Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

PAASTUAJA V PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand, kes tegi tee läbi mere ja raja võimsate vete üle, kes lasi
vankritel ja hobustel, väel ja vägevatel meestel edasi minna. Nad lamavad seal
ega tõuse enam, nad on hääbunud, kustunud otsekui taht. Ärge tuletage meelde
möödunut ja ärge pange tähele seda, mis ennemuiste on sündinud. Sest vaata, mina
loon midagi uut – see juba tärkab, kas te ei pane seda tähele. Ma sillutan tee
läbi kõrbe ja raja üle kõnnumaa. Siis austavad mind metsloomad – šaakalid ja
jaanalinnud, sest kõrbes saab olema küllalt vett ja kõnnumaal jõgesid selleks,
et joota mu äravalitud rahvast. Ning rahvas, kelle ma olen loonud, kuulutab mu
kirkusest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on meile suuri asju teinud!
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid,
siis olime kõik otsekui unenägijad.
Siis oli meie suu täis naeru
ja meie keelel oli hõiskamist.
Siis öeldi paganarahvaste seas:
Issand on neile suuri asju teinud.
Issand, lase tagasi pöörduda meie vangidel
nagu veeojadel lõunamaal.
Kes silmaveega külvavad,
lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes viljavihke
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, mu Jumal, Sinu juures ma otsin pelgupaika!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, kõike, mis mulle oli kasuks, pean ma kahjuks selle tunnetuse kõrval, mis
on mulle osaks saanud Jeesuses Kristuses, minu Issandas, ja mis on tõusnud
ülemaks kõigest. Tema pärast olen ma minetanud kõik ja pean kõike risuks, et
tuua kasu Kristusele. Ma tahaksin olla temas mitte oma õiguse pärast, mis tuleb
seadusest, vaid selle õigusega, mis tuleb Kristusesse uskumise läbi, õigusega,
mille Jumal usu kaudu annab. Ma tahan tunda Kristust tema ülestõusmise väes ja
saada osa tema kannatustest, et ma oleksin tema sarnane surmas. Siis pääsen ehk
minagi surnuist ülestõusmisse. Ei, sugugi mitte et ma selle oleksin juba ära
teeninud või oleksin täiuslik, vaid ma püüan seda saavutada nii, nagu Kristus on
nüüd mind endale võitnud. Vennad, ma ei arva, et ülestõusmine mul juba käes on,
kuid ühte ma ütlen: ma unustan selle, mis jääb mu selja taha, ja olen suunatud
eeloleva poole: ma püüdlen eesmärgi poole, sirutan end taevase kutsumuse autasu
järele, mille Jumal meile Kristuses Jeesuses on kinkinud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Pöörduge Issanda, oma Jumala poole,
sest tema on armuline ja halastaja!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Sel ajal läks Jeesus üles Õlimäele, kuid varahommikul tuli ta jälle templisse.
Ja rahvas kogunes tema juurde ja ta võttis istet ning hakkas neid õpetama. Siis
aga tõid kirjatundjad ja variserid tema juurde naise, kes oli tabatud
abielurikkumiselt. Ja nad panid ta keskele seisma ja ütlesid: “Õpetaja, see
naine tabati abielurikkumise teo pealt. Mooses on oma seaduses käskinud
niisugused kividega surnuks visata. Mida ütled selle kohta sina?” Nad rääkisid
nõnda tema proovile panemiseks, et neil oleks põhjust teda süüdistada.
Aga Jeesus oli kummargil ja kirjutas sõrmega maa peale. Ning kui nad talle oma
küsimusega peale käisid, ajas ta end sirgu ja ütles neile: “Kes teie seast on
patuta, see olgu esimene tema pihta kivi viskama”. Ja ta kummardus jälle ja
kirjutas maa peale. Aga kui nemad tema sõnu kuulsid, hakkasid nad lahkuma alates
vanematest, kohale jäid üksnes Jeesus ja naine, kes seisis keskel. Siis ajas
Jeesus end sirgu ja ütles talle: “Naine, kus nad kõik on? Kas pole kedagi, kes
oleks sind hukka mõistnud?” Naine vastas: “Mitte kedagi, Issand.” Jeesus ütles
talle: “Ega siis minagi sind hukka mõista, mine ja ära enam tee pattu”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Oo kõikvõimas Jumal, Kes ainuüksi suudad korraldada patuste inimeste rahutu
tahte ja kiindumuse: palun, anna oma rahvale, et nad armastaksid seda,
mida Sina käsid, ja ihaldaksid seda, mida Sa lubad;
et maailma mitmesuguste ja mitmekülgsete muutuste seas oleks meie südamed
kindlamast kindlamad selles, kuskohas leidub tõeline rõõm;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 51; Js 1:10-20; 1Pt 4:12-19

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 42; Ps 43; Ho 6:1-6; Hb 10:1-25

Mõtisklus
Armsa õed ja vennad Issandas. Esimeses lugemises prohvet Jesaja annab teada Jumala
plaanist taastada Tempel, anda juutidele tagasi nende riik ja uus algus. Pangem
tähele tema sõnumit: Ärge tuletage meelde möödunut ja ärge pange tähele seda, mis
ennemuiste on sündinud. Sest vaata, mina loon midagi uut – see juba tärkab, kas te
ei pane seda tähele. Issand on teadlik meie minevikust, Ta teab, kui palju me oleme
kannatanud ja muresid kandnud. Ja Ta teeb meie elus midagi uut. Issand suunab meid
oma minevikust välja astuma. Me ei saa lubada, et need kogemused takistaksid meie
tulevikku Issandaga koos. Tänases evangeeliumis tõid kirjatundjad ja variserid naise,
kes oli tabatud abielurikkumiselt, et panna ta seisma nende kõigi ette, st. häbistada
teda avalikkuse ees, nõudes Jeesuselt vastust, mida temaga teha. Kirjatundjate ja
variseride jaoks ei ole peamine eesmärk naist karistada, vaid Jeesusele lõksu seadmine.
Kas Ta eirab Moosese seaduse ettekirjutusi, või koguni annab Ta naise hukkamõistmiseks
Rooma okupatsioonivõimule üle, kellel oli seaduslik õigus surmanuhtluse täideviimiseks?
Kuid Jeesus tegi midagi uut. Midagi nii teistmoodi oodatust, et süüdistajad pidid
end patuseks tunnistades lahkuma. Evangeeliumi lugejad on pikka aega – ja tulutult –
mõtisklenud selle üle, mida Jeesus kirjutas. Me ei tea. Võib-olla tegi ta ainult kriipsu,
või süüdistajate pattude nimekirja, nagu mõned arvavad. Kuid sellel oli mõju. Jeesus
ei seisa otseselt seadusega vastuolus. Ta juhib vaid tähelepanu sellele, et ainus
inimene, kellel võib olla õigus teisi hukka mõista, on see, kes pole kunagi pattu
teinud. Jeesusel on parem viis patuga toime tulla kui hukkamõist ja karistus. Pangem
tähele: Ta ei eita ega mõista õigeks pattu. Kuid Tema eesmärk on päästa naine kohutavast
olukorrast ja vabastada ta uueks eluks: “Mine ja ära tee enam pattu”. Selle loo
sageli tähelepanuta jäänud punkt on see, et Jeesus ei vaata naisele kordagi otsa, kui
teda süüdistatakse. Tema kummardumine ja kirjutamine võib olla trikk selle vältimiseks.
Alles siis, kui tema süüdistajad on lahkunud, ütleb ta sellelt alandlikult positsioonilt
kohtuotsuse: “Naine, kus nad on? Kas keegi pole sind hukka mõistnud. Ka mina ei mõista
sind hukka.” See, kes on patuta (2Kr 5:21), ainuke, kellel on tegelikult voli tema
üle kohut mõista, laskub tegelikult maa peale ja vaatab talle otsa peale nn.
kohtuotsust, et taastada eksinu väärikus. Kui naine jõudis Tema juurde, sai ta uue elu!
Mida see meie jaoks tähendab? Meid kutsutakse pidevalt meeleparandusele ja pöördumisele,
sest Jumal tahab meie jaoks elu, mitte surma. Õppigem ka midagi Jumalast, Ta on
armuline ja halastaja Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ja et Ta kahetseb kurja.
(Jn 4:2) Ärgem olgem kiired hinnangute langetamisel, teiste hukkamõistmisel ja
eneseõiguse taotlemisel. Sest “Kui sina, Issand, peaksid meeles kõik pahateod, kes
siis, Issand, püsiks?” (Ps 130:3). Ja Jeesus ütles lõpetuseks abielurikkujale: “Kas
pole kedagi, kes oleks sind hukka mõistnud?” Naine vastas: “Mitte kedagi, Issand.”
Jeesus ütles talle: “Ega siis minagi sind hukka mõista, mine ja ära enam tee pattu”.
(Jh 8:11).
Aidaku Jumala arm meil elada head kristlikku elu, tuues kaasa vaid head. Aamen.

PAASTUAJA IV PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine Joosua raamatust:
Issand ütles Joosuale: “Vaata, täna olen ma Egiptuse teotuse teie pealt ära
võtnud.” Ja kui Iisraeli lapsed olid Gilgalisse laagrisse jäänud, siis pidasid
nad selle kuu neljateistkümnenda päeva õhtul Jeeriko lagendikel paasapüha. Ja
paasapühale järgneval päeval sõid nad selle maa viljast hapnemata leiba ja
küpsetatud viljapäid. Selsamal päeval, kui nad hakkasid sööma maa viljast,
lõppes manna ja Iisraeli lapsed said oma toiduse Kaananimaa selleaastasest
saagist. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Vaadake ja nähke, kui hea on Issand!
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suul.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja rõõmustavad.
Ülistage Issandat ühes minuga,
kiitkem üheskoos kõrgeks tema nime.
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle
ning tõmbas mind välja kõigist mu hirmudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust,
ja nende nägu ei saa punastama.
Vaene hüüdis ja Issand kuulis teda
ja vabastas tema kõikidest ta hädadest.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vaadake ja nähke, kui hea on Issand!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele:
Vennad, kui keegi on Kristuses, siis on ta uus loodu, sest vana on möödunud ja
vaata, uus on sündinud. Aga see kõik tuleb Jumalalt, kes meid on Kristuse kaudu
endaga lepitanud ja andnud meile lepitamiseameti. Sest Jumal oli see, kes
Kristuses maailma endaga ära lepitas, ega arvanud inimestele süüks nende
eksimusi. Meie läbi on ta andnud neile ka lepitusesõna. Nii oleme meie nüüd
sõnumitoojad Kristuse asemel, sest Jumal on see, kes meie läbi manitseb. Ja nii
me palume: laske end Jumalaga ära lepitada, sest tema on Jeesuse, kes patust ei
teadnud, lasknud meie eest patuks saada, et meie saaksime tema kaudu osa Jumala
õigusest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Ma tõusen ja lähen oma isa juurde ja ütlen talle:
Isa, ma olen pattu teinud taeva vastu ja sinu ees!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tulid kõik tölnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda kuulata. Aga
variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: “Ta võtab patuseid vastu ja
sööb ühes nendega.” Siis rääkis Jeesus neile tähendamissõna ja ütles: “Ühel
mehel oli kaks poega. Noorem neist ütles isale: “Isa, anna mulle see varaosa,
mis minule päranduseks saab”. Ja isa jagas oma vara nende vahel ära. Ei möödunud
aga palju aega, kui noorem poeg tegi kõik rahaks ja reisis võõrsile, kus ta elas
priiskavat elu ja pillas ära kogu oma vara. Aga kui ta kõik oli ära raisanud,
tuli sellele maale suur nälg ja temagi jäi puuduse kätte. Siis ta läks ja otsis
tööd ühe kodaniku juurest seal maal, ja see saatis ta oma väljale sigu
karjatama. Ta püüdis oma nälga kustutada kaunadega, mida sigadele ette visati,
kuid temale ei andnud neid keegi. Ja kui ta järele mõtles, siis ta ütles: “Kui
palju on minu isal palgalisi ja neil on leiba küllalt, aga mina suren siin
nälga. Ma asun teele ja lähen oma isa juurde ning ütlen temale: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda väärt, et mind sinu
pojaks hüütaks; pea mind nagu ühte oma palgalistest”.”
Ja ta läks teele ja tuli oma isa juurde. Aga kui ta alles kaugel oli, nägi tema
isa teda ja isa meel läks haledaks ning ta jooksis temale vastu, võttis tal
ümber kaela kinni ja andis temale suud. Aga poeg ütles talle: “Isa, ma olen
pattu teinud taeva vastu ja sinu ees ega ole enam seda väärt, et mind sinu
pojaks hüütaks”. Kuid isa ütles oma sulastele: “Tooge kõige kallim rüü ja pange
see temale selga, andke talle sõrmus sõrme ja sandaalid jalga, toogem ja tapkem
nuumvasikas – söögem ja olgem rõõmsad, sest see minu poeg oli surnud ja on ellu
ärganud, oli kadunud ja on leitud”. Ja nad hakkasid pidu pidama.
Aga tema vanem poeg oli põllul, ja kui ta sealt tagasi tulles kodule lähemale
jõudis, kuulis ta pillihääli ja tantsuhõikeid. Ning ta kutsus ühe sulastest enda
juurde ja küsis temalt, mida see kõik pidi tähendama. Sulane ütles talle: “Sinu
vend on tulnud, ja su isa on tapnud nuumvasika, sest ta on saanud oma poja
tervena tagasi”. Aga teine poeg vihastus ega tahtnud sisse minna. Siis tuli isa
välja ja palus teda. Kuid tema vastas ja ütles isale: “Vaata, nii palju aastaid
ma orjan sind ega ole kunagi astunud üle sinu käsust, kuid sina pole mulle
andnud ühte sikkugi, et ma võiksin oma sõpradega pidu pidada. Kui aga tuli see
sinu poeg, kes on sinu vara hooradega ära pillanud, oled sa lasknud nuumvasika
tappa.” Isa vastas talle: “Mu laps, sina oled ikka minu juures ja kõik mis on
minu, see on sinu oma. Nüüd aga pidagem pidu ja olgem rõõmsad, sest sinu vend
oli surnud ja on ellu ärganud; oli kadunud ja on leitud”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Armuline Isa, Kelle õnnistatud Poeg Jeesus Kristus tuli taevast alla
tõeliseks leivaks, mis toob maailmale elu.
Palun, anna meile seda Leiba alati, et Tema elaks meis ja meie Temas;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 147 ; 2Ms 16:4-15; Jh 6:27-40

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 116; Js 55; Jh 6:41-51

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tänast EV teksti oleme kuulndud palju kordi.
See lugu on ühtepidi lihtne: Jumala armastus oma loodu vastu on tingimusteta,
teistpidi palju sügavam kui pealtnäha paistab. Jeesuse esitatud loos on
kolm tegelast. Kaks venda ja isa. Noorem neist ei jõudnud oma pärandi kättesaamist
ära oodata. Temas väljendub meie kannatamatus. Loomulikult tahame elada nii
nagu meile meeldib, nüüd ja kohe. Vanem poeg ei suuda kuidagi mõista, et isa
andestab ka sellisele vennale. Kui suur äratundmine, ma usun, et meis kõigis.
Sageli arvustame teiste tegevust, isegi kui mitte sõnades siis mõttes ikkagi.
Langetame justkui kohtuotsuseid oma vendade ja õdede üle Issandas. Mina küll
nii ei ela. Selles saab ilmsiks meie enda hirm, meie enda kadedus ja ilmajäetuse
tunne. Milline õppetund isalt pojale:”Mu laps, sina oled ikka minu juures ja kõik
mis on minu, see on sinu oma. Nüüd aga pidagem pidu ja olgem rõõmsad, sest sinu
vend oli surnud ja on ellu ärganud; oli kadunud ja on leitud”. Võib olla
pattu kahetseva venna ja ennast õigeks arvava venna asemel on loo peategelaseks
isa. Kuulsime: Aga kui ta alles kaugel oli, nägi tema isa teda ja isa meel läks
haledaks ning ta jooksis temale vastu. Kas see ei tähenda, et ta jälgis teda
lahkumise päevast peale, vaatas, ootas ja palvetas, nagu paljud isad või emad?
Kas see ei illustreeri seda, mida Jumal-Isa meist igaühe vastu tunneb, kui
palju meist igaüks on Tema jaoks oluline, kuidas Ta ootab, et me tagasi tuleksime?
Ja ta ei oodanud ainult poega – ta jooksis temale vastu. Jeesus on ütelnud:
Ma ütlen teile, nõnda on taevas ühe meeltparandanud patuse pärast rohkem rõõmu
kui üheksakümne üheksa õige pärast, kellele ei ole vaja meeleparandust. (Lk 15:7)
Võime ka vaadata seda lugu südamliku patukahetsuse ja andestuse asemel
veidi teise nurga alt. Noorema poja kalkuleerimine “Ja kui ta järele mõtles, siis
ta ütles: “Kui palju on minu isal palgalisi ja neil on leiba küllalt…””,
Kõne, mida kadunud laps oma isale plaanib pidada, on osavalt läbi mõeldud, et
võita tagasi tema soosing, ja selles, mida ta endale mõttes ütleb, pole ühtegi
viidet patukahetsusele. Palju ausam tunduks: “Isa, ma tulin tagasi, sest suren
nälga”. Isapoolne vastus ei ole samas kalkulatsiooni võtmes kui pojal ning
tema suuremeelsus õõnestab poja ettevaatlikku ja umbusklikku esinemist. Kadunud
poja otsus vajus põrmu, nagu ka tema venna teenete ja tasu kokkuarvamised (15:29-30),
isa armastus poegade vastu on suurem mistahes kalkulatsioonist.
Mida see meie jaoks tähendab? Pangem tähele, kellele Jeesus tänase loo rääkis:
Sel ajal tulid kõik tölnerid ja patused Jeesuse juurde, et teda kuulata. Aga
variserid ja kirjatundjad nurisesid ning ütlesid: “Ta võtab patuseid vastu ja
sööb ühes nendega.” Ta rääkis nende vastu, kes pidasid end õigeks. Ap Paulus
kirjutab roomlastele: sest kõik on pattu teinud ja ilma jäänud Jumala kirkusest
(Rm 3:23). See tähendab, et ainult isa lahkus ja kaastunne võivad meid päästa.
Ainult Jumal näeb meid ja mõistab meid nii täielikult. Vaata, kes jookseb. See ei
ole koju jõudev poeg; isa on see, kes jookseb ja kes tervitades käe sirutab.
“võttis tal ümber kaela kinni ja andis temale suud.” Jeesus ütleb meile, et Jumal
teeb niimoodi: jookseb avatud kätega meid tervitama. Kes seda tähendamissõna
südamest kuulab, saab aru, et see kehtib tema enda kohta. Me tunneme võib-olla
esimest korda, et elu sügavuses on Keegi, kes meid tervitab ja meile tingimusteta
andestab, Keegi, kes soovib vaid, et me saaksime täis tõelist elu koos taevase
Isaga pühas Kirikus. Aamen.

PAASTUAJA III PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine teisest Moosese raamatust:
Neil päevil hoidis Mooses oma äia Midjani preestri Jitro lambakarja. Ühel päeval
läks Mooses ühes karjaga üle lageda ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde. Ja seal
ilmutas end talle Issanda ingel tuleleegis, mis põles keset kibuvitsapõõsast.
Mooses nägi, ja vaata: kibuvitsapõõsas põles leegiga, kuid ei põlenud ära. Aga
Mooses mõtles: “Ma lähen ja vaatan seda imelikku asja, miks põõsas ära ei põle.”
Kui Issand nägi, kuidas Mooses lähemale tuli et paremini näha, hüüdis Jumal teda
kibuvitsapõõsast ja ütles: “Mooses, Mooses!” ja tema vastas: “Siin ma olen.”
Jumal ütles: “Ära tule lähemale, ja võta sandaalid jalast, sest see paik, kus sa
seisad, on püha maa.” Ja Issand jätkas: “Mina olen sinu vanemate Jumal,
Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal.” Aga Mooses kattis oma näo
kinni, sest ta kartis näha Jumalat. Ja Jumal ütles: “Ma olen küllalt näinud oma
rahva viletsust Egiptuses ja olen kuulnud nende kaebeid nende rõhujate vastu. Ma
tunnen nende rõhutust hästi. Sellepärast olen ma alla tulnud neid egiptlaste
käest välja rebima ja viima neid sellelt maalt viljakale ja avarale maale, mis
voolab piima ja mett.”
Mooses vastas Jumalale ja ütles: “Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja
ütlen neile: teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad
küsivad minult: kuidas on tema nimi? Mida ma siis pean neile vastama?”
Aga Jumal kostis: “Ma olen see, kes ma olen; ütle Iisraeli lastele nõnda: “Mina
olen” on mind läkitanud teie juurde.” Ja Jumal ütles Moosesele veel: “Teie
esiisade Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal saatis mind teie
juurde. See on minu nimi igavesti ja nii peab mind hüütama põlvest põlve.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on armuline ja halastaja!
Kiida, mu hing, Issandat
ja kõik, mis minu sees on, tema püha nime.
Kiida, mu hing, Issandat
ja ära unusta kõiki tema heategusid.
Tema annab sulle andeks kogu su ülekohtu,
teeb sind terveks kõikidest haigustest.
Ta päästab sinu elu hukatusest,
kroonib sind helduse ja halastusega.
Issand teeb õiguse tegusid,
mõistab õiglast kohut neile, kellele liiga tehakse.
Tema andis Moosesele teada oma teed,
ilmutas Iisraeli lastele oma tegudest.
Issand on halastaja ja armuline,
kannatlik ja rikas heldusest.
Nii kõrgel kui kõrgel on taevas üle maa,
nii suur on tema halastus neile, kes teda kardavad.
Nii kaugel kui koit on loojangust,
nii kaugele viib ta meist meie patud.
Otsekui isa halastab oma laste peale,
nõnda halastab Issand kõikide peale, kes teda kardavad.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on armuline ja halastaja!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Ma tuletan teile meelde, vennad, et kõik meie esiisad käisid Jumala pilve all ja
läksid läbi mere. Ning nad kõik ristiti Moosese pilves ja meres. Nad kõik sõid
ühtsama vaimulikku rooga ja jõid ühtsama vaimulikku jooki, sest nad jõid
vaimulikust kaljust, mis käis nendega kaasas. Aga see kalju oli Kristus. Ometi
polnud suurem osa neist Jumalale meele järgi ja nad leidsid oma otsa kõrbes.
Aga see on sündinud meile hoiatuseks, et me ei himustaks kurja, nii nagu nemad
lasid kurjal enda üle valitseda. Seepärast, ärge nurisege, nii nagu nurisesid
mõned nende seast ja said otsa hukkaja käe läbi. Ning see, mis sündis, oli neile
tulevaste sündmuste ettekuulutuseks, meile aga manitsuseks, sest meie näeme
aegade lõppu. Sellepärast, kui keegi arvab end seisvat, siis olgu ta valvel, et
ta ei langeks. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Parandage meelt,
sest taevariik on lähedal!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tuli Jeesuse juurde inimesi, kes jutustasid talle galilealastest, kelle
oli Pilaatus lasknud tappa siis, kui nad loomi ohvriks tõid. Ja Jeesus hakkas
kõnelema ning ütles: “Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused
kui kõik teised galilealased, et see just nendega sündima pidi? Sugugi mitte,
ütlen ma teile, vaid kui te ei paranda meelt, lähete niisamuti hukka. Või arvate
teie, et need kaheksateist, kes jäid Siiloa torni alla, kui see kokku varises,
ja said surma, olid suuremad süüdlased kui kõik teised inimesed, kes elavad
Jeruusalemmas? Ma ütlen teile: mitte sugugi! Vaid kui te ei paranda meelt,
lähete kõik niisamuti hukka!”
Ja ta rääkis neile tähendamissõna: “Ühel inimesel oli viigipuu, mis oli
istutatud tema viinamäele. Ja ühel päeval tuli ta sellelt puult vilja otsima,
aga ei leidnud. Siis ütles ta viinamäe aednikule: vaata, kolm aastat käin ma
sellelt viigipuult vilja otsimas, kuid ei leia. Raiu ta maha, miks ta maad
raiskab! Aga aednik vastas ning ütles talle: isand, jäta ta veel selleks
aastaks, et ma saaksin ta ümber kaevata ja talle väetist anda. Ehk hakkab ta
siis vilja kandma. Kui aga mitte, siis raiu ta maha.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõikvõimas Jumal, Kes näed, et meil endal pole jõudu end aidata:
hoia meid nii väliselt meie kehas kui ka seesmiselt meie hinges,
et oleksime kaitstud kõigi juhtuda võivate hädade eest
ja kõigi kurjade mõtete eest, mis võivad hinge rünnata ja haiget teha;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 25; 5Ms 6:1-9,20-25; 1Kr 3:1-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 119:113-128; Ps 143; Am 5:4-15; Kl 5:16-24

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Igal aastal on paastuaja kaks esimest pühapäeva seotud
konkreetsete sündmusega Kristuse elus: Tema kõrbekiusatused ja kirgastamine. Nende
kaudu avaldub meile Jeesuse jumalikkus ja samas kinnitab usku. Tänane pühapäev ei
keskendu niivõrd sündmusele Kristuse elus, vaid on seotud Jeesuse õpetusega meie Jumala
kannatlikkusest, halastusest ja armastusest. Tänased lugemised puudutavad kõik lootuse
Jumalale asetamise tähtsust. Tänane esimene lugemine jutustab Moosese kutsumise
sündmusest Hoorebi mäel, põleva põõsa ees. See sügav kogemus Jumala kohalolekust tekitab
aukartust ja isegi hirmu, nii et Mooses peitis oma näo. See kinnitab arusaama, et Jumala
au on nii suur, et ükski inimene ei suuda seda taluda. Kuid Jumal on samuti piisavalt
lähedal, et öelda Moosesele, et on kätte jõudnud aeg, mil iisraellased vabanevad
Egiptuse orjusest ja et Mooses on kutsutud selle teostamiseks. Jumal kinnitab Moosesele,
et ta ei jää üksi, vaid on Jumala ettenägeliku hoole all ja peaks seega edasi liikuma,
usaldades Jumala abi. EV-s kirjeldatud viigipuu puhul märkab istanduse omanik viljatut
puud ja käsib selle maha raiuda. Aednik palub aga veel ühte aastat, mis annab puule uue
võimaluse, lootuses, et see võib tõepoolest vilja kanda. Jeesus viitab sellele, et Jumal
on tõeliselt kannatlik ja halastav, rohkelt valmis andma lugematuid võimalusi
südame muutusteks, sügavamaks liiduks, täielikumaks osaduseks elava Jumalaga.
Siinkohal tuleb arvestada inimese vaba tahte reaalsusega, tähele pannes, et Jumal ei
sunni meid kunagi tegutsema meie tahte vastaselt, vaid kutsub meid armastavalt omaenese
elust osa saama. Meie vaba tahe on just see: me ei ole sunnitud valima Jumala teed,
vaid tõeliselt vabad, jättes meile võimaluse valida Jumala ja igavese rõõmu tee või
eksituse ja Jumalast eraldatuse tee vahel.
Prohvet Jesaja kirjutas:”kes ootavad Issandat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega
üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi” Ootust tuleb siin mõista
kui tihedat seotust lootuse ja kannatlikkuse voorusega. Jumala armu ilmsikssaamise ootus
on sügav müsteerium, nii nagu on pühas ristis. Kristus kandis oma risti läbi Jeruusalemma
tänavate, tee oli pikk, valu talumatu, ometi läks Ta edasi, teades, et üle kannatuste
on valmistatud võit. Armas kaasteeline, sinu ootamine ei ole asjatu. See ei ole tühine
paus vaid püha ettevalmistus. Nii nagu ristilöömine ei olnud lõpp, vaid lunastuse algus,
nii ka sinu kannatlikkus sünnitab midagi jumalikku. Jumala armurohkust ei keelata, vaid
need lähevad täide omal ajal ja kombel. Rist õpetab meile, et valu ei lähe kunagi
raisku – see muudetakse hiilguseks. Viivitus, mida sa talud, ei ole Jumala puudumine;
see on sinu ettevalmistamine selleks mis ületab sinu ootusi. Meie kannatlikkus on meie
tugevus Jumalas. Mida see kõik meile tähendab? Valigem hea, valigem Jumal oma
teenäitajaks ja lunastajaks. Ja “veel üks aasta” pakutakse meile vilja kandmiseks.
Hea vili sisaldab armastust, rõõmu, rahu, kannatlikkust, lahkust, suuremeelsust, ustavust,
tasadust ja enesekontrolli (vt Gl 5:22-23). Ja suurim toodetud vili on armastus ja
andestus kõigi vastu. Me saame seda teha ainult Jumala armust.
Armas taevane Isa, tulgu Sinu arm rikkalikult meie ellu eriliselt täna ja kogu
paastuaja jooksul. Ole ikka meiega. Aamen.

PAASTUAJA II PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Neil päevil viis Jumal Aabrami välja õue ning ütles talle: “Vaata üles taevasse
ja loe üle tähed, kui sa jõuad nad üle lugeda.” Ja Jumal ütles: “Vaata, nii
rohkesti saab olema sinu järeltulijaid.” Ning Aabram uskus Issandasse ja sellest
arvati ta õige olema.
Aga Issand jätkas: “Mina olen Issand, kes ma tõin ära sind Uurist Kaldeamaalt,
et anda see maa siin sulle pärisosaks.” Siis Aabram küsis: “Issand, mu Jumal,
millest ma võin ära tunda, et pärin selle maa?” Ja Issand vastas talle: “Too
mulle üks kolmeaastane veis, üks kolmeaastane kits, ja üks kolmeaastane jäär,
üks turteltuvi ja üks harilik tuvi.” Ning Aabram tegi nii nagu talle oli öeldud,
ta lõikas loomad keskelt pooleks ja pani ühe poole teise vastu, linnud aga
jättis pooleks lõikamata. Ja kui röövlinnud tahtsid korjuste peale laskuda, ajas
Aabram nad minema.
Aga siis kui päike oli loojumas, vajus Aabram sügavasse unne – ja vaata, pilkane
kabuhirm valdas teda. Kui päike loojus ja läks pimedaks, siis nähti suitsevat
kollet ja lõõmavat leeki, mis lõigatud tükkide vahelt läbi käis. Selsamal päeval
tegi Jumal Aabramiga lepingu ning ütles: “Sinu järeltulijaile annan ma selle maa
Egiptuse jõest kuni Eufrati jõeni.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on mu valgus ja mu lunastus!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaksin kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaksin värisema?
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan,
ole mulle armuline ja võta mind kuulda.
Mu süda mõtleb sinu sõnale: otsige mu palet.
Sinu palet, Issand, tahan ma otsida.
Ära peida oma palet minu eest,
ära tõuka oma sulast endast vihas eemale.
Sina oled minu abimees,
ära hülga mind, Jumal, mu lunastaja.
Ometi ma usun,
et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev.
Sinu süda olgu kindel. Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu valgus ja mu lunastus!

Lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, võtke minust eeskuju ja vaadake nende peale, kes elavad nii, nagu meie
teile eeskujuks oleme. Sest paljud, kellest ma olen teile sageli rääkinud –
nüüdki meenutan neid nuttes -, elavad Kristuse risti vaenlastena. Nende elu lõpp
on hukatus. Nende Jumal on nende kõht. Nende au on nende häbis ja nende mõtteis
mõlguvad üksnes maised asjad. Aga meie kodu on taevas, kust me ka ootame meie
Õnnistegijat ja Issandat – Jeesust Kristust. Tema muudab meie alanduse ihu oma
kirgastunud ihu sarnaseks, selle väega, millega ta suudab kõik enesele alistada.
Nõnda, mu armsad ja igatsetud vennad – minu rõõm ja mu aupärg! Seiske kindlalt
Issandas, mu armsad! See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au Sulle, Jumala Sõna!
Ja pilvest kostis hääl:
See on minu armas Poeg, teda kuulake!
Au Sulle, Jumala Sõna!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal võttis Jeesus Peetruse, Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa ning läks
koos nendega üles mäele palvetama. Ja kui ta palvetas, muutus tema pale ja tema
rüü läks säravvalgeks. Ja vaata, kaks meest rääkisid temaga, need olid Mooses ja
Eelija. Nad ilmusid säravas valguses ja kõnelesid tema elu lõpust – sellest, mis
tal tuli Jeruusalemmas täide viia.
Aga Peetrus ja tema kaaslased olid vajunud raskesse unne. Ja siis, kui nad
ärkasid, nägid nad Jeesust säravas valguses ja Moosest ja Eelijat tema juures
seismas. Aga sündis, et kui need olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele:
“Õpetaja, meil on siin hea olla, tehkem siia kolm eluaset: üks sinule, üks
Moosesele ja üks Eelijale.” Ta ei teadnud ise ka, mida ta ütles.
Aga kui ta nii rääkis, tuli pilv ja haaras nad endasse, ja nad kartsid pilve
sees olles. Siis kostis pilvest hääl ning ütles: “See on minu äravalitud Poeg,
teda kuulake!” Kui hääl oli lõpetanud, nägid nad Jeesust jälle üksi olevat. Ning
jüngrid vaikisid sellest, mida nad olid näinud, ega rääkinud sellest neil päevil
kellelegi. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Oo Jumal, Kes ilmutasid oma ainusündinud Poja au pühal mäel:
palun anna meile, et me usus näeme Tema näo sära,
et võiksime oma risti kanda ja saaksime Tema sarnaseks auhiilguses;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 86; Ps 142; 1Kn 8:37-43; Kl 3:12-17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 26; Ps 119:1-16; 2Sm 12:1-10,13-14; 1Kr 6:9-20

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Jeesuse kirgastamise lugu paastuaja kontekstis
toob meieni eriliselt Jeesuse jumalikkuse ja selle, kuidas see peaks meid
kutsuma muutumisele ja kasvamisele usus. Tänast EV lõiku oleme kuulnud kahe
pealkirja tähenduses. “Jeesuse kirgastamine” rõhutab sündmuse teoloogilist
tähendust, Jeesuse jumalikkuse ilmutust. “Jeesuse muutmine” rõhutab sündmuse
kogemuslikku aspekti, seda, kuidas see mõjutas Jeesuse jüngreid. Me teame, et
evangeeliumikirjutajad peavad seda väga tähtsaks, kuna seda jutustatakse kui
kogemust, mis annab aimu Jeesuse tõelisest identiteedist. Nii mõnelgi Jeesuse
kaasaegsel tekkis küsimus: kas Jeesus on tõesti oodatud Messias? Jüngrid
ootasid, et Jeesus kui Messia ajab välja Rooma okupatsiooniarmee ja taastab
Iisraeli kuningriigi. Tänases loos kutsub Jeesus kolm jüngrit, Peetruse,
Jaakobuse ja Johannese, enesega mäele, et näidata neile Enda tegelikku olemust.
Näib, et jüngrid ei ole mõistnud nende ümber toimuva tegelikkust, sest Peetrus
ütleb Jeesusele: “Õpetaja, meil on siin hea olla, tehkem siia kolm eluaset:
üks sinule, üks Moosesele ja üks Eelijale.” Me võime siit välja lugeda, et
ta asetab Jeesuse kahe piiblitegelasega samale tasandile. Jumala hääl pilvest
paljastab Jeesuse tõelise identiteedi: “See on minu äravalitud Poeg, teda
kuulake!” Teda ei tohi segi ajada Moosese ega Eelijaga. “Teda kuulake.”
Tema Sõna on ainus otsustav. Kõik ülejäänud peaksid meid juhatama Tema juurde.
Kui sageli kogeme elus absurdseid asju, jättes meid täis kahtlust ja küsimust:
kus on Jumal selles kõiges? Tänasele lõigule eelnenud salmides ennustas Jeesus
juba oma kannatusi ja surma. Ta rääkis oma risti kandmisest kui jüngriks olemise
eeldusest. Jumala hääl “See, mu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake”
ei ole lihtsalt lause Jeesuse lunastusmissiooni toetuseks, vaid kinnitus, et
Jumalal on alati hea meel, kui oleme valmis Teda järgima, nii headel kui halbadel
aegadel. Mida see kõik tähendab meie jaoks? Sageli on meil kiusatus nagu Peetrusel,
Jaakobusel ja Johannesel jääda kinni paika kus meil on hea olla, on selleks siis
pühakoda, mõni ilus paik või ka lihtsalt mõni söögikoht kus tunneme end hästi.
Sageli tahame vältida elu reaalsuse kogemust. Kuid me peame tõesti elama selles
maailmas, kui tahame näha Jumala au ilmumist oma isiklikus elus. Just raskuse
kogemuses avastame oma nõrkused ja omaenese puuduliku tarkuse, kui ego saab
reaalsuskogemuse, alles siis avastame oma suure vajaduse elava Jumala järele.
Rasketel aegadel peame paluma Jumalal avada meie silmad, et me näeksime. Kui
Jumal annab meile pilguheite igavikku, siis mõistame, et kõik meie mured selles
elus on lühiajalised. Siis on meil julgust leppida selle elu kannatustega,
teades, et selles kõiges on Jumal meiega. Piisab vaid pilguheitmisest taevasse,
et suudaksime vastu võtta oma igapäevased väljakutsed ja järgida Jeesust,
teades, et paastuaja ristile järgneb ülestõusmispühade võit. Aamen.

Armsad vennad ja õed Kristuses!

Meil on suur rõõm kutsuda teid osalema kateheesi loengutel,
mis toimuvad Anglokatoliku Kirikus alates 16.03.2025 A.D.
Loengud toimuvad pühapäeviti peale Missat. Püha Missa algab
12.00. Aadressil Müürivahe 33 Tallinnas.

Kateheesi loengute eesmärk on süvendada meie teadmisi kristlikust usust,
avardada arusaamist Pühakirjast ning tugevdada meie suhet Jumalaga.

Loengute teemad:
Jumal
Kirik
Sakramendid
Kristlik elu

Loengud on avatud kõigile, kes soovivad oma usku süvendada ja
õppida tundma kristlikku pärandit.

Lisainformatsiooni saamiseks võtke palun ühendust e-posti aadressil isaraivo@eakk.ee.

Ristitee palvuse lühiversioon

Paastuaeg on käes ja miks mitte alustada seda paastuaega ristitee palve abil.
Ristitee on tuntud ka kui “kannatuse tee” või lihtsalt “tee”. See tuletab
meile meelde Jeesuse kannatust. Ristitee pühitsemine on tavaline paastuaja
reedetel, eriti Suurel Reedel. Siin on “Ristitee” lühiversioon. Nendel peatustel
saame mõtiskleda vabal ajal, kus iganes me viibime. Need peatused aitavad meil
pidada meeles Jeesust ja tema kannatust paastuajal, keset meie kiiret päevakava.
Kujutagem igas peatuses Jeesust ja tema kannatusele ja kaastundele oma mõtetes.
Kui me mõnda aega iga peatuse üle mõtiskleme, andkem oma elu Jeesusele. Kõik
meie koormad, mured, ristid, mida kanname, ja mis veelgi tähtsam, meie patud.
“Ristitee ” aitab meil seostada oma elu Jeesuse kannatustega.
Allalaadimiseks on link pdf formaads palve lõpus.

Sissejuhatav palve

Oo Jeesus, meie jumalik Päästja, me mõtiskleme nüüd Sinu püha kannatusetee üle.
Aita meil mõista, et meie elu kannatused on Sinu armastusetöö. Palume hingejõudu,
et läbida meie katsumused samasuguses vaimus, millega Sa enda kannatusteest
läbi läksid. Aamen.

1. Esimene peatus

Jeesus mõistetakse surma.

Põlvitades (Järgnevatel peatustel samamoodi)
Liturg: Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
Kogudus: Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Seistes (Järgnevatel peatustel samamoodi)
Kui Jeesus lahkub Kaifase majast, kus Teda oli teotatud, ja Heroodese majast, kus
Teda mõnitati, tiritakse Jeesus Pilaatuse ette, selg nuhtlustest rebitud, pea
kibuvitstega kroonitud; ja see, Kes viimsel päeval mõistab kohut elavate ja
surnute üle, on ise mõistetud häbiväärsesse surma.

(Meiegi võime haiget teha. Võime olla siin maailmas soovimatud ja üksildased.
Võime olla teistele koormaks. Andkem kõik need valusad hetked Issanda kätte.)

Palve

Meie pärast kannatasid Sina, kõrgeim Jeesus. Just meie pattude pärast mõisteti
Sind surma. Oh, anna, et me põlgaksime oma patte südamepõhjast ning leiaksime
meeleparanduse kaudu Sinu halastuse ja andeksanni.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

2. Teine peatus

Jeesus kannab risti.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Jeesuse õlgadele asetatakse raske rist. Ta võtab selle vastu tasa ja pühendunult,
sest see on vahend, millega Ta peab lunastama maailma ja täitma missiooni, mille
jaoks Ta taevane Isa on Tema saatnud.

(Meenutagem aegu, mil Ta pidi kandma meie risti patu, haiguse, valu, mure,
meeleheite, üksinduse, süütunde, lähedaste kaotuse, rahaliste probleemide ja muu
näol. Kui Jeesus kandis risti kannatlikult, olgem oma risti kandes kannatlikud ja
vaadakem ette taevase hiilguse poole.)

Oo Jeesus, anna meile oma risti läbi tasadust ja rõõmu vastu võtta oma elu
raskused ning olla alati valmis oma risti võtma ja Sind järgima.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

3. Kolmas peatus

Jeesus kukub esimest korda.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Risti raskuse all kummardatuna asub Jeesus rahvahulga pilke ja solvangute keskel
aeglaselt teele Kolgatale. Tema piin Geetsemanni aias on ta keha kurnanud. Tema
jõud veab alt. Ta kukub oma risti alla maapinnale.

(Meenutagem esimest korda, kui andsime järgi kiusatusele ja tegime pattu.
Langesime pattu ja eemaldusime Jumalast. Parandagem meelt ja paluge Jeesuselt
andestust.)

Oo Jeesus, Kes Sa meie pattude eest kandsid risti rasket koormat ja langesid selle
raskuse alla, pangu mõtted Sinu kannatusest meid valvama enda üle ja päästku
meid igasugusest pattu langemisest.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

4. Neljas peatus

Jeesus kohtub oma emaga.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Olles endiselt oma ristiga koormatud ja kukkumisest veelgi kurnatud, jätkab Jeesus
oma teed. Talle tuleb vastu Tema armastav ema. Milline kohtumine see pidi olema!
Milline ahastuse mõõk võis läbistada ema südame! Milline võis olla selle Poja
kaastunne oma püha ema vastu!

(Pidagem meeles oma Taevast Ema, kes sünnitas Jeesuse Kristuse ja kasvatas Ta üles
siin maa peal. Uskugem oma Taevase Ema võimsasse eestpalvesse. Olgu Ema Maarja meie
trööstiks ja tugevuseks sellel maisel teekonnal.)

Oo Jeesus, kaastundega, mida Sa oma ema vastu tundsid, halasta meie peale ja võta
kuulda tema eestpalvet meie eest. Oo Maarja, enim vaevatud ema, palu meie eest,
et sinu Poja kannatuste kaudu saaksime päästetud igavesest surmast.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

5. Viies peatus

Siimon Küreenest aitab Jeesusel oma risti kanda.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Kuna Jeesuse jõud kaob ja Ta ei jaksa edasi minna, haaravad timukad Küreene Siimoni
ja sunnivad teda kandma Tema risti. Selle risti arm muudab tema südant ja
kohustuslikust ülesandest muutub see privileegiks ja rõõmuks.

(Kui olime oma ristiga koormatud, kui rist oli meie jaoks liiga raske kanda, saatis
Jeesus meie ellu kellegi, kes aitaks meil risti kanda. See võib olla teie abikaasa,
teie vanemad, lapsed, sõbrad või isegi võõras. Jeesus ei hülga meid kunagi.
Täname Jeesust kõigi nende inimeste eest, kes andsid meile lootuse.)

Issand Jeesus, olgu meil eesõigus oma risti kanda. Ärgem kiidelgem millestki muust;
risti läbi, olgu maailm meile risti löödud ja meie maailmale. Ärgem kartkem kunagi
kannatust, vaid pigem rõõmustagem, kui meid peetakse vääriliseks Tema nime pärast
kannatama.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

6. Kuues peatus

Veronica pühib Jeesuse nägu.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Kui Jeesus läheb verehigiga kaetult teel edasi, tungib kaastundest liigutatud naine
rahvahulgast läbi ja pühib Tema nägu taskurätikuga. Tasuks tema vagaduse eest jääb
taskurätikule imekombel kujutis Tema pühast näost.

(Pidagem meeles oma pereliikmeid ja sõpru, kes olid meiega koos, et meid elu kõige
valusamatel aegadel lohutada. Palvetagem nende eest, sest nad on meid lohutanud ja
meie ellu usu tagasi toonud.)

Oo Jeesus, ärgitagu Sinu kannatuste üle mõtisklemine meid sügava kaastundega.
Pane meid vihkama oma patte ja sütitama meie südames palavamat armastust Sinu vastu.
Süvenegu meie meeltesse Sinu kuju, kuni oleme Sinu sarnaseks muudetud.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

7. Seitsmes peatus

Jeesus kukub teist korda.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Tema haavade valu; ja verekaotus, mis suureneb igal sammul,
nõrgestab Teda; ja Jeesus kukub teist korda.

(Tihti tunneme kahetsust ja kahetseme oma patte. Satume jälle kiusatusse ja unustame
siis üsna ruttu kõik. Naaseme oma patuse elu juurde, langedes veelgi suurematesse
pattudesse. Loovutagem oma süda Issandale ning kahetsegem tõeliselt. Püüdkem mitte
teha samu patte ikka ja jälle.)

Oo Jeesus, Kes Sa langesid teist korda meie pattude pärast kannatamise koorma all,
kui sageli oleme Sind kurvastanud korduvate pattulangemiste pärast!

Meie Isa, kes Sa oled taevas!
Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.
Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.
Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.
Ja anna meile andeks meie võlad,
nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.
Ja ära saada meid kiusatusse,
vaid päästa meid ära kurjast.
Sest Sinu päralt on + riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.

Ole tervitatud, Maarja, täis armu, Issand on Sinuga.
Õnnistatud oled Sa naiste seas ja õnnistatud on Sinu ihu vili Jeesus.
Püha Maarja, Jumala Ema, palu meie, patuste eest,nüüd ja meie surmatunnil. Aamen.

Au olgu Isale ja + Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

8. Kaheksas peatus

Jeesus kohtub Jeruusalemma nutvate naistega.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Jeesuse kannatusi nähes olid mõned pühad naised rahvahulgast nii liigutatud kaastundest,
et hädaldasid ja nutsid Tema pärast avalikult. Jeesus, teades, mis juhtub Jeruusalemmaga,
kuna see Teda hülgab, pöördus nende poole ja ütles: “Jeruusalemma tütred, nutke enda ja
oma laste pärast!”

(Olgem kaastundlikud ja halastavad meid ümbritsevate inimeste vastu. Avagem oma silmad
inimeste ees, kes selles maailmas kannatavad. Nii nagu Jeesus lohutas Jeruusalemma naisi,
halastagem hädasolijatele. Sirutagem meie südamed patuste ja nende inimeste poole, kes
Jeesust veel ei tunne.)

Oo Jeesus, me leiname Sinu ja enda pärast, Sinu kannatuste ja meie pattude pärast, mis
seda põhjustasid. Oh, õpeta meid leinama, et me parandaksime meelt ja pääseksime sellest
kohutavast lõpust, mis saab osaks neile, kes Sind, kui oma Jumalat hülgavad või hooletusse
jätavad.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

9. Üheksas peatus

Jeesus kukub kolmandat korda.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Jeesus on peaaegu jõudnud Kolgata tippu, kuid enne kui Ta jõuab kohta, kus Ta risti
lüüakse, kukub Ta kolmandat korda.

(Olgu see viimane kord, kui me pattu teeme. Tehkem oma südamed tugevaks ja palugem Jeesuselt
jõudu, et võidelda Saatana kiusatustega. Saagem sellel paastuajal Jumalale lähedasemaks
paastumise, palve ja almuse andmise kaudu.)

Oo Jeesus, me palume Sind selle kolmanda ja kõige valusama kukkumise tõttu andestust
meie sagedastele eksimistele ja pikaajalisele patus püsimisele. Palun, anna, et mõte
Sinu kannatustest paneks meid üha enam oma patte vihkama ja meeleparanduses kasvama.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

10. Kümnes peatus

Jeesuselt võetakse riided.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Jeesus jõuab lõpuks Kolgatale ja nad valmistuvad Teda risti lööma. Nad võtavad Talt
riided ja pilkavad Teda.

(Anna ära kõik need hetked oma elus, mida sa sooviksid, et poleks kunagi juhtunud
ja soovid igaveseks unustada. See võis olla suure piinlikkuse või suure häbi hetk.
See võis olla hetk, mil keegi sind solvas või sulle sügavalt haiget tegi. Kui Jeesuselt
võeti riided, oli Teda häbistatud ja haiget tehtud, kuid Ta kannatas seda meie pattude
eest. Kutsume oma valusaid kogemusi risti ette tooma ja Jeesusele loovutama oma elu)

Oo Jeesus, eemalda meilt igasugune võlts lugupidamine, edevus ja uhkus ning tee meid
selles elus alandlikuks nagu oled Sina, et saaksime tulevases elus Sinuga koos
igavese rõõmus elada.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

11. Üheteistkümnes peatus

Jeesus lüüakse ristile.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Rist pannakse maa peale ja Jeesus pannakse oma surmavoodile. Jumaliku väärikuse ja
andestusega laseb Ta end ristile naelutada. Löögid on löödud!

(Loobugem oma patusest elust. Naelutatagu kõik meie patud ristile, et saaksime
elada uut elu Jeesuses. Kui Jeesus kannatas ristile löömise ajal valu, siis kandkem
oma katsumusi kannatlikult ja hoidkem elust kinni.)

Oo ristile löödud Jeesus, kinnita meie südamed risti külge, et me oleksime Sinuga
ühendatud, kuni anname Sulle oma hinge.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

12. Kaheteistkümnes peatus

Jeesus sureb ristil.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Jeesus on kolm tundi rippunud oma läbistatud käte küljes. Tema veri on voolanud
mööda Tema keha maapinnale. Keset piinavaid kannatusi on ta andestanud oma mõrvareile,
lubanud paradiisi pöördunud röövlile ja andnud õnnistatud ema oma armastatud jüngri
hoolde. Tema armastuse missioon on täidetud. Ta langetab pea ja annab oma Vaimu Jumalale.

(Las meis olev patune inimene sureb ristil koos Jeesusega. Otsustagem mitte kunagi
enam pattu teha ja vältigem kõiki kiusatusi.)

Oo Jeesus, me võtame siiralt omaks Sinu päästva risti, millel Sa surid, et meil oleks
igavene elu. Tervitame Sinu risti ja võtame armastusega vastu meie oma.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

13. Kolmeteistkümnes peatus

Jeesuse surnukeha võetakse ristilt maha.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Rahvahulgad on Kolgata mäelt lahkunud. Ei ole kedagi peale Jeesuse armastatud jüngri ja
pühad naised koos Jeesuse ema Maarjaga. Arimaatia Joosep ja Nikodeemos võtavad Jeesuse
surnukeha ristilt maha ja asetavad ta vaevatud ema sülle.

(Jeesus, sa surid meie pattude eest ja ostsid meile igavese elu. Pidagem seda alati
meeles ja elagem seda igavese elu lootusega.)

Oo Maarja, Jeesuse ema, sinu lein oli nii suur, olles abitu tunnistaja oma poja hukkamise
juures. Tema surma ja ülestõusmisega oleme saanud sinu lapseks Jeesuses.
Aita meil oma eestpalvega püüelda sinu poja Jeesuse poole.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

14. Neljateistkümnes peatus

Jeesus pannakse hauda.

L. Me kummaradame Sind, Kristus, ja ülistame Sind.
K. Sest oma püha risti läbi oled Sa maailma lunastanud.

Jüngrid võtavad emalt tema armastatud Poja Jeesuse surnukeha ja asetavad selle hauda.
Haud suletakse ja sellesse jääb elutu keha oma hiilgava ülestõusmise tunnini.

(Oodakem igavest elu, mille Jeesus on meile pakkunud, andes oma elu lunarahaks.
Palvetagem Jeesuse poole õnneliku surma armu saamiseks.)

Issand, Sinu kannatus on möödas. Oled võitnud, kuigi inimeste silmis võib tunduda, et
oled läbi kukkunud. Patt, surm ja põrgu on võidetud. Maailm on Sinu, mina olen Sinu.
Ole mu südame Kuningas. Ma alistun Sinu pühale tahtele. Saabugu Sinu Kuningriik.

Meie Isa taevas…
Ole tervitatud Maarja…
Au olgu…
L: halasta meie peale, Issand.
K: halasta meie peale.

Lõpupalve

Taevane Isa, me oleme mõtisklenud Sinu Poja, Jeesuse, ristiteest, Tema Vaimus,
mille Sa meile kinkisid. Me aktsepteerime oma ristiteed. Me teame, et see viib meid
sinna, kuhu Jeesusegi, meie ülestõusmiseni Tema läbi.
Täname Sind selle usunägemuse rõõmu eest. Aamen.

Pärineb: https://lordcalls.com/

PAASTUAJA I PÜHAPÄEV C AASTAL

Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil päevil ütles Mooses kogu rahvale: “Kuula, Iisrael! Kui sa tuled maale,
mille Issand, sinu Jumal, sulle pärisosaks annab, siis võta korvitäis maa
uudsevilja ja mine paika, mille Issand, sinu Jumal, valib oma nimele eluasemeks,
ning preester võtku sinu käest korv ja pangu see Issanda, sinu Jumala, altari
ette. Aga sina tunnista ja ütle Issanda, oma Jumala ees: “Minu isa oli
kodumaata aramealane, kes läks Egiptusse ja elas seal võõrana ühes oma väikese
sugukonnaga. Kuid seal sai ta suureks, vägevaks ja arvukaks rahvaks. Egiptlased
kohtlesid meid kurjasti, alandasid meid ja panid meid orjaikkesse. Aga meie
hüüdsime Issanda, meie isade Jumala poole, ja Issand võttis kuulda meie hüüdmist
ning vaatas meie viletsuse, töökoorma ja häda peale. Siis viis Issand meid
Egiptusest välja: vägeva käe ja ülestõstetud käsivarrega – suure hirmu,
tunnustähtede ja imetegudega. Ning ta juhtis meid sellesse paika ja andis meile
selle maa, mis voolab piima ja mett. Aga nüüd, vaata, ma toon sulle selle maa
uudsevilja, mille sina, Issand, oled mulle andnud.””
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, ole mu juures mu katsumusetunnil!
Kes elab Kõigekõrgema kaitse all
ja leiab rahu Kõigeväelise varjus,
see ütleb Issandale:
Sina oled minu varjupaik ja mu mäelinnus,
minu Jumal, keda ma usaldan.
Ükski õnnetus ei taba Sind
ega lähene häda su kojale.
Sest tema annab oma inglitele käsu,
mis käib sinu kohta,
et nad sind hoiaksid kõikidel su teedel.
Nad kannavad sind kätel,
et sa ei lööks kivi vastu ära oma jalga,
ja sa sammud üle madude ja roomajate
ning võid astuda lõukoerade ja lohede peale.
Sellepärast, et ta on minusse kiindunud, ma päästan ta,
kaitsen teda, sest ta tunneb minu nime.
Kui ta mind hüüab, siis ma võtan teda kuulda,
mina olen tema juures, kui ta on kitsikuses,
vabastan ta ja tõstan au sisse.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, ole mu juures mu katsumusetunnil!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, mida ütleb kiri? “Sõna on sinu lähedal – sinu suus ja su südames.” See
on usu sõna, mida me kuulutame. Sellepärast, kui sa oma suuga tunnistad, et
Jeesus on Issand, ja usud oma südames, et Jumal on ta surnuist üles äratanud,
siis sa pääsed, sest südamega usutakse õiguseks ja suuga tunnistatakse
pääsemiseks. Kiri aga ütleb: “Keegi, kes temasse usub, ei jää häbisse.” Siin ei
ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest Issand on seesama igaühele – rikas
kõigile, kes teda appi hüüavad. Ning igaüks, kes Issanda nime appi hüüab, see
pääseb. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au ja kiitus Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Inimene ei ela ükspäinis leivast,
vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust!
Au ja kiitus Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tuli Jeesus, täis Püha Vaimu, Jordani äärest tagasi ning aeti Vaimus
kõrbesse neljakümneks päevaks kuradi kiusata. Neil päevil ei söönud ta midagi,
aga kui päevade arv täis sai, tuli temale nälg. Siis kurat ütles talle: “Kui sa
oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et see leivaks muutuks.” Jeesus
vastas talle: “Kirjutatud on: inimene ei ela üksnes leivast.”
Ja kurat viis Jeesuse kõrgele mäele ja näitas talle ühe hetkega kõiki maailma
kuningriike, ning ütles talle: “Sulle tahan ma anda kogu meelevalla kõigi nende
üle ja kogu nende auhiilguse üle, sest see kõik on antud minu kätte, ja mina
võin selle anda kellele ma iganes tahan. Kui sa nüüd kummardad minu ette, siis
on kõik Sinu päralt.” Aga Jeesus vastas talle: “Kirjutatud on: Issandat, oma
Jumalt, pead sina kummardama ja ainult teda teenima.”
Pärast seda viis kurat Jeesuse Jeruusalemma ja pani ta templiharjale seisma ning
ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta end siit alla, sest
kirjutatud on: Tema annab oma inglitele käsu, mis käib sinu kohta, et nad sind
hoiaksid; nad kannavad sind kätel, et sa ei lööks kivi vastu ära oma jalga.”
Jeesus kostis vastuseks: “On öeldud: sina ei tohi Issandat, oma Jumalat,
proovile panna.” Ja kui kurat nägi, et ta Jeesust millegiga kiusatusse viia ei
suuda, siis jättis ta tema mõneks ajaks rahule.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõikvõimas Jumal, Kelle õnnistatud Poja Vaim seisis vastu Saatana kiusatusele:
Palun, aita kiiresti oma teenijaid, keda rünnavad mitmesugused kiusatused;
ja kuna Sa tead nende mitmeid nõrkusi, leidku igaüks Sind vägeva päästma;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 50; Js 58; Mt 6:1-18

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 15; Ps 92; Jr 17:5-14; 1Kr 10:1-13

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tuhkapäeval alustasime oma kuus ja pool nädalat
kestvat teekonda Kristusega paasamüsteeriumi ja ülestõusmispühade rõõmu,
mis avab meile Jumala armastuse suuruse, aga ka teistsugususe. Läbi inimkonna
ajaloo ja eriti kristluses on kõrbes võrsunud võimsad vaimsed kogemused. Me
kõik oleme kuulnud kõrbeisadest ja nende võimsast osadusest Jumalaga. Kui
mugavused, teenused ja pettekujutelmad on eemaldatud, peavad inimesed seisma
silmitsi iseendaga, otsima ja leidma oma olemuse sügavustes motivatsiooni,
valides ja tegutsedes õige, väärika ja hea kohaselt.
Paastuaeg on aeg, mil meid kutsutakse minema koos Jeesusega kõrbe: jagama nii
Tema kiusatusi kui ka võitu, tundma õppima oma nõrkuseid ja vajakajäämisi,
tundma Jumala armule toetumise sügavust. Ainult nii saab kasvada tõeline usaldus
Jumala vastu. Paastuaja esimene pühapäev algab lootusrikkalt ja rõõmsalt.
Lugemised toovad esile sellised mõisted nagu usk, päästmine ja võit patu üle.
Need tuletavad meile meelde vajadust kiita Jumalat nende suurte imede eest,
mida ta usus meie esiisade heaks tegi. See tunne, et Jumala vägi on reaalne,
kõlab läbi kahe esimese lugemise. Esimene lugemine, kirjeldab rituaali, mille
käigus iga iisraellane, kui nad tõid oma saagi esimesed viljad, et neid templis
Jumalale ohverdada andis tunnistuse et kogu saak oli Jumala kingitus Iisraelile.
See tugevdas tõe tunnistamisest lähtuvat identiteedi tunnet, kasvatas tänutunnet
ja tõi esile Jumalast sõltumise tunnistamise olulisuse. Teises lugemises keskendub
ap Paulus Jumala võimsale teole Kristuse surnuist ülesäratamisel. Seda kogu
südamest tunnistada tähendab juba tunda lunastust, mis ületab kõik piirid ja
rahvad, tõepoolest, hõlmab kogu inimkonda. Jeesuse kolm kiusatust kuuldud
evangeeliumist, on kõik mingil moel seotud Tema missiooni olemusega. Kuigi ta on
Jumala Poeg ja kõigist teistest inimestest erilisem, ei vabastata Teda tavalise
inimelu teest. Olles Jumala Pojana kuulekas Jumala armastuse ja halastuse eeskujule,
mis Teda juhib, siseneb Ta täielikult meie, inimeste, maailma.
Ahvatlused, mida pakuti, on peened. Nagu kõik kiusatused, mille suhtes inimesed,
kes on muidu põhimõtteliselt vooruslikud, on haavatavad, peidetakse headuse või
kasulikkuse varju. Jeesuse vastus on ühene ja selge. “Kirjutatud on: inimene ei
ela üksnes leivast.””Kirjutatud on: Issandat, oma Jumalt, pead sina kummardama
ja ainult teda teenima.” “On öeldud: sina ei tohi Issandat, oma Jumalat,
proovile panna.” Jeesus lükkab tagasi sellise proovilepaneku. See, mida Ta
Jeruusalemmas kogeb, on tagasilükkamine, häbi ja alandus. Kuid Jumal tõesti
„tõstab Ta üles”: äratab Ta surnuist ja teeb „kõigile Isandaks”.
Mida see meie jaoks tähendab? Kui meid ootab mõni kiusatus, ärge öelge lihtsalt
“ei”, vaid vastake sellele nagu Jeesus, pühakirja väega. Võrrelgem oma kiusatusi
Tema kiusatustega ja otsigem Jumalikku tarkust palvest, pühakirjast ja
sakramentidest, et sellega toime tulla. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal.
Aamen.

Tuhkapäev

Lugemine prohvet Joeli raamatust:
Nii ütleb Issand: Pöörduge minu poole kõigest südamest, paastudes, nuttes ja
kurtes! Käristage lõhki oma süda, mitte oma riided, ja pöörduge Issanda, oma
Jumala poole, sest tema on armuline ja halastaja, kannatlik ja rikas heldusest,
ja tema kahetseb kurja! Kes teab, vahest ta pöördub ja kahetseb ja jätab teile
õnnistuse, nii et te saate tuua roaohvrit ja joogiohvrit Issandale, oma
Jumalale? Puhuge sarve Siionis, pühitsege paastupüha, kutsuge kokku Jumalat
teenima! Koguge rahvas, pühitsege kogudust, tooge kokku vanad, koguge lapsed ja
imikud, peigmees tulgu välja oma toast ja pruut oma kambrist! Eeskoja ja altari
vahel nutku preestrid, Issanda teenrid, ja öelgu: Säästa, Issand, oma rahvast,
ja ära anna oma pärandust teotuseks, paganaile pilgata! Miks peaks rahvaste seas
öeldama: “Kus on nüüd nende Jumal?” Siis Issand hoolitseb oma maa eest ja tunneb
oma rahvale kaasa. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halasta meie peale, Issand, sest me oleme pattu teinud!
Jumal, ole mulle armuline oma helduse pärast,
kustuta mu ülekohus oma halastuse pärast.
Pese mind hästi mu süüteost
ja tee mind puhtaks mu patust.
Sest ma tunnen oma kurje tegusid
mu patt on alati mu silme ees.
Sinu vastu ainuüksi olen ma pattu teinud,
tegusid, mis Sulle on vastumeelt.
Loo mulle, Jumal, puhas süda
ning anna mulle uus, kindel vaim.
Ära heida minda ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma püha Vaimu.
Anna mulle tagasi mu rõõm sinu lunastuse üle
ja kinnita mind oma tahte vaimuga.
Siis õpetan ma üleastujaile Sinu teed,
ja patused pöörduvad Su poole.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Halasta meie peale, Issand, sest me oleme pattu teinud!

Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast korintlastele
Vennad, me oleme meie nüüd sõnumitoojad Kristuse asemel, sest Jumal on see, kes
meie läbi manitseb. Ja nii me palume: laske end Jumalaga ära lepitada, sest tema
on Jeesuse, kes patust ei teadnud, lasknud meie eest patuks saada, et meie
saaksime tema kaudu osa Jumala õigusest. Olles Jeesuse kaastöölised me manitseme
teid, et te Jumala armu ilmaasjata vastu ei võtaks. Ta ütleb ju: “Ma võtan sind
kuulda armuajal ja aitan sind päästepäeval.” Vaata, nüüd on armuaeg! Vaata,
päästepäev on käes! See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Au ja kiitus Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Täna, kui Tema häält kuulete, ärge tehke kõvaks oma südant!
Au ja kiitus Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Hoidke end, et te oma vagasid tegusid ei tee inimeste
ees, et nemad teid vaataksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas! Kui
sa nüüd almuseid jagad, siis ära lase enese ees pasunat puhuda, nii nagu
silmakirjatsejad teevad sünagoogides ja tänavatel, et inimesed neid ülistaksid.
Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes! Sina aga, kui sa oma almust
jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb, et su almus
oleks varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle! Ja kui te
palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada
sünagoogides ja tänavanurkadel, et inimesed neid näeksid! Tõesti, ma ütlen
teile, neil on oma palk käes! Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse
ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb
varjatutki, tasub sulle! Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu
silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma
paastumist. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
Aga sina, kui sa paastud, siis võia oma pead ja pese oma nägu, et su paastumine
ei oleks näha inimestele, vaid su Isale, kes on salajas, ja sinu Isa, kes näeb
salajasse, tasub sulle!” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõikvõimas ja igavene Jumal, Kes ei vihka midagi, mida Sa oled teinud,
ja annad andeks kõigi kahetsejate patud:
palun loo ja uuenda meis kahetsevad südamed, et me vääriliselt oma pattudele
leinates ja oma viletsust tunnistades saaksime Sinult, halastuse Jumalalt,
täieliku andeksandmise ja halastuse;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 32; Ps 143; Js 58:1-12; Hb 12:1-14

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 102; Ps 130; Jn 4; Jn 3; Lk 15:10-32

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tänane evangeelium ei puuduta niivõrd vagadust, almust,
palvet ja paastumist, kuigi need on olulised: meie vajadus ja soov olla teiste poolt
nähtud, kiidetud ja tunnustatud; kiusatus väärtustada teiste hüvesid Jumala tasudest
kõrgemalt; ja viisid, kuidas me investeerime oma illusiooni sellest, mida teised
meist arvavad. See ei puuduta ainult vagaduse tavasid, vaid ka seda, kuidas me oma elu
elame. Küsimus on iseenda leidmises. Otsime iseennast selles, mida teised meist arvavad.
Otsime ennast väljaspool iseennast. Otsime ennast pigem teiste kui Jumala silmade läbi.
Oleme astunud väljapoole sellest varjatud ja salajasest kohast mis on meis igaühes,
kus Isa näeb ja tasub. Püha Augustinus ütleb seda nii: „Sina [Jumalast rääkides] olid
minu sees ja mina väljaspool iseennast ning ma otsisin sind sellest maailmast”
( Pihtimused X, 27).
Nii valusad kui meie elu kogemused ka poleks, on need täidetud armuga. See on võimalus
avastada, et see, kes me oleme Jumalas – ja mitte kellegi teise silmis, arvamustes,
kiitustes või tänudes – on see, kes me kõige tõelisemalt oleme. See on esimene samm meie
koduteel. Paast ei ole teekond halvast heasse ega patusest pühakuni. See on teekond
iseenda juurde tulemisel ja koju naasmisel. Seega peame olema ettevaatlikud, et need
asjad, millest me paastu ajal loobume, enda peale võtame või teeme, ei muutuks meie
paastuaja varanduseks, vaid olgu need meile vahendiks avastuse teel – Jumal on meiega.
Ärgem unustagem, et paastumise eesmärk on õpetada ja aidata meil anda oma süda Jumalale
ja üksteisele. Need ei ole vahendid Jumala heakskiidu, halastuse või armastuse
saavutamiseks. Meil ei ole tarvis paastuda millestki paastumise pärast, vaid iseenda
leidmiseks, et võiksime koos taevase Isaga oma teed Koju koos käija. Aidaku selles
meid Kõiheväeline Jumal ise. Aamen.

Algab paastuaeg. 40-päevane Jeesuse Kristuse kannatuse, surma ja ülestõusmise
mälestamise ettevalmistamise periood algab tuhkapäevaga.
Mis on tuhkapäev?
See tähistab 40. paastupäeva esimest päeva, umbes kuuenädalast perioodi (välja arvatud
pühapäevad ja kirikupühad), mis on pühendatud järelemõtlemisele, palvele ja paastule
ülestõusmispühadeks valmistumisel. See lõpeb Suure Neljapäevaga, Püha Nädala viienda
päevaga, mil tähistame armulaua sisseseadmist. Lisaks teatud reeglitele toidule ja
paastu kohta üldiselt, hoiduvad paljud kristlased (ja isegi mittekristlased) magustoitudest,
luksusest või materiaalsetest rõõmudest või teatud tegevustest ja harjumustest.
Kust tuleb tuhk?
Tuhk on saadud eelmisel palmipuudepühal kasutatud palmiokste põletamisest.
Palmipuudepüha tähistab Jeesuse saabumist Jeruusalemma, kui inimesed tervitasid Teda
palmiokstega. Tuhka segatakse tavaliselt püha õliga.
Mida tähistab tuhk?
Ristikujuline tuhk otsaesisel on patukahetsuse, leina ja surelikkuse sümbol. Sajandeid
tagasi puistasid osalejad endale tuhka ja kahetsesid palju avalikumalt, kuid see
praktika langes ära millalgi 8.-10. sajandil, enne kui arenes selliseks, nagu
ta tänapäeval on. Puuduvad konkreetsed reeglid selle kohta, kui kaua tuhka peaks
kandma, kuid enamik inimesi kannab neid päeva jooksul oma usu ja patukahetsuse
avalikuks väljenduseks.
Ole armuline, Issand, sest me oleme pattu teinud. Aamen.

Quinquagesima pühapäev

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Sõelumisel jääb prügi sõelale – nii tuntakse ka inimese vigu, kui selle üle
järele mõeldakse. Savinõusid proovitakse põletusahjus, aga inimest katsutakse
järele tema kõnest. Kuidas puu eest hoolitsetakse, see saab nähtavaks puu
viljast. Nõnda saavad sõna kaudu avalikuks ka inimese südame mõtted. Ära
räägi inimesest head enne, kui sa oled teda tema kõnest järele katsunud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Tänagem Issandat, sest see on hea ja õige!
Hea on Issandat kiita,
mängida Sinu nimele, oo Kõigekõrgem,
kuulutada hommikul Sinu heldusest
ja õhtul sinu truudusest.
Õige lokkab nagu palmipuu,
ta kasvab kõrgeks nagu Liibanoni seeder,
mis on istutatud Issanda kotta
need lokkavad meie Jumala õuedel.
Nad kannavad vilja ka vanadusepäevil,
on täis mahla ja värskust;
nad kuulutavad, et Issand on õiglane
minu kalju, kelles ei ole ülekohut.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tänagem Issandat, sest see on hea ja õige!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Kui kaduv peab riietuma kadumatusega ja surelik surematusega, siis saab tõeks
kirjasõna: “Võit on surma ära neelanud. Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on
sinu astel?” Aga surma astel on patt ning patt saab oma väe Seadusest. Ometi
Jumal olgu tänatud, sest tema annab meile võidu Jeesuse Kristuse läbi. Niisiis,
mu armsad vennad, olge kindlad ja vankumatud; olge virgad kui te Issandale
tööd teete ja mõistke, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, Sinu sõnades on Vaim ja elu.
Sinul on igavese elu Sõnad!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal rääkis Jeesus rahvale tähendamissõna: “Kas suudab siis pime juhtida pimedat?
Eks kuku nad mõlemad auku! Õpilane ei ole ülem oma õpetajast, vaid see, kes on kõik
selgeks õppinud, saab oma õpetajaga samaväärseks. Aga miks tahad sa näha pindu oma
venna silmas, kuid palki oma silmas ei pane tähele. Ning kuidas võid sa oma vennale
öelda: vend, lase ma tõmban välja pinnu sinu silmast, kui sa palki oma silmas ei näe?
Sa silmakirjatseja! Tõmba kõigepealt palk oma silmast välja, siis näed pindu välja
tõmmata oma venna silmast. Ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega halba puud,
mis kannaks head vilja, sest iga puud tuntakse tema viljast. Viigimarju ei nopita ju
kibuvitstest ega viinamarjakobaraid ohakaist. Heast inimesest lähtub hea, sest headus
on tema südames. Kurjast inimesest lähtub kuri, sest kurjus on tema südames ja millega
süda on täidetud, sellest räägib suu. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Jumal, Kes enne oma ainusündinud Poja kannatust ilmutasid oma au pühal mäel:
palun anna meile, et me usus näeme Tema näo sära, et saaksime oma risti kanda
ja saaksime Tema sarnaseks auhiilguses;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 103; Trk 7:7-14; Jh 15:1-17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 119:33-48; 3Ms 19:1-2,9-18 ; 1Jh 4

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tänane, ehk viimane pühapäev enne paastu juhatab meid otse
tuhkapäevast algavasse pöördumise ja enese uuendamise aega. Esimesest lugemiset kuuldud
Siiraki tarkuseraamatu autor Ben Sira oli teisel sajandil enne Kristust populaarne filosoof.
Tema kirjutise eesmärk ei olnud luua kindlat mõttesüsteemi ega ümber jutustada
pühakirjatraditsioone, vaid pigem ühtlustada ja sünteesida seda, mida traditsioon oli talle
pärandina andnud. Oluline mõttekäik tänasest esimesest lugemisest on: kui kritiseerite teisi,
paljastate sageli omaenese vead. Ben Sira soovitab meil hoiduda inimeste üle hinnanguid
andmast seni, kuni kuuleme, mida neil öelda on. Kui oletada, et meie sõnad pärinevad meie
sisemisest olemusest, näeme ja kuuleme sageli seda mis peegeldab meie arusaamu, õnnestumisi,
aga ka vigu. See põhimõte näitab, et inimesed märkavad ja kiidavad teistes seda, mida nad
oma elus hindavad või kardavad. Teine lugemine toob meieni usus kindlaksjäämise vajaduse.
Vähemalt sunnib see meid mõtlema sellele, mida me ülestõusmise ja igavese elu kohta usume.
See viib meid sügavamale lihavõtte jänkude ja värvitud munade ideest, kutsub meid mõtlema
tõelisele muutumisele, mis meid ees ootab ülestõusmises. Apostel Paulus võtab ettekujutust
surmast kui karistusest ja pöörab selle ümber, et mõnitada surma ennast. Assisi Franciscus
astus sammu edasi, sest ta uskus, et keegi ega ükski asi pole meie vaenlane, vaid kõik on
meile heategijad, kui neid nähakse Jumala valguses. Seega võis Franciscus surma tervitada
õena, kes viib ta tundmatusse, mis on parem, kui oskame ette kujutada. Meie enda kogemused
armastuses on osa „juba” igavesest elust Kristuses. Me teame armastuse eluandvat jõudu ja
oleme selle läbi muutunud. Samal ajal on see, mida me praegu teame, vaid eelmaitse taevase
rõõmu rohkusest. Apostel Paulus, kutsub meid olema kindlad, alati pühendunud siin maailmas
armutööle ja tegema kõike usus, et kuigi me ei suuda alati mõista, kuidas ja miks seda teha,
ei lähe meie pühendumus ja pingutused tühja. Tänast evangeeliumilõiku kommenteerids ütleb
jesuiidist pühakirjauurija Silvano Fausti meile, et Jeesuse ütlused, mida täna kuulsime,
selgitavad Jeesuse käsku Luuka 6:36: „Olge armulised, nagu [ka] teie Isa on armuline.”
Kui selle kaudu seda lõiku mõista, tekib meil küsimus, millisest pimedusest Jeesus räägib.
Fausti viitab sellele, et pimedad teejuhid, kellele Jeesus viitab, on juhid, kes ei tea oma
halastusvajadust, kes pole halastust kogenud ega saa seetõttu halastavalt käituda. EV idee
on siin seotud sellega, et jüngrid õpivad meistrilt, et saada aeglaselt õpetaja sarnaseks.
See paneb meid vaatama halastusele, millega Jeesus kutsus inimesi sidumata neid nende patuga.
Ainsad inimesed, keda Jeesus kunagi hukka mõistis, olid need, kes otsustasid tema kutset
eirata ja keeldusid tunnistamast oma vajadust pöördumise ja kasvamise järele. (Jh 9:41)
Inimene, kellel on palk silmas, ei näe teist selgelt; ainult inimesel, kes vaatab teist
kaastundlikult, on see, mis on vajalik, et aidata teisel kasvada. Pimedad teejuhid, kelle
eest Jeesus meid hoiatab, on need, kes arvavad, et näevad selgelt. Inimesed, kes tunnistavad
oma piiratud nägemust ja vähest arusaamist Jumala teedest, on need, keda me saame usaldada,
nemad juhatavad meid saladuste poole, mida Jumal tahab meile ilmutada. Mida see kõik
meie jaoks tähendab? Tänased lugemised tuletavad meile meelde, et me ei peaks kulutama oma
aega teiste vigade otsimisest, vaid tunnetama enda vajadust halastuses ja armus üha uuesti
otsida Jumala ligiolu. Näeme vajadust saada osa pihisakramendist ning Kiriku osadusest
vaimseks kasvuks alandliku meelega. Algaval paastuajal vaadelgem millist vilja kanname ja
tunnistagem üha jätkuva pöördumise vajadust oma elus. Aidaku selles meid kõigeväeline
Jumal. Aamen.

Sexagesima pühapäev

Lugemine esimesest Saamueli raamatust:
Neil päevil läks Saul koos kolmetuhande valitud mehega Siifi
kõrbesse Taavetit otsima. Aga öösel tulid Taavet ja Abisai Sauli
laagrisse, ja vaata, Saul magas laagri keskel. Tema oda seisis
püstilööduna ta peatsis; tema väepealik Abner ja rahvas magasid
tema ümber. Ning Abisai ütles Taavetile: “Täna on Jumal su
vaenlase sinu kätte andnud. Luba nüüd, et ma löön ta odaga maa
külge – üheainsa löögiga, teist pole tema jaoks tarvis”. Aga
Taavet vastas talle: “Ära tapa teda, sest kes võiks panna oma käe
Jumala salvitu külge ja jääda karistuseta.” Ning Taavet võttis oda
ja veekruusi Sauli peatsist ja nad läksid oma teed. Keegi ei
näinud seda, keegi ei pannud tähele ega ärganud, vaid nad kõik
magasid, sest Issand oli lasknud raskel unel langeda nende üle.
Siis läks Taavet üle oru teise nõlva ja seisis mäetipus, nii et ta
oli laagrist juba kaugel. Ja ta hüüdis rahvast ja Abnerit, Neeri
poega, ning ütles: “Vaata, siin on kuninga oda, tulgu nüüd üks
sõjasulastest sellele järele. Issand aga tasub igaühele tema
õigluse ja truuduse eest. Sest Issand andis sind täna minu kätte,
kuid mina ei tahtnud panna oma kätt Issanda salvitu külge”.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on armuline ja halastaja!
Kiida, mu hing, Issandat
ja kõik mis minu sees on, tema püha nime.
Kiida, mu hing, Issandat,
ja ära unusta kõiki tema heategusid.
Tema annab sulle andeks kogu su ülekohtu,
teeb sind terveks kõikidest haigustest.
Ta päästab sinu elu hukatusest,
kroonib sind helduse ja halastusega.
Issand on halastaja ja armuline,
kannatlik ja rikas heldusest.
Tema ei tee meile meie pattude järgi
ega tasu meile kätte meie ülekohut mööda.
Nii kaugel kui koit on loojangust,
nii kaugele viib ta meist meie patud.
Otsekui isa halastab oma laste peale,
nõnda halastab Issand kõikide peale, kes teda kardavad.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on armuline ja halastaja!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, Aadam, esimene inimene, sai elavaks hingeks; viimne Aadam
aga elavakstegevaks vaimuks. Kuid esimesena ei tule vaimne, vaid
maine. Esimene inimene sai maamullast võetud ja oli põrm. Teine
inimene on taevast. Kui esimene inimene oli maine, siis
samasugused on ka tema järeltulijad. Aga kui teine inimene on
taevast, siis samasugused on ka taevalised. Ja nõnda nagu me oleme
olnud maised, nii saame meiegi taevalisteks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Räägi, Issand, sest sinu sulane kuulab.
Sinul on igavese elu sõnad!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus õpetas: „Teile, kes te mind kuulete, ütlen mina: armastage oma vaenlasi,
tehke head neile, kes teid vihkavad; õnnistage neid, kes teid ära neavad,
palvetage nende eest, kes teile liiga teevad! Sellele, kes sind vastu põske
lööb, paku ka teine; sellele, kes su mantli ära võtab, ära keela ka kuube. Anna
igaühele, kes sinu käest palub, ja selle käest, kes sinu oma ära võtab, ära
küsi tagasi: mis te tahate, et inimesed teile teeksid, seda tehke neile – sest
kui te armastate ainult neid, kes teid armastavad, mis tänu te selle eest
ootate? Patusedki armastavad neid, kes neid armastavad. Või kui te oma
heategijatele head teete, mis tänu te selle eest ootate? Seda teevad ju ka
patused. Või kui te laenate neile, kelle käest te loodate tagasi saada, mis
tänu te selle eest ootate? Patusedki laenavad patustele, et samapalju tagasi
saada. Teie aga: armastage oma vaenlasi! Tehke head ja laenake mitte midagi
vastu lootmata – siis on teie palk suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest
Tema on helde ka tänamatute ja kurjade vastu! Olge armulised, nii nagu teie
Isa on armuline! Ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle kohut! Ärge
mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka! Andke andeks, siis antakse ka
teile andeks! Andke, siis antakse ka teile. Hea, tuubitud, raputatud, kuhjaga
täis mõõt antakse teile rüppe, sest sellesama mõõduga, millega teie mõõdate,
sellega mõõdetakse ka teile. ”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Issand, Kes Sa oled meile õpetanud, et kõik meie teod ilma armastuseta pole
midagi väärt: palun, saada oma Püha Vaim ja vala meie südamesse armastus,
kõige suurepärasem kingitus, rahu ja kõigi vooruste side, ilma milleta igaüks,
kes elab, loetakse surnuks Sinu ees. Anna seda oma ainusündinud
Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja
Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 71; Js 50:4-10; 2Kr 12:1-12

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 147; Kg 11:1-6; Jh 4:31-38

Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tänased lugemised toovad meile andeksandmise
raske teema. See on teema, mida me sageli kuuleme, kuid kas elame seda tõeks
siira südamega? Kuulsime Jeesust jutlustamas tänases Luuka evangeeliumis,
ja võime küsida, kellele ta need sõnad suunab: “Teile, kes te mind kuulete, ütlen
mina.” On selge, et meie kristlik ühiskond on selle evangeeliumi ideaali täielikust
elluviimisest veel väga kaugel. Kuid kuidas saame väita, et oleme tõelised
kristlased, kui me ei andesta? Käsk on: “Olge armulised, nii nagu teie Isa on
armuline!”, “Andke andeks ja teile antakse andeks!”. See tähendab,
et kui me keeldume andestamast, suletakse halastuse uks meie ees. Vahel tahaksime
eeldada, et oleme õiged ega vaja andestust. Kuid tänase psalmi vastulause: “Issand
on armuline ja halastaja!”, paneb meid mõistma, et Jumal on nii halastav, et ta ei
käitu meiega meie tegude järgi. Psalmikirjutaja kirjutab:”Kui sina, Issand, peaksid
meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks? Kuid sinu käes on andeksand, et
sind kardetaks.”(Ps 130:3-4). Jumal kohtleb meid lahkuse ja halastusega ning
kutsub üles meid kohtlema teisi samasuguse lahkuse ja halastusega. Ta teab, et
suhted on täis üleastumisi ja seetõttu ei saa me ilma andestuseta elada mitte
kunagi rahus. Esimesest lugemisest kuulsime kuidas Taavet näitas üles halastust
ja kaastunnet kahel väga olulisel viisil: ta keeldus tõstmast kätt kuningas Sauli
vastu, kuna ta oli Jumala võitud; see näitab sügavat armastust ja austust Jumala
vastu. Teiseks, kuna Jumal on ainus, kes võib mõista kohut, annab tasu ja karistab,
Taavet ütles: “Issand aga tasub igaühele tema õigluse ja truuduse eest.”
Sageli me ei tunneta endal olevat vaenlasi klassikalises mõttes, kellele soovida
head. Võiksime mõtelda ka teise põse ette keeramisest. Kas peaksime olema just
sellised, kes ei või oma seisukohtade eest seista. Pühakiri ei ütle nõnda.
Sageli on meile vaja justkui vaenlast. Küll teisiti mõtlevat kristlast, küll
valitsust, eriti olukorras kus Kirikult nõutakse “õiget poliitilist arusaama”
või nn. vihakõneseadusega kirjutatake ette millistest väärtustest ei tohi kõnelda,
küll inimest kes on elus eksinud ja kindlasti ka oma naabrit kelle elu eesmärk pole
meie heaolust hoolimine.
Meil on oluline tähele panna, et kõik sellised vastuolud tekivad meie enda egole
pai tegemisest – meie pole ju sellised. See tähendab oma südames kohtumõistmist.
Jeesus ütles tänases EV-s meile: Ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle
kohut! Mida see kõik siis tähendab meie jaoks? Kristlaseks olemine tähendab uuesti
sündimist. See on tänase teise lugemise sisu. Ilma Kristuses uuesti sündimata elaksime
edasi lihas mõtlemise tasandil. Ainult need, kes elavad avatuna Jumala armule,
saavad elada tõeliselt kristlastena. Kristlaseks olemine ei tähenda tänapäeval
pelgalt Kirikus käimist, vaid sinu ja minu otsust elada teisiti, elada Jumala väärtuste
järgi, mida õpetavad meile apostlid ja pühakud. Selle järgi kuidas püha Kirik
õpetab meid elama. See on julge otsus armastada, andestada ja õnnistada isegi
neid, kes meid erilise armastusega vastu ei võta. Kindlasti vajame sellise elu
elamiseks Jumala armu ja tuge. Ainult Tema läbi on selline eluviis võimalik.
Tule Püha Vaim, saada meid igal hetkel, et suudaksime armastada ja andestada,
olla armulised, nagu meie taevane Isa on armuline! Aamen.