HINGEDEPÄEV (KÕIKIDE LAHKUNUTE MÄLESTUSPÄEV)
Lugemine Iiobi raamatust:
Siis rääkis Iiob ja ütles: „Oh kui keegi
paneks mu sõnad ometi kirja, raiuks nad kivitahvlile, uuristaks nad
kaljusse rauast krihvli ja tinaga igaveseks ajaks! Sest ma tean, et
mu Kaitseja elab, ja tema tõuseb viimati põrmu peale seisma, ning
kui ma olen üles äratatud, viib tema mu enese juurde ja omaenese
ihust saan ma näha Jumalat. Tema, keda ma näha saan, on minu poolt,
ma ei vaata mitte mõne võõra poole.”See on Jumala sõna. Tänu olgu
Jumalale!
Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaks ma kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaks ma värisema?
Ühte asja palun ma Issanda käest,
ainult seda ma nõuan:
elada Issanda kojas kõik elupäevad,
näha Issanda headust ja mõtiskleda tema templis.
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan,
ole mulle armuline ja võta mind kuulda!
Mu süda mõtleb sinu sõnale: „Otsige minu palet!”
Sinu palet Issand, tahan ma otsida.
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev,
sinu süda olgu kindel!
Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad: lootus ei jäta hätta, sest Jumala armastus on välja valatud meie
südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud. Seatud ajal – juba siis,
kui me alles väetid olime – läks Kristus surma nende eest, kes olid
Jumalast ilma. Vaevalt, et keegi läheb surma isegi õige inimese eest,
ehkki ta mõne hea inimese eest võibolla julgeks, ent Jumal näitas oma
armastust meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest siis, kui me
olime alles patused. Seda kindlamini päästab Tema meid kohtu käest nüüd,
kus me oleme saanud õigeks Tema vere läbi – sest kui me juba kui vaenlased
saime lepituse Jumalaga Tema Poja surma läbi, kui palju kindlamini
päästetakse meid Tema elu läbi nüüd, kus me oleme juba lepitatud. Rohkemgi
veel: me koguni kiitleme Jumalaga meie Issanda Jeesuse Kristuse pärast,
kelle läbi me oleme juba nüüd lepituse kätte saanud.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kõik, keda Isa mulle annab, tulevad minu juurde
ja mina äratan nad üles viimsel päeval!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus rääkis rahvale: „Igaüks, kelle Isa mulle annab, tuleb minu juurde,
ning kedagi, kes minu juurde tuleb, ei aja mina välja. Ma ei ole ju taevast
alla tulnud oma tahtmist tegema, vaid Tema tahtmist, kes minu on saatnud.
Aga Tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see, et ma ei kaotaks midagi
sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel päeval.
See ongi minu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning usub temasse,
oleks igavene elu, ja viimsel päeval äratan mina ta üles.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 6:37-40
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: lilla
Oh Jumal, kõigi usklike Looja ja Lunastaja: anna lahkunutele usklikele
oma Poja uurimatuid õnnistusi, et nad tema ilmumispäeval saaksid ilmsiks
sinu lastena Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda, läbi, Kes elab
ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti.
Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 116; Trk 3:1-9; Jh 5:24-27
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 23; 1Jh 3:1-2; Jh 14:1-6
Armsad vennad ja õed Issandas. Täna tähistab püha Kirik hingedepäeva, päeva
mis järgneb alati kõikide pühakute ehk pühade ehk kõikide usus lahkunute
päevale. Hingedepäev on päev, mil me mälestame ja palvetame kõigi surnute
eest: meie pere ja sõprade ning eriti nende eest, kellel pole kedagi, kes
nende eest palvetaks. See on ka päev, mil peame meeles omaenda surelikkust –
et oleme selles elus palverännakul – teel järgmisse – igavesse ellu.
Tänane evangeelium tuletab otseselt meelde, et Jumal Isa on usaldanud meid
oma Poja hoolde. Ja Poja ülesanne on töötada meie päästmise nimel, et Ta ei
kaotaks kedagi, kelle Isa on Talle andnud. Hingedepäev keskendub lahkunute
mälestamisele ja nende eest palvetamisele, kuid tänasel missal ei laulda
Gloriat ja kantakse lillat. See osutab päeva iseloomule, kuna me mälestame
kõiki lahkunuid, olgu nad meile teada või mitte, kes ei pruugi veel kogeda
õndsa nägemuse täiust Jumala trooni ees. Teine viis tänase päeva rõhuasetuse
väljendamiseks on see, et me palvetame erilisel viisil lahkunute eest.
Surnute eest palvetamise komme, mida me eriti hingedepäeval teeme, on iidne
ja seda mainitakse Vanas Testamendis. Teises Makkabeide raamatus, kus loeme:
„Seepärast Juudas Makkabeus lepitas surnuid, et nad oma patust pääseksid”
(2Mak 12:46). Kirikul on algusest peale olnud eriline rõhuasetus surnute
mälestuse austamiseks, tuues nende eest palveid ja meenutades missadel,
eriti hingedepäeval, aga ka igal missal, mida pühitsetakse. Parim näide
varakristlikust kirikust, alates teisest sajandist, surnute austamisest ja
nende eest palvetamisest on Rooma katakombid, kuhu maeti kristlasi, eriti
usu eest süüdi mõistetud märtreid. Kirikuisa, püha Johannes Chrysostomos,
kirjutas neljandal sajandil ühes oma jutlustes: „Aidakem ja mälestagem surnuid.
Kui Iiobi pojad puhastati oma isa ohvri läbi [vt Ii 1:5], miks peaksime me
siis kahtlema, et kas meie palve surnute eest neile lohutust pakub?…”
Tänane evangeelium keskendub inimkonna ajaloo kõige olulisemale sündmusele,
nimelt meie Issanda Jeesuse Kristuse surmale ja ülestõusmisele. Kui me
ühendame oma elu Jeesuse surma ja ülestõusmisega, vaatleme surma kui sammu
Jeesuse poole ning sisenemist igavesse ellu, see tähendab, et surmaga elu
muutub, mitte ei lõpe. Mida see meie jaoks tähendab? Mälestagem ja palvetagem
oma armsate lahkunute ja nende eest, kellel pole kedagi, kes neid mäletaks
või nende eest palvetaks. Hoidkem oma surma silme ees, meenutades, kui
ajutine see maine elu on, ja pöörakem oma südamed uuendatud tagasi Tema poole,
Kes meid on loonud ja andis end meie eest, et me võiksime olla ühendatud
Tema igavese armastusega nüüd kui ka tulevases elus. Nende üle, kes armastavad
ja elavad meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse nimes, pole surmal enam
võimu. Me ei pea seda kartma Jumala Poja võidu ja ülestõusmise tõttu. Puhkagu
Jumala halastuse läbi lahkunud hinged rahus ja elagem oma elu koos
Kristusega nii, et võiksime ühineda lahkunute ustavatega taevasel pidusöögil.
Aamen.