Olete oodatud Issanda Taevaminemise püha Missale
neljapäeval, 29. mail kell 18.00.
Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
TERE TULEMAST!
ÜLESTÕUSMISAJA VI PÜHAPÄEV
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Neil päevil olid mõned, kes tulid Juudamaalt, õpetanud Antiookias
elavaid vendi: “Kui te ei lase end Moosese kombe järgi ümber
lõigata, siis te ei saa õndsaks.” Aga sellest tõusis tüli, nii et
Paulusel ja Barnabasel oli nendega palju vaidlemist. Siis
otsustati, et Paulusel ja Barnabasel ja veel mõnel teisel tuleb
minna selle tüliküsimuse pärast Jeruusalemma apostlite ja vanemate
juurde. Jeruusalemmas tulid apostlid ja vanemad kokku seda asja
arutama. Ja apostlid ning vanemad ühes kogu uskliku rahvaga
otsustasid valida endi hulgast mehed ja saata nad koos Pauluse ja
Barnabasega Antiookiasse. Ja nad andsid neile ühes sellise sisuga
kirja: “Meie, apostlid, vanemad ja teie vennad, saadame terviseid
oma vendadele paganate seast, kes elavad Antiookia-, Süüria- ja
Kiliikiamaal. Me oleme kuulnud, et mõned, kes on tulnud küll meie
juurest, kuid keda meie ei ole volitanud, on oma õpetustega teile
muret ja hingesegadust tekitanud. Sellepärast oleme meie
üksmeelselt otsustanud valida endi hulgast saadikud ja läkitada
nad teie juurde koos meie armsate vendade Barnabase ja Paulusega
meestega, kes on oma elu meie Issanda Kristuse nime pärast kaalule
pannud. Nii oleme meie Juuda ja Siilase teie juurde teele saatnud,
et nad teile kinnitaksid suusõnal sedasama. Püha Vaim ja meie
oleme otsustanud, et teie peale ei tohi panna enam mingisugust
muud koormat kui seda, mis on hädavajalik: et hoiduksite
ebajumalate ohvrilihast, vere- ja lämbumissesurnu söömisest ning
kõlvatusest. Kui te kõigest sellest hoidute, teete hästi. Jääge
terveks.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Mu Jumal, Sind ülistagu kõik rahvad!
Jumal olgu meile armuline ja õnnistagu meid,
lasku oma pale paista meie üle,
et maa peal tuntaks sinu teed
ja kõigi rahvaste seas sinu lunastust.
Rõõmustagu kõik rahvad ja hõisaku rahvahõimud,
sest Sina mõistad rahvastele õiglast kohut
ja juhatad rahvahõime maa peal.
Jumal õnnistagu meid ja kogu maailm kartku teda.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Mu Jumal, Sind ülistagu kõik rahvad!
Teine lugemine püha Johannese ilmutuse raamatust:
Sel ajal kandis üks ingel mind vaimus suure ja kõrge mäe tippu ja
näitas mulle püha linna Jeruusalemma taevast Jumala juurest alla
laskuvat, ja selle ümber oli Jumala auhiilgus, ning see andis
valgust kõige kallima kivi, otsekui jaspise sarnaselt, mis hiilgab
nagu mäekristall. Linnal oli suur ja kõrge müür ning kaksteist
väravat, aga väravate peal kaksteist inglit, ja väravate peale
olid kirjutatud nimed – Iisraeli laste kaheteistkümne suguharu
nimed. Idaküljes oli linnal kolm väravat, põhja pool kolm väravat,
lõuna pool kolm väravat ja lääne pool kolm väravat. Linnamüüril
oli kaksteist aluskivi, ja nende peal Talle kaheteistkümne apostli
nimed. Aga templit ma seal ei näinud, sest selle linna tempel on
Issand, taevavägede Jumal ning Tall. Ja linnale polnud tarvis ei
päikest ega kuud, et need seal paistaksid, sest Issanda kirkus
valgustab seda ja Tall on selle valguseallikas.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kui keegi armastab mind, siis ta peab kinni mu sõnast
ja minu Isa armastab teda, ning me tuleme tema juurde!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Kui keegi armastab mind, siis ta
peab kinni mu sõnast, ja minu Isa armastab teda, ning me tuleme
tema juurde ja jääme temasse. Kes mind ei armasta, see ei pea
kinni mu sõnast, aga see sõna, mida te kuulete, pole minu, vaid
Isa oma, kes mind on läkitanud. Seda räägin ma teile teie juures
olles, aga Lohutaja, Püha Vaim, kelle minu Isa teile saadab minu
nimel – tema õpetab teile kõik selgeks ja tuletab teile meelde
kõik, mida mina teile olen rääkinud. Rahu ma jätan teile, oma rahu
ma annan teile. Mina ei anna teile nii, nagu maailm annab. Teie
süda ärgu olgu ärevil ja ärgu mingu araks! Te olete kuulnud mind
ütlevat: “Ma lähen ära ja tulen taas teie juurde.” Kui te mind
tõesti armastaksite, siis te rõõmustaksite, et ma lähen Isa
juurde, sest Isa on suurem kui mina. Aga seda olen ma teile öelnud
nüüd, enne kui see sünnib, et siis, kui see sündima hakkab, te
võiksite uskuda.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Jumal, Kes Sa oled valmistanud neile, kes Sind armastavad,
nii palju häid asju, mis ületavad inimliku mõistuse:
palun, vala meie südametesse nii palju armastust Sinu vastu,
et me, armastades Sind kõiges ja üle kõige, võiksime saada
kätte Sinu tõotused, mis ületavad kõik, mida me oskame oodata;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 65; Ps 67; Hs 34:25-31; Lk 11:1-13
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 147; Js 48:12-21; Ilm 5
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas.
Tänane esimene lugemine kirjeldab vastsündinud kiriku esimest suuremat kogunemist,
nimelt Jeruusalemma kirikukogu, millel õnnestus lahendada pinged ühelt poolt nende
vahel, kes tahtsid avada kiriku paganatele – inimestele, kes polnud juudid, surumata
neile peale juudi kombeid, mida kõik kristlased kuni selle ajani olid hoolikalt
järginud, kuna enamik olid sünnilt ja kasvatuselt juudid, ja teiselt poolt nende
vahel, kes ei tahtnud sellega kaasa minna. Jeruusalemma sinod, koostab esimese
kirikliku dokumendi (hilisemate dokumentide hulka kuuluvad Nikaia usutunnistus,
Nikaia-Konstantinoopoli usutunnistus, Kalkedoni definitsioon aastast 451 ja kõik
teised kirikukogu avaldused kuni tänapäevani). Pangem tähele, et kogu Apostlite
tegude raamatus ei teinud apostlid ühtegi otsust ilma Püha Vaimuga juhatuseta.
Samuti ei saanud nad ilma Püha Vaimuta täita ühtegi ülesannet. Nad kirjutasid:
„Püha Vaim ja meie oleme otsustanud“. Teine lugemine algab järgmiselt: „Sel ajal
kandis üks ingel mind vaimus suure ja kõrge mäe tippu.“ On selge, et Johannes
poleks saanud neid asju ilma Püha Vaimu abita näha. Enne kui Kristus oma Isa juurde
taevasse läks, lubas Ta saata oma jüngritele Lohutaja. See aga ei tähenda, et
Kristuse ajastu oleks läbi, sest Tema on iga ajastu Issand. Selle asemel viitab
see sellele, et ta ei jäta meid vaeslasteks. Jeesus soovis, et Tema apostlid ei
oleks ahastuses ega mures ning lubas nende juurde jääda. Usk Kristusesse on
Jumalale kuulumise tagatis. Jeesus palus oma jüngritel ja palub ka meil näidata
üles oma armastust, jäädes ustavaks missioonile, mille Jeesus meile on usaldanud.
Nii nagu Isa andis oma suurima kingituse, saates oma ainsa Poja maailma, nii
valatakse ka nüüd, kui Jeesus Isa juurde taevasse läheb, Püha Vaim välja maa peale.
Evangeeliumist kuuldud Jeesuse sõnad viimase õhtusöömaaja hüvastijätukõnes on
mõeldud julgustuseks ja lõpevad Issanda sõnaga: „Rahu” (heebrea keeles „Shalom”).
See pole lihtsalt sõbralikkus, vaid kingitus, millegi tõelise ja käegakatsutava,
hingeseisundina, mida ei saa millegagi võrrelda. Me võime seda nimetada õnneks,
rõõmuks või rahuloluks, aga ainult siis, kui me mõistame seda sügaval vaimsel
tasandil, kui midagi, mis ulatub tunnetest kaugemale ja on olemise seisund,
seisund mida ainult Jumal saab anda. Maailma rahu on nõrk ja eksitav. See puruneb,
kui meie plaanid ebaõnnestuvad. Aga Kristuse rahu? See ei ole mure puudumine.
See on Kristuse kohalolu igal ajahetkel. Rahu, mida meie Jeesus annab, ei tulene
mitte mugavusest, vaid osadusest Temaga. Mida meie saame teha, et elada Püha
Vaimu juhtimises ja Kristuse rahus? Pangem tähele, et need on Jumala kingitused
meile. Meie ei saa seda välja teenida, vaid vastu võtta. Nende kingituste vastu
võtmiseks peame ennast siiski valmis panema. Hommikut alustame alati ristimärgi
ja palvega, milles otsime Jumala juhatust ja usaldama end Tema hoolde. Rahu saabub
siis, kui me lõpetame soovi kõike kontrollida ja usaldame end täielikult Jumala
hoolde. „Andke andeks, ja teile antakse andeks“ loeme pühakirjast. Andestamatus
on raske koorem. Me ei pea unustama, aga peame vabaks laskma, st, Jumala hoolde
usaldama. Ja loomulikult on kõige olulisem käija pihil ja armulaual. Armulauas
toidab Issand ise meie hinge oma Ihu ja Verega – st. annab rahu selle kõige
puhtamal kujul. Pihtisakramendis eemaldab Ta koormad, mis röövivad meilt rahu.
Olgu Issand selle eest tänatud igavesti. Aamen.
Hingelt kristlased (loe: Kristusele kuuluvad) usuvad Jeesuse sõnu viimasel õhtusöömaajal,
kui Ta võttis leiva, õnnistas, murdis ja andis oma jüngritele, öeldes: “Võtke, sööge,
see on minu ihu!” Ja tõstes karika ütles Ta: “Jooge kõik sellest, sest see on minu veri,
uue lepingu veri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks.” (Matteuse 26:26-28;
Markuse 14:22-24; Luuka 22:19-20; 1. Korintlastele 11:23-25). Kristlased tõlgendavad
Jeesuse sõnu “see on minu ihu” ja “see on minu veri” otseselt, uskudes, et armulaual
toimub leiva ja veini tõeline muundumine Kristuse Ihuks ja Vereks. Jeesuse käsk “tehke
seda minu mälestuseks” (Luuka 22:19; 1. Korintlastele 11:24-25) näitab usklike jaoks,
et see ei olnud ühekordne sündmus, vaid käsk seda jätkuvalt teha.
Tõelised ristiinimesed usuvad, et armulaud on palju enamat kui lihtsalt mälestustseremoonia.
See on reaalne osadus Kristuse Ihu ja Verega, mis ühendab usklikud Temaga intiimselt.
Johannese evangeeliumi 6. peatükk on siin oluline, eriti kus Jeesus ütleb: “Mina olen eluleib.
Teie esiisad sõid mannat kõrbes ja surid. Aga see on leib, mis tuleb alla taevast, et
inimene võiks seda süüa ega sureks. Mina olen see eluleib, mis on tulnud alla taevast.
Kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti. Ja leib, mille mina annan, on minu
ihu maailma elu eest.” (Johannese 6:48-51). Seega euharistia annab igavese elu.
Meil on nüüd kaks valikut. Uskuda, et Jeesus Jumala Pojana valetas, või täita Tema
tahtmist. Veelgi enam, Jeesus hoiatab: Johannese 6:53: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,
kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, ei ole teie sees elu.” Nõnda on kirjas
Piiblis ja õpetab Kiriku traditsioon. Veelgi enam. Jeesus annab lubaduse: (Mt 28:20 )”ja
õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev
teie juures ajastu lõpuni.”
ÜLESTÕUSMISAJA V PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Kui Paulus ja Barnabas olid Derbes evangeeliumi kuulutanud ja
paljusid jüngriteks teinud, läksid nad tagasi Lüstrasse, Ikoonioni
ja Antiookiasse. Seal kinnitasid nad jüngrite hingi, manitsesid
neid usus kindlaks jääma ja ütlesid: “Teel jumalariiki ootab meid
palju katsumusi”. Ja kui nad olid igale kogudusele käte
pealepanemise läbi vanemad seadnud, siis nad palvetasid ja
paastusid ühes nendega ja jätsid nad Issanda hooleks, kellesse
need olid uskuma jäänud.
Pärast läksid nad läbi Pisiidia ja jõudsid Pamfüüliasse. Aga kui
nad Perges olid kuulutanud Jumala Sõna, läksid nad Ataaliasse ning
purjetasid sealt Antiookiasse, kust Jumala arm nad läkitas sellele
tööle, mille nad nüüd olid lõpetanud. Kohale jõudnud, kutsusid nad
koguduse kokku ja kõnelesid sellest, kui palju oli Jumal nende
läbi sündida lasknud ja kui paljudele paganatele avanud usuvärava.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Ma ülistan Sind, mu Jumal ja mu Kuningas!
Issand on armuline ja halastaja,
kannatlik ja suur oma helduse poolest.
Issand on hea kõigile
ja tema halastus on üle kõigi ta tegude.
Issand, sind ülistavad kõik su teod
ja kiidavad kõik sinu pühad.
Nad räägivad su riigi ülevusest
ja kuulutavad sinu vägevusest.
Et kõik inimlapsed teaksid sinu vägevust
ja sinu kuningriigi auhiilgust.
Sinu riik on kõigi ajastute kuningriik
ja sinu valitsemine kestab põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma ülistan Sind, mu Jumal ja mu Kuningas!
Teine lugemine püha Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, nägin uut taevast ja uut maad, sest esimene taevas
ja esimene maa olid kadunud ning merd ei olnud enam. Ja ma nägin
püha linna Jeruusalemma taevast, Jumala juurest, alla tulevat; ta
oli ehitud nii, nagu ehitakse pruuti ta peigmehele. Ja ma kuulsin
valju häält aujärjelt ütlevat: “Vaata, Jumala telk on inimeste
juures, ja ta asub nende juurde elama ning nemad on tema rahvas ja
Jumal ise on nendega.” Tema pühib ära kõik pisarad nende silmist
ning surma ei ole enam. Ei ole leinamist ega kaebeid, ja vaeva ei
ole enam, sest endised ajad on möödunud. Aga see, kes istus
aujärjel, ütles: “Vaata, ma loon kõik uueks.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Ma annan teile uue käsu:
armastage üksteist nii, nagu mina teid olen armastanud!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal, kui Juudas oli ära läinud, ütles Jeesus: “Nüüd on
Inimese Poeg kirgastatud ja Jumal on temas kirgastatud. Ja kui
Jumal on Temas kirgastatud, siis kirgastab Jumal temas ka iseend
ja teeb seda viibimata. Lapsed, veel väheke aega olen ma teie
juures. Te hakkate mind otsima, aga – nagu ma juutidele ütlesin,
nõnda ütlen praegu ka teile – kuhu mina lähen, sinna teie ei saa
tulla. Aga mina annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda
nagu mina olen teid armastanud, nii armastage teiegi üksteist. Ja
sellest, kui te üksteist armastate, mõistavad kõik, et teie olete
minu jüngrid.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Oo, Kõigeväeline Jumal, Kelle tõeline tundmine on igavene elu:
anna meile nii täiuslikult tunda oma Poega Jeesust Kristust kui teed,
tõde ja elu, et me võiksime vankumatult käia tema jälgedes teel,
mis viib igavesse ellu;
oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 116; Ii 19:21-27; Jh 12:44-50
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 18:1-20; Tn 12:1-4,13; 1Ts 4:13-18
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Esimene lugemine Apostlite tegudest kirjeldab, kuidas
väikesed kogudused aitasid oma liikmetel usus kasvada armastusega, järgides Pauluse ja
Barnabase armastuse eeskuju. Samas julgustavad nad usklikke raskustest hoolimata usule
truuks jääma. Teine lugemine Ilmutusraamatust selgitab, kuidas Jumal uuendab oma
Kirikut, Uut Jeruusalemma, olles kohal selle liikmete läbi, nende kogudustes
ja eriliselt pühas liturgias. „ Vaata, ma teen kõik uueks.“ Tänane evangeelium annab
meile kaks peamist teemat. Esiteks lahkumine ja au ning teiseks käsk armastada.
„Au“ on seotud jumalikkuse avaldumisega maailmas, Jumala väe ilmutamisega. See näitab
Jumala aktiivset kohalolekut igaühe elus. „Uus“ käsk, mille Jeesus oma jüngritele annab,
on see, et nad peaksid üksteist armastama, nagu tema neid on armastanud. Tema avab
meile kristliku sisemise uuendamise saladuse kui ütleb: „ Armastage üksteist,
nagu mina teid olen armastanud“ (Jh 13:35). Jeesus on lisanud Vana Testamendi
armastuskäsule uue elemendi, õpetades meile, et jüngriks olemise tõelisus on armastada
teisi inimesi samamoodi, nagu Tema on meid armastanud – ohvrimeelse, ennastsalgava,
ja tingimusteta armastusega. Selline uuenemine suunab meid omaks võtma uusi hoiakuid
teiste inimestega ja kogu oma ümbruskonnaga suhtlemisel. Johannese evangeelium ei
näita meile armastust kui tunnet. See on armastuse vorm, mis avaldub teenimises ja
ohverduses. Vihaga silmitsi seistes on raske valida armastust. Jeesus ütleb jüngritele,
et kõik tunnevad Tema jüngreid armastuse järgi, mida nad üksteise vastu näitavad.
Seda algkiriku kirjeldust kuulsime Apostlite tegude raamatust: „Vaadake, kuidas nad
üksteist armastavad.“ Kristlik armastus on kristluse tunnusjoon. Me näeme seda elavana
märtrite usu tunnistustes. Me näeme seda pühakute elu eeskujudes. Me näeme seda
pühades naistes ja meestes, kes elavad ja armastavad iga päev, tehes teiste heaks
heategusid ja vajadusel ohvreid. Püha Hieronymus jutustab apostel Johannese kohta,
kuidas vanaks saades kanti teda kirikutesse ja kõikjal kordas ta sõnu: „Lapsukesed,
armastage üksteist.“ Temaga kaasaskäijad, kes olid pidevast kordamisest väsinud,
küsisid temalt, miks ta seda alati ütleb. Ta vastas: „Sest, see on Issanda käsk ja
kui seda vaid täidetaks, on sellest küllalt.“– Johannes teadis, et suurim tõde
unustatakse kõige kergemini, kuna seda peetakse nii enesestmõistetavaks. Mida see
tähendab meie jaoks? Esmalt peaksime ära leppima iseenda ja Jumalaga püha Kiriku
läbi. Me ei saa väärtustada teisi kui me ei tea enda väärtust. Me saame “piisavalt”
pühaks ainult siis, kui õpime iseennast õigesti hindama, tunnistades tõsiasja, et
oleme Jumala lapsed ja et Kolmainu Jumal elab meie hinges, muutes meie keha
„ Püha Vaimu templiks ”. Alles siis me saame armastada nii, nagu Jeesus armastas,
oma igapäevase elu läbi. Me armastame teisi, vastates neid armastuse ja kaastundega.
Me armastame teisi, lohutades ja kaitstes neid, kesseda vajavad. Me armastame teisi,
teenides neid igal võimalikul viisil, olgu see kui tahes väike. Me armastame teisi
andestades, mitte hukka mõistes, see ei tähenda, et peaksime kõike heaks kiitma,
veelgi enam – me ei tohi salata Kiriku õpetust. Suurim misjonitöö on, et inimesed
näeksid kristlasi kui inimesi, kes suhtlevad üksteise vastu armastuse ja hoolivusega,
mis lähtub nende tugevast armastusest Jumala vastu. Nad peaksid nägema meis
valmisolekut andestada, just nagu Kristus on meile andestanud. Aidaku selles
meid kõigeväeline Jumal. Aamen.
ÜLESTÕUSMISAJA IV PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal läksid Paulus ja Barnabas teele ja jõudsid Perge kaudu
Pisiidia Antiookiasse. Hingamispäeval läksid nad sünagoogi ja
võtsid istet. Aga kui nad pärast sealt välja tulid, käis nende
järel suur hulk juudiusku pöördunud jumalakartlikke muulasi. Ja
Paulus ja Barnabas kõnelesid nendega ja veensid neid jääma Jumala
armusse.
Aga järgmisel hingamispäeval tuli peaaegu kogu linn kokku Issanda
sõnast osa saama. Kui juudid rahvahulka nägid, said nad kadedaks,
vaidlesid vastu Pauluse kõnele ja rääksid teotusesõnu. Aga Paulus
ja Barnabas vastasid julgesti: “Meile oli kohuseks tehtud
kuulutada Jumala sõna teile kõigepealt. Kui aga teie selle endast
ära heidate ega näita end igavest elu väärt olevat, siis vaata, me
pöördume paganate poole. Sest Issandalt oleme me saanud niisuguse
käsu: “Ma olen sind seadnud valguseks paganatele, et sa oleksid
nende õnnistegijaks kuni maailma lõpuni”.”
Kui paganad seda kuulsid, said nad rõõmsaks ja ülistasid Issanda
sõna ja jäid uskuma – nii paljud kui neid oli kutsutud igaveseks
eluks. Ja Issanda sõna levis üle kogu ümberkaudse maa. Siis
ässitasid juudid üles kõrgemast soost vagad naised ja linna
suurnikud, nad õhutasid vaenu Pauluse ja Barnabase vastu ning
ajasid nad oma maalt välja. Aga nemad raputasid tolmu oma
jalgadelt nende peale ja läksid Ikoonioni. Ning jüngrid olid
rõõmsad ja said täis Püha Vaimu.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Meie oleme Issanda rahvas ja kari tema karjamaal!
Rõkake rõõmust Issandale, kõik maad,
teenige Issandat rõõmuga.
Rõõmuhõisetega tulge tema palge ette.
Mõistke, et Issand üksi on Jumal,
tema on meid loonud ja tema omad me oleme,
tema rahvas ja kari tema karjamaal.
Tulge tema väravaisse rõõmuga,
tema õuedesse kiituselauludega,
sest Issand on hea
ja tema heldus kestab igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Meie oleme Issanda rahvas ja kari tema karjamaal!
Teine lugemine püha apostel Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, nägin, ja vaata: suur rahvahulk, keda keegi ei
suutnud ära lugeda, kõigist rahvahõimudest ja suguharudest,
rahvaist ja keeltest, nad kõik seisid aujärje ees ning Talle ees,
valged rüüd seljas ja palmioksad käes. Ning üks vanematest ütles
mulle: “Need on need, kes tulevad suurest ahistusest ja on oma
rüüsid pesnud ja need Talle veres valgeks teinud.” Sellepärast
seisavad nad Jumala aujärje ees ja teenivad teda tema templis nii
ööl kui päeval. Ja see, kes istub templis, laotab oma telgi nende
üle. Nemad ei näe enam nälga ega janu ja päikeselõõsk ega
põuapalavus ei piina neid, sest Tall, kes istub keset aujärge,
kannab nende eest hoolt ja juhatab nad eluvee allikale, ning Jumal
pühib ära iga pisara nende palgelt.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Mina olen hea karjane.
Mina tunnen oma lambaid ja nemad tunnevad mind.!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal Jeesus ütles: “Minu lambad kuulevad mu häält ja mina
tunnen neid. Nemad käivad minu järel ja mina annan neile igavese
elu. Nad ei lähe igavesti hukka ja keegi ei saa neid minu käest
ära kiskuda. Minu Isa on kõigist suurem, ja keegi ei saa neid minu
Isa käest ära kiskuda, sest mina ja Isa oleme üks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Oo Jumal, Kelle alati eksimatu ettehooldus korraldab kõike taevas ja maa peal:
me palume Sind alandlikult, et Sa kõrvaldaksid meist kõik kahjuliku ja
annaksid meile seda, mis meile kasulik on;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 36:5-13; Ps 138; 2Sm 12:15-23; Jh 14:1-14
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 68:1-20; Js 26:12-16,19; 2Kr 5
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Tänast pühapäeva tunneme hea karjase pühapäevana, aga
ka kutsumuse pühapäevana, sest täna palvetame eriliselt, et rohkem inimesi vastaks
kutsele teenida püha Kirikut temale antud erilisel viisil nagu Paulus ja Barnabas seda
ette näitasid. Apostel Paulus kirjutab mitmes kohas usu ja armastuse ühtsusest, mis
seob kõik kristlased üheks, Jumala lammasteks, Tema karjaks, nagu kuulsime EV-st.
Jeesus palvetas oma viimasel õhtusöömaajal, et kõik Tema järgijad oleksid üks. See
on kõige võimsam märk Tema kohalolekust meie seas. Apostel Paulus rõhutab ka teist
olulist omadust. Ühtsus ei tähenda ühetaolisust; see ei tähenda, et kõik on täpselt
ühesugused. Ta räägib kristliku kogukonna tohutust mitmekesisusest. Just see
mitmekesisus muudab ühtsuse nii silmatorkavaks. See mitmekesisus põhineb erilistel
andidel, mille igaüks on saanud. Igal inimesel on kutsumus, iga inimest siin on
Jumal kutsunud ja kutsub Püha Vaimu kaudu pakkuma oma erilisi ande püha Kiriku
heaks. Täna tuuakse meie ette erilisel viisil palvetada kõikide kutsumuste eest,
mis on Kiriku eluks väga vajalikud. Me ei palveta niivõrd uute kutsumuste eest,
sest Püha Vaim kutsub kindlasti neid, keda Kiriku teenistusse vajatakse. Pigem
palvetame, et need, keda kutsutakse, vastaksid kutsele. Kutsumusepühapäev on meie
kõigi jaoks siin. Ühelt poolt peaks igaüks mõtisklema selle üle, mis on tema konkreetne
kutsumus ja kuidas ta saab seda tõeks elada oma koguduse heaolu nimel. Teiseks peaksime
üksteist usuteel aitama ja hoolt kandma, et me ei saaks takistuseks teistele, kes
vastaksid erilisele kutsumusele või armule, mida Jumal neile oma Vaimu kaudu annab.
Tänase päeva oht, kui nii võime ütelda, on selles kui palvetame teiste, mitte
enda kutsumuste eest. Pangem tähele, et Jumala eest pole miski varjatud, seega ei
saa me kunagi teeselda end olevat keegi teine kui see, kes me oleme: Jumala kari,
keda on armastusega loodud. “Need on need, kes tulevad suurest ahistusest ja on oma
rüüsid pesnud ja need Talle veres valgeks teinud.” kuulsime teisest lugemisest.
Jumal annab lakkamatult armu, et meie, tema karjamaa lambad, võiksime tõeliselt
kinni pidada ühest vajalikust asjast, nimelt osalemisest Jumala elus ja Tema
meie elus. Meie Hea Karjane teab meie vajadusi, jagab meie kogemusi ja on osaduses oma
karjaga. Seetõttu oleme kindlad, et me ei jää kunagi ilma armastava Jumala abita.
Nii nagu kari koguneb oma karjase ümber, oleme kutsutud kogunema pühale Missale koos
oma Hea Karjase, Jeesusega, kes toidab meid parima nisuga ja joodab meid parimaga.
Armulauas me tõeliselt „maitseme ja vaatame Issanda headust“, nagu psalmikirjutaja nii
hästi kirjutas (Ps 34:9) , kui me saame osa Issanda Ihust ja Verest pühas armulauas.
Jeesus kinnitab meile: „leib, mille mina annan, on minu liha; ma annan selle maailma
elu eest.“ (Jh 6:51). Mida see kõik meie jaoks tähendab? Tänane evangeelium räägib
ka Jeesuse ja Isa suhtest. Johannese evangeeliumis samastub Jeesus Isaga nii otseselt,
et ta ütleb meile, et nad on üks – mitte ainult lähedased, vaid tegelikult üks.
Jeesuse tundmine tähendab Isa tundmist. Jeesus ei vii meid mitte ainult Isale
lähemale, vaid viib meid otse osadusse Jumal Isaga, kõrvaldades meie vahelt kogu
vahemaa. Meie suhe Jeesusega on kutse jagada Jumalaga tõelist elu Kiriku ühtsuses.
Aamen.
ÜLESTÕUSMISAJA III PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil päevil ütles ülempreester apostlitele: “Me oleme teid rangelt keelanud,
et te ei kuulutaks Jeesuse nimel, aga teie olete levitanud oma õpetust üle
kogu Jeruusalemma ja tahate selle inimese vere meile süüks panna.” Aga Peetrus
ja apostlid vastasid: “Jumalale tuleb enam kuulekas olla kui inimeste sõna
kuulata. Sest meie isade Jumal äratas surnuist üles Jeesuse, kelle teie risti
lõite ja surmasite. Kuid Jumal tõstis ta oma paremale käele nagu valitseja ja
õnnistegija, tooma Iisraelile meeleparandust ja pattude andeksandmist. Meie
oleme selle tunnistajad, niisamuti Püha Vaim, kelle Jumal on andnud neile, kes
on talle kuulekad.” Siis keelasid vanemate nõukogu liikmed neil kuulutamast
Jeesuse nimel ja lasksid nad vabaks. Aga nemad läksid süneidroni palge eest
minema ja rõõmustasid, et neid oli väärt arvatud Jeesuse nime pärast kannatama.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Ma ülistan sind, Issand, sest Sina päästsid mind hukatusest!
Sa ei lasknud mu vaenlastel minu üle naerda.
Issand, mu Jumal, sa tõid mu hinge välja surmavallast
ja jätsid mind ellu surmasaadetute seast.
Laulge ja mängige kõik, kes te armastate Issandat,
kiitke tema püha nime.
Sest tema viha kestab ainult hetke,
aga tema arm on kogu eluks.
Issand, võta mind kuulda ja halasta minu peale,
Issand, ole mu abimees.
Sina muutsid mu kaebelaulu rõõmutantsuks,
mu Jumal ja mu Issand, sind ma ülistan igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma ülistan sind, Issand, sest Sina päästsid mind hukatusest!
Teine lugemine püha Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, nägin ja kuulsin paljude inglite häält aujärje, olendite ja vanemate
ümber, ja nende arv oli kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat. Nad hüüdsid
valju häälega: “Tall, kes on tapetud, on väärt saama väge ja rikkust, tarkust ja võimu
ja au, kirkust ja kiitust.” Ja ma kuulsin, kuidas iga loodu – nii maa peal kui taevas,
nii maa all kui meres – kuidas nad kõik ütlesid: “Temale, kes ta istub aujärjel, ja
Tallele olgu kiitus ja au, kirkus ja võim igavesest ajast igavesti.” Ja neli
olendit ütlesid: “Aamen.” Ning vanemad langesid silmili ja kummardasid.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kristus on surnuist üles tõusnud.
Surmal pole enam Tema üle võimust!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal ilmus Jeesus jälle Tibeeria järve ääres. Ja tema ilmumine oli nõnda:
Siimon Peetrus ja Toomas, keda hüüti Kaksikuks, Naatanael Kaanast Galileamaalt,
Sebedeuse pojad ja veel teised kaks tema jüngrit olid seal koos. Siimon Peetrus
ütles neile: “Ma lähen kalale.” Teised kostsid: “Me tuleme ühes sinuga.” Ja nad
läksid välja ja asusid paati, kuid sellel ööl ei saanud nad midagi püütud.
Koidu ajal seisis Jeesus rannal; aga jüngrid ei teadnud, et see oli tema. Ja
Jeesus ütles neile: “Lapsed, kas teil on midagi toidupoolist?” Aga nemad vastasid
talle: “Ei ole.” Siis ta ütles neile: “Heitke võrk paremale poole paati ja te
saate.” Ja nad heitsid võrgu, ega suutnud seda kalade rohkuse pärast enam välja
tõmmata. Siis ütles jünger, keda Jeesus armastas, Peetrusele: “See on
Issand.” Kui Siimon kuulis, et see on Issand, pani ta kuue selga, sest ta oli
alasti, ja hüppas järve. Teised jüngrid tulid paadiga talle järele ja vedasid
enda järel võrku kaladega. Nad polnud kaldast kaugel – ainult kakssada küünart.
Aga kui nad maale jõudsid, nägid nad maha tehtud sütetuld, millel küpsesid kalad
ja leib. Jeesus ütles neile: “Tooge mõned ka nendest kaladest, mida äsja püüdsite.”
Ja Siimon Peetrus läks ja vedas võrgu kaldale. Aga võrgus oli kalu arvult sada
viiskümmend kolm. Kuigi neid oli nii palju, võrk ei rebenenud.
Jeesus ütles oma jüngritele: “Tulge ja sööge!” Aga keegi ei julgenud temalt küsida:
“Kes sa oled?”, sest nad teadsid, et see oli Issand. Ja Jeesus tuli, võttis leiva,
andis neile ja niisamuti kala. See oli juba kolmas kord, mil Jeesus ilmus jüngritele
pärast oma surnuist ülestõusmist. Ja kui nad olid söönud, ütles Jeesus Siimon
Peetrusele: “Siimon Joona poeg, kas sa armastad mind rohkem kui teised jüngrid?” Ja
Peetrus vastas talle: “Jah, Issand, sina tead, et Sa oled mulle armas.” Jeesus
kostis: “Hoia mu tallekesi kui karjane.” Ja teist korda küsis Jeesus temalt: “Siimon
Joona poeg, kas sa armastad mind?” Ta vastas: “Jah, Issand, sina tead, et Sa oled
mulle armas.” Ja Jeesus sõnas: “Hoia mu lambaid kui karjane.” Ja kolmandat korda
ütles Jeesus talle: “Siimon Joona Poeg, kas ma olen sulle armas?” Aga Peetrus jäi
kurvaks, et Jeesus küsis temalt kolmandat korda “kas ma olen sulle armas” ja ütles:
“Issand, sina tead kõik, sina tead, et oled mulle armas.” Ja Jeesus kostis: “Hoia
mu lambaid kui karjane; tõesti tõesti ma ütlen sulle: kui sa olid noor, vöötasid sa
end ise ja läksid kuhu tahtsid, aga kui sa vanaks jääd, siis sa sirutad oma käed
ja keegi teine vöötab sind ja viib sind sinna, kuhu sa ei taha.” Seda ütles ta,
tähendades millise surmaga pidi Peetrus Jumalale au andma. Ja kui Jeesus seda oli
öelnud, siis ta lisas: “Käi minu järel!
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Oo Jumal, Kelle õnnistatud Poeg ilmutas end oma jüngritele leivamurdmises:
palun ava, me palume Sind, meie usu silmad, et me näeksime Teda kogu Tema
lunastustöös;
Oma Poja, Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 23; Ps 146; Js 40:1-11; Jh 10:1-10
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 145; Hs 34:11-16,30-31; Jh 21:1-19
Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tänases evangeeliumis viib Siimon Peetrus apostlid
kala püüdma. Nad ei püüa ühtegi kala. Jeesus annab neile imelise kalasaagi. See oli
sama ime, mille Jeesus tegi, kui ta kutsus Siimon Peetruse jüngriks (vt Luuka 5:1-11).
Seekord, et ütelda, „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!”,
hüppab Siimon Peetrus paadist välja ja tõttab Jeesuse juurde niipea, kui kuuleb:
“See on Issand!” Siimon Peetrus näitab meile, et parim vastus Jumala kutsele on
kiirustada Issanda poole, Kes on halastaja ja armuline. Tänane lugu algab jüngrite
tagasipöördumisega Peetruse juhtimisel oma vana kalapüügiameti juurde. Seda pärast
nende missioonile saatmist ja Vaimu väljavalamist (20:19-23). Meile võib näida
see taganemisena oma kõrgest kutsumusest. Kuid Kiriku traditsioonis on kalapüük
Kiriku missiooni sümbol. Kalapüüdjad muudetakse inimeste püüdjateks. Kuuldud kirjakoht
kirjeldab, kuidas kohtumine ülestõusnud Issandaga viib selle muutuse ellu.
Kaldal on Jeesus juba söögi valmistanud: leiva ja küpsetatud kala. Söögikord, millele
Ta jüngreid kutsub, omandab armulaua varjundid fraasides „ta võttis leiva ja andis
neile, ja sama tegi ka kalaga“. Siinkohal on meil tegemist Kiriku tuumaga, mis oma
Issanda füüsilise äraoleku ajal tähistab ja kogeb armulauas Jumala jätkuvat kohalolu,
mille jüngrid said Jeesuselt. Kuna Jeesus peagi füüsiliselt lahkub, peab keegi teine
võtma Hea Karjase rolli, kes annaks oma elu lammaste eest, kelle Isa talle on usaldanud
(Johannese 10:11, 14–16). See roll langeb Siimon Peetrusele, jüngrile, kes enne Jeesuse
risti löömist (Jh 18:18) oli Teda kolm korda salanud. Seetõttu küsitakse temalt
kolmekordselt: „Siimon, Joona poeg, kas sa armastad mind?“ (21:15–19). Ainult siis,
kui Siimon armastab Jeesust „rohkem kui neid teisi“, on ta sobiv täitma Jeesuse poolt
määratud karjaserolli. Tema salgamist ei kritiseerita ega nõuta vabandust – lihtsalt
antakse edasi, et kolmekordne armastuseavaldus kompenseerib küllaldaselt varasema
ebaõnnestumise ja näitab, et Peetrus on valmis ja varustatud lammaste toitmiseks ja
nende eest hoolitsemiseks, nagu Jeesus oli ette näidanud. Tegelikult, nagu Jeesus ütles,
lõpetab ka Peetrus oma karjaseameti, andes oma elu Issanda eeskujul.
Esimene lugemine Apostlite tegude raamatust kirjeldab Kiriku apostleid, kes asuvad
tegutsema Jeesuse surma ja ülestõusmisega seotud sündmuste tunnistajatena ning astuvad
julgelt vastu tekkivale vastuseisule. Hoiatused ja ähvardused ei saa peatada Vaimu
väes alustatud ettevõtmist. Apostlite vastus suurkohtu ees: “Jumalale tuleb enam kuulekas
olla kui inimeste sõna kuulata.” on poliitika, mida kangelaslikud kristlased
on läbi aegade järginud. Teine lugemine Ilmutusraamatust tõstab Kiriku pilgud Kristuse
(Talle) taevasele võidule, Kes on Kiriku missiooni elushoidja ja juht. See võidukäik ei
piirdu ainult taevaga. Pühakirjast (Fl 2:9-11) loeme: Seepärast on Jumal tõstnud ta
kõrgemaks kõrgest ja annetanud talle selle nime, mis on üle iga nime, et Jeesuse nimes
nõtkuks iga põlv nii taevas kui maa peal kui maa all, ja et iga keel tunnistaks:
Jeesus Kristus on Issand – Jumala Isa kirkuseks. Mida see meie jaoks tähendab?
Sel nädalal näeme Issanda au Ilmutusraamatu läbi, näeme Tema heldust evangeeliumi kaudu,
mitte ainult enda ligiolu pakkumises, vaid ka andestuses ja meile meeleparanduseks
armu andmises ning näeme Jeesuse järgijatena elatud elu tulemust: et meil on julgust
kuulutada Jeesuse Kristuse evangeeliumi, ükskõik millega me ka ei silmitsi seisaks.
Aamen.
ÜLESTÕUSMISAJA II PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine apostlite tegude raamatust:
Neil päevil sündis rahva seas apostlite käe läbi palju tunnustähti ja
imetegusid. Ja apostlid olid kõik ühel meelel koos Saalomoni sammaskäigus. Keegi
ei julgenud küll nendega avalikult ühte hoida, kuid rahvas pidas neist väga
lugu. Aga nende hulka, kes uskusid Issandasse, tuli juurde hulgaliselt mehi ja
naisi. Kandsid ju inimesed haigeid voodite ja kanderaamidega tänavatele selleks,
et kui Peetrus mööda läheb, langeks kasvõi tema varigi mõnede peale nende seast.
Rahvast tuli Jeruusalemma ka ümberkaudsetest linnadest, ja nad tõid enestega
haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid, kes said kõik terveks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Tänage Issandat, sest Tema on hea!
Tänage Issandat, sest Tema on hea
ning Tema heldus kestab igavesti.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Mind löödi ja tõugati, et ma kukuksin,
kuid Issand hoidis mind langemast.
Öelgu need, kes kardavad Issandat:
Tema heldus kestab igavesti.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on nurgakiviks saanud.
See on päev, mille Issand on teinud,
rõõmustagem ja hõisakem selle üle.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma tänan Sind, Issand, et Sa mulle vastasid!
Teine lugemine püha apostel Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, teie vend ja kaasosaline ahistuses, samuti teie kuningriigis ja
vankumatus usalduses Issanda vastu, olin Jumala Sõna ja Jeesuse tunnistuse
pärast saarel, mida hüütakse Patmoseks. Ja Issanda päeval ma olin Vaimust
haaratud ja kuulsin oma selja taga vägevat häält, otsekui pasunahäält, mis
ütles: “Mida sa näed, see kirjuta raamatusse ja saada seitsmele Aasia
kogudusele”. Aga mina pöördusin ümber, et näha, kelle hääl see minuga räägib. Ja
ma nägin seitset kuldset lambijalga ja lambijalgade keskel kedagi, kes oli
Inimese Poja sarnane. Tal oli seljas pikk kuub, mis oli vöötatud kuldvööga, ja
kui ma teda nägin, langesin ma nagu surnu tema jalge ette. Aga tema pani oma
parema käe minu peale ning ütles: “Ära karda, mina olen esimene ja viimne; mina
olen elus, sest vaata, ma olin surnud, aga nüüd ma elan igavesest ajast
igavesti. Ja minu käes on surma ja surmavalla võtmed. Kirjuta üles, mida sa oled
näinud, mis nüüd on ja mis hakkab sündima pärast seda.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Sina usud mind sellepärast, et sa oled mind näinud.
Õndsad on need, kes ei näe, aga siiski usuvad!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Nädala esimese päeva õhtul, kui jüngrid olid riivistatud ukse taga, hirmust
juutide ees, tuli Jeesus ja seisis nende seas ning ütles: “Rahu olgu teiega.” Ja
kui ta seda oli öelnud, näitas ta neile oma käsi ja külge. Jüngrid said Issandat
nähes väga rõõmsaks. Jeesus aga ütles taas: “Rahu olgu teiega. Nii nagu minu Isa
on mind läkitanud, nõnda läikitan ka mina teid.” Ja kui ta seda oli öelnud,
hingas ta nende peale ja ütles: “Võtke vastu püha Vaim! Kellele teie patud
andeks annate, neile on need andeks antud; kellele te patud kinnitate, neile on
need kinnitatud.”
Aga Toomas, üks kaheteistkümnest, keda hüüti Kaksikuks, ei olnud nende hulgas
kui Jeesus (esimest korda nende juurde) tuli. Ning jüngrid ütlesid temale: “Me
nägime Issandat.” Aga tema ütles neile: “Kui ma ei näe tema kätes naelte jälgi
ega pane oma sõrme naelte asemesse ja oma kätt tema külje sisse, siis ma ei
usu”.
Kaheksa päeva pärast, kui jüngrid olid taas toas ja Toomas oli ühes nendega,
tuli Jeesus, olgugi et uks oli riivis, seisis nende keskel ja ütles: “Rahu olgu
teiega!” Seejärel ütles ta Toomasele: “Pane oma sõrm siia ja vaata minu käsi;
siruta oma oma käsi siia ja pane see minu külje sisse ning ära ole uskumatu,
vaid usklik!” Toomas vastas ning ütles talle: “Minu Issand ja minu Jumal!” Aga
Jeesus ütles talle: “Et sa mind oled näinud, siis usud sa; õndsad on need, kes
ei näe, aga siiski usuvad”.
Ja Jeesus tegi veel teistsuguseidki tunnustähti oma jüngrite ees, mida ei ole
kirjutatud sellesse raamatusse. Aga need siin on kirjutatud, et te usuksite, et
Jeesus on Jumala Poeg, ja et teil uskudes oleks elu tema nimes.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Kõikvõimas ja igavene Jumal, Kes paasamüsteeriumis oled sõlminud uue lepituslepingu:
palun anna, et kõik, kes on uuesti sündinud Kristuse Ihu osadusse,
võiksid oma eludes näidata seda, mida nad usu kaudu tunnistavad;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 66; ; Trk 2:23-3:9; Rm 1:1-12
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 33; Sf 3:14-20; Jh 20:19-31
Mõtisklus
Armsa õed ja vennad Issandas. Kui me igal pühapäeval missale kokku tuleme,
tuleme kokku saama ülestõusnud Jeesusega. Meie kohalolek ja osavõtt armulauast
on usuakt – isikliku usu ja ühise usu akt. Ühiselt palvetades aitame ka
üksteisel tugevamini uskuda, loota ja armastada. Nii saame tugevamaks
kristlikuks koguduses. Meie kohta võib öelda seda, mida kuulsime esimesest
lugemisest Jeruusalemma algkiriku kohta: .. inimeste arv, kes hakkasid
Issandasse uskuma, kasvas pidevalt. Meie ühine usk on ennekõike usk
Jeesusesse Kristusesse. Me usume, et Ta on surnuist üles tõusnud, et Ta on
elus Iseendas ja elav meis ning et Ta on meie Õpetaja, Issand ja Lunastaja.
Kuid mitte keegi ei saa meie eest uskuda. Seda näitab tänane evangeelium.
On ülestõusmispüha ja jüngrid on lukustatud ruumis koos. Pärast seda, mis
juhtus Jeesusega vaid kaks päeva tagasi, ei julge nad hirmu tõttu välja minna.
Kuid Jeesus ise ei varja end. Ta tuleb nende juurde. Tema tervitus toob rahu.
Evangelist Johannese jaoks on ülestõusmispüha ja Vaimu kingitus ülestõusnud
Kristuse hingus. Jüngrid hingavad sisse Vaimu ja Vaim saab osaks nende elust.
Varsti lahkuvad nad ülemist toast uute inimestena – kartmatute ja julgete,
energiliste ja innukate inimestena. Kuid üks apostlitest on puudu. Tema nimi
on Toomas. Ta on üks apostlitest, osa rühmast. Kuid ta on ka eristuv,
iseseisev. Tema jaoks on ausus ja siirus tegelikult tähtsamad kui lojaalsus
ja kuuluvus. Nii et kui teised ütlevad: “Me oleme näinud Issandat”, teatab
ta kindlalt, et enne kui ta on valmis uskuma, et Jeesus on tõesti üles tõusnud
ja elab, peab ta Teda ise nägema. Ta ei aktsepteeri seda väidet ainult
teiste sõnade järgi. Evangeeliumist saame teada, et Toomas hakkab uskuma
ülestõusnud Jeesusesse samamoodi nagu teised jüngrid ehk siis, kui ta näeb
Issandat ise. Kuid selles, kuidas evangelist Johannes loo jutustab, näeme ka
kõiki neid, kes ei ole veel näinud Issandat lihas, kuid kes on samamoodi
kutsutud temasse uskuma. Me oleme nende paljude põlvkondade usklike seas,
kelle kohta võib öelda: “Õndsad on need, kes ei ole näinud ja siiski usuvad.”
Jeesus on andnud Vaimu teile ja mulle, esmalt ristimisel, seejärel kinnitamisel
ja seejärel igal armulaual, millest osa võtame. Meie usk on üks peamisi ande,
mis meile on antud. Kuid see ei ole ühekordne kingitus, vaid elu koos Kristusega
Kiriku ühtsuses. Võime koguni ütelda, et usk on justkui elus nähtus mis võib
ka närbuda ja surra hooletusse. Me peame oma usu pärast palvetama, oma usku
mõtestama ja seda armastuse tegudes tõeks elama. See ei tähenda, et meil kunagi
kahtlusi ei tekiks. Kuid usk sellesse, et Jumala arm ja ligiolu kannavad meid
igavese rõõmu poole võidab kõik kahtlused. Aamen.
ÜLESTÕUSMISPÜHA PÄEVAMISSA
Mõned pildid asuvad siin:
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal avas Peetrus oma suu ja ütles: “Te teate, mis on sündinud kogu
Juudamaal alates Galileast, pärast ristimist, mida kuulutas Johannes, kuidas
Jumal oli salvinud Jeesuse Naatsaretist Püha Vaimu väega ning kuidas ta käis
mööda maad ja tegi terveks kõik, kelle üle saatan oli võimust saanud, sest Jumal
oli temaga.
Meie oleme selle kõige tunnistajad, mis ta tegi Juudamaal ja Jeruusalemmas. Sest
kuigi ta löödi risti ja surmati, on Jumal ta kolmandal päeval surnuist üles
äratanud ja lasknud tal ilmuda – mitte küll kogu rahvale, vaid Jumalast valitud
tunnistajatele, see tähendab meile, kes me oleme ühes temaga söönud ja joonud,
pärast seda kui ta surnuist üles tõusis.
Jeesus käskis meil tunnistada rahvale ja kuulutada, et Jumal seadis ta
kohtumõistjaks elavate ja surnute üle. Temast tunnistavad kõik prohvetid, et
igaüks, kes ususb tema nime läbi, saab patud andeks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
See on Issanda päev, olgem rõõmsad ja hõisakem!
Tänage Issandat, sest tema on hea
ning tema heldus kestab igavesti.
Öelgu nüüd Iisraeli rahvas:
tema heldus kestab igavesti.
Issanda parem käsi on tõstetud üles,
Issanda parem käsi teeb vägevaid tegusid.
Ma jään elama ega sure
ja kuulutan Issanda tegudest.
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on nurgakiviks saanud.
Issanda käest on see tulnud
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
See on Issanda päev, olgem rõõmsad ja hõisakem!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, kui te olete kord ühes Kristusega üles tõusnud, siis otsige seda, mis on
kõrges, kus Kristus on istumas Jumala paremal käel. Püüdke selle poole, mis on
taevas, mitte selle poole, mis maa peal. Sest teie olete küll surnud, aga teie
elu on ühes Kristusega Jumalas varjatud. Ja kui Kristus – teie elu – saab
avalikuks, siis ilmute teiegi koos temaga kirkuses.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kristus, meie paasatall, on ohverdatud,
pühitsegem pidupäeva Issandas!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Maarja Magdaleena tuli hauale nädala esimese päeva varahommikul, kui oli alles
pime, ja nägi, et kivi oli haualt ära tõstetud. Ta jooksis siis ja tuli Siimon
Peetruse ja selle teise jüngri juurde, keda Jeesus armastas, ja ütles neile:
«Nad on Issanda hauast ära viinud ja me ei tea, kuhu nad on ta pannud.» Peetrus
läks nüüd välja ja see teine jünger ka ning tulid haua juurde. Nad jooksid
mõlemad koos, ent teine jünger jooksis Peetrusest kiiremini ning jõudis haua
juurde esimesena. Ja kummargil sisse vaadates nägi ta surilinu. Ometi ei
astunud ta sisse. Siis tuli ka Siimon Peetrus temale järele ja astus hauda
sisse ja nägi maas olevaid surilinu ja higirätikut, mis oli Jeesuse pea ümber
olnud, et see ei olnud koos surilinadega, vaid eraldi kokkumässituna teises
kohas. Nüüd siis läks hauda sisse ka see teine jünger, kes esimesena oli hauale
tulnud, ning nägi ja uskus. Sest nad ei teadnud veel Kirjast, et ta peab
surnuist üles tõusma. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Kõikvõimas Jumal, Kes Sa oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse läbi võitsid
surma ja avasid meile igavese elu värava: palun luba meile, kes me rõõmuga
tähistame Issanda ülestõusmise päeva, patusurmast üles äratatud saamist Sinu
eluandva Vaimu läbi;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 93; Ps 111; Js 25:1-9; Mt 28:1-10,16-20
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 98; Ps 114; Js 51:9-16; Lk 24:13-35
Mõtisklus
Armsa õed ja vennad Issandas. Kristus on üles tõusnud! Täna ülestõusmispüha
päevamissal on meie, Anglokatoliku Kiriku Tallinna Püha Kolmainsuse Koguduses
eriliselt näha ülestõusnud Issanda tööd. Pangem tähele, et ülestõusmine ei ole
lihtsalt Jeesuse taaselustamine, vaid kogu loodu uueksloomise algus. See on
Jumala lõplik võit patu ja surma üle, mis avab tee taeva ja maa uuele lepingule.
Me võime seda Jumala armu lepingut nimetada ristimislepinguks.
Jeesuse Kristuse ülestõusmine on kristliku lootuse alus. See ei ole lihtsalt
soovide täitumine, vaid kindel usk Jumala tõotuste täitumisse ja igavesse ellu.
Jumal on oma armulisuses aga ka kuninglikkuses sageli teistsugune kui oskame
oodata. Vahel tagakiusaja üritab meile ütelda, eriti siis kui meil on raske,
kus on sinu Jumal, miks Ta ei aita? Pangem veel tähele, et ülestõusmine ei kaota
kannatusi, vaid annab neile uue tähenduse. Kristuse kannatused ja surm on
lahutamatult seotud Tema ülestõusmisega ning ka meie kannatused võivad saada
osaks meie lunastuse loost. Me oleme tänu Jeesuse ülestõusmisele saamas osa
millestki palju enamast kui ajutisest mugavusest, igavesest rõõmust ja rahust.
Me oleme ristimises puhtaks pestud, meile on kingitud uus elu. Kuigi elame
veel selles maailmas oleme samal ajal juba ka taevase Kuningriigi alamad.
Sageli on raske maha jätta möödunut. Ma ütlen teile, eriti kõigile neile kes
saavad osa ristimisest, pidage meeles seda: see, mis on möödas, on möödas.
Issand ei mõista sind hukka selle eest, mida sa oled teinud. Nüüd, mine, ära tee
enam pattu ja ela uut elu Kristuses, kas ristimisvee kaudu nende jaoks, kes
kirikusse vastu võetakse, või pihisakramendi armude kaudu meie jaoks, kes
juba ristitud oleme. Astugem ülestõusmispühadesse pöörates oma südamed ja
mõtted Jumala poole. Meie Lunastaja ülestõusmine võimaldab meile täielikku
andestust. Kristuse võit surma üle on murdnud patu ahela ja avanud meile
tee Jumala armu juurde. Kuidas meie saame sellest armust osa? Kristuse
ülestõusmise ja armulaua vahel on lahutamayu suhe. Armulaud on sakrament, milles
saame osa Kristuse Ihust ja Verest. Kiriku õpetuse kohaselt ei ole see lihtsalt
sümboolne, vaid tõeline osadus Kristuse olemusega. See tähendab, et armulauas
ei mälestata üksnes ülestõusmist, vaid see teeb selle meie jaoks reaalseks.
Hetkes olevaks. Osaledes armulauas, saame osa Kristuse ülestõusnud elust ning
see tugevdab lootust ja annab meile jõudu elada kristlikku elu. Kuidas me saame
selles kindel olla? Jeesus ütles: “Ja vaata, mina olen iga päev teie juures
ajastu lõpuni.”(Mt 28:20) Pangem ka tähele, et Püha Vaim on see, Kes elustab
meid Kristuses ja juhatab meid uuele elule. Võtkem see elu vastu ülestõusmispühade
rõõmus ja pärigem taevane kuningriik. Aamen.
Suur Reede
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Vaata, mu sulane talitab targasti, teda ülistatakse ning ülendatakse ja ta saab
väga kõrgeks. Nagu paljud kohkusid tema pärast – nõnda rikutud, ebainimlik oli
ta välimus ja ta kuju ei olnud inimlaste taoline -, nõnda ehmatab ta paljusid
rahvaid, kuningad sulevad tema pärast suud. Kuid mida neile ei ole jutustatud,
seda saavad nad näha, ja mida nad ei ole kuulnud, seda saavad nad teada. Kes
usub meie kuulutust ja kellele on ilmutatud Issanda käsivars? Sest ta tõusis
meie ees nagu võsuke, otsekui juur põuasest maast. Ei olnud tal kuju ega ilu,
et teda vaadata, ega olnud tal välimust, et teda ihaldada. Ta oli põlatud ja
inimeste poolt hüljatud, valude mees ja haigustega tuttav, niisugune, kelle
pealt silmad ära pööratakse: ta oli põlatud ja me ei hoolinud temast. Ent
tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. Meie aga
pidasime teda vigaseks, Jumalast nuhelduks ja vaevatuks. Ent teda haavati meie
üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. Karistus oli tema peal, et
meil oleks rahu, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud. Me kõik eksisime
nagu lambad, igaüks meist pöördus oma teed, aga Issand laskis meie kõigi süüteod
tulla tema peale. Teda piinati ja ta alistus ega avanud suud nagu tall, keda
viiakse tappa, nagu lammas, kes on vait oma niitjate ees, nõnda ei avanud ta
oma suud. Surve ja kohtu läbi võeti ta ära, kes tema sugupõlvest mõtles sellele,
et ta lõigati ära elavate maalt, ja teda tabas surm mu rahva üleastumise pärast?
Temale anti haud õelate juurde, kurjategijate juurde, kui ta suri, kuigi ta ei
olnud ülekohut teinud ega olnud pettust ta suus. Aga Issand arvas heaks teda
alandada haigustega. Kui ta iseenese on andnud süüohvriks, saab ta näha tulevast
sugu, ta elab kaua ja Issanda tahe teostub tema läbi. Pärast oma hingevaeva
saab ta näha valgust ja rahuldust tunda; oma tarkusega teeb mu õiglane sulane
paljusid õigeks, sest ta kannab nende patusüüd. Sellepärast ma annan temale
osa paljude hulgas ja ta jagab vägevatega saaki, sest ta tühjendas oma hinge
surmani ja ta arvati üleastujate hulka; tema aga kandis paljude pattu ja
seisis üleastujate eest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Isa, Sinu kätte ma annan oma vaimu!
Sinu juures ma otsin pelgupaika,
Issand, ärgu ma jäägu iialgi häbisse!
Sinu kätte ma usaldan oma vaimu,
sest sina oled mu lunastanud, Issand, sa tõe Jumal.
Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks,
oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks;
kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale.
Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu,
ma olen nagu katkiläinud saviriist.
Aga mina loodan sinu peale, Issand!
Ma ütlen: «Sina oled mu Jumal!»
Sinu käes on kõik mu ajad;
tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!
Lase oma pale paista oma sulase peale,
päästa mind oma helduses!
Olge kindlad, ja saagu tugevaks südamed teil kõigil,
kes ootate Issandat!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Isa, Sinu kätte ma annan oma vaimu!
Lugemine kirjast heebrealastele:
Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad,
siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune
ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on
olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis
julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime
parajal ajal! Oma maise elu päevil ohverdas Jeesus palumisi ja anumisi suure
hüüdmise ja pisaratega selle poole, kes teda võis päästa surmast, ja teda
võeti kuulda tema allaheitlikkuse tõttu. Ja olles küll Poeg, õppis ta kuulekust
selle läbi, mida ta kannatas. Ja kui ta oli saanud täiuslikuks, sai ta igavese
pääste toojaks kõigile, kes on talle kuulekad.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Meie pärast alandas Kristus iseennast ja sai kuulekaks kuni surmani, pealegi
ristisurmani.
Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige ja andnud talle nime üle
kõikide nimede!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Kui Jeesus seda oli rääkinud, lahkus ta oma jüngritega üle Kidroni jõe. Seal oli
aed, kuhu ta läks oma jüngritega. Aga seda paika teadis ka tema äraandja Juudas,
sest Jeesus oli seal sageli viibinud koos oma jüngritega. Võtnud kaasa terve
väeosa ning ülempreestritelt ja variseridelt sulaseid, tuli Juudas nüüd sinna
tõrvikute ja lampide ja relvadega. Jeesus, kes teadis kõike, mis teda ees ootas,
astus nüüd nende poole ja küsis: „Keda te otsite?” Nad vastasid talle: „Jeesust
Naatsaretlast.” Ta ütles neile: „Mina olengi see.” Ka tema äraandja Juudas seisis
koos nendega. Kui ta nüüd neile ütles: „Mina olengi see”, taganesid nad ja
kukkusid maha. Siis küsis Jeesus neilt veel kord: „Keda te otsite?” Nemad ütlesid:
„Jeesust Naatsaretlast.” Jeesus vastas: „Ma ju ütlesin teile, et mina olengi see.
Kui te nüüd mind otsite, siis laske neil minna”, et läheks täide sõna, mis ta oli
öelnud: „Ma ei ole kaotanud ühtki neist, keda sa mulle oled andnud.” Siimon
Peetrus, kellel oli mõõk, tõmbas selle nüüd välja ning lõi ülempreestri orja ja
raius ära ta parema kõrva; orja nimi oli Malkus. Jeesus ütles siis Peetrusele:
„Pista mõõk tuppe! Eks ma pea jooma sellest karikast, mille Isa mulle on andnud?”
Väeosa ja ülempealik ja juutide sulased võtsid nüüd Jeesuse ja sidusid ta kinni
ning viisid esiteks Hannase juurde, sest see oli Kaifase äi, ja Kaifas oli tol
aastal ülempreester. Kaifas oli aga see, kes andis juutidele nõu, et parem on
surra ühel inimesel rahva eest. Aga Siimon Peetrus ja üks teine jünger järgnesid
Jeesusele. See jünger oli ülempreestri tuttav ja ta läks koos Jeesusega
ülempreestri õue. Peetrus seisis aga väljas ukse ees. Siis väljus see teine jünger,
kes oli ülempreestri tuttav, ja kõneles uksehoidjatüdrukuga ning viis Peetruse
sisse. Uksehoidjatüdruk ütles nüüd Peetrusele: „Eks sinagi ole üks selle inimese
jüngreid?” Tema ütles: „Ei ole.” Aga orjad ja sulased olid teinud lõkke, sest oli
külm, ja seisid ning soojendasid end. Ja ka Peetrus seisis nende seas ja soojendas
end. Ülempreester küsitles nüüd Jeesust tema jüngrite ja õpetuse kohta. Jeesus
vastas talle: „Mina olen rääkinud maailmale avalikult. Mina olen alati õpetanud
sünagoogis ja pühakojas, kuhu kogunevad kõik juudid, ja salaja pole ma rääkinud
midagi. Miks sa küsid seda minult? Küsi nendelt, kes on kuulnud, mida ma olen
neile rääkinud. Vaata, nemad teavad, mida ma olen öelnud.” Aga kui ta seda ütles,
andis üks seal kõrval seisnud sulane Jeesusele kõrvakiilu ja ütles talle: „Kas sa
nõnda vastad ülempreestrile?” Jeesus vastas talle: „Kui ma rääkisin pahasti, siis
tunnista see pahaks, kui see oli aga õige, miks sa mind siis lööd?” Siis Hannas
läkitas ta kinniseotult ülempreester Kaifase juurde. Aga Siimon Peetrus seisis
seal ja soojendas end. Nad ütlesid nüüd talle: „Eks sinagi ole üks tema jüngreid?”
Tema aga salgas ja ütles: „Ei ole.” Üks ülempreestri orje, selle sugulane, kelle
kõrva Peetrus oli ära raiunud, ütles: „Eks mina näinud sind temaga koos aias?”
Siis salgas Peetrus jälle, ja kohe kires kukk. Nad viisid nüüd Jeesuse Kaifase
juurest kohtukotta. Aga oli varahommik. Ja nad ise ei läinud kohtukotta sisse, et
nad ei rüvetaks end, vaid võiksid süüa paasat. Pilaatus tuli siis ise nende juurde
välja ja lausus: „Mis kaebus teil on selle inimese peale?” Nad kostsid talle: „Kui
see siin ei oleks kurjategija, ei me siis oleks teda sinu kätte loovutanud!”
Pilaatus ütles nüüd neile: „Võtke teie ta ning mõistke ise tema üle kohut oma
Seaduse järgi!” Juudid ütlesid talle: „Meil ei ole meelevalda kedagi tappa”, et
läheks täide Jeesuse sõna, mis ta oli öelnud, kui ta vihjas, missugust surma tal
tuleb surra. Pilaatus läks nüüd taas kohtukotta ja kutsus Jeesuse ning ütles talle:
„Kas sina oled juutide kuningas?” Jeesus vastas: „Kas sa ütled seda omast peast või
on teised sulle seda minu kohta öelnud?” Pilaatus vastas: „Egas mina juut ole! Sinu
oma rahvas ja ülempreestrid on andnud su minu kätte. Mis sa oled teinud?” Jeesus
vastas: „Minu kuningriik ei ole sellest maailmast. Kui minu kuningriik oleks
sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud
juutide kätte. Aga minu kuningriik ei ole siit.” Pilaatus ütles nüüd talle: „Sina
oled siis ikkagi kuningas?” Jeesus vastas: „Need on sinu sõnad, et mina olen
kuningas. Mina olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma annaksin
tunnistust tõe kohta. Igaüks, kes on tõe seest, kuuleb minu häält.” Pilaatus küsis
temalt: „Mis on tõde?” Ja seda öelnud, läks Pilaatus taas juutide juurde välja ja
ütles neile: „Mina ei leia temal mingit süüd. Teil on ju kombeks, et ma paasapühal
teile kellegi vabaks lasen. Kas te soovite nüüd, et ma lasen teile vabaks juutide
kuninga?” Nemad hüüdsid siis taas: „Ei, mitte teda, vaid Barabas!” Aga Barabas oli
röövel. Nüüd võttis Pilaatus Jeesuse ja laskis teda piitsutada. Ja sõdurid punusid
kibuvitstest pärja ning panid selle talle pähe ja purpurmantli selga ning tulid
tema juurde ja ütlesid: „Tervist, juutide kuningas!” ja andsid talle kõrvakiile.
Ja Pilaatus läks taas välja ja ütles neile: „Vaata, ma toon ta teile välja, et te
saaksite aru: mina ei leia temal mingit süüd.” Siis tuli Jeesus välja, kandes
kibuvitsapärga ja purpurmantlit. Ja Pilaatus ütles neile: „Ennäe inimest!” Kui nüüd
ülempreestrid ja sulased teda nägid, hüüdsid nad: „Löö risti! Löö risti!” Pilaatus
ütles neile: „Võtke teie ta ja lööge ise risti, sest mina ei leia temal süüd!”
Juudid vastasid talle: „Meil on Seadus, ja Seaduse järgi peab ta surema, sest ta on
tõstnud ennast Jumala Pojaks.” Seda sõna kuuldes kartis Pilaatus veel enam. Ja ta
läks jälle kohtukotta ja küsis Jeesuselt: „Kust sina oled?” Aga Jeesus ei andnud
talle vastust. Siis ütles Pilaatus talle: „Kas sa ei räägi minuga? Kas sa ei tea,
et mul on meelevald sind vabaks lasta ja mul on meelevald sind risti lüüa?” Jeesus
vastas: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see poleks sulle antud ülalt.
Seepärast on suurem patt sellel, kes minu on andnud sinu kätte.” Sellest alates otsis
Pilaatus võimalust teda vabaks lasta. Aga juudid hüüdsid: „Kui sa tema vabaks lased,
siis sa ei ole keisri sõber. Igaüks, kes tõstab enese kuningaks, hakkab vastu
keisrile.” Kui nüüd Pilaatus neid sõnu kuulis, tõi ta Jeesuse välja ja istus
kohtujärjele paika, mida hüütakse Kivipõrandaks, heebrea keeles aga Gabbataks. Aga
oli paasapühade valmistuspäev, umbes keskpäev. Ja ta ütles juutidele: „Ennäe, teie
kuningas!” Need aga hüüdsid nüüd: „Vii ära, vii ära, löö ta risti!” Pilaatus ütles
neile: „Kas ma pean teie kuninga risti lööma?” Ülempreestrid vastasid: „Meil ei ole
kuningat, vaid on keiser.” Siis andis Pilaatus Jeesuse nende kätte risti lüüa. Nad
võtsid nüüd Jeesuse – ja ta läks välja, kandes ise oma risti Pealuuasemeks hüütud
paika, mida heebrea keeles kutsutakse Kolgataks. Seal nad lõid risti tema ja temaga
koos kaks muud surmamõistetut, teine teisele poole, aga Jeesuse keskele. Aga Pilaatus
kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: „Jeesus
Naatsaretlane, juutide kuningas.” Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus
risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka
keeles. Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: „Ära kirjuta „Juutide
kuningas”, vaid „Tema ütles: Olen juutide kuningas.”” Pilaatus vastas: „Mida olen
kirjutanud, seda olen kirjutanud.” Kui sõdurid olid Jeesuse risti löönud, võtsid
nad ta rõivad ja jagasid nelja ossa, igale sõdurile ühe osa. Nad võtsid ka särgi,
särk oli aga õmblusteta, kootud ühes tükis ülalt alla. Nad ütlesid siis üksteisele:
„Ärgem rebigem seda katki, vaid heitkem liisku, kellele see saab”, et läheks täide
Kiri: „Nad on mu rõivad omavahel jaganud, ja riiete peale liisku heitnud.” Sedasama
sõdurid nüüd tegidki. Aga Jeesuse risti juures seisid tema ema ja tema ema õde
Maarja, Kloopase naine, ja Maarja Magdaleena. Kui nüüd Jeesus nägi risti kõrval
seismas oma ema ja jüngrit, keda ta armastas, siis ta ütles emale: „Naine, vaata,
see on su poeg!” Seejärel ütles ta oma jüngrile: „Vaata, see on su ema!” Ja selsamal
tunnil võttis jünger ta enda juurde. Pärast seda ütles Jeesus, teades, et kõik on
juba lõpetatud, et Kiri läheks täide: „Mul on janu.” Seal seisis äädikat täis anum.
Nad torkasid nüüd äädikaga immutatud käsna iisopi roo otsa ja ulatasid selle tema
suu juurde. Kui nüüd Jeesus oli võtnud äädikat, ütles ta: „See on lõpetatud!” ja,
langetanud pea, heitis hinge. Aga et oli pühade valmistuspäev, siis palusid juudid
Pilaatust, et ristilöödute sääreluud löödaks katki ja nad viidaks minema, et ihud
ei jääks ristile hingamispäevaks – sest see hingamispäev oli suur püha. Sõdurid
tulid nüüd ja lõid katki sääreluud nii esimesel kui teisel, kes koos Jeesusega olid
risti löödud. Aga kui nad tulid Jeesuse juurde ja nägid, et ta oli juba surnud, siis
nad ei löönud katki tema sääreluid, vaid üks sõdur torkas piigiga tema küljesse ning
kohe voolas välja verd ja vett. Ja see, kes seda nägi, tunnistab seda, ning tema
tunnistus on tõsi. Ja tema teab, et ta räägib tõtt, et teiegi usuksite. Sest see on
sündinud, et läheks täide Kiri: „Ühtegi tema luud ei purustata.” Ja veel teine
kirjakoht ütleb: „Nad saavad näha seda, kelle nad on läbi torganud.” Aga pärast seda
palus Arimaatia Joosep – ta oli Jeesuse jünger, kuid salaja, sest ta kartis juute –
Pilaatuselt luba võtta Jeesuse ihu. Ja Pilaatus lubas. Siis ta tuli ja võttis Jeesuse
ihu. Siis tuli ka Nikodeemos, kes kord varem oli tulnud Jeesuse juurde öösel, ja
tõi kaasa sada naela mürri ja aaloe segu. Siis nad võtsid Jeesuse ihu ja mähkisid ta
surilinadesse koos lõhnarohtudega, nõnda nagu on juutide matmiskomme. Seal paigas
aga, kus ta risti löödi, oli aed ning aias uus haud, kuhu ei olnud veel kunagi
kedagi pandud. Sinna nad panid nüüd Jeesuse juutide pühade valmistuspäeva pärast,
sest see haud oli lähedal.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: punane
Kõigeväeline Jumal, me palume Sind armulikult vaata seda oma perekonda,
kelle pärast meie Issand Jeesus Kristus oli rahul sellega, et Teda
reedeti ja patuse vangina loovutati, et ristisurma kannatada;
Kes nüüd elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga igavesti,
üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22; Ps 40:1-16; Ps 54; Trk 2:1,12-24; Jh 18
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 69:1-22; Ps 88; Js 52:13-53:12; 1Pt 2:11-25
PALMIPUUDE PÜHA C AASTAL
Pildid Pühast Missast on siin.
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Jumala sulane: Issand andis mulle kõneka keele, et ma kinnitaksin
väsinut maheda sõnaga. Tema äratab igal hommikul mu kõrva, et ma kuulaksin
õpilase kombel. Issand avas minu kõrva ja ma ei ole pannud vastu ega taganenud.
Ma andsin oma selja peksjaile ja oma põsed neile, kes katkusid mu habet. Ma ei
peitnud oma palet teotuste ja sülje eest.
Sest Issand, mu Jumal, aitab mind ega jäta mind häbisse. Seepärast teen ma oma
näo tardunuks kui ränikivi, sest ma tean – ma ei jää häbisse.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti!
Öelgu nüüd Iisrael,
et tema heldus kestab igavesti!
Avage mulle õiguse väravad!
Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
See on Issanda värav.
Õiged lähevad sealt sisse.
Ma tänan sind,
et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid,
on saanud nurgakiviks.
Issanda käest on see tulnud,
see on imeasi meie silmis.
See on päev, mille Issand on teinud:
ilutsegem ja rõõmutsegem temast!
Oh Issand, aita nüüd!
Oh Issand, lase hästi korda minna!
Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel!
Meie õnnistame teid Issanda kojast.
Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus.
Sina oled mu Jumal ja sind ma tänan!
Mu Jumal, sind ma ülistan!
Tänage Issandat, sest tema on hea,
sest tema heldus kestab igavesti!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tänage Issandat, sest Tema on hea, sest Tema heldus kestab igavesti!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Jeesus Kristus oli oma olemuselt Jumal, kuid ei hoidnud sellest kinni, et
Jumalaga võrdne olla, vaid loobus sellest ja võttis sulase näo ning sai inimese
sarnaseks. Ta nägi välja nagu inimene ja alandas iseennast, sai kuulekaks kuni
surmani, pealegi ristisurmani. Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige
ja andnud talle nime üle kõikide nimede, et Jeesuse nime ees painduksid kõik
põlved – nii taevaste, maapealsete kui allilmsete omad, ja iga keel tunnistaks
Jumala Isa auks, et Jeesus Kristus on Issand.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Meie pärast alandas Kristus iseennast ja sai kuulekaks kuni surmani, pealegi
ristisurmani.
Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige ja andnud talle nime üle
kõikide nimede!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tuli Jeesus Jeruusalemma poole, ja sündis, et kui ta jõudis Betfage ja
Betaania lähedal asuva mäe juurde, mida kutsuti Õlimäeks, saatis ta kaks oma
jüngrit teele ja ütles neile: “Minge külasse, mis asub meie vastas, ja kui te
sinna jõuate, siis te leiate kinniseotud emaeesli, kelle seljas pole kunagi
keegi istunud. Päästke ta valla ja tooge siia. Aga kui keegi peaks teie käest
küsima, miks te ta lahti päästate, siis ütelge: “Teda on Issandale tarvis”. Ja
saadetud läksid ja leidsid kõik nõnda olevat, nagu Jeesus oli neile öelnud. Aga
kui nad eesli lahti päästsid, küsisid need, kellele ta kuulus: “Miks te eesli
lahti päästate?” Ja nemad vastasid: “Teda on Issandale tarvis”. Ja nad tõid
emaeesli Jeesuse juurde, heitsid oma rõivad looma selga ja aitasid Jeesusel
talle selga istuda. Aga kui Jeesus sõitis, laotasid inimesed oma rõivad tema tee
peale. Ja kui Jeesus Õlimäe jalamile jõudis, hakkas suur jüngrite hulk rõõmsalt
Jumalat kiitma kõigi imede pärast, mida nad olid näinud. Nad hüüdsid valjusti:
“Kiidetud olgu Kuningas, kes tuleb Issanda nimel. Rahu olgu taevas ja kirkus
kõrges”. Kuid mõned variserid rahva hulgast ütlesid Jeesusele: “Õpetaja, keela
oma jüngreid!” Aga tema vastas: “Ma ütlen teile: kui nemad vaikiksid, hakkaksid
kivid karjuma”. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: punane
Kõikvõimas ja igavene Jumal, Kes oma hellast armastusest inimkonna vastu
läkitasid oma Poja, meie Päästja Jeesuse Kristuse, et Ta võtaks enda peale
meie lihalikkuse ja kannataks ristil surma, et kogu inimkond järgiks Tema
suure alandlikkuse eeskuju:
palun, anna meile armulikult järgida Tema kannatlikkuse eeskuju ja saada
kord osa Tema ülestõusmisest;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 24; Ps 97; Sk 9:9-12; Mk 11:1-11
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 130; Ps 138; Jr 8:9-15,18-23; Jr 9:1; 1Kr 1:17-31
Mõtisklus
Armsa õed ja vennad Issandas. Täna tähistame palmipuudepüha, püha nädala algust.
Kui Jeesus sisenes Jeruusalemma, võttis rahvas Teda vastu palmiokstega, hüüdes
Hosianna! Lubagem tänasel päeval tuletada meile meelde, et tervitame Kristust
oma südames ja mõelgem Tema armastuse ja alandlikkuse üle. Nagu evangeeliumidest
loeme, läks Jeesus Jeruusalemma, et ühineda teiste juutidega, et tähistada
paasapüha, nagu oli ette nähtud Vanas Testamendis. Nagu kombeks, läksid juba
linna saabunud palverändurid välja äsja saabuvaid tervitama; mõned polnud Jeesust
kunagi näinud, kuid olid kuulnud Temale omistatud imedest ja olid täis ootust.
Rahvahulgad hüüdsid valjusti: “Kiidetud olgu Kuningas, kes tuleb Issanda nimel.”
Varem oli Meie Issand teadlikult rahva tähelepanu vältinud, isegi põgenenud,
kuid Jeruusalemma sisenedes nõustub Ta sellega. Ometi on Tema teod teistsugused,
kui inimesed ootasid. Ta ei esitle end uue kuningana, keisri asemel. Selle asemel,
et sõjahobusel Jeruusalemma siseneda, siseneb ta laenatud eesli seljas, rahu märgiks;
ja mitte suvaline eesel, vaid sellise, millel keegi pole kunagi istunud, kasutades
kuninga eesõigust. Teda eesli seljas nähes meenutasid juudid prohvet Sakarja
500 aastat varem kuulutatud sõnu: Ole väga rõõmus, Siioni tütar, hõiska,
Jeruusalemma tütar! Vaata, sulle tuleb sinu kuningas, õiglane ja aitaja.
Tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.
Püha Bernard Clairvaux’sist (1090-1153) kirjeldas Kristuse sisenemist Jeruusalemma
oma jutluses nõnda: “Kui erinevad on hüüded: “Löö risti” ja “Õnnistatud olgu see,
kes tuleb Issanda nimel, hosianna, kõrges!” Kui erinevad on hüüded, mis teda
“Iisraeli kuningaks” kutsuvad ja siis mõne päeva pärast ütlevad: “Meil pole
muud kuningat peale keisri!” Milline kontrast roheliste okste ja risti vahel,
lillede ja okaskrooni vahel, täna pakkusid nad talle kõndimiseks oma riideid,
ja varsti pärast seda võtavad nad riided Temalt seljast ja heidavad neile liisku.
Täna tulime siia, kandes palmioksi, hüüame rõõmsalt hosianna ja ühineme Tema
võiduka sissesõiduga Jeruusalemma. Nagu Jeesus, teame meiegi kuidas suur nädal
lõpeb. Me teame, et Tema kannatustele järgneb Tema ülestõusmise auhiilgus.
Koju kaasavõetavad ja erilisse kohta asetatavad palmidoksad tuletavad meile meelde,
et palmipuudepüha pole igaveseks kadunud, vaid Kristuse võidu läbi võime ka meie
saavutada igavese elu. “Ka meie jaoks peavad need palmioksad olema võidu sümboliks,
mis näitavad võitu, milles võidame meis endis oleva kurjuse ja meie ümber ringi
hulkuva kurjuse. Õnnistatud palmioksi vastu võttes uuendagem oma lootust
võita koos Jeesusega, kuid ärgem unustagem, et see võit tuli läbi risti.
Palmipuudepüha on aeg mõtisklemiseks Jeesuse Kristuse armastusohvrist ja teekonnast
ülestõusmispühade rõõmusse. See on päev palvetamiseks ja mõtisklemiseks alandlikkuse,
teenimise ja lunastuse teemadel.
Armas taevane Isa, palun kingi meile näha alati Sinu Poja kuninglikku sisenemist
meie ellu, olgu Tema meile valguseks mida järgida ka raskeimailgi tunnil.
Aamen.
