jumal tundub magavat, kas Ta
pole siis kohal? Me peaksime endalt küsima: mida meie Jeesuselt ootame?
Kas meid häirib rohkem torm või Jeesuse näiline tähelepanematus meie
vajaduste suhtes? Pangem tähele, et Jeesus ei pahanda jüngritega enda
äratamise pärast. Mida siis tänased lugemised meile meelde tuletavad?
Igas olukorras saab ilmsiks Jeesuse vägi ja autoriteet, märk Tema
jumalikkusest. Jüngrid jäävad tänases EV-s mõtlema Jeesuse olemuse üle.
Meidki on kutsutud mõistma, et Jumala Kuningriik on saladus, Kuningriik
on juba siin, Kirikus, kuid sageli justkui peidetud, ja kõige selle
juures kutsub Jeesus üles uskuma. Kuningriigi saladus on Jeesuses, isegi
kui tundub, et Ta magab.
Armas taevane Isa, palun õpeta meid hindama igat elu olukorda ja kingi
meile võimalus näha seda kõrvalt, nõnda nagu Sina seda näed ja vaigista
meie südamete tormid usuga Sinu kohalolusse. Aamen.

Rubriigid: EAKK. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga