Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

Kuningriigiaja XXVII pühapäev c aastal

Lugemine prohvet Habakuki raamatust:
Kui kaua, Issand, pean ma hüüdma, ilma et sa kuuleksid? Karjuma
appi vägivalla pärast, ilma et sa aitaksid? Miks sa lased mul
tunda kurja väge ja vaatad pealt mu õnnetust? Hävitus ja vägivald
on igalpool, kuhu silm ulatab nägema – tüli ja lahkmeel on
kasvamas. Ja Issand vastas mulle ja ütles: “Kirjuta üles see
nägemus ja tähenda see tahvli peale, et seda võiks kergesti
lugeda. Sest nägemus, mis sulle antakse, ootab oma
aega, kuid liigub lõpu poole ega peta. Kui ta viibib, siis oota
teda, sest ta tuleb kindlasti ega jää tulemata. Vaata, ülbet ja
ülekohtutegijat ootab kadu, aga õige, kes on ustav, jääb elama”.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge tehke kõvaks oma südant!
Tulgem, hõisakem Issanda ees,
rõkakem rõõmust oma päästekalju poole!
Tulgem Tema palge ette tänamisega,
laulgem Temale kiituselaule.
Tulge, kummardagem ja põlvitagem,
heitkem silmili Issanda, oma Looja palge ette.
Sest Tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas,
tema lambad, keda ta juhib oma parema käega.
Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge paadutage oma südant
nii nagu Meribas, nagu Massa päeval kõrbes.
Seal teie esiisad kiusasid mind ja panid mind proovile,
kuigi nad said näha minu vägevaid tegusid.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Täna, kui te kuulete Tema häält, ärge tehke kõvaks oma südant!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Ma tuletan sulle meelde, Timoteos, et sa õhutaksid lõkkele Jumala
anni, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu. Jumal ei ole ju
andnud meile arguse vaimu, vaid väe, armastuse ja mõõdukuse vaimu.
Ära siis häbene meie Issandast ega minustki tunnistust andmast,
kes ma olen vangis tema pärast, vaid näe koos minuga vaeva
evangeeliumi heaks, siis annab Jumal sulle jõudu. Joondu usus
Jeesusesse Kristusesse ja armastuses tema vastu nende tervete
õpetuste järgi, mida sa minult oled kuulnud. Seda head, mis sinu
kätte on usaldatud, säilita endas Püha Vaimu abil, kes meis elab.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issanda Sõna jääb püsima igavesti,
Rõõmusõnum, mis teile on kuulutatud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kord ütlesid apostlid oma Issandale: “Kasvata meie usku.” Aga
Issand ütles: “Kui teie usk oleks nagu sinepiivake, võiksite te
öelda sellele mooruspuule: “Juuri end välja ja istuta end merre,”
ning see kuulaks teie sõna. Aga kes teie seast, kelle ori on
kündmas või karja hoidmas, ütleks temale kui ta töölt tuleb: “Istu
kohe lauda!” Eks ütle ta pigem nõnda: “Tee mulle õhtusöök ja pane
siis vöö vööle ja teeni mind. Alles siis kui mina olen söönud ja
joonud, võid sina einet võtta.” Kas aga peremees oma orja selle
eest tänab, et ta tegi kõik nii nagu oli kästud? Nii peate ka teie
käituma: kui te kõik olete täide viinud, mis teile on kästud, siis
ütelge: “Me oleme vääritud orjad, sest me oleme teinud ainult
seda, mis on meie kohus.”” See on püha evangeelium. Ülistus olgu
Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Lk 17,5-10

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline ja igavene Jumal, Kes Sa oled alati altim kuulama
kui meie palvetama ja annad rohkem, kui me soovime või väärime:
palun vala meie peale oma külluslikku halastust, andes meile
andeks need asjad, mida meie südametunnistus kardab, ja andes
meile need head asjad, mida me pole väärt paluma muidu kui
Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda teenete ja vahenduse läbi,
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,
nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 145; 2Ms 3:1-15; 1Pt 5:1-11

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 66; 1Kn 12:1-20; Ap 19:21-40

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Vaikselt liigume kirikuaastas aega
kus üha tõsisemalt peame hakkama mõtlema iseenda ja Jumala tegeliku
vahekorra peale, meie elu väljakutsete ja usu sügavuse üle, aga ka
igavikuliste asjade üle. Me võime ütelda, et maailma on palju
muutunud, ometi on palju sellist mis ei muutu nii lihtsalt. Esimesest
lugemisest prohvet Habakuki sõnad oleksid justkui meile kirjutatud.
Nii mõnedki on Jumalas pettunud, sest meie ootused ei ole täitunud.
Oleme elus kogenud kaotusi või pettumusi ning ebaõnnestumisi. Ja
see on nii mõnegi ettekujutuse ja usalduse Jumala vastu kõikuma pannud
ja ehk isegi hävitanud. Need sõnad, mis kuulsime, pandi kirja umbes
600 aastat enne Kristust, ajal, mil babüloonlased vallutasid
Jeruusalemma ja juudid olid meeleheitlikus seisus. Sellises seisus
hüüab iga süda Issanda poole:“Kasvata meie usku.” Pangem tähele, et
Jeesus ei vasta – jah, ma suurendan teie usku. Ta ütles: “Kui teie
usk oleks nagu sinepiivake, võiksite te öelda sellele mooruspuule:
“Juuri end välja ja istuta end merre.” Jeesus kasutab seda vastust,
et öelda meile, et usku ei mõõdeta kvantiteedi, vaid kvaliteedi järgi.
See kas on või ei ole. Nii nagu Püha Vaim. Ta ei saa olla „natuke“
kohal. Just seetõttu, kui apostlid ütlesid “Kasvata meie usku”, võttis
Jeesus nad kohe kvantiteedi valdkonnast välja ja viis nende mõtte
väikseima seemneni, mida kuulajad kindlasti teadsid. Teame meiegi,
et nii mõnigi taim suudab kasvada läbi betooni, kasvatada puu,
millel linnud varju leiavad, nii võib ka usu elav vägi mägesid
liigutada. Pangem veel tähele, Jeesus ei rääkinud väikseimast
ühikust, oleks ju saanud ütelda tolmukübe või midagi sarnast. Ta
valis seemne milles oli elu. Tänast EV lõiku meeldib paljudel
jutlustajatel kommenteerida umbes nii: kui teil oleks piisavalt usku,
saaksite teha midagi erakordset, midagi imelist. See võib nii olla.
Kuid edasi lugedes(Lk 17:7–10) näib Jeesus aga vihjavat millelegi
täiesti muule. Ta räägib kohustuste täitmisest. Seega ütleb Jeesus,
et kui meil oleks usk sinepiivakese suurune, võiksid meie igapäevaelu
tavalised tegevused muutuda erakordseks. Seepärast ütlebki püha
Paulus oma teises kirjas Timoteosele: „et sa õhutaksid lõkkele Jumala
anni, mis on sinus minu käte pealepanemise kaudu.“ (2Tm 1:6). Ka
meie kristlastena oleme ristimise kaudu saanud selle elava usu anni;
nüüd on meie kohustus selles usu annis kasvada. Usk, millest me
räägime, on jõud teha häid tegusid, jääda raskustega silmitsi seistes
kindlaks, usk, mis võimaldab meil Jumalast kinni hoida, olenemata meie
elu keerdkäikudest. Samamoodi on see usk, mis aitab meil rasketes
olukordades mõistlikult Jeesuse Kristuse au ja väge teistele näidata,
see on usk, mis aitab meil head teha ka siis, kui kõik meie ümber
näivad järgivat valet ja omaenese usku. Mida see kõik meie jaoks
tähendab? Ühes kirjutises on lause: Üks meie aja suurimaid vigu on
vastuolu paljude tunnistatud usu ja nende igapäevaelu praktika vahel…
(Gaudium et Spes) Meilt oodatakse, et täidame oma igapäevaseid
ülesandeid vastutustundlikult, pühendunult ja ennastsalgavalt. Evangelist
Luukas kasutab jüngriks olemisest, usust ja ustavusest rääkimiseks sageli
isanda ja sulase, tänases lõigus orja rolli. Mõte on selles, et kui
ustavaks kristlaseks olemine on meie kohus, siis ei saa me oodata tasu.
Me ei pruugi oma raskustele kohest leevendust leida, kuid Jumala
lubadused meile on „Kui ta viibib, siis oota teda, sest ta tuleb kindlasti
ega jää tulemata.“ (Hb 2:2-4) Meie allumine Jumala suveräänsele Tahtele
võimaldab Tal valmistada meile lahenduse, mis ületab meie ootusi ja
arusaamu hetkelistest soovidest. Issanda järgimine tähendab usu anni
vastuvõtmist, andestuse ja õigluse nimel pingutamist ning Jumalale au
andmist. Me ei otsi vähimatki tunnustust ega au endale. Aidaku kõikvõimas
Jumal meil seda tõeks elada inglite abil ja pühade eestkostel. Aamen.

Kuningriigiaja XXVI pühapäev c aastal

Lugemine prohvet Aamose raamatust:
Häda muretule Siionis ja enesekindlale Samaaria mäel, kes te
magate elevandiluust voodites ja laisklete pehmel asemel, sööte
tallesid karjast ja vasikaid nuumlaudast, kes te helistate harfi
ja üritate laule luua nagu Taavet. Te joote veini suurtest
karikatest ja lasete end salvida parima õliga, aga Joosepi
allakäik ei tee teile haiget. Seepärast ootab teid vangipõlv ja
teid viiakse sinna kõigepealt, ning teie pidutsemine ja
laisklemine saavad otsa. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kiida, minu hing, Issandat!
Issand on see,
kes mõistab õiglast kohut neile,
kellele tehakse liiga,
kes annab näljasele leiba
ja päästab lahti kinniseotud.
Kes avab pimedate silmad
ja tõstab sirgeks need, kes on küüru vajunud.
Issand on see, kes kaitseb pagulasi,
aitab vaeseid, leidlapsi ja lesknaisi.
Issand armastab õigeid,
kuid õela ta juhib eksiteele.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kiida, minu hing, Issandat!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast Timoteosele:
Sina, Timoteos, Jumala inimene, taotle õiglust ja jumalakartust,
usku ja armastust, kannatlikkust ja tasadust. Võitle tublit
usuvõitlemist, haara kinni igavesest elust, mille jaoks sa oled
kutsutud, siis kui sa andsid hea tunnistuse paljude tunnistajate
eest. Ma panen sulle südamele Jumala ees, kes kõik elavaks teeb,
ja Jeesuse Kristuse ees, kes Pontsius Pilaatusega rääkides andis
hea tunnistuse: hoia oma kutsumust puhta ja laitmatuna kuni meie
Issanda Jeesuse Kristuse ilmumiseni. See sünnib õigel ajal ja saab
nähtavaks õndsa ja ainsa valitseja, kuningate Kuninga ja isandate
Issanda kaudu. Tema käes ainuüksi on surematus, kes Ta elab
ligipääsmatus valguses, keda ükski inimene pole näinud ega suudagi
näha. Temale olgu au ja igavene võimus.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jeesus Kristus oli rikas ja sai vaeseks armastuse pärast,
ja Tema vaesus on meid rikkaks teinud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus ütles variseridele: “Oli kord üks rikas mees, kes rõivastus
purpurisse ja peenlinasesse ning pidutses päevast päeva
priiskavalt. Aga üks vaene mees, nimega Laatsarus, kelle ihu oli
täis paiseid, istus maas tema värava ees. Hea meelega oleks
Laatsarus kustutanud oma nälga sellega, mis rikka laualt kukkus.
Kuid koeradki tulid ja lakkusid tema paiseid.
Siis sündis nii, et vaene suri ja inglid kandsid ta Aabrahami
sülle. Aga rikas suri samuti ja maeti maha. Ning kui ta põrgus
piina kannatas, vaatas ta üles ja nägi kaugelt Aabrahami ja
Laatsarust tema süles. Siis ta hüüdis ja ütles: “Isa Aabraham,
halasta minu peale ja saada Laatsarus minu juurde, et ta kastaks
oma sõrmeotsa vette ja jahutaks mu keelt, sest ma tunnen suurt
piina selles leegis.” Aabraham aga ütles: “Laps, tuleta meelde, et
sa oled oma hea põlve juba elus kätte saanud, aga Laatsarus
seevastu halva. Nüüd on temal hea põli, aga sina tunned valu.
Pealegi on meie ja teie vahel suur kuristik, nii et need, kes
tahavad siit teie juurde minna, ei saa, ega tulda ka sealt meie
juurde.” Aga tema ütles: “Ma palun sind, isa, saada Laatsarus minu
isakotta, sest mul on viis venda, et tema hoiataks neid ja nemad
ei peaks sattuma siia piinapaika.” Kuid Aabraham kostis vastuseks:
“Neil on Mooses ja prohvetid, nemad kuulaku neid!” Aga tema ütles:
“Sugugi mitte, isa Aabraham, vaid kui keegi surnuist nende juurde
läheks, küll nad siis parandaksid meelt.” Seepeale Aabraham ütles:
“Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, siis ei veena neid ka
see, kui keegi surnuist üles tõuseks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Lk 16,19-31

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal,Sa oled meid loonud iseendale,
ja meie südamed on rahutud, kuni nad leiavad rahu sinus:
palun vala oma armastus meie südametesse ja tõmba meid enda poole,
ja too meid lõpuks oma taevasesse linna kus me näeme Sind näost näkku;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 1; Ps 15; 2Ms 2:1-22; Jh 4

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 84; 1Kn 8:22-30,54-63; Ap 18:1-17

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Tänased lugemised on korralikuks kontrastiks
sellele mida meile tänane edukultus õpetab. Me elame maailmas, mis kiidab
saavutusi ja pöörab pea ebaõnnestumistelt. Me elame ühiskonnas, mis ütleb,
et inimesed väärivad kõike, mida nad saavutavad. Rõhk ei ole selles, kes on
inimesed, vaid selles, mida nad suudavad teha ja mida nad oma tööga saavutada
saavad. Kellele ei meeldi ilusad ja edukad inimesed. Rikas mees läks põrgusse.
Mitte sellepärast, et ta oleks oma raha patus raha teeninud, ega selle pärast,
et ta oleks abist keeldunud, vaid kuna ta lihtsalt ignoreeris Laatsarust oma
väravas. Teda ei mõistetud hukka mitte selle pärast, mida ta oli teinud, vaid
just selle pärast, mida ta polnud teinud: ta oli nii endasse kinni jäänud, et
ei teinud ühtegi pingutust, et aidata meest, kes tema väravas vaevles ja suri.
Samas võiksime ütelda, et mis on sellel lool pistmist meiega, kes me end just
rikkaks ei pea. Meiegi usu elamise viis võib olla väga individualistlik ja
enesekeskne. Rõhk on ehk isiklikul „hinge päästmisel“ ja selle saavutamisel
moraalselt hea inimesena olemise kaudu. Me peaksime hoiduma kõigitiliselt
enda usuelu muutumisest variseerlikuks, kus kõik on n.ö. õigeks lihvitud,
aga kaasteelise tarviduste hüvaks jäävad käed lühikeseks. Tänase evangeeliumi
lõpus on stseen, kus rikas mees palub kellelgi minna ta vendade juurde neid
hoiatama, et nad ei jagaks tema saatust. Aabraham vastas, et neil on Mooses
ja prohvetid. Meil ​​pole ainult Mooses ja prohvetid, meil on Jumala Poeg, Kes
on surnuist üles äratatud. Me võtame vastu Tema ülestõusnud Ihu ja Vere. Ja Ta
käsib meil seda teha tema mälestuseks. Kui me Teda vastu võtame, peaksime saama
üheks ihuks, üheks vaimuks Temas. Seda Tema tahabki – luua meie kaudu tõelist
perekonda, tõelist Kristuse Ihu, kus kõik anname oma panuse selle üles ehitamiseks.
Selles Ev lõigus on ka toiduga kaetud laud. See on oluline sümbol millest olen
varasemates jutlustes rääkinud, kuid see viitab meie armulauale, millest osa
saama julgeme igal pühapäeval tulla. Kas võime armulauale liginedes ütelda,
et oleme möödunud nädalal teinud endast kõik jagamaks Jumala armu kõikidele,
kellega oleme kohtunud, veelgi enam, neile kes seda kõige enam vajavad?
Tänane EV on üks Jeesuse parimaid tähendamissõnu ja ilmselt ka üks tema kõige
valesti mõistetumaid. Paljud inimesed arvavad, et see räägib meile elust pärast
surma – kes läheb taevasse, kes põrgusse. See ei räägi midagi taeva ega põrgu
kohta. Selles tähendamissõnas pole midagi, mis ütleks rikkuse kohta.
Mõned ütlevad, et Jeesus eelistab vaeseid rikastele. Aga tähendamissõnas pole
ka midagi sellist, mis seda ütleks. Aga Jeesus on väga selge ja tal on öelda
ainult üks asi ning see on kogu tähendamissõna kõige olulisem osa. Luuka
evangeeliumis kaks salmi varem on öelnud, et ta rääkis rahaarmastavate
variseridega. Jeesus ütles selle tähendamissõna ainult variseridele, kes
armastasid raha – mitte neile, kellel oli raha, vaid kes armastasid raha.
Jeesus pole öelnud midagi selle kohta, kas rikas mees on hea, halb või ükskõikne.
Ja ta ei ütle, et Laatsarus oli üllas vaene mees. Ta lihtsalt ütleb, et too
oli väravas nii vaene mees, et koerad tulid ja lakkusid ta haavandeid ainsa
lohutusena. Pangem ka tähele, et kui Laatsarus suri ei viidud teda mitte „Jumala
juurde”, vaid „inglid kandsid ta Aabrahami sülle”. Siin loos pole seiukohta
rikkuse ja vaesuse, taeva ja põrgu kohta. On veel üks tähelepanek. Kahe
mehe peale on loos ainult üks nimi. See on Laatsarus ja sõna Laatsarus tähendab
„see, keda Jumal aitab“. Nime omamine tähendab väärtust ja Jumala jaoks
tähendab nime andmine seda, et sa oled Tema silmis tõeliselt oluline.
Mida see kõik meie jaoks tähendab? Jeesus ei ütle, et sind karistatakse rikkuse
omamise eest, aga ta ei ütle ka seda, et Laatsarust premeeritakse headuse eest.
Esimene samm taeva õndsusesse on teada oma igatsust Jumala järele ja teadvustada
oma vajadust kaasteeliste järele. Meid on siia maailma pandud mitte selleks,
et niisama raha koguda, mitte selleks, et niisama head nime hoida. Me oleme siin,
et järgida Teda, Kes õpetab meile, et kui sa otsid taevast, siis ära vaata üles
taevasse. Kui otsime taevast, peame õppima armastama.Täna tuletab Kirik meile
meelde, et kui otsid taevast, pead õppima armastama nii, nagu Jeesus meid
armastab. Selles endalt pilgu tõstmises ja Jumala armu igatsuses ja jagamises
ongi kogu meie nimi, mis on taevasse kirja pandud. Aamen.

Lugemine prohvet Aamose raamatust:
Kuulge seda, kes ahmite vaese järele ja tahate maal teha hädalisele lõpu, öeldes:
„Millal möödub noorkuu, et saaksime müüa vilja, ja hingamispäev, et võiksime avada
viljaaidad, teha vaka väiksemaks ja seekli suuremaks, ja petta väärade vaekaussidega,
et saaksime osta raha eest viletsa ja sandaalipaari eest vaese, ja müüa vilja pähe
aganaid?” Issand on vandunud Jaakobi uhkuse juures: „Tõesti, ma ei unusta iial ühtegi
nende tegu!”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kiitke Issandat, kes ülendab vaeseid.
Kiitke, Issanda sulased,
kiitke Issanda nime!
Issanda nimi olgu tänatud
nüüd ja igavesti!
Issand on kõrge üle kõigi rahvaste,
tema auhiilgus on üle taevaste.
Kes on nagu Issand, meie Jumal,
kes kõrgel istub,
kes alandub vaatama,
mis taevas ja maa peal on,
kes tõstab põrmust üles vaevase
ja tuhaasemelt viletsa,
pannes tema istuma õilsate kõrvale,
oma rahva õilsate kõrvale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kiitke Issandat, kes ülendab vaeseid.

Teine lugemine apostel Pauluse esimesest kirjast Timoteosele:
Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste
eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu
kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis,
kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele. Sest üks on Jumal,
üks on ka vahemees Jumala ja inimeste vahel: inimene Kristus Jeesus, kes on iseenese
loovutanud lunastushinnaks kõikide eest, tunnistusena selleks määratud ajal.
Selle sõnumi kuulutajaks ja apostliks olen ma pandud – ma räägin tõtt, ma ei valeta -,
paganate õpetajaks usus ja tões. Ma tahan siis, et mehed igal pool palvetaksid, tõstes
üles pühad käed ilma viha ja kahtlemiseta.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, ava meie süda, et me võtaksime vastu Sinu sõna.
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Aga Jeesus ütles ka jüngritele: „Oli üks rikas inimene, kellel oli mõisavalitseja,
kelle peale oli talle kaevatud, nagu pillaks see tema vara.
Ja mees kutsus mõisavalitseja ja ütles talle: „Mis see on, mis ma sinu kohta kuulen?
Anna aru oma valitsemisest, sest sa ei või enam valitseda!”
Aga mõisavalitseja mõtles endamisi: „Mis ma pean tegema, kui isand
võtab valitsemise minu käest ära? Maad kaevata ma ei jaksa, kerjata häbenen.
Küll ma tean, mida ma teen, et inimesed võtaksid mind vastu oma
kodadesse, kui mind tagandatakse valitsemast!”
Ja ta laskis enda juurde kutsuda üksteise järel oma isanda
võlglased. Esimesele ta ütles: „Kui palju sa võlgned mu isandale?”
See ütles: „Sada vaati õli.” Tema aga ütles talle: „Võta oma
võlatäht, istu ja kirjuta kähku viiskümmend!”
Seejärel ta küsis teiselt: „Aga kui palju sina võlgned?” See ütles: „Sada tündrit nisu.”
Sellele ütles valitseja: „Võta oma võlatäht ja kirjuta kaheksakümmend!”
Ja isand kiitis ülekohtust mõisavalitsejat, et ta oli käitunud arukalt, sest selle ajastu
lapsed on omasuguste suhtes arukamad kui valguse lapsed.
Minagi ütlen teile: Tehke endile sõpru ülekohtuse mammonaga, et kui see saab otsa, teid
võetaks igavestesse telkidesse.
Kes on ustav pisimas, see on ustav ka paljus, ja kes on ülekohtune pisimas, see on
ülekohtune ka paljus.
Kui te nüüd ülekohtuses mammonas ei ole olnud ustavad, kes võib teie kätte usaldada tõelist?
Ja kui te võõra varaga ei ole olnud ustavad, kes annaks teile kätte teie oma?
Ükski sulane ei või teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist
või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Te ei saa orjata Jumalat ja mammonat!”
See on püha evangeelium. (Lk 16:1-13)
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Anna meile, Issand, mitte muretseda maiste asjade pärast, vaid armastada taevaseid asju;
ja isegi nüüd, kui oleme kaduvate asjade keskel, hoida kinni neist, mis jäävad;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos Sinuga Püha Vaimu ühtsuses,
üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 85; 1ms 45:1-15, 25-28; Rm 12:9-21

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 42; Ps 43; Js 41:1-15; 1Kn 3:4-15

Jutlus:
Armsad. Tänane pühak pühakute kalendreis on Püha Apostel Matteus.
Mul on südamel täna rääkida just temast ja tema evangeelimist.
Matteuse evangeelium on usutavasti varaseimalt kirjutatud neist neljast
Uue Testamendi Evangeeliumitest.
Matteus oli oma ametilt tölner. Inimene kes elas juutide keskel ja kelle
tööks oli valitsejale makse koguda. See amet oli juutide seas põlatud
mitte ainult selle pärast, et maksude maksmine võõrale valitsejale oli
nende silmis ülekohtune ja vale, vaid ka sellepärast, et tölnerid olid
omakasupüüdlikud ja elatusid ning püüdsid rikastuda maksudest oma tarvis
lisakasu lõikamisega. Juutide jaoks olid nad patused ja nendega sõbrustamine
oleks nende silmis patune tegevus. Läbikäimine tölneritega tehti võimalikult
lühidalt ja külmalt.
Ometi meie Issanda silmis leidis selline patune armu. Ja mitte üksnes armu
pattude andekssaamises, vaid Jeesus kutsus ta endale järgnema ning temast
sai üks Tema hea sõnumi Apostel.
Matteus kirjutas oma evangeeliumi Juutidele suunatult. Kirjutas täpselt
Jeesuse põlvnemise Abrahamist alates ning nagu kõik evangeeliumid,
ka tema ristisurma, ülestõusmise ja apostlite maailma läkitamiseni.
Jeesus võttis leiba Matteuse ja tema tuttavatega, kes olid juutide silmis
patused. Kuid Jeesus ei teinud etteheiteid neile patustele. Ta aitas neil
mõista Jumala tahet ja suunas neid usule. Etteheited läksid hoopis neile
kritiseerivaile ja ennast tähtsamaiks pidavatele variseridele ja
kirjatundjatele. Meenub kirjakoht (Mt 9:10-13):
Ja kui Jeesus istus lauas tema kodus, vaata, palju tölnereid ja muid patuseid
tuli ning istus koos Jeesuse ja ta jüngritega. Ja seda nähes ütlesid variserid
tema jüngritele: „Miks teie õpetaja sööb koos tölnerite ja patustega?”
Aga seda kuuldes vastas Jeesus: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged.
Aga minge ning õppige, mis see on: Ma ei taha ohvrit, vaid
halastust! Jah, ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid!”
Kristuse teod ja sõnad on julgustuseks meile kõigile, kes me teame,
et meiegi pole patuta, vaatamata oma headele soovile ja püüdlustele oleme me
teinud ja õenud asju, mida ei oleks pidanud. Rääkimata neist headest asjadest
mida me oleks saanud teha või õelda, aga ühel või teisel põhjusel ei teinud,
õelnud. Issand ei hülga oma lambaid. Ja püüab anda kõigile võimaluse oma
eksiteelt pöörduda. Issand on kannatlik ja armuline. Aga olge valvsad selles osas,
et Tema armu osaliseks saamisel on meile antud oma osalus. Kuigi Issanda arm on
kõik aeg olemas, ei saa me seda ise võtta ja ka palumisest üksi ei piisa.
Pühakirjas on meile toodud palju näiteid, kes on Jumalalt armu saanud ja on
ka neid näiteid, kus Issanda viha pole lahtunud eksijate vastu. Armu ei saa
eeldada, kui peale armu palumisele ei eelne või järgne patu kahetsus ning
meeleparandust.
Viimastel päevadel on ka üks teine Matteuse evangeeliumi kirjakoht mu
meelel mõlkunud (Mt 4:1-11):
Siis viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata. Ja kui ta oli nelikümmend
päeva ja nelikümmend ööd paastunud, siis tuli talle viimaks nälg kätte.
Ja kiusaja tuli tema juurde ja ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg,
siis ütle, et need kivid saaksid leibadeks!” Aga Jeesus vastas: „Kirjutatud
on: Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust.”
Siis võttis kurat tema kaasa pühasse linna ja pani seisma pühakoja harjale
ning ütles talle: „Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta ennast alla,
sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta oma ingleid ja nemad kannavad sind
kätel, et sa oma jalga vastu kivi ei tõukaks.” Jeesus lausus talle:
„Samuti on kirjutatud: Sina ei tohi kiusata Issandat, oma Jumalat.”
Taas võttis kurat tema kaasa ühe määratu suure mäe tippu ja näitas talle
kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust ning ütles talle:
„Selle kõik ma annan sinule, kui sa maha langed ja mind kummardad.”
Siis ütles Jeesus talle: „Mine minema, saatan, sest kirjutatud on:
Kummarda Issandat, oma Jumalat ja teeni ainult teda!”
Siis jättis kurat Jeesuse rahule. Ja vaata, ingleid tuli tema juurde
ja need teenisid teda.
Meil kõigil on neid hetki, kus oleme kurja kiusata. Ja sugugi mitte
nii ilmselt nagu eelnenud kirjakohas, kus kurat oli selgelt ära tuntud.
Nii mõnedki meile mõjuvad kiusamised on läbi teiste inimeste ja läbi
ootamatute olukordade. Kui eelnenud kirjakohas kasutas Jeesus kuradi
tõjumiseks oma teadmisi Vana Testameni tekstidest ja vastas
kõigutamatult ning jäi puhtaks südamelt ning tõrjus kiusaja kiusatused.
Siis meiegi saame oma kiusatustes kasutada Piiblit selleks, et läbi
katsuda, kas olukord ja kiusatus meie ees on vastuolus pühade tekstidega.
Ja oma palvetes mõelda kirjakohtadele, mis meiegi olukordadega kokku
sobivad. Paluda toetust, selgust, abi ning jääda kindlaks usule ja Piiblis
kirjutatule. Oleme meiegi varustatud usurelvadega kiusajale vastuhakuks.
Ma palun “Taevane Isa. Anna meile oma Püha Vaimu läbi selgust, abi ja
ka hoiatust kurjast hoidumiseks. Ära lase kiusatustel meist võitu saada
ja meid sinust eraldada kurja läbi. Palun jaga meile külluslikult meie
eludes nii olulist ja vajaliku armu ja oma Poja Jeesuse Kristuse
ohvri läbi halasta meie patuste peale ja juhata meid teele, mis on
sinu silmis hea. Aamen”

KUNINGRIIGIAJA XXIV PÜHAPÄEV C

Lugemine teisest Moosese raamatust:
Issand rääkis Moosesega ja ütles: “Mine nüüd siit mäe otsast alla,
sest rahvas, kelle sa tõid välja Egiptusemaalt, on hukka läinud.
Väga kiiresti on nad ära pöördunud teelt, mida mina olen neil
käskinud käia. Nad on teinud endale valatud vasika, kummardanud
seda ja sellele ohverdanud. Nad on ütelnud: “Iisrael, see on sinu
Jumal, kes tõi sind välja Egiptusemaalt!” Ja Issand ütles
Moosesele: “Ma olen läbi näinud selle rahva, et see on kangekaelne
rahvas. Lase nüüd mu vihal põlema süttida ja nad ära hävitada. Aga
sind teen ma suureks rahvaks.”
Kuid Mooses palus väga Issandat, oma Jumalat, ja ütles: “Issand,
miks süttib sinu viha põlema oma rahva vastu, kelle sa tõid välja
Egiptusemaalt – suure võimuse ja vägeva käega. Mõtle oma sulaste
Aabrahami, Iisaki ja Iisraeli peale, kellele sa oled vandega
kinnitanud ja öelnud: “Ma teen teie järeltulijad nii rohkeks nagu
tähti taevas, ja kogu selle maa, millest ma olen rääkinud, annan
ma teie järeltulijaile igaveseks päranduseks.”” Ja Issand loobus
kurjast, mida ta oli kavatsenud teha oma rahvale.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Loo mulle, Jumal, puhas süda!
Jumal, ole mulle armuline oma helduse pärast,
kustuta mu ülekohus oma halastuse pärast.
Pese mind hästi mu süüteost
ja tee mind puhtaks mu patust.
Loo mulle, Jumal, puhas süda
ning anna mulle uus, kindel vaim.
Ära heida minda ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma püha Vaimu.
Issand, ava mu huuled,
et mu suu kuulutaks sulle kiitust.
Ohvriks Jumalale on murtud vaim,
murtud ja purukslöödud südant sina, Jumal, ei põlga.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Loo mulle, Jumal, puhas süda!

Lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast Timoteosele:
Ma olen tänulik Kristusele Jeesusele, meie Issandale, kes on
andnud mulle jõudu. Tema on mind usaldanud ja mind oma teenistusse
võtnud – mind, kes ma olin jumalateotaja, tagakiusaja ning
vägivallatseja. Siiski olen ma tema silmis armu leidnud, sest oma
uskmatuses ma ei mõistnud, mida ma tegin. Aga meie Issanda arm on
olnud minu vastu ülisuur, ning Kristuses Jeesuses on ta mul
lasknud osa saada usust ja armastusest. See sõna on õige ja
uskumistväärt: Kristus Jeesus on tulnud maailma selleks, et päästa
patuseid, kelle seast esimene olen mina. Aga minu peale on
halastatud sellepärast, et Kristus Jeesus saaks oma kannatlikku
meelt üles näidata – ennekõike just minu eeskuju varal – neile,
kes edaspidi temasse uskuma jäävad ning pärivad igavese elu.
Igaviku kuningale, surematule, nähtamatule ning ainsale Jumalale
olgu au ja kirkus igavesest ajast igavesti. Aamen.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Nii ütleb Issand: minu lambad kuulevad minu häält,
mina tunnen neid ja nemad käivad minu järel!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tulid kõik tölnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda
kuulata. Aga variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: “Ta
võtab patuseid vastu ja sööb ühes nendega.” Siis rääkis Jeesus
neile tähendamissõna ja ütles: “Kes teie seast, kellel on sada
lammast ja üks neist kaduma läheks, ei jätaks üheksakümmend
üheksat kõrbesse ega otsiks kadunut kuni ta tema leiab? Ja kui ta
tema on leidnud, ei võtaks teda rõõmuga oma õlgadele ja koju
jõudes ei kutsuks kokku oma sõpru ja üleaedseid ning ütleks neile:
“Olge rõõmsad ühes minuga, sest ma olen oma kadunud lamba üles
leidnud.” Ma ütlen teile: nõnda on ka taevas ühest meelt
parandanud patusest rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksast õigest,
kes meeleparandust ei vaja.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Lk 15:1-7, pikem: Lk 15:1-32)

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oh Jumal, kuna me ilma Sinuta ei saa Sulle meele järgi olla, siis
palun anna oma halastuses, et Sinu Püha Vaim juhiks ja valitseks
kõiges meie südameid Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab
ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast
igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 118; 1Ms 43:1-5,11-16,26-34; Hb 13:1-21

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 20; Ps 23; 2Sm 18:1,6-14,19-33; Ap 16:16-34

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Esimeses lugemises Mooses justkui
alistab om palvega Jumala. Issand käsib Moosesel ta maha jätta,
nii vihane on ta rahva ustavusetuse peale. Aga Mooses ei lahku.
Ta jääb oma kohale. Ta teab, et just Issand pani ta sinna. Ta määrati
selle tülika rahva karjaseks ja juhiks, tulgu mis ka ei juhtuks.
Ta on nendega koos, heas või halvas. Ja nii ta teebki, mida karjane
peaks: ta palvetab rahva eest. Ja Jumal annab järele. Halastus
võidutseb. Paljudele jääb mõistatuseks, miks Jumal Iisraeliga alla
ei anna, eriti pärast kuldvasika kummardamist, lepingu hülgamist.
Tihti mainitud „põhjus“ on see, et Jumal armastab neid. Ja kuigi
see on tõsi, kas Looja Jumala ja Iisraeli vaheline side võiks olla
seotud ühe rahvaga? Sellele ei mõelda sageli, kuid Kristuse inimesena
sündimine toob sellesse sügavama mõtte. 1.Moosese raamat ütleb:
„Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks,“ (1:26) ja hiljem
Taaveti jutustustes: „Mina olen temale isaks ja tema on mulle pojaks“
(2Sm 4:14; 1Aj 17:13). Kas just see suhe mis seob vanemad lapsega
Jumala Kirikuga igaveseks ei olegi kogu halastuse ja armastuse allikas.
Teises lugemises Paulus tänab Kristust, et Too päästis ta halvast
kohast, kohast, kus ta tegi kõike, et „usku kahjustada“. Ta tänab
teda „usu ja … armastuse anni eest, mis on Kristuses Jeesuses“.
Võiksime ütelda, et ta tänab Teda selle eest, et ta „seati
Kristuse teenistusse“, et talle anti kutsumus. Et ta määrati apostliks
ja evangeeliumi teenijaks. Ja sellest Paulus ei lahkunud kunagi.
Teisal Paulus kirjutab: „Ma olen võidelnud head võitlust, ma olen
jooksmise lõpetanud, ma olen usu säilitanud.“ Teise lugemise oluline
idee seisneb selles, et Kristus on tulnud patuseid päästma, Jumal
on tulnud, et meie võiksime pääseda. Pangem tähele, et EV algust:
Aga variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: “Ta võtab
patuseid vastu ja sööb ühes nendega.” Tänane tähendamissõna kutsub
meid kohtuma Jumalaga, kes otsib ja „päästab“ kaotatu. Sellele eelneb
jutustus kriitikast, mida Jeesus pidi taluma „kadunud“, tollikogujate
ja „patuste“ vastuvõtmise pärast. Kriitikud on need, kes peavad end
„õigeks“. Nende südames pole ruumi kaastundele ega andestusele ning
teiselt poolt pole neil võimet aktsepteerida Jumalikku headust, Kes
tegutseb viisil, mis läheb vastuollu nende ootustega. Selles loos
otsitakse ja leitakse kadunud lammas ning lõpuks võtab kogukond ta
omaks. Järgnevat pidu võrreldakse Jumala valitsuse taevase pidusöögiga,
kus kahetseja üle on rohkem rõõmu kui nende üle, kes meeleparandust
ei vaja. Meeleparandus võib tunduda kummalise sõnavalikuna, kuna
kogu tegevuse teeb karjane: lammas lihtsalt reageerib karjase
algatusele, kes talle järele läheb ja ta karja tagasi toob.
Kas see pole mitte just see, millest me saame osa armulaual, kus
jagatakse Kristuse Ihu ja Verd suures rõõmus meie pärast?
Mida see meie jaoks tähendab? Jumal „kaotas“ inimkonna Aadama ja
Eeva patu läbi. Ta „otsis“ meid, saates prohvetid, oma Poja ja Kiriku,
mille Ta ise asutas. Ta „leiab“ inimesi ristimise kaudu. Seejärel
rõõmustab ta meie päästmise üle. Meid leitakse meie meeleparanduse
kaudu. Jumal ei saa meid leida enne, kui me ise tahame, et meid leitaks.
Kui kadunud lammas oma üksinduses ja hirmus ei määgi,siis teda ei leita.
Muidugi teab Jumal, kus me oleme. Kuid austusest meie vabaduse ja
väärikuse vastu on ta otsustanud lasta meil tema eest peitu pugeda,
nagu Aadam ja Eeva üritasid Eedeni aias Jumala eest peitu pugeda.
Mida me peame tegema? Tänased kirjakohad on kindlasti üleskutse
meile- olla leitud ja leida viise, kuidas avada oma südamed Jumala
tegevusele kadunute otsimisel ja päästmisel – siin ja praegu, mitte
ainult teispoolsuses. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.

KUNINGRIIGIAJA XXIII PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine Saalomoni Tarkuseraamatust:
Missugune inimene suudab ära mõista Jumala kavatsused, või kes
oskab aru saada, mida tahab Jumal. Surelike mõtlemised on haprad
ja meie mõtted käivad eksiteed; sest kõdunemisele määratud ihu
lasub raskesti hinge peal ning maine eluase koormab vaimu, nii et
sel on palju muret. Vaevu suudame haarata sedagi, mis maa peal,
raskustega leiame selle, mis on meie käeulatuses. Kes aga suudaks
ära mõista seda, mis on taevas. Kes oskaks ära tunda sinu tahet,
kui sina ei kingiks tarkust ega lähetaks ülalt oma Vaimu. Nii said
sirgeks nende teed, kes maa peal elavad, ja inimesed õppisid
mõistma, mis on sinule meelepärane, ning pääsesid tarkuse abil.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, Sina oled meie varjupaik põlvest põlve!
Sina lased inimesel taas põrmuks saada
ja ütled: pöörduge tagasi, teie, inimeselapsed!
Sest tuhat aastat on sinu silmis nagu eilne päev,
kui see on möödunud ja nagu vahikord öösel.
Sina uhud nad ära ja unenäoks nad saavad,
nagu rohi, mis hommikul haljendab
hommikul see õitseb ja hällib,
õhtuks see närtsib ja kuivab.
Õpeta meid arvestama oma päevi,
et me saaksime targa südame.
Pöördu tagasi, Issand, miks viibid nii kaua?
Ja ole armuline oma sulaste vastu.
Täida meid hommikul oma heldusega,
siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu eluaja.
Tulgu Issanda, meie Jumala, arm meie üle,
meie kätetööl lase korda minna, korda minna lase me kätetööl.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina oled meie varjupaik põlvest põlve!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast Fileemonile:
Mina, Paulus, olen vana mees, kes Kristuse pärast vangis istub; ja
ma palun sind oma lapse Oneesimose pärast, kelle isaks ma olen
saanud vangipõlves. Ma saadan ta sinu juurde tagasi, tema – see
tähendab mu enda südame. Ma oleksin meeleldi tahtnud, et ta minu
juurde jääks ja kannaks sinu asemel minu eest hoolt, nii kaua, kui
ma evangeeliumi pärast vangis olen. Aga ilma sinu nõusolekuta ei
taha ma teha midagi, et sinu hea tegu poleks sunnitud, vaid
vabatahtlik. Ometi oli ta just sellepärast mõneks ajaks sinu
juurest ära, et sa saaksid ta tagasi igaveseks, ja nüüd mitte enam
orjana, vaid ülemana orjast – armsa vennana. Minu jaoks ta on juba
vend, ja kui palju enam sinu jaoks – nii inimesena kui Issanda
ees. Niisiis, kui sa mind oma vennaks pead, siis võta teda vastu
nagu mind ennast. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Nii ütleb Issand: mina olen maailma valgus,
kes minu järel käib, sellel on eluvalgus!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal käisid paljud inimesed Jeesuse järel, aga tema pöördus
nende poole ja ütles: “Kui keegi tuleb minu juurde, aga ei vihka
oma isa ja ema, naist ja lapsi, õdesid ja vendi ning lisaks veel
oma elu, see ei saa olla mu jünger. Kes ei kanna oma risti ega käi
minu järel, see ei saa olla mu jünger.
Sest kes teie seast, kui ta tahab torni ehitada, ei istu enne ega
arva kulusid kokku, kas tal ikka on küllalt vara selleks, et toime
tulla. Muidu võib juhtuda, et kui ta aluse on valmis teinud aga ei
suuda lõpetada, hakkavad need, kes seda näevad, teda pilkama ja
ütlema: “See mees hakkas ehitama, aga ei tulnud toime.”
Või kui keegi kuningas läheb sõtta teise kuninga vastu, eks istu
ta siis enne ja pea nõu, kas ta ikka suudab kümne tuhande mehega
seista selle kuninga vastu, kes kahekümne tuhandega teda vallutama
tuleb? Ja kui ta ei arva end hakkama saavat, eks ta läkita siis,
kui vaenlane on alles kaugel, oma saadikud tema käest küsima, mis
tingimustel ta võiks rahu sõlmida. Nõnda ka igaüks teie seast, kes
ei jäta maha kõike, mis talle kuulub, ei saa olla minu jünger.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Issand, me palume Sind, palun luba meil kogu südamest Sinule loota,
sest nii nagu Sina alati paned vastu uhketele, kes loodavad oma jõule,
ära hülga ka neid, kes kiitlevad Sinu halastusest Jeesuse Kristuse,
meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga,
üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 72; 1Ms 41:1,8,14-40; Kl 3:22-4:6

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 67; Ps 122; 2Sm 15:1-23; Ap 15:36-16:5; Ap 16:9-15

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased lugemised on jätkuks eelmisel
pühapäeval kuuldule. Me vajame Jumalaga suhteks alandlikkust, ja
seda ka suhtlemiseks teadlikuna Jumala loodu seas. See on oma koha
tundmine, Jumala kutsumusele vastamine ja üksteise tunnistamine
sellisena nagu oleme, lootuses, et kõik kasvame Jumala armu ühtsusesse.
Piibli heebrea keele kontekstis ei tähenda “vihkamine” (kreeka keeles miseō)
tundepõhist vihkamist tänapäevases mõistes. Tihti kasutatakse seda, et
väljendada vähem oluliseks pidamist või madalamale kohale seadmist.
Jeesus kasutab siin aramea semitismi, kus vastandatuna talle järgnemisele,
tähendab “vihkama” lihtsalt teisejärguliseks pidamist. Ehk siis, kui sa
ei pane Jeesust esikohale oma pere, isa, ema või abikaasa ees, siis sa
vihkad Teda, selles mõttes, et sa ei pane Teda esikohale. Sõna rõhutab
valiku radikaalsust: iga inimlik side, olgu see nii püha kui tahes, peab
jääma teisejärguliseks võrreldes suhtega Jumalaga. Seega, mida Jeesus
meile täna ütleb on see, et me suhtuksime oma kristlikku ellu täie
tõsidusega. See tähendab, et oleksime valmis kandma endas nii vaimse,
moraalse kui ka usulise pöördumise risti. Me vajame alandlikkust, et
olla vabad Jumalas, saada Temalt jõudu ja armu. Apostel Paulus teises
lugemises rõhutas:” Aga ilma sinu nõusolekuta ei taha ma teha midagi,
et sinu hea tegu poleks sunnitud, vaid vabatahtlik.” Jumal on andnud
meile vaba tahte. Me võime patustada, me võime eksida, me võime armastada.
See on meie valik. Ometi iga valiku kohta peame oma taevasele Isale aru
andma. Me peame oma käitumises muutuma teadlikumaks, emotsioon peab
taanduma otsuse ees. Esimesest lugemisest kuulsime Jumala tarkuse, kui
Püha Vaimu anni kohta, Kes võib meid valgustad läbi Kiriku, mis on hea
ja õige valik. Ometi valik on meie enda teha. Meil ei ole ekslikku
arvamust nagu Kiriku traditsioon ja õpetus on suletud ja oma aega
kinni jäänud, me teame, et Jeesus elab, ja Kirik elab. See kutsub meid
üha sügavamalt vaatlema ja ka mõistma iseenda elavat osadust Jumalaga.
Mida see meie jaoks tähendab? Jumal on armastuse allikas ja Tema
armastamine on kõige esmane. Püha Augustinus on öelnud: “Armasta Jumalat
ja tee, mida (kuidas) tahad.” See tähendab, et kui inimene tõeliselt
armastab Jumalat, on see armastus aluseks ka kõigile teistele
suhetele. Jeesus ei kutsu meid üles vihkama oma perekonda, vaid nõuab,
et meie armastus nende vastu oleks Jeesuse armastuse kõrval “nagu
mitte-armastus”. Kirik on alati väärtustanud perekonda kui “kodust kirikut”
ja suhe vanemate ning abikaasaga on äärmiselt oluline. Tänast teksti ei
saa aga vaadata lahus Jeesuse õpetuse üldisest kontekstist, mis rõhutab
armastust ja halastust. Jeesus ütleb, et kui me teda järgime, peame me
olema valmis ohverdama kõike, mis meil on, kaasa arvatud meie elu.
Seega, Jeesuse armastamine peab olema kõige tugevam ja kõige olulisem
prioriteet meie elus. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal. Aamen.

KUNINGRIIGIAJA XXII PÜHAPÄEV C

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Mu poeg, kui sa oled rikas, siis ole ometi tagasihoidlik, ja sind
hakatakse armastama sinu meeldivuse pärast. Mida suurem sa oled,
seda enam alanda ennast, siis on Jumala arm sinuga. Suur on
Issanda halastus, leplikele ilmutab ta oma saladusi. Kõrgi
haavadele ei ole paranemist, sest kurjus on temasse ajanud oma
juured. Tark süda mõistab tarka tähendamissõna. Targa sooviks jääb
kõrv, mis on alati ärkvel. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, Sina katad vaeseid oma heldusega!
Õiged rõõmustavad ja hõiskavad Jumala palge ees,
rõkkavad suurest rõõmust.
Laulge Jumalale, mängige kiites tema nimele,
hõisake rõõmu pärast tema palge ees.
Tema on vaeslaste isa ja lesknaiste eestkostja,
Jumal oma pühas elamus.
Jumal toob mahajäetud koju,
juhib vangid välja eluõnne juurde.
Sina, Jumal, lased vihmal rikkalikult sadada,
kastad oma pärisosa ja kosutad närbunut.
Sinu loodu leiab seal eluaseme,
Sina katad vaeseid oma heldusega.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, Sina katad vaeseid oma heldusega!

Lugemine kirjast heebrealastele:
Teie ei ole astunud veel käegakatsutava, lõõmava tule ja tumeda
pilve juurde, pilkase pimeduse ja tormituule juurde, pasunahääle
ja sõnade kõla juurde, mille kuulajad tõrkusid seda kõnet kauem
kuulamast. Vaid te olete tulnud Siioni mäe juurde, elava Jumala
linna, taevasesse Jeruusalemma, tuhandete inglite juurde.
Esmasündinute piduliku kogunemise juurde, kes on taevasse kirja
pandud; Jumala, kõikide kohtumõistja juurde ja täiuslikuks saanud
õigete vaimude juurde, Jeesuse juurde, kes on uue lepingu
vahemees. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kiidetud oled Sina, Isa, taeva ja maa Issand,
sest Sa oled jumalariigi saladuse avaldanud väetimaile!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus tuli hingamispäeval ühe variseride ülema kotta leiba
võtma, pidasid variserid teda silmas. Aga Jeesus pani tähele,
kuidas need, kes olid kutsutud, püüdsid aukohtadel istet võtta, ja
ta rääkis neile ühe mõistujutu:
“Kui keegi sind pulma kutsub, siis ära istu aukohale, sest võibolla
on sinu võõrustaja kutsunud külla veel kellegi, kes on sinust
auväärsem. Siis peab ju su võõrustaja tulema ning sulle ütlema:
“Anna see koht temale!”, sina aga peaksid häbiga istuma viimasesse
paika. Sellepärast, kui sind külla kutsutakse, siis istu pigem
viimasesse paika, et su võõrustaja tuleks sinu juurde ja ütleks:
“Mu sõber, asu sinna, ülemale”. See teeb sulle au kõigi külaliste
seas. Sest kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast
ise alandab, seda ülendatakse.”
Ja ta ütles võõrustajale: “Kui sa teed lõuna- või õhtusöömaaja,
siis ära kutsu sinna oma sõpru või vendi, oma sugulasi või rikkaid
üleaedseid, sest ka nemad kutsuvad sind söömaaegadele ja kõik on
jälle tasa tehtud. Vaid kui sa võõruspeo korraldad, siis kutsu
vaeseid, küürakaid, jalutuid ja pimedaid – siis saad sa õndsaks,
sest neil ei ole sulle millegagi tasuda, ja sinu tegu tasutakse
sulle õigete ülestõusmises.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõige väe Issand, Kes Sa oled kõigi heade asjade looja ja andja:
poogi meie südametesse armastus oma Nime vastu, kasvata meis tõelist
jumalateenistust, toida meid kõige heaga ja too meis esile heade
tegude viljad Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 62; Ps 63; 1Ms 37:3-4,12-35; Jk 1:1-15

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 30; Ps 121; 2Sm 7:18-29; Ap 15:1-21

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Evangelist Luuka peamine sõnum on,
et Jeesus on Päästja kõigile inimestele, sõltumata nende sotsiaalsest
staatusest, rahvusest või soost. Tema evangeelium on halastuse,
andestuse ja armu sõnum, mis kutsub inimesi patte kahetsema ja pöörduma
Jumala poole. Tänane EV-st kuuldud lõik on kolmas söögikord mille
veedab Jeesus koos variseridega. Kui kuuleme sõna „variser”, mõtleme
inimestele, kes on reeglite suhtes ranged ja ootavad alati, kas Jeesus
teeb midagi valesti. Kuid see pole tänane teema. Neile meeldis ka
üleoleku ja eraldatuse positsioon. Nad olid uhked selle üle, et nad ei
tee vigu ja kes tunnevad kõiki reegleid, sest see eristas neid teistest
inimestest. Jeesus nägi nii lihtsas asjas nagu istekohtade paigutus
tervet elu, mis oli üles ehitatud sellele, et nad ei kohtaks kunagi
kedagi, kes seaks kahtluse alla nende identiteedi, et nad ei vaataks
kunagi üle laua ja näeks kedagi, kes nende silmis poleks nendega võrdne.
Variserid olid edukad, intelligentsed ja haritud. Neil oli lihtne leida
palju põhjuseid, miks distantseeruda peaaegu kõigist, kes polnud üks
neist. Luuka evangeelium näitab meile, et Jumala halastus on kõikihõlmav.
See tähendab, et meie väga inimlikud instinktid liigitada inimesi
väärilisteks ja väärituteks on midagi, mille üle pole meil otsustada.
Kui on mingi paik maailmas, kus kõik võiksid, ja peaksidki tundma end
võrdselt teistega on see Kirik. Kõigil on selles oma oluline roll,
igalühel isemoodi, aga oluline.
Kõikide tänaste lugemiste üleskutse meile on aru saada kuhu me end
oma elu olukordades asetame ja kes on meiega koos, vaadakem kes on meiega,
keda me välistame ja kellele viitame, kui kasutame sõna „meie“.
Luuka EVs on Jeesust mainitud seoses kümne erineva söögikorraga. Kuid need
on enamat kui lihtsalt õpetuseks või hea viis inimeste kokkutoomiseks ja
suhtlemiseks. Kõik need söögikorrad on Luuka jaoks ka tuleviku kujutis.
Evangelist usub, et armulaud pole mitte ainult söögikord, vaid et see on
kogu meie elu, igavene elu Jumalaga, nagu igavene söögikord. See on tema
nägemus igavikust, mis meid ootab. Milline ka taevas poleks, see on justkui
söögikord. Eelmise pühapäeva evangeeliumis kirjutas ta: „Inimesed tulevad
idast ja läänest, põhjast ja lõunast ning söövad Jumala riigis.“
Mida see meie jaoks tähendab? Vaadakem tänast evangeeliumi õpetust:
“Kes ennast ise ülendab, seda alandatakse, ja kes ennast ise alandab, seda
ülendatakse.” Alandlikkus ei ole nõrkus, vaid tugevus, mis avab ukse
tõelisele aule – osadusele Jumalaga. Hebrealaste kirja autor suunab meie
pilgu eemale kardetavast Siinai mäest, kus seadus anti hirmus, ning kutsub
meid lähenema taevasele Siionile. See on teistsugune mägi, millel seisab
elava Jumala linn. Seal ei ole hirmu ega kohut, vaid Jeesuse Kristuse
halastus. Meil on privileeg läheneda otse Jumalale, sest Jeesuse vere läbi
oleme me kõik pühaks pestud. Oleme kutsutud Jumala Kuningriigi pidusöögile,
kuid mitte esimesele kohale istuma, vaid sellele, mille Jumal on meile
valmistanud. Las meie elu on elav jutlus alandlikkusest ja teenimisest.
Las meie tegudes peegeldub Jeesuse arm, mis ei vali, vaid teenib.
Olgem valmis olema esimesed, kes alandavad ennast ja näitavad, et me ei
pea kunagi kartma, et teeme liiga palju või vähe. Aidaku selles meid
kõigeväeline Jumal. Aamen.

KUNINGRIIGIAJA XXI PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand: “Mina tunnen nende tegusid ja mõtteid, ometi
tulen ma koguma kõiki rahvaid ja rahvusi. Ning nad tulevad ja
näevad minu auhiilgust. Ja ma teen neile ühe tunnustähe: ma saadan
nende hulgast – pääsenute hulgast – saadikuid rahvaste juurde
Tarsisesse ja Puudi, Luudi ja Meesekisse, Rossi ja Tuubalisse,
Jaavanisse ning kaugetele saartele, kus pole minust kuuldud ega
nähtud minu auhiilgust. Ja nad kuulutavad rahvaste keskel minu
auhiilgusest, ning toovad kõik teie vennad kõigi rahvaste keskelt
nagu ohvrianni Issanda ette – hobuste ja vankritega, kandetoolide,
hobueeslite ja kärmete kaamelitega. Nad tulevad mu pühale mäele
Jeruusalemma,” ütleb Issand, “nagu Iisraeli lapsed toovad roaohvri
puhastes astjates Issanda kotta. Ja nendegi hulgast ma võtan
preestreid ja leviite.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!
Kiitke Issandat, kõik rahvad,
ülistage teda, kõik rahvahõimud.
Sest vägev on tema halastus meie üle
ja tema ustavus püsib igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Minge kogu maailma ja kuulutage evangeeliumi!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Te olete unustanud manitsuse, mis teile nagu lastele ütleb: “Mu
poeg, ära pane halvaks Issanda karistust ja ära pöördu kõrvale,
kui ta sind noomib. Sest keda Issand armastab, seda ta karistab ja
lööb vitstega iga poega, kelle ta vastu võtab. Taluge karistust
kasvatuseks; Jumal kohtleb teid kui poegi, sest mis poeg see on,
keda isa ei kasvata. Ükski kasvatamine, kui see kestab, ei tee
rõõmsaks, vaid kurvaks, aga pärast kannab see õigluse ja rahu
vilja neile, kes seeläbi on õpetust saanud. Sellepärast, ajage
sirgu rammestunud käed ja nõrgaks läinud põlved, tehke sirgeks oma
teed, et lonkaja ei väänaks oma jalga, vaid saaks terveks.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumal, meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, valgustagu
teie südame silmi,
et te mõistaksite, millises lootuses teid on kutsutud!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Teel Jeruusalemma rändas Jeesus linnast linna ja külast külasse
ning õpetas. Ja keegi küsis tema käest: “Issand, kas neid, kes
pääsevad, saab olema vähe?” Aga tema vastas: “Püüdke kõigest
väest, et teie läheksite sisse kitsast uksest, sest paljud – ütlen
ma teile – üritavad, aga ei suuda.
Sest sellest ajast peale, mil kojaisand on üles tõusnud ja ukse
riivi pannud, jääte teie õue seisma, koputama ja ütlema: “Issand,
ava meile!” Aga tema vastab teile: “Mina ei tunne teid, kust te
olete tulnud.” Siis te ütlete: “Me oleme ju sinuga koos söönud ja
joonud, meie tänavail oled sa õpetanud!” Aga tema vastab: “Ma ei
tunne teid, kust te olete tulnud! Jääge minust eemale, kõik teie
ülekohtutegijad.” Ja seal saab olema ulumine ja hammaste kiristamine,
kui te näete Aabrahami, Iisakit, Jaakobit ja kõiki prohveteid Jumala
riigis, aga endid olevat välja tõugatud. Ja inimesi tuleb idast ja
läänest, põhjast ja lõunast, ning istub lauda Jumala riigis. Ja vaata,
on viimaseid, kes saavad esimesteks ja esimesi, kes saavad viimasteks.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Me palume Sind, halastav Jumal, et Sinu Kirik, olles ühtsuses kokku kogutud
Sinu Püha Vaimu läbi, võiks ilmutada Sinu väge kõigi rahvaste seas Sinu
nime auks Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 144; 1Ms 32:22-31; 2Kr 4:7-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 47; Ps 48; 2Sm 1:17-27; Ap 14:8-28

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased kirjakohad on meid taas äratavad.
“Issand, ava meile!” Aga tema vastab teile: “Mina ei tunne teid, kust te
olete tulnud.” Siis te ütlete: “Me oleme ju sinuga koos söönud ja
joonud, meie tänavail oled sa õpetanud!” Aga tema vastab: “Ma ei
tunne teid, kust te olete tulnud!” Inimesed, kes arvavad end tundvat Jeesust
võivad olla jäetud ukse taha koos nendega kes Jeesusest pole kunagi hoolinud.
Tundub justkui ebaõiglane? Kas meie ristimistunnistus ei ole vip pääse
paradiisi? Tänastes lugemistes on näiliselt kaks sõnumit. Ühelt poolt öeldakse
meile, et Jumala kuningriigi õnnistused on mõeldud kõigile rahvastele. Teisalt
hoiatatakse meid, et me ei peaks enesestmõistetavaks, et oleme kohale määratud
ja meile on kuninglikul pidusöögil koht valmis. Pigem peaksime püüdma andma oma
parima, et minna sisse „ kitsast uksest “ ( Lk 13:22), see tähendab, et
hoiaksime oma meeled ja südame Jeesusel ja järgiksime tema eeskuju.
Kristus andis oma elu ristil mitte ainult eriti “pühade”, vaid kõigi eest.
Kristuse Ihuna on Kirik kutsutud olema vastutulelik, kogukond, mis on avatud
kõigile inimestele. Alati, kui selle liikmed võtavad omaks mõtteviisi milles
arvatakse endal olevat õigus ning tõugates teisi eemale pühakojast, palvest
või lihtsalt uudishimust Jumala vastu, reedame oma ristimisel antud tõotuse.
Kui võtame omaks sellise lähenemise võib meid oodata ebameeldiv üllatus, kui
kord koputame uksele ja avastame, et meid on välja arvatud, samal ajal kui sisse
lastakse inimesed, kellest me seda kõige vähem ootasime. Jeesus hoiatab:
“Ja vaata, on viimaseid, kes saavad esimesteks ja esimesi, kes saavad viimasteks.”
Mida see meie jaoks tähendab? Meie kutseks on püüda siseneda kitsast uksest.
Pinguta! Kitsast uksest sisenemiseks on vaja pingutust ja Jeesus rõhutab, et
paljud ei viitsi või soovi seda saavutada. Antiikajal oli sünagoogis sageli suur
uks, mille kaudu astusid sisse kõrge staatusega inimesed, ja kitsas uks, mille
kaudu astusid sisse madalama staatusega inimesed, ning sellise kujundi kasutamine
Jeesuse poolt viitab üleskutsele olla koos nendega, kes võivad olla küll vähemuses,
kuid elavad tõeks Jumala armu ja õpetust. Pigem viitab Jeesus sellele kuidas
meie teostame oma usku ja õiglust. Sellele juhib tähelepanu heebrea kirja autor,
lõigus mida kuulsime. Meie ristimistunnistus annab meile vastutuse tunnistada kogu
maailmale Jumala au ja õiglust. Meid kutsutakse muutma oma hoiakuid ja tavasid,
vältima suurt ust ja nägema vaeva, et siseneda kitsast uksest koos Kristuse ja
Tema jüngritega. Me peaksime jätma Jumala otsustada, kes taevasse saab. See ei ole
tänane küsimus, millele me peaksime vastama. Meid peaks huvitama see, mida Jumal
meilt ootab? Ma usun, et igasühes meis on olemas vastus sellele küsimusele,
olenemata sellest kas tahame seda kuulda/teada või mitte. Au olgu Jumalale kõrges!
Toogem Talle seda oma eluga. Aamen.

KUNINGRIIGIAJA XX PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Neil päevil, kui kaldealased olid vaarao sõjaväe eest Jeruusalemma
maha jätnud, ütlesid kuninga ametikandjad kuningale: “See mees –
Jeremia – tuleb hukata, sest ta teeb oma sõnadega jõuetuks need
sõjamehed, kes siia linna on alles jäänud, ja laseb lõtvuda kogu
rahva kätel. Tema ei otsi sellele rahvale rahu, vaid õnnetust!” Ja
kuningas Sidkija vastas: “Vaata, see mees on teie meelevallas ja
kuningas ei suuda teha midagi teie vastu”. Ja nemad võtsid Jeremia
kinni ja heitsid ta kuningapoeg Malakia kaevu, mis asus
vahtkonnaõues. Nad lasid Jeremia köitega alla. Kaevus ei olnud
vett, oli ainult muda, ja Jeremia vajus mudasse. Aga etiooplane
Ebed-Melek, üks kuninga õukondlaste hulgast, ütles kuningale:
“Minu isand ja kuningas, need mehed on kurja teinud prohvet
Jeremia vastu, kui nad ta kaevu heitsid, et teda seal surnuks
näljutada, sest linnas ei ole enam leiba”. Siis andis kuningas
etiooplasele Ebed-Melekile käsu prohvet Jeremia kaevust välja
tõmmata, enne kui ta sureb.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, rutta mulle appi!
Pikisilmi ma ootasin Issandat
ja ta tuli mulle appi ning võttis mind kuulda.
Tema tõmbas mind välja õuduse august ja porimülkast,
seadis mu jala kindlale kaljule ja muutis kindlaks mu sammu.
Tema seadis minu suhu uue laulu,
kiituselaulu meie Jumalale.
Paljud näevad seda ja kummardavad aukartuses
ning hakkavad lootma Issanda peale.
Ma olen vilets ja vaene,
aga Issand kannab minu eest hoolt.
Sina oled minu abimees ja päästja.
Mu Jumal, ära viivita.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, rutta mulle appi!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Heitkem enestelt kõik koorem ja patukütked ning jookskem
püsivusega meile määratud võidujooksu. Vaadakem üles usu
Alustajale ja Täidesaatjale, Jeesusele, kes ei hoolinud häbist ja
sai osa ristilöömisest temale seatud rõõmu asemel. Aga nüüd on ta
istet võtnud Jumala troonist paremal pool. Mõelgem siis temale,
keda patused on nii raskelt taga kiusanud, et te ei läheks tuimaks
ega kaotaks julgust. Sest vereni välja ei ole teie veel patu vastu
võidelnud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Sinu sõnad, Issand, rõõmustavad südant
Sinu käsk on silmade valgus!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Tuld olen ma tulnud viskama maailma
üle, ja ma tahaksin, et see oleks juba süttinud! Ristimisega peab
mind ristitama, ja ma olen rõhutud, kuni see pole veel lõpule
viidud. Kas arvate teie, et ma olen tulnud maailmale rahu tooma?
Ei, ütlen ma teile – mitte rahu, vaid riidu, sest nüüdsest peale
saab viie majaelaniku vahel lahkmeel valitsema. Kolm on kahe vastu
ja kaks kolme vastu. Isa on poja vastu ja poeg isa vastu. Ema
tütre vastu ja tütar ema vastu. Ämm minia vastu ja minia ämma vastu.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal, Kes Sa oled andnud oma ainusündinud Poja meile
nii patuohvriks kui ka jumalakartliku elu eeskujuks:
palin anna meile armu, et me alati tänuga vastu võtaksime Tema
hindamatut armu ja püüaksime iga päev järgida Tema püha elu õnnistatud
samme oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 91; 1Ms 28:20-22; 2Kr 4:7-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 93; Ps 96; 1Sm 31; Ap 13:1-3,14-31,38,44-49

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas! Tänased kirjakohad on meid äratavad. Kõik
mida me ootame, armastus, hoolimine, nii sisemine kui ka väline rahu ja
kindel usk, et Jumala halastus on alati meiega on justkui ümberpööratult
meieni toodud. Jumala Poeg, Keda nimetame Rahuvürstiks, ütleb siin, “Kas
arvate teie, et ma olen tulnud maailmale rahu tooma?” Jeesus õpetas meile
kuidas elada Jumala lastena Tema Kuningriigis. Seal kehtivad teistsugused
reeglid, seades vaesed ja unustatud esikohale, selle asemel et neid süüdistada
või karta, andes olulise koha inimestele, keda ülejäänud maailm võib isegi
probleemseks pidada, pidades armastust olulisemaks kui väliselt oma
religiooni suunistele allumist. See “taevariik maa peal”, on keeruline
ja põhjustab konflikte paljude teiste inimeste poolt seatud eluviisiga. Pangem
tähele esimesest lugemisest prohvet Jeremiat, kes kuningaile ei kuulutanud seda
mis nende kõrvad kuulda tahtsid. Tema kannatas palju, nii vangistust,
peksu kui ka alandust. Kuuldud lõigust edasi lugedes tuleb kuningas
Sidkija ja prohvet Jeremia kahekõne: Ja kuningas Sidkija läkitas sõna ning
laskis tuua prohvet Jeremija enese juurde,…; ja kuningas ütles Jeremijale:
„Ma tahan sinult küsida ühte asja,
ära salga mulle midagi!” Aga Jeremija vastas Sidkijale: „Kui ma sulle midagi
avaldan, kas sa siis tõesti mind ei tapa? Aga kuigi ma sulle nõu annaksin,
sa ei kuulaks mind!” Teises lugemise üleskirjutaja toob meieni olulise
teadmise ja eeskuju: Vaadakem üles usu Alustajale ja Täidesaatjale,
Jeesusele, kes ei hoolinud häbist ja sai osa ristilöömisest temale seatud
rõõmu asemel. Täna oleme meiegi siin, et saaksime osa Jumala armust ja
andestusest. Ometi, kas oleme valmis ka tänuga vastu võtma seda mis meie
kõrvu ja silmi ei rõõmusta? Vahel tundub nii iseenesest mõistetav, et
me ei jäta pühapäeval Kirikusse tulemata, võtame palvehetke igas päevas
ja loeme pühakirja. Nagu paljudel kristlastel enne meid, pole ka meie
elu täis pidevat rõõmu ja mugavust. See õpetab meile, et tõesti, ilma
Jumala ettehoole ja abita ei saa me midagi head. Kirikus käimine ja usus
elamine ei ole meie tugevus, vaid Jumala abi ja armu igatsus meie eludes.
Mida see meile tähendab? Me usume, et Jumala Kuningriik on juba siin
maa peal kõikide usus kristlaste läbi, ja ka taevas koos kõikide pühadega
Kiriku ühtsuses. Kirjast heebrealastele kuulsime: “Heitkem enestelt kõik
koorem ja patukütked ning jookskem püsivusega meile määratud võidujooksu.”
Jeesus ütles Ev-s “Tuld olen ma tulnud viskama maailma üle, ja ma tahaksin,
et see oleks juba süttinud!” Püha Kirik on tules alati näinud puhastumise
sümbolit. Parim näide on muidugi nelipüha sündmus, Püha Vaimu laskumine
tulekeeltena apostlite peale ja me kõik teame selle tulemust. Misjonitöö
läbi Kiriku juhituna Jumala armust. Nõndasamamoodi oleme ka meie pidevas
kasvus pühaduse poole. Jumala kuningriigi alamatena üha paremad ja egokesksusest
liikumas Jumalale au toomise rõõmu. Sageli toob see mittemõistmist ja
isegi erimeelsust uskmatutega. Mida saame meie teha? Palvetada.
Rohkem palveks aega võtta. Sageli on palve, meie elu kõige olulisem hetk
jäetud tahaplaanile, sest nii palju on teha. Õppige palvetama ka pärast
kannatusi. Palve on meile, kristlastele, nii oluline. Me ei saa ilma
palveta elada täisväärtuslikku elu Jumala lapsena. Kui tuleme täna
armulauale, hoidkem alati meeles, et Jumal läbi Kristuse Püha Vaimu
väes annab meile vaimse jõu, mida vajame, et elada Kristuse omana.
Me ei tohi kunagi kaotada midagi, mis tuleneb ühendusest oma Jumala,
oma maise maailma ja Jumala riigiga. Aidaku selles meid kõigeväeline
Jumal. Aamen.