Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

Kuningriigiaja XXXIII pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Taanieli raamatust:
Neil päevil tõuseb Miikael, suur inglite vürst, ja astub välja sinu rahva laste
eest. Siis on ahistuse aeg, millist pole olnud rahvaste algusest peale kuni
selle ajani. Aga sinu rahvas päästetakse – kõik need, kes on raamatusse
kirjutatud. Ja paljud nende seast, kes magavad maapõrmus, ärkavad – ühed
igaveseks eluks, teised teotuseks ja igaveseks ärapõlgamiseks. Siis säravad
mõistlikud nagu taevalaotuse hiilgus, ja need, kes on juhatanud paljusid
õigluse teele, otsekui tähed ikka ja igavesti.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kaitse mind, mu Jumal, sest Sinu peale ma loodan!
Ma ütlen sulle, sina oled mu Issand.
Sina, Issand, annad mulle mu pärisosa ja ulatad mulle mu karika,
sinu kätes on kõik, mis mulle liisu järgi on langenud.
Ma tahan kiita Issandat, kes annab mulle nõu,
öösiti manitseb ta mind mu neerudes.
Issand on alati mu silme ees,
Tema seisab mu paremal pool ja ma ei vangu.
Sellepärast rõõmustab mu süda ja hõiskab mu hing,
ning mu ihu võib elada kartmata ohtu.
Sest sina ei jäta mu hinge surmavalda
ega lase oma pühal näha kaduvust.
Ma ütlesin Issandale: sina oled mu Issand,
sina üksi oled mu õnn.
Sina annad mulle teada elurajad,
sinu palge ees on rõõmuküllus, hüved üha su paremal käel.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kaitse mind, mu Jumal, sest Sinu peale ma loodan!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vana Seaduse järgi seisab iga preester päevast päeva oma ametis ja toob üha
neidsamu ohvreid, mis ei suuda kunagi patte ära kaotada. Aga Jeesus Kristus on,
oma ainsama ohvriga pattude eest, istunud Jumala paremale käele. Nüüd ootab ta
ainult seni, kuni ta vaenlased pannakse järiks tema jalgade alla, sest üheainsa
ohvri kaudu on ta need, keda pühitsetakse, jäädavalt täiuslikuks teinud. Kus aga
patud on andeks antud, seal pole patuohvrit enam tarvis.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Valvake ja olge palves igal ajal,
et te võiksite seista Inimese Poja ees!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal ütles Jeesus oma jüngritele: “Neil päevil, pärast suurt ahistust,
pimeneb päike ja kuu ei anna enam oma valgust, tähed langevad taevast alla ja
taevavägesid kõigutatakse. Siis nähakse Inimese Poega tulevat pilve sees suure
väe ja auhiilgusega. Ning tema läkitab oma inglid ja kogub kokku oma äravalitud
kõigi nelja tuule poolt, maa äärest taeva ääreni.
Pange tähele võrdpilti viigipuust: kui selle oksad ajavad uusi võrseid ja
lähevad lehte, siis te teate, et suvi on lähedal. Nõnda ka teie, kui te näete
kõike seda sündivat, siis teadke, et lõpp on ukse ees. Tõesti ma ütlen teile:
see sugupõlv ei kao enne ära, kui see kõik sünnib. Aga kui taevas ja maa
hävinevad, siis minu sõnad ometi ei kao. Kuid sellest tunnist ja päevast ei tea
keegi – ei inglid taevas ega Poeg – ainult Isa ainuüksi.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Õnnistatud Issand, Kes oled lasknud kõik pühad kirjad meile õppimiseks kirjutada:
palun anna, et me võiksime neid mõistlikult kuulata, lugeda, meelde jätta, õppida
ja läbi töötada; et Sinu püha Sõna kannatlikkuses ja trööstis võiksime omaks võtta
ja alati kinni hoida igavese elu õnnistatud lootusest, mille Sa oled meile andnud
meie Päästjas Jeesuses Kristuses; Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 93; Ps 98; Js 66:1-2,10,12-16,18-23; 2Ts 1

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 76; Ps 96; 2Esdras 8:63-9:13; 2Pt 3:1-14,17-18

2Esdras 8:63-9:13
Ma küsisin: “Vaata nüüd, Issand, sa oled mulle näidanud palju tunnustähti, mida
kavatsed viimastel aegadel teha, aga sa pole mulle näidanud, millal need sünnivad.”
Ta vastas mulle: „Mõõtke hoolikalt enda sees ja kui näete, et teatud osa ennustatust
märkidest on möödas, siis mõistate, et on saabunud aeg, mil Kõigekõrgem hakkab
külastama maailma, mille ta lõi. Kui maailmas ilmneb maavörisemisi, rahvaste möllu,
rahvaste sepitsemine, juhtide püsimatus ja vürstide segadus, siis mõistate, et just
nendest asjadest rääkis Kõigekõrgem alates endistest aegadest alates maailma algusest.
Nagu kõigega, mis maailmas on juhtunud, teatakse alguses lõpust, ​​ja lõppu näidatakse,
nii on ka Kõigekõrgem ajad seadnud. Algus ilmneb imelastes ja vägevates tegudes ning
lõpp ilmneb tegudes ja märkides. Kõik see – kes pääsevad, kes pääsevad oma tegude
või usu kaudu, millega nad usuvad – jäävad ellu ennustatud ohtudes ja näevad minu
päästet minu maal ja piirides, mille ma olen teinud endale igaveseks pühaks. Siis
hämmastab igaüks, kes on nüüd kurjasti käinud minu teid, ja kes on need põlgusega
hüljanud, jäävad piinlema. Need, kes ei tunnistanud mind, kui nad elasid, kuigi nad
said kasu; need, kes vabadust nautides põlgasid mu Seadust ja ei tulnud mõistusele,
vaid jätkasid pilkamist, kuni võimalus elu muutmiseks oli neile veel avatud – need
inimesed peavad mind tunnistama surmajärgsetes piinades. Aga ära ole enam uudishimulik
selle üle, kuidas õelaid piinatakse. Selle asemel uurige, kuidas ja millal õiged,
kellele maailm kuulub ja kelle tõttu maailm eksisteerib, pääsevad.”

Mõtisklus
Head vennad ja õed Issandas. Oleme taas jõudamas kirikuaasta lõppu.
Käesoleval kuul on eriliselt rõhutatud hingede teema ja ka maailma
lõpu teema. Milline rõõm on taaskord saada kinnitatud, et Jumala
lapsed kogutakse ja päästetakse. Piibel annab meile küsimuse “milline
on minu saatus”. Ühtepidi on see küsimus kogu maailma kohta üldiselt,
aga oluliseim on see küsimus meie enda jaoks. Issand tuleb. Ta tuleb
mitmel viisil andes meile õnnistusi ja lubades katsumusi. Tema vastu
võtmine teeb meist tõelised kristlased. Tänaseid lugemisi kuuldes
võiksime langeda depressiooni kui me ei teaks, et Jumal laseb tulla
kõik meile kasuks. Me ei loobu usaldusest Jumala vastu. Meie kaebus
asendub tänuga. Meil tuleb õppida kurtmise asemel tänama. Tänama
kõige eest mis meid elus ootab. Võiksime koguni ütelda: Tänu toob
rõõmu Jumalale, hädaldamine kuradile. Teine lugemine kinnitab meie
usku sellesse, et Jumal on kõik patud andeks andnud üheainsa ohvri
kaudu -Jeesuse Kristuse kaudu. Kui Jeesus kuhugi läks soovis Ta
rahu sellele paigale. Ta ei soovinud “mure olgu teiega” või “olge
alati patukahetsuses”. Miks me peaksime endale pidevalt meelde tuletama
midagi, mille meie Issand Jeesus on adeks andnud? Jeesus on ütelnud:
“Taevas ja maa kaovad, aga minu sõnad ei kao.” Meie ootus maailma
lõpule ei pruugi teostuda meie elu ajal. Ometi on meie enda elu jaoks
vaja elada igaviku teadmises, nägema seda elu kui ettevalmistust
taevase rõõmu jaoks. Jeesus ütles: “Kuid sellest tunnist ja päevast ei
tea keegi – ei inglid taevas ega Poeg – ainult Isa ainuüksi.”
Kuidas peaks usklik ootama Issanda tulekut? Ettevaatlikult, nagu need,
kes töötavad ja kannavad suurt vastutust. Peame kõigist oma tegemistest
aru andma. Valvates, et meie lambid põleksid, mitte ei magaks maha meile
usaldatud armuaega. Peame jätkama tööd kuni lõpuni. Ei tule aega, mil
saame öelda, et oleme kohale jõudnud, oleme teinud kõik mis vaja.
Rõõmsal meelel kasvagem Issanda poole, sest kui me oleme selleks valmis,
siis on rõõm oodata peigmeest ja pulmapeole astuda. Loodetavasti ootame
Teda, Kes elab oma ühes ohverduses, et lunastada meid. Temasse me usume.
Ta tuleb tasustama meid, kes oleme jäänud ustavaks ja kelle nimed on
kirjutatud eluraamatusse. Mida saame meie teha`? Küsida endalt “Kas ma olen
Issanda tulekuks valmis?” ,”Kas meie igapäevased otsused aitavad meil valmis
olla?”, ” Kas nad valmistavad meid igavikuks ette?” Kiire eluga on lihtne
unustada Kristuse teine ​​tulemine. Eelistame ignoreerida seda millega me
kõik omal ajal silmitsi seisame. Kohtumist Jumalaga palgest palgesse.
Meie Lunastaja on tulemas. Kas oleme selleks valmis? See ongi see millest
jutustavad meile tänased lugemised. Meie endi kutsumisest igavesse rõõmusse.
Olgu Jumal meile armuline. Aamen.

Kuningriigiaja XXXII pühapäev B aastal

Lugemine esimesest Kuningate raamatust:
Neil päevil läks prohvet Eelija teele ja tuli Sareptasse. Kui ta linnavärava
juurde jõudis, nägi ta seal üht lesknaist hagu korjamas. Ja Eelija hüüdis teda
ning ütles: “Too mulle kruusitäis vett, et ma saaksin kustutada oma janu!” Ning
kui naine oli minemas, hüüdis ta teda veelkord ja lisas: “Võta ühes ka paluke
leiba”. Kuid naine vastas: “Nii tõesti kui Issand, sinu Jumal, elab, ei ole mul
midagi muud kui vaid peotäis jahu vakas ja pisut õli kruusipõhjas. Vaata, ma
olen korjanud mõned puutükid, nüüd lähen ja valmistan endale ja oma pojale
toidupoolist, et me saaksime süüa enne kui sureme.” Siis Eelija ütles talle:
“Ära karda. Mine ja tee nagu sa oled öelnud. Enne aga küpseta pisuke kakuke ja
too see minule. Pärast valmista endale ja oma pojale. Sest nõnda ütleb Issand,
Iisraeli Jumal: jahu ei lõpe vakast ja õli ei vähene kruusist, kuni päevani, mil
Issand annab maale vihma”. Ja lesknaine läks ja tegi nii nagu Eelija oli öelnud.
Ning temal, ta pojal ja Eelijal oli süüa paljudeks päevadeks. Jahu ei lõppenud
vakast ega vähenenud õli kruusist, nii nagu Issand oli Eelija suu läbi tõotanud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Kiida, minu hing, Issandat!
Kes on loonud taeva ja maa, mere ja kõik, kes seal elavad.
Tema hoiab tõde igavesti.
Kes mõistab õiglast kohut neile, kellele tehakse liiga,
kes annab näljasele leiba ja päästab lahti kinniseotud.
Kes avab pimedate silmad
ja tõstab sirgeks need, kes on küüru vajunud.
Kes kaitseb pagulasi,
aitab vaeslapsi ja lesknaisi.
Issand armastab õigeid,
kuid õela ta juhib eksiteed.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Kiida, minu hing, Issandat!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Kristus ei läinud kätega tehtud pühamusse, mis oleks vaid tõelise pühapaiga
võrdkuju, vaid taevasse endasse, et ilmuda Jumala palge ette meie eestkostjana.
Kuid mitte ennast mitu korda ohverdama, nõnda nagu ülempreester läheb igal
aastal kõige pühamasse paika võõra verega. Muidu pidanuks Kristus maailma
loomisest alates mitu korda kannatama. Aga nüüd on ta ilmunud maailmaajastu
lõpul ainsamat korda, et ennast ohvriks tuues kaotada patt. Ja kui inimesele on
määratud kord surra ja selle järel kohtu ees seista, nii sündis ka Kristusega,
et ta tõi enda ohvriks ainsamal korral ja kandis ära paljude patud. Teist korda
ei ilmu ta enam patu pärast, vaid et päästa need, kes teda ootavad.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Õndsad on need, kes on vaesed Jumala ees,
sest nende päralt on taevariik!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal õpetas Jeesus rahvast ja ütles: “Hoidke end kirjatundjate eest, kes
tahavad käia pikkades kuubedes ja armastavad teretamisi turgudel, esimesi kohti
sünagoogides ja ülemat paika söömaaegadel – nende eest, kes neelavad ära
lesknaiste kodud ja loevad silmakirjaks pikki palveid. Sest neile saab seda
rängem karistus mõistetud.”
Ja kui Jeesus ohvriraha kirstu juures istus, jälgis ta seal, kuidas rahvas raha
kirstu pani. Paljud rikkad tulid ja panid kristu palju raha. Siis aga tuli üks
lesknaine ja pani sinna kaks leptonit, see on ühe veeringu. Aga Jeesus kutsus
oma jüngrid enda juurde ja ütles neile: “Tõesti ma ütlen teile, see vaene
lesknaine pani rohkem raha kirstu kui kõik teised, sest need panid, mis neil
elamisest üle jäi, tema aga oma hädavajadusest, kõik mis tal oli – kogu oma
elatise”. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Jumal, kelle õnnistatud Poeg tuli maailma, et Ta
hävitaks kuradi teod ja teeks meist Jumala lapsed
ja igavese elu pärijad.
Palun, anna, et me seda lootust omades puhastaksime
end nii, nagu Tema on puhas; et kui Ta tuleb tagasi
väe ja suure auhiilgusega, saaksime Tema sarnaseks Tema
igaveses ja hiilgavas Kuningriigis;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 143; Srk 27:30-28:9; Lk 15:1-10

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 17; 1Mak 14:4-15; 2Kr 9

Mõtisklus
Meie elame huvitaval ajastul. Ajstul milles üha enam saab tõeks nagu
elaksime siin maa peal kahes maailmas korraga. Maailm mis otsib omaenese
vaimsust, vaadates mööda igavesest tõest – Jeesusest Kristusest. Mida
rohkem seda eirab, seda sügavamaks läheb nende südame kurbus. Samas
loeme uudistest kuidas püha ja ilmeksimatu Kirik peaks olema “õigete”
poliitiliste vaadetega või sellest, et meie põhjanaabrite juures ei
tohi Händelit kuulata avalikul kontserdil Kristliku sõnumi pärast.
Seda enam kutsub püha Kirik meid vaatama täna olukorda, kus on kõige
parem usaldada end ja oma lähedasi kõigeväelise Jumala hoolde. See seab
meie ette suured küsimused. Ühtepidi Kirikuna peame mõtlema sellele
kuidas tuua tagasi inimesed kes igapäevasahmimistes on unustanud Jumala
armu, kuidas oma eluga näidata, et Jumala täielik usaldamine on suurim
õnn. Isiklikus plaanis peaksime küsima endalt kui hästi mina ise usku
praktiseerin. Tänased lugemised toovad meieni teadmise, et Jumal ootab
armastusest ja usaldusest tulevat andmist. “Ja lesknaine läks ja tegi
nii nagu Eelija oli öelnud. Ning temal, ta pojal ja Eelijal oli süüa
paljudeks päevadeks.” Pangem tähele, et ennem oli tegu ja seejärel
õnnistus. Kui kuuleme Püha Vaimu häält, mis palub meil midagi teha, kui
leiame vabandusi, miks seda tegemata jätta, siis kaotame suure õnnistuse.
Me peaksime mõtlema ja meeles pidama, et Jumal on meie armastav Isa,
seega kõik, mida Jumal meilt palub, on ainult meie endi hüvanguks. Nagu
meie Issand Jeesus ütles: “Ühtegi prohvetit ei võeta vastu oma kodulinnas”.
(Lk 4:24) Kuigi Eelija töötas Iisraeli heaks, ei toitnud teda keegi Iisraelis.
Jumal saatis Eelija Sareptasse ühe lesknaise juurde. Samamoodi ei pruugi
meie pereliikmed meid mõista, kui me Jumala heaks töötame. Kuid Jumal teeb
meie teenimise õitsenguks, olgu see teenistus milline tahes. Kui me püüame
oma igapäevaelus Jumala tahet täita, võime silmitsi seista mitmesuguste
väljakutsetega. Inimesed võivad meid ignoreerida või mõnitada või rumalaks
pidada. Kuid meie Issand Jeesus kroonib meid auhiilgusega risti eest, mida
pidime kandma. Kui Jumal palub midagi ja sa teed seda, siis kavatseb Ta
anda palju rohkem, kui sa vajad. Tänases EV-s ütles vaene lesknaine kaudselt:
“Jumal, ma usaldan ainult Sind!” Ta oleks võinud müntide eest osta süüa.
Tal oli kindlasti rohkem tarvidusi kui kellelgi teisel. Ta ei teinud oma
peas matemaatilisi arvutusi ega avaldanud selle kohta ühtegi teadet – et ta
annab kõik, mis tal on, Jumalale. Kuid meie Issand Jeesus tegi selle kohta
väga suure teadaande. Meiegi, täna, pea kaks tuhat aastat hiljem loeme sellest.
Mida see tähendab meie jaoks? Me arvame sageli, et kui me Jumalalt midagi
palume, siis Ta annab selle, ilma meiepoolse panuseta. Kuid mõnikord juhtub,
et Jumal ootab, et me teeksime „mingi konkreetse asja”, et meid õnnistada.
Mõelgem näiteks päevale, mil Jeesus sisenes Sakkeuse majja. Kui Ta Sakkeuse
majja jõudis, ei öelnud kohe Sakkeusele: “Sellesse majja on tulnud pääste”.
Alles pärast seda, kui Sakkeus ütles, et kui ta on kelleltki midagi välja
petnud, maksab ta tagasi neli korda suurema summa, õnnistas Jeesus Sakkeust
ja tema perekonda. Kui meie elus on rasked hetked läheme edasi ja aitame
kedagi teist tema kurbuses. Väikesed armastuse teod, kui neid tehakse
raskuste ajal, on võimsamad kui suured julged teod, mis tehakse õnnehetkedel.
Kohati naiivsena näiv küsimus: „Mida ma saan pakkuda, et Sind õnnelikuks teha,
Jeesus?” – peaks olema meie igapäevase palve suurim küsimus. Aamen.

9. novembril 2024 ordineeris Tema Ekstsellents piiskop dr Raivo Kodanik Tallinnas Püha Kolmainsuse katedraali kabelis diakoniks postulant Priit Kõrge. Axios! Axios! Axios!

Kuningriigiaja XXXI pühapäev B aastal

Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil päevil rääkis Mooses rahvale ja ütles: Kui sa kardad
Issandat, oma Jumalat, ning täidad kogu oma eluaja kõiki tema
seadusi ja käske, mis ma sulle kohuseks teen – sina, su poeg ja su
pojapoeg – siis elad sa kaua. Sellepärast pane tähele, Iisrael,
kõike seda, mida Issand, meie Jumal, on sulle öelnud, et su käsi
käiks hästi ning et saaksid äralugematult paljuks ja päriksid maa,
mille Issand, sinu isade Jumal, on sulle tõotanud – maa, mis
voolab piima ja mett. Kuula, Iisrael! Issand, meie Jumal, on ainus
Issand. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges oma südamest,
kõigest hingest ja kõigest jõust. Ja need sõnad, mis ma sulle täna
kohuseks teen, jäägu sinu südamesse.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!
Issand on mu kalju, minu kindlus ja mu päästja.
Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja pääsemine, minu kõrge varjupaik.
Kiidetud olgu Issand, nõnda ma hüüan.
Nii pääsen oma vaenlaste käest.
Elagu Issand! Mu kalju olgu kiidetud!
Ülistatud olgu Jumal, mu lunastaja!
Sinu abi su kuningale on suur,
oma salvitule Taavetile ja tema järelpõlvele osutad sa heldust.
Seepärast tänan ma Sind rahvaste seas,
laulan ja mängin kiitust su nimele.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, palju oli preestreid Vana Seaduse ajal, kuid surm ei
lasknud neil jääda. Aga Jeesusel, kes jääb igavesti, on
preestriseisus, mis jääb igavesti. Sellepärast suudab tema päästa
need, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest ta elab igavesti
ja kostab nende eest. Niisugune peabki ju meie ülempreester olema:
püha, veatu, laitmatu, patustest eraldatud ja tõstetud üle
taevaste. Tema ei tarvitse, nagu varasem ülempreester, tuua
päevast päeva ohvreid omaenda pattude eest ja alles siis rahva
pattude eest, sest iseenda ohvriks toomisega on ta seda juba kord
teinud. Seadus paneb ülempreestriteks nõdrad inimesed, aga
tõotusesõna, mis anti hiljem kui seadus, paneb sellesse ametisse
Poja, kes on täiuslik igavesti.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kes mind armastab, see elab minu sõna järgi
ja minu Isa armastab teda!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal tuli Jeesuse juurde üks kirjatundja ja küsis temalt:
“Milline käsk on kõikidest kõige esimene?” Jeesus vastas: “Esimene
on see: Kuula, Iisrael – Issand, meie Jumal, on ainus Issand.
Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest,
kogu mõistusega ja kõigest väest. Ja teine on see: Armasta oma
ligimest nagu iseennast. Ning ei ole ühtki käsku neist suuremat.”
Ja kirjatundja ütles talle: “Väga hea, õpetaja, seda oled sa
õigesti öelnud, sest tema üksi on Issand ja teist ei ole, ning
armastada teda kõigest südamest, kogu arusaamisega ja kõigest
väest ning armastada oma ligimest nagu iseennast – see on palju
enam kui põletusohvrid ja muud ohvrid.” Nähes, et ta oli arukalt
vastanud, Jeesus kostis talle: “Sina ei ole kaugel Jumala
riigist”. Ja keegi ei julgenud temalt enam midagi küsida.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõikvõimas ja halastav Jumal, ainult Sinu armu kaudu
pakub ustav rahvas Sulle tõelist ja kiiduväärt teenistust:
palun, anna meile võimalus, et saada osa Sinu taevastest
tõotustest;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 8; Ps 138; Js 64; Mt 23:1-12

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 72; Trk 6:1-11; Mt 22:15-22

Mõtisklus
Kui me oleme lugenud püha Markuse EV-it, paneme tähele, et eelmise
pühapäeva ja tänase lugemise vahel on üks oluline osa. Jeesuse
jõudmine Jeruusalemma. Tema õpetab Templis.See on üks väheseid kordi,
kus juudi usutegelased ja Jeesus nõustusid väga olulise küsimuse
mõistmisel – ja see oli Suurima käsu tähendus. Tänases evangeeliumis
püstitatud küsimus eeldab, et Jeesus tõlgendaks Moosese seadust.
Jeesus ei olnud esimene juudi usuõpetaja, kes ühendas need kaks käsku,
Jumala- ja ligimesearmastuse. Idee Jumala ühtsusest ja kutse armasta
Jumalat kogu oma olemusega ja oma ligimesi nagu iseennast on ka
juutide jumalateenistuses kesksel kohal. Mõlemad käsud on religioosse
traditsiooni kesksed elemendid. Juba esimesel sajandil pKr. oli judaismis
tõdemus, et need kaks käsku, Jumala- ja ligimesearmastus, võtavad teatud
mõttes kokku kogu dekaloogi (10 käsku). Kui vaadata kolme esimest
käsku, ebajumalakummardamise, Issanda nime asjata suhu võtmise keeldu ja
hingamispäeva pidamise käsku, on need kõik suunatud Jumala armastamisele.
Teine pool: austa oma isa ja ema, ära tapa, ära riku abielu, ära varasta,
ära anna valetunnistust, ära himusta ligimese vara ega naist,
kõik need käsud on suunatud ligimesearmastusele. Raske on kolm korda
päevas retsiteerida, et armastad Jumalat kogu südamest, kogu oma jõust,
kogu hingest (nagu juutidel kombeks) ilma, et see muudaks inimeste
südamete meelsust. Ometi, kui selles puudub südamest tulev palve, elav
armastus Jumala vastu, kas selle lugemisel on mõtet? Mina arvan, et on.
Palve on suhe Jumalaga, kui suhe hakkab hääbuma on palve, ja esmalt
igapäevane palvehetk just see mille arvelt toimub Jumalast kaugenemine.
Armastus Jumala vastu suunab meid armastama ka oma ligimest, see on
loomulik osa meie armastuse praktikas. Vaatame Kristuse tegutsemist.
Kirjast heebrealastele kuulsime: Aga Jeesusel, kes elab igavesti, on
preestriseisus, mis jääb igavesti. Sellepärast suudab Tema päästa
need, kes Tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest Ta elab igavesti
ja kostab nende eest. See on ülimalt oluline, see tähendab, et Tema
preestriks olek ei lakka olemast peale ülestõusmist ja jõudmist Isa
paremale käele. Mida see tähendab: Ta ei ütelnud lihtsalt “inimesed,
kes juhtusid siis elus olema”, kui Ta esimesel sajandil risti löödi
ja surnuist üles äratati. Ta jätkab inimkonna nimel ülempreestrina
teenimist kogu igaviku. Sellepärast saavad inimesed Tema kaudu võimaluse
Jumalale läheneda, sest Ta tegutseb jätkuvalt. See kirjakoht on üks suuremaid
nn. vaidluskoht katoolsele ja protestantlikule vaatele püha Missa osas.
Maisest vaatenurgast, pakkus Jeesus end Kolgatal üks kord ja mitte kunagi
enam. Tekstis öeldakse, et Jeesust ohverdati üks kord, kreeka sõnaga
ephapax – mida võime tõlkida: “üks kord ja igaveseks” või “üks kord ja
rohkem ei kunagi”. Kui loeme teksti edasi tuleb (salm 28) kreeka keeles
eis ton aiōna. Eesti keeles: igavesti. Ladina keeles saecula saeculorum –
maailm lõpuni või aegade lõpuni või igavesti kestev. Seega jätkab Ta oma
preestri rolli vahendaja ja eestkostjana mitte üks kord ja mitte kunagi
uuesti, vaid üks kord ja igavesti, sest Ta on taevane ülempreester.
Armulaual tuleb Jeesus alati meie juurde, seda pühitsedes läbi preesti
(in persona Christi), ja saades üheks kõikide usklikega oma Ihus ja Veres.
Selline on Jeesuse armastus omade vastu. Selle osa võiksime kokku võtta
hommikupalvuses loetud sõnadega: Ükski kõrv ei ole kuulnud, ükski silm
ei ole näinud muud Jumalat peale sinu, kes tema ootajale seesugust võiks
teha.(Js 64) Mida see kõik tähendab meie jaoks? Jeesus ütleb: Armasta
Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest, kogu mõistusega
ja kõigest väest. Ja: Armasta oma ligimest nagu iseennast. Armastus mis
tuleb südamest. Jumal on olnud meile Ise eeskujuks. Armastada südamest,
mitte ainult huultega on meie suurim väljakutse. See tähendab, et kõike
mida me ette võtame teeme heas tahtes kiitseks Jumalale. Aidaku selles
meid kõigeväeline igavene Jumal! Aamen.

HINGEDEPÄEV (KÕIKIDE LAHKUNUTE MÄLESTUSPÄEV)

Lugemine Iiobi raamatust:
Siis rääkis Iiob ja ütles: Oh, et mu sõnad ometi kirja pandaks, et need
raamatusse kirjutataks, raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseks
ajaks! Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu
peale seisma. Kuigi mu nahk on siis hävinud, saan ma ilma ihutagi
näha Jumalat, teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga
mitte mõne võõra. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaks ma kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaks ma värisema?
Ühte asja palun ma Issanda käest,
ainult seda ma nõuan:
elada Issanda kojas kõik elupäevad,
näha Issanda headust ja mõtiskleda tema templis.
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan,
ole mulle armuline ja võta mind kuulda!
Mu süda mõtleb sinu sõnale: „Otsige minu palet!”
Sinu palet Issand, tahan ma otsida.
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev,
sinu süda olgu kindel!
Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha
Vaimu läbi, kes meile on antud. Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus
surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid. Vaevalt, et keegi läheb surma
isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra. Ent Jumal teeb nähtavaks
oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme
saanud õigeks. Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi,
kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud.
Aga mitte ainult seda, vaid me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,
kelle kaudu me oleme nüüd saanud lepituse. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kõik, keda Isa mulle annab, tulevad minu juurde
ja mina äratan nad üles viimsel päeval!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus rääkis rahvale: „Igaüks, kelle Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kedagi, kes
minu juurde tuleb, ei aja mina välja. Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema,
vaid Tema tahtmist, kes minu on saatnud. Aga Tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see,
et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel
päeval. See ongi minu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning usub temasse, oleks
igavene elu, ja viimsel päeval äratan mina ta üles.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõikvõimas ja igavene Jumal, palun kingi usus püsinud lahkunutele Oma Poja kannatuste
läbi võrratult soodsad usuviljad, et Tema ilmumise päeval nemad võiksid olla
esile tõstetud Sinu lastena;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 85; Js 35; Jh 17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 97; Srk 44:1-15; Hb 11:32-12:2

Mõtisklus
Ristimise kaudu saame ühendatud üksteisega Kristuses, saame osaduse pühakute ja usus
lahkunutega, see vastastikune kuuluvus pühasse Kirikusse ületab surma piirid.
Hingedepäev võimaldab meil tänuga meenutada Jumala ees neid, keda oleme vahetumalt
tundnud: neid, kes andsid meile elu või kasvatasid meid usus. Issandas surnute eest
palvetamise tava päritolu on mõnevõrra ebaselge. Selle kohta on tõendeid 2. Makkabite 12:43-45.
Varaseimad selged tõendid kristlaste praktikast on leitud teise sajandi haudadel
olevatest raidkirjadest. Varaseim lääne patristlik kirjanik, kes sellele tavale viitas,
on Tertullianus kolmandal sajandil. Surnute eest palvetamist üldiselt ja eriti
hingedepäeval peeti suureks abiks lahkunud kristlastele, kes ei ole nn. pühakud.
Inglise reformatsioonis mõisteti surnute eest palvetamine hukka kui tava ilma
pühakirja aluseta. Klassikaliseks anglikaani seisukohaks on, et Pühakiri tõestab,
kui usklikud surevad, loetakse nad koheselt Issanda ligiolusse saanuks ega saa enam
usklike palvetest kasu. Ühine Palveraamat kaotas kõik hingede eestpalved ja reekviemi
Missad lahkunud hingede eest. 1552. aasta palveraamatus on surnute eest palvetamine
täielikult kõrvaldatud. Episkopaalkiriku 1979. aasta ühises palveraamatus on ustavate
lahkunute mälestuspäev loetletud vabatahtliku tähistamise päevana. Siin on põhimõtteline
erinevus Inglise Kirikuga. Kui Inglismaa kirikus kaotati reformatsiooni ajal surnute
eest palvetamine, siis kuidas sai see nii levinuks kui praegu? Selle eest tuleb
olla tänulik anglokatoliiklusele. Piiskop Wright selgitab:Kuna nemad ja meie oleme
mõlemad Kristuses, jagame nendega tõepoolest pühakute osadust. Sega, pole põhjust,
miks me ei peaks nende eest ja koos nendega palvetama. Mida see tähendab meie jaoks?
Hingedepäeva tähistamine on isiklik ja sügav kogemus, mis annab igale usklikele
võimaluse tegeleda igaviku ja vaimsuse teemadega, austades ja meenutades kõiki usus
lahkunuid. Hingedeajal on kombeks palvetada nende eest, kes on läinud igavikku,
paludes, et nad leiaksid rahu ja jumalikku armu. Aga vähemoluline pole ka meie enda
soov osa saada igavesest rõõmust omal ajal. Hingedepäev kutsub usklikke osalema
Missal, külastama hauaplatse ning süütama küünlaid mälestuse ja palve sümbolina.
Need kombed, sümboliseerivad ülestõusmislootust, palvet ja jätkuvat vaimset sidet
elavate ja lahkunute vahel. Missal osalemine on hingedepäeva tähistamise üks
olulisemaid viise. Armulauas osalemine on võimas vaimuliku ühenduse loomine kõikide
usklike hingedega. Hingedepäev ei tähenda ainult surnute eest palvetamist – see on ka
võimalus isiklikuks vaimseks kasvuks läbi paastumise või vaikse palve, mõtiskledes elu,
surma ja kristliku ülestõusmislootuse üle. Hingedepäeval lahkunute meelespidamine
pakub lohutust ja lootust, tuletades meelde igavest rahu, mis ootab ees Jumala palge
ees. Aamen.

Laupäeval, 2.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KÕIGI SURNUD USKLIKE MÄLESTUSPÄEVA
(HINGEDEPÄEVA) MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 3.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KUNINGRIIGIAJA XXXI PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Laupäeval, 9.novembril 2024 kell 14.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
POSTULANT PRIIT KÕRGE DIAKONIKS ORDINEERIMISE MISSA.
TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 10.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KUNINGRIIGIAJA XXXII PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 17.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KUNINGRIIGIAJA XXXII PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 24.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
JEESUS KRISTUSE KÕIKSUSE KUNINGA SUURPÜHA MISSA.
TERE TULEMAST!

Kuningriigiaja XXX pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Nii ütleb Issand: rõkake rõõmust Jaakobi üle ja hõisake esimese üle rahvaste
hulgast. Kuulutage, laulge kiitust ja ütelge: “Issand on päästnud oma rahva,
päästnud need, kes on Iisraelist järele jäänud. Vaata, ma toon nad tagasi
Põhjamaalt, kogun nad kokku maailma viimastest äärtest. Nende seas on jalutuid
ja pimedaid, käima peal olijaid ja sünnitajaid. Suure hulgana tulevad nad siia
tagasi. Nad tulevad nuttes, aga mina toon nad tagasi ja lohutan neid. Ma viin
nad veeojade äärde tasast teed mööda, kus nad ei komista. Sest mina olen
Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on meile suuri asju teinud!
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid,
siis olime kõik otsekui unenägijad.
Siis oli meie suu täis naeru
ja meie keelel oli hõiskamist.
Siis öeldi rahvaste seas:
Issand on neile suuri asju teinud.
Tõesti, Issand on meile suuri asju teinud,
sellepärast olime rõõmsad.
Issand, lase tagasi pöörduda meie vangidel
nagu veeojadel lõunamaal.
Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes viljavihke.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on meile suuri asju teinud!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Iga ülempreester võetakse inimeste hulgast ja seatakse inimeste heaks teenima
Jumala ees – tooma ande ja ohvreid Jumalale inimeste pattude eest. Tema suudab
tuua mõistmatuid ja eksijaid tõe tundmisele, sest temal on osa nõtruses. Selle
nõtruse pärast peab ta, nii nagu rahvagi eest, tooma ohvri omaenda pattude
hüvituseks. Ja keegi ei saa võtta endale ise seda au, vaid Jumala kutsumise
peale, nagu Aaroniga sündis. Nõnda ei võtnud ka Kristus endale au saada
ülempreestriks, vaid see au anti talle Jumalast, kes talle ütles: “Sina oled mu
Poeg, täna ma sünnitasin Sinu”. Ka teises kohas ütleb ta: “Sina oled preester
igavesti, Melkisedeki seisuse järgi”.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Meie Issand Jeesus Kristus
on toonud meid eluvalguse juurde evangeeliumi läbi!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal, kui Jeesus oma jüngrite ja suure rahvahulga saatel Jeerikost välja
tuli, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg. Aga kui ta kuulis, et
Jeesus Naatsaretist on seal, hakkas ta valjusti hüüdma: “Jeesus, Taaveti Poeg,
halasta minu peale!” Paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, aga tema hüüdis veel
valjemini: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
Siis jäi Jeesus seisma ning ütles: “Kutsuge ta siia!” Ja nad kutsusid pimeda ja
ütlesid talle: “Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!” Ja ta heitis oma kuue
seljast, tõusis püsti ning tuli Jeesuse juurde. Jeesus küsis temalt: “Mida sa
tahad, et ma sulle teeksin!” Pime vastas: “Rabuuni, tee nii, et ma jälle
näeksin”. Ja Jeesus ütles talle: “Mine, sinu usk on sind aidanud”. Ning samas
sai pime jälle nägijaks ja käis teed Jeesuse järel.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõikvõimas ja igavene Jumal, suurenda meis usu, lootuse ja armastuse ande;
palun anna, et me saaksime seda, mida Sa lubad,
ja pane meid armastama seda, mida Sa käsid;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 147; Brk 5; 1Jh 2:24-29

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 7; Sk 7:8-14; Mt 18:21-35

Mõtisklus
Meie ümber on nõndapalju imelisi Jumala seatud ja loodud asju, olevusi,
olukordi. Kui sageli suudame seda märgata? Nii mõnelgi korral olen Jumala
armust näinud kuidas rähn poegi sööma õpetab, kuidas kass toob pererahvale
kingituseks püütud hiire, kuidas õhtutaevas nahkhiired toimetavad ja hundid
maja taga uluvad. Need suurepärased vaatepildid on ühe maal elava inimese
igapäevased rõõmud, aga vaid juhul kui neid tahame tähele panna. Kui sageli
meie igapäevarutt ja talitamised takistavad meid nägemast Jumala kätetööd.
Tänane EV toob meieni loo pimedast mehest Bartimeusest. Kerjusest, kellele
vaadati ülevalt alla. Kui tänapäeval näeme pigem kaastunnet, siis juutide
seas on arusaam nagu haigused ja puuded on karistus patu eest. Nime Bartimeus
(Baari Timeus) saab aramea keelest tõlkida kahetiselt, kas “Timeuse poeg”
või “rüveduse poeg”. Nagu teame, oli UT kirjutatud kreeka keeles ja sellest
tulenevalt võiksime tõlkida ka “aupoeg”. Vägagi vastandlikud võimalused.
Samamoodi võime selles mehes näha pimedat kerjust, aga ka inimest kes näeb
rohkem kui Jeesuse jüngrid ise. “tema hüüdis veel valjemini: “Jeesus, Taaveti
Poeg, halasta minu peale!”” Juba enne reaalset nägemist tunnistas Bartimeus
Jeesust kui oodatud Taaveti Poega, Kes on Messias. Võiksime ütelda, et
kohtumine Jeesusega andis palju enamat kui nägemise, ta sai Jumala lapse
väärikuse järgnedes Issandale. Mida tänased lugemised tähendavad meie
jaoks? Psalmi vastulauses ütlesime: Issand on meile suuri asju teinud!
See tähendab nende asjade ja olukordade tähelepanemist, veelgi enam – meie
enda kohalolu seal kus oleme ja selles situatsioonis kus oleme. Me oleme
teekonnal Jumala lähedalolusse Tema Kuningriigis. Ometi on meilgi oht
langeda pimedusse arvates, et meil on kõik õiged vastused, et teame kõike.
Sellest veelgi sügavam pimedus on toetuda ja tegutseda uskumises, et
pole muud tõde, kui see mida ise tajume tõeks. Mis on see mis sunnib
vaatama eemale kerjusest, alkohoolikust kes tuleb suitsu lunima, või
inimesest kellest hakkab lihtsalt hale? See on meie enda seatud standard,
ego, mis näeb inimese tegelikku armetust tahtmata seda tunnistada.
Meid kutsutakse üles vaatama kaugemale selle maailma heaolust, särast.
Meid kutsutakse üles vaatama vaimse pimeduse taga Kristust, kes on kogu
oleva Valgus. Nõnda nagu Bartimeuse ümber olevad inimesed püüdsid teda
vaigistada ja Jeesusest eemal hoida on meiegi tutvusringkonnas inimesi,
kes pakuvad palju erinevaid altermatiive takistamaks pühapäeval isiklikku
kohtumist Jumalaga armulauas. See pime mees ei lasknud ennast heidutada,
tema on meile eeskujuks, läbi maise sära ja kära püüelda igavese rõõmu
poole. Markuse EV-s on see viimane ime enne Jeesuse sisenemist Jeruusalemma.
Suur – maailma lunastamise mission – oli pooleli ja Jeesus võttis selle
aja, et vastata pimeda palvele. Nii tähtis on Issandale inimene, kes
hüüab Tema poole. Las tänane evangeelium avab meie silmad. See on üleskutse
meeleparandusele ja pöördumisele. Paljud meist on pikka aega elanud oma
uhkuse, isearvamise ja häbiga. Nüüd on aeg heita kõrvale oma ekslikud
lohutuste ja pettekujutelmade varjud ja seista au ja väärikusega
ning tulla Jeesuse juurde, Kes on tasane ja südamelt alandlik. Aamen.

Kuningriigiaja XXIX pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
See sulane, keda oli kannatustega proovile pandud, oli Issandale meelepärane, ja
Issand tuli appi oma sulasele, kes tõi oma elu lepitusohvriks pattude eest. Nüüd
saab ta näha oma järeltulijaid ja elab kaua ning Issanda tahe läheb täide tema
läbi. Pärast oma hingevaeva saab ta valgust näha ja leiab hingamist, ning oma
tarkusega teeb mu õige sulane paljusid õigeks, sest ta kannab ära nende patusüü.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, olgu Sinu halastus meie üle!
Issanda sõna on õige,
tema tegudele võib loota.
Tema armastab õigust ja õiglust,
Issanda heldus täidab maa.
Vaata, Issanda silm on kõigi nende üle,
kes teda kardavad ja ootavad tema heldust,
et ta vabastaks nende hinge surma küüsist
ja hoiaks nad elus nälja ajal.
Meie hing loodab Issanda peale,
tema on meie kilp ja abimees.
Olgu sinu halastus, Issand, meie üle,
sest me ootame sind pikisilmi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, olgu Sinu halastus meie üle!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, nüüd on meil suur ülempreester, Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud
taevad. Sellepärast pidagem oma usu tunnistust, kuna meie ülempreester pole
selline, kes ei suudaks meile kaasa tunda meie nõtruses, vaid kes on kõiges
saanud meie sarnaseks, patt välja arvatud. Mingem siis tema juurde, tema
armutrooni ette, et pälvida halastust ja saada õigel ajal tema armust aidatud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Inimese Poeg on tulnud teenima
ja andma oma elu lunahinnaks paljude eest!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal tulid Jeesuse juurde tema jüngrid Jaakobus ja Johannes ning ütlesid
talle: “Õpetaja, me soovime, et sa täidaksid meie palve”. Jeesus vastas: “Mida
te tahate, et ma teile teeksin?” Ja nad ütlesid talle: “Tee nii, et Sinu riigis
võiks üks meist istuda sinu paremal käel ja teine vasakul.” Jeesus kostis
vastuseks: “Teie ei tea, mida te palute, sest kas teie võite juua sellest
karikast, millest mina joon, või lasta end ristida selle ristimisega, millega
mind ristitakse?” Aga nemad vastasid: “Võime küll”. Jeesus ütles neile: “Sellest
karikast, millest mina joon, võite teie küll juua, ja selle ristimisega, millega
mind ristitakse, end ristida lasta, kuid istuda minu paremal või vasakul käel –
see pole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on määratud”.
Kui ülejäänud kümme seda kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese
peale. Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enda juurde ja ütles neile: “Te teate, et
need, keda peetakse rahva valitsejaiks, rõhuvad rahvaid, ja vägevad kasutavad
kurjasti oma võimu inimeste üle. Kuid teie seas ärgu olgu see nõnda, vaid
igaüks, kes tahab olla suur, olgu teie sulane, ja kes teie seast tahab olla
kõige esimene, see olgu kõikide ori. Sest inimese Poeg ei ole tulnud ennast
teenida laskma, vaid ise teenima ja andma oma elu lunahinnaks paljude eest.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõikvõimas ja igavene Jumal,
Kristuses oled Sa ilmutanud oma au rahvaste seas.
Hoia oma halastus meie peal, et Sinu Kirik kogu maailmas
püsiks kindlas usus, tunnistades Sinu nime;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 27; Brk 3:14-15,29-37; Jh 9:1-38

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 30; Ps 146; 2Kn 5:1-15; Jh 4:46-54

Mõtisklus
Esimene lugemine toob meile palju küsimusi.
Vahel on raske mõista, et kui meie Issanda Jeesuse Veri pühib kõik meie patud, miks
me ikkagi kannatame? Miks me palume ja ei saa, isegi kui “õigesti” palume?
Elus on nii palju vastuseta küsimusi, kuid Jumal laseb tulla kõik meile kasuks.
Vaadakem püha Augustinuse pöördumislugu. Tema ema, puha Monica, nägi palju vaeva, et
pojale tutvustada Jumalat. Ühel hetkel pöördus püha Monica abi saamiseks püha Ambrose
poole. Püha Ambrosius ütles: “Räägi vähem Augustinusele Jumalast ja rohkem Jumalale
Augustinusest”. Tema pingutused ja kannatused panid kõige vankumatuma poja meelt
parandama mille tagajärjel sai Augustiinus isegi pühakuks.
Teine lugemine toob meieni tarviduse tulla alati Jumala aujärje ette. Ap. Peetrus peale
Jeesuse salgamist parandas meelt ja temast sai püha Kiriku alustala, kui nii
võime väljendada. Ap. Juudas ei tulnud tagasi Jumala armu taotlema, tema alistus
tehtud patule. Me ei tohiks raisata enda aega minevikus olnule, vaid peaksime sellest
õppinuna edasi minema. Kui me keskendume Jeesuse asemel enda probleemidele viib
see enesehaletsuseni. Meie elu muutub kasutuks Jumala, teiste ja meie endi jaoks. Tulgem
välja enesehaletsuse maailmast. Olgem julged Kristuses, sest Temast, meie ülempreestrist
piisab. Evangeeliumis kutsub Jeesus meid teenima sügavas armastuses Jumala vastu.
Püha Kirik on olnud läbi erinevate aegade alati teenivas olukorras. Alustades
palvest ja liturgjast, misjonitööst ja lõpetades lastekodude, haiglate ja paljude
muude teenimisvormidega. See ei tähenda alati erakuna mõne suure asja kordasaatmist,
vaid Jumala armastamist meile osaks saanud elus. Evangeeliumis Jeesus vastab palvele
küsimusega: “kas teie võite juua sellest karikast, millest mina joon, või lasta end
ristida selle ristimisega, millega mind ristitakse?” Mida see tähendab? Markuse EV-st
loeme Jeesuse palvest Ketsemani aias: “Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu
see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!” Jumala Poeg on tulnud teenima.
Täna, teenimispühapäeval, on küsimus Jaakobusele ja Johannesele suunatud ka meile.
Ta küsib, kas me oleme valmis pühenduma teenimise teele, isegi kui see tähendab risti
teed, enesesalgamise ja eneseandmise teed. Tasub eriliselt meelde tuletada viidet
“karikale” ja “ristimisele”. Ristimisel ristitakse meid Jeesuse teenistusse, Jumala
lapseks ja armulal käies uuendame oma pühendumust sellele teele.
Aidaku kõigeväeline Jumal ise meid sellel teel püsida. Aamen.