Kuningriigiaja XXIX pühapäev
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand oma salvitule Küürosele, kelle paremast käest ma olen kinni
haaranud, et alistada tema ees rahvad ja teha relvituks kuningad; avada temale
kõik uksed, nii et ükski neist ei jääks tema ees suletuks: “Oma sulase Jaakobi
ja oma äravalitu Iisraeli pärast ma kutsusin sind nimepidi ja andsin sulle
aunime, ilma et sa oleksid mind tundnud. Mina olen Issand ja kedagi teist ei
ole, ei ole ühtki Jumalat peale minu. Mina vöötasin sind, ehkki sa mind ei
tundnud, et oleks teada hommikumaalt kuni õhtumaani, et ei ole teist peale minu,
mina olen Issand ja kedagi teist ei ole!”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Tunnistagem Issanda au ja väge!
Laulge Issandale uus laul!
Laulge Issandale, kogu maailm!
Kuulutage rahvaste seas tema kirkusest,
kõikidele rahvastele tema imetegudest.
Tõesti, Issand on suur ja kõrgeks kiidetav,
tema on kardetavam kõikidest jumalatest.
Sest kõik rahvaste jumalad ei ole jumalad,
kuid Issand on teinud taeva ja maa.
Tunnistage Issandat, kõik rahvahõimud,
tunnistage Issanda au ja väge.
Tunnistage Issanda nime kirkust,
tooge ande tema õuedele.
Kummardage Issandat pühas ehtes,
tema palge ees värisegu kõik maailm.
Kuulutage rahvastele: Issand on kuningas,
Tema mõistab rahvaile kohut õiguse järgi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tunnistagem Issanda au ja väge!
Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele:
Paulus, Silvanus ja Timoteus – tessalooniklaste kogudusele Jumalas, meie Isas ja
Issandas Jeesuses Kristuses: Armu teile ja rahu! Vennad, me täname Jumalat teie
eest, nii sageli kui me palves teie peale mõtleme. Ja peame aina meeles, kuidas
usk teid on õhutanud tegudele ja armastus sundinud nägema vaeva, ning et teie
olete pannud oma lootuse Issanda peale. Me teame, et teie, Jumalale armsad
vennad, olete äravalitud, sest kui me kuulutasime teie juures evangeeliumi, siis
mitte tühja sõnaga, vaid täie kindlusega väes ja Pühas Vaimus.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Andke keisrile, mis temale kuulub,
Ja Jumalale see, mis on Jumala oma!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Sel ajal pidasid variserid nõu, kuidas saaksid nemad Jeesust tema sõnadest lõksu
püüda. Ja nad läkitasid tema juurde oma jüngreid, ühes Heroodese
poolehoidjatega, et need ütleks: “Õpetaja, me teame, et sa räägid tõtt ja õpetad
Jumala teed tões, ega sõltu kellestki, sest sina ei vaata inimese peale. Ütle
nüüd meile, mida arvad sina: kas keisrile tuleb maksu maksta või ei?” Aga Jeesus
nägi läbi nende kurja kavatsuse ning ütles: “Teie silmakirjatsejad! Miks te mind
kiusate? Näidake mulle seda raha, millega te maksu maksate!” Ja nemad andsid
tema kätte teenari. Jeesus küsis: “Kelle pilt ja nimi sellel on?” Ja nemad
vastasid: “Keisri.” Aga tema ütles neile: “Andke siis keisrile, mis temale
kuulub, ja Jumalale see, mis on Jumala oma.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Kõikvõimas ja igavene Jumal, Sa oled ilmutanud Kristuses
oma auhiilguse rahvaste seas: hoia oma halastus
meiega, et Sinu püha kirik kogu maailmas saaks
püsida vankumatus usus ja Sinu tunnistamises;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesti ja igavesti.
Aamen.
Liturgiline värv: roheline
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 72; Ii 24:1-17; Tt 2
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 80; Jr 5:7-19; 2Kr 13
Mõtisklus
Au olgu Jumalale kõrges ja rahu hea tahtega inimestele. Pea iga hommik algab
kristlase elus Jumala austamise ja ristimärgiga. Märgiga mis on ihuline
usutunnistus. Ristimärk on igapäevane meeldetuletus, et me peame andma Jumalale
seda, mis on Jumala oma. Aga mis siis kuulub Jumalale? Lugedes pühakirja –
Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi, Jumala näo järgi lõi ta tema. Kui nüüd
kujutada end mündina, siis kelle “pilt”on meis? Jumala – on see ju ainuõige
vastus. See tähendab, et kõik mis meil on, on Jumala and meile kasutamiseks.
Paljudele meeldib täna kantslist kuulutada, et elame kahes maailmas korraga.
Vaimses mõttes taevases, igavesti jäävas Kuningriigis, ja siin, kaduvas maailmas.
Kumba me siis teenime, või valime kolmanda võimaluse: teenime iseend?
Jeesuse ülempreesterlik palve Isale annab kristlase olemuse edasi nõnda: Nemad ei
ole maailmast, nii nagu minagi ei ole maailmast.Pühitse neid tões: sinu sõna on tõde!
Nii nagu sina läkitasid minu maailma, läkitan ka mina nemad maailma.(Jh 17:16-18)
Me oleme Jumala Kuningriigi lahutamatud kodanikud. Ainult meie ise võime sellest
lahti ütelda. Kuid mida see tähendab meie jaoks? Teenida kahte isandat?
Meie osa ei ole ennast lõhustada taevase ja maise vahel, andes
osa enda varast, ajast ja muudest hüvedest maisele ja osa taevasele riigile.
Kumb saab siis rohkem, kus on meie usk tegudega ja millele oma lootuse paneme?
Me peame mõistma, et kõik olev ja kindlasti ka see mis veel olevaks saab ON
Jumala omand. Ka see riik milles me hetkel elame, mistahes maailmajaos elame –
kõik kuulub Jumalale. Jeesus ei tulnud maailma näitama mis on oluline maksta
ühele või teisele, vaid selleks, et meil oleks täielik võimalus elada taevase
Isa Kuningriigi kodanikena, praeguses aeg-ruumis, siin maa peal, väärikalt au
tuues taeva ja maa Loojale. Taevase kuningriigi lastena anname au Jumalale
kõrges, ja soovime rahu hea tahtega inimestele. See teine pool tähendab muuhulgas
seda, et me täidame enda osa ka kaasloodu hüvanguks, siiski alludes Jumala
riigi seadustele. Selle maailma kohustused on just need seadmised mis aitavad
meid jõudmaks täielikku osadusse Jumalga, läbi katsudes, kasvatades ja
pühaduse poole püüeldes, püha Kiriku ühtsuses, õpetuses ja sõnakuulmises.
Armas taevane Isa, palun kingi meile rõõmu näha kõiges Sinu armurikast tööd
ja luba meil mõista, et oleme Sinu Kuningriigi lapsed.
Aamen.