Kuningriigiaja XXXIII pühapäev c aastal
Lugemine prohvet Malaakia raamatust:
Vaata, tuleb päev, mis on nagu lõõmav ahi, ja kõik ülbed ja
ülekohtutegijad süttivad nagu kõrred. Ja see päev, mis tuleb,
põletab nad ära, ütleb vägede Issand. Ja neist ei jää järele ei
juurt ega oksa. Aga teile, kes te mu nime kardate, koidab õigluse
päike. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand mõistab kohut rahvaile õigluses!
Mängige Issandale kandle,
kandle ja laulude häälega!
Trompetite ja pasunate häälega
hõisake kuningas Issanda ees!
Kohisegu meri ja mis seda täidab,
maailm ja kõik, kes seal elavad!
Jõed plaksutagu käsi,
mäed hõisaku üheskoos Issanda ees!
Sest ta tuleb mõistma kohut ilmamaale;
ta mõistab kohut maailmale õiguses
ja rahvaile õigluses.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand mõistab kohut rahvaile õigluses!
Teine lugemine püha apostel Pauluse teisest kirjast tessalooniklastele:
Vennad, te teate ju, milles peaksite meist eeskuju võtma, sest me
ei ole elanud teie juures laiska elu, ega ole kellegi juures
muiduleiba söönud, vaid me oleme rasket vaeva näinud ja tööd
teinud nii päeval kui öösel, et mitte kellelegi teie seast
koormaks olla. Ometi mitte sellepärast, et meil poleks selleks
õigust, vaid selleks, et anda teile head eeskuju. Sest ka siis,
kui me olime teie juures, panime teile südamele selle käsu: kes ei
taha tööd teha, see ärgu ka söögu. Aga nüüd me oleme kuulnud, et
mõned teie seast logelevad ega tööta, vaid raiskavad aega
tühistele asjadele. Neid käsime ja manitseme Issandas Jeesuses
Kristuses, et nad oleksid rahul oma tööga ja sööksid omaenese
leiba. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Vaadake ja tõstke oma silmad,
sest teie lunastus on tulemas!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus kuulis inimesi uhkustavat selle üle, et nende tempel on
kaunite kivide ja kingitustega ehitud, siis ta ütles: “Päevad
tulevad, mil sellest kõigest, mida te näete, ei jää kivi kivi
peale. Kõik saab maatasa tehtud!” Aga nemad küsisid temalt:
“Õpetaja, millal see sünnib, ja millisest märgist me ära tunneme,
et see on algamas?” Jeesus vastas: “Vaadake ette, et teid keegi
eksiteele ei ahvatleks, sest paljud tulevad ja ütlevad minu nimel:
“See olen mina” või “Aeg on käes.” Ärge käige nende järel, ja kui
te kuulete sõdadest ja mässudest, siis ärge olge hirmul – kõik see
peab sündima enne, kuid lõpp ei ole veel käes.”
Siis ta ütles neile: “Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik
kuningriigi vastu. Mitmel pool on suuri maavärisemisi ning mõnel
pool jälle näljahäda ja katk. Sünnib veel hirmsamaidki asju, ja
taeval on näha suuri tunnustähti. Aga enne kõike panevad nad oma
käed teie külge ja kiusavad teid taga, mõistavad teid süüdi
sünagoogides ja kohtutes ning heidavad teid vanglatesse. Ja teid
veetakse kuningate ja maavalitsejate ette minu nime pärast. Siis
on teil võimalus tunnistada. Jätke meelde, et te enneaegu ei
muretseks, mida enda kaitseks kosta, sest mina ise annan teile
sõnad ja tarkuse, nii et keegi teie vastastest ei saa teile vastu
seista ja end võitjaks tunnistada. Aga teie vanemad ja vennad,
sugulased ja sõbrad reedavad teid, ja lasevad mõned teie seast
surmata. Ning teid kõiki põlatakse minu nime pärast. Kuid
juuksekarvgi teie peast ei saa hukka! Pidage vastu, ja te võidate
enestele oma hinged.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Lk 21,5-19
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõrgeks kiidetud Issand, Kes Sa oled lasknud kogu pühakirja meie
õppimiseks kirja panna: palun anna meile, et me võiksime seda
sel viisil kuulata, lugeda, tähele panna, õppida ja sisemiselt
vastu võtta; et me kannatlikkuse ja Sinu püha Sõna lohutuse läbi
võiksime omaks võtta ja alati kinni hoida õndsast igavese elu
lootusest, mille sa oled meile andnud meie Päästjas Jeesuses
Kristuses, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks
Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 93; Ps 98; Js 66:1-2,10,12-16,18-23; 2Ts 1
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 76; Ps 96; 2Esdras 8:63-9:13; 2Pt 3:1-14,17-18
2.Esdras (4.Esdras) 8:63 – 9:13
Aga sa ei saa korjata ei vilja ega viinamarja, sest sa oled põlanud
Minu Seadust ja käitunud valelikult Minu lepingutega. Tema vastas
mulle, öeldes: “Mõõda hoolega oma mõistuses ja kui sa näed, et on
sündinud mõned ettekuulutatud märkidest, siis sa mõistad, et see on
just see aeg, mil Kõigekõrgem hakkab vaatama maailma, mille Ta on
loonud. Seepärast, kui maailmas ilmneb meelemuutust, paljude inimeste
ülestõus, sõjad rahvaste vahel, rahvamässud, aastaaegade muutumine,
tule puudujääk ja vee vähenemine: siis sa mõistad, et kõik need asjad
on Kõigekõrgema poolt algusest peale seatud. Inimene, kes suudab kõik
need asjad üle elada ja jõuab Minu pääste ajani, jääb ellu, sest ta
on näinud Minu märke. Ja seepärast, ära karda, vaid pea kinni sellest,
mida sa oled kuulnud endiste aegade kohta. Sest vaata, tuleb aeg, mil
Ma hakkan lähenema, et päästa need, kes on vastu pidanud. Kuid selle
maailma teed tehakse siledaks, ja pääste varjatakse maailma elanike
eest. Paljud inimesed on suures hirmus ja värisemises, sest nad on
hüljanud Minu teed ja põlanud Minu lepinguid. Kuid paljud jäävad
meeleheitlikuks, sest nad on põlanud Kõigekõrgema Seadust. Sest just
nagu inimene ei tohi ületada merd paadiga ilma kahjustusteta ja jõuda
ohutusse sadamasse, nii saavad need, kes elavad maa peal, päästetud
vaid vaeva ja Kõigekõrgema poole eestpalve kaudu.”
Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tuleval pühapäeval, kui Jumal tahab
ja lubab, tähistame Kristus-Kuninga suurpüha, ühtlasi on see ka
liturgilise aasta 34. ja viimane pühapäev. Sellel ajal kutsub meid
püha Kirik vaatama kaugemale sellest mida õhtuks süüa teha, või
kas lastel riided valmis homseks koolipäevaks. Me tunneme ennast
kindlamini kui oleme ennast, kas või näiliselt, kindlustanud mingite
asjade pärast, maksnud üüri ja autole vahetanud talverehvid jne.
Nõnda samuti, nagu üritame muuta turvalisemaks maist elu, peaksime
ka oma hinge eest hoolt kandma. Kristlased elavad ju kahes maailmas
korraga. Maises ja vaimses. Tänases Missa lugemistes ja ka lugemistes
õhtupalvuse ajal, on toodud palju märke nn. maailmalõpu kohta.
Kuuleme paar korda aastas mõne ennast prohvetiks kutsuja suust, et
kohe on lõpp. Ometi elame veel selles maailmas, hoides hinges lootust
taevasest kodumaast. Tänases Luuka evangeeliumi lõigus leiame Jeesuse
Jeruusalemma templist. See hetk on tema avaliku elu lõpu lähedal.
Mõned tema ümber olevad inimesed olid aukartuses templi ilust ja
palverändurite toodud ohvriandide rohkusest. Tempel oli tolle aja
üks maailma muljetavaldavamaid ehitisi. Tegelikult polnud see tohutu
ehitis veel päris valmis, kui Jeesus seal viibis. Enamiku juutide jaoks
oli see paik, mis oli loodud igaveseks püsima (just nagu meie tunneme
millegipärast, et kirikuhooned oleksid igavesed). See oli nii-öelda
juudi usu „hing“. Jeesuse ütlus templi kohta pidi tunduma kohutav,
isegi nagu jumalateotus kuulajaile. Jeesusel oli muidugi täiesti õigus.
Juutide mässu tagajärjel roomlaste vastu piirati Jeruusalemma sisse
ning linn ja tempel hävitati pea täielikult. Kõige püham paik, mis oli
nii püha, et sinna tohtis siseneda ainult ülempreester kord aastas,
rüüstati ja pühad riistad viidi saagina minema. Ja paljudele juutidele,
sealhulgas kristlusse pöördunud juutidele, pidi see tunduma maailmalõpuna.
Aga seni kuni läheb kõik täide, pangem tähele ja elagem tõeks ap.Pauluse
õpetust tänasest teisest lugemisest. Paulus kutsub omaenda eeskuju
abil kõiki kogukonna liikmeid üles töötama ja oma panust andma ning
mitte elama „vastutustundetult“, olles kellelegi koormaks. Dr Martin
Lutherile omistatud üks tuntumaid tsitaate on: “Kui ma teaksin, et homme
on maailma lõpp, istutaksin ma täna veel õunapuu.” (tõlge vabas vormis).*
Dr Matin Luther seda tõenäoliselt ei öelnud, kuid see on saanud võimsaks
sümboliks, mis edastab vaimu ja hoiaku, mida tema teoloogia väärtustas:
usk annab meile põhjuse elada ja tegutseda vastutustundlikult igal päeval,
hoolimata lõpuaja ebakindlusest. Mida see meie jaoks tähendab?
Ühelt poolt peame tähelepanelikult kuulama Jeesuse hoiatusi. Asjadel tuleb
lõpp, isegi neil asjadel, mis meie arvates peaksid kestma igavesti. Teisest
küljest ei tohiks me paanikasse sattuda, nähes lõpu märke isegi suurte
läbikatsumiste korral. Peame tähele panema, et kristliku elu elamine
ei tähenda evangeeliumi sobitamist meie valitud elustiili ja valitud tulevikku.
Meil võib olla õnn elada täna ühiskonnas, mis on vaba sõdadest, etnilistest
konfliktidest, näljahädast ja suurtest loodusõnnetustest ning suhteliselt
vaba usulisest tagakiusamisest. Siiski on veel üks lõpp, millega me kõik
peame silmitsi seisma ja mis on väljaspool meie kontrolli – meie ihulise
elu lõpp siin maa peal. On ainult üks tõhus viis valmistuda: elada iga päev
Jeesuse seltsis. Me ei saa kindlustada igavest õndsust, vaid elada täielikult
Jumalaga ja Jumala jaoks igal päeval ja igal hetkel. Me saame palves leida
aega Jumalale, saame pühakirjal ja traditsioonil lubada end juhtida ja
elada nõnda, nagu igas inimeses kohtaksime osa Kristusest. Juhatagu selles
meid kõigeväeline Kolmainu Jumal. Aamen.
*Teoloogid ja Lutheri-uurijad on üksmeelel, et see on tõenäoliselt apokrüüfne
ütlus, mis tekkis palju sajandeid hiljem.
Selle tsitaadi varaseim teadaolev kirjalik allikas pärineb alles 1944. aastast
ehk Teise maailmasõja ajast. Seda kasutas Saksa pastor ja Tunnistus Kiriku
liige Karl Lotz, kes omistas selle Lutherile.