Kuningriigiaja XXX pühapäev
Lugemine teisest Moosese raamatust:
Nii ütleb Issand: “Ära rõhu võõrast, kes sinu keskel elab, ja ära tee temale
liiga, sest ka teie ise olete olnud võõraina Egiptusemaal. Ära kohtle halvasti
ühtki lesknaist ega vaeslast, sest kui sa neid halvasti kohtled ja nemad mind
appi hüüavad, siis ma kuulen nende hüüdu ja mu viha süttib põlema teie vastu
nõnda, et ma lasen teil mõõga läbi langeda. Siis jätan ma teie naised leskedeks
ja lapsed orbudeks. Kui sa kellelegi, kes on vaene minu rahva hulgast, laenad
raha, siis ära ole liigkasuvõtja – ära nõua tagasi rohkem kui sa laenuks andsid.
Ja kui sa oled võtnud pandiks oma ligimese üliriide, siis anna see temale tagasi
enne kui päike loojub, sest see on tema ainus ihukate. Millega ta end muidu
kataks, kui ta magama heidab? Mina võtan ju kuulda tema appihüüdu, sest mina
olen halastaja.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus.
Issand on mu kalju, minu kindlus ja mu päästja.
Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja pääsemine, minu kõrge varjupaik.
Kiidetud olgu Issand, nõnda ma hüüan.
Nii pääsen oma vaenlaste käest.
Issand elab! Mu kalju olgu kiidetud!
Ülistatud olgu Jumal, mu lunastaja!
Sinu abi oma kuningale on suur,
oma salvitule Taavetile ja tema järelpõlvele osutad sa heldust.
Seepärast tänan ma Sind rahvaste seas,
laulan ja mängin kiitust su nimele.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!
Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast tessalooniklastele:
Vennad, te teate, kuidas me käitusime teie juures, teie hüvangut silmas pidades.
Ja kuidas te meie tegusid mööda Issandast eeskuju võtsite. Hoolimata rohkest
ahistusest võtsite te Sõna Püha Vaimu rõõmus vastu. Nii olete teie saanud nüüd
eeskujuks kõigile, kes Makedoonias ja Ahhaias on uskuma jäänud, sest sõna pole
levinud teie kaudu üksnes Makedoonias ja Ahhaias, vaid teie usust teatakse
kõigis paigus, ilma et meie peaksime sellest midagi rääkima. Igal pool kuuleme
kõneldavat sellest, kuidas teie meid vastu võtsite ning kuidast te olete
pöördunud ära ebajumalatest, teenima elavat ja tõelist Jumalat; ootama taevast
tema Poega, kelle tema on surnuist üles äratanud – Jeesust, kes päästab meid
tulevase viha eest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kui keegi armastab mind, siis ta kuulab minu sõna,
minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui variserid said kuulda, et Jeesus oli saduseridel suu kinni pannud, tulid ka
nemad Jeesuse juurde. Ja üks nende seast küsis tema käest teda proovile pannes:
“Õpetaja, milline käsk on Seaduses kõige suurem?” Aga tema vastas talle:
“Armasta Issandat oma Jumalat kõigest südamest, kõigest hingest ja kogu
mõistusega. See on kõige suurem ja kõige esimene käsk. Aga teine on selle
sarnane. Armasta ligimest nagu iseennast. Nendes käskudes on kogu seadus ja kõik
prohvetid.”See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõikvõimas ja igavene Jumal, suurenda meis usu, lootuse ja ligimesearmastuse kingitust;
et me saaksime osa kõigest heast, suuna meid armastama seda,
keda Sa käsid; Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, ühe Jumalana, igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 11; Ps 12; Ml 2:14-17; Mt 19:3-9,13-15
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 145; Jr 31:31-37; Jh 13:31-35
Mõtisklus
Tänapäevases maailmas on igal momendil kusagil keegi kes räägib, et erinevus rikastab,
et armastus on oluliseim ja annetused ning heategevus peaks olema meie elu osa.
Kogu see ilus mõtterännak on muutumas oma ego õigustamiseks, või koguni taustamüraks.
Pangem tähele, et küsimus “milline käsk on Seaduses kõige suurem?” ei olnud siiras
huvi, vaid variseeride püüe Jeesust lõksu meelitada. VT-ist loeme kokku “kõigest”
613 käsku ja keeldu. Milline on suurim? Jeesus räägib millestki palju enamast, kui
kohusetundlikust käsutäitmisest. Armasta kogu südamest – kas see on üldse võimalik?
Nii mõnigi võib eeldada, et armastus peab lihtsalt tulema, et see kasvab loomulikult
ja et seda ei saa sundida. See on armumine, mitte tõeline armastus. Igasugune armastus
jõuab kord punktini, milles tuleb meil iseennast käsile võtta, iseendast üle olla ja
nõuab meiepoolset pühendumist. Armastamine ei ole lihtsalt tunne või idee vaid tegevus.
Kuidas meie elame tõeks armastust Jumala vastu? Läbi palve ja siira usalduse, kuid
meie armastus Tema vastu on võtnud reaalse kuju: me tuleme Missale; me loeme
igapäevaseid lugemisi; palvetame, kui vähegi võimalik, kindlatel aegadel. Armastus
on tegevus siiras usus. Armastus Jumala vastu on ju näiliselt lihtne. Tema on nähtamatu,
ja nii mõnegi jaoks kauge. Kuid mida teha kaaslooduga, eeskätt inimestega? Kaasaja
ühiskonnas on suurenemas armastus looduse ja loomade vastu, olulised enda väljaelamise
kohad on kõiksugused varjupaigad ja vähemuste kogukonnad. Mida ütleb Jeesus? Armasta
ligimest nagu iseennast. See kõlab nii ohtlikult, isegi hirmutavalt. Mis saab siis,
kui see, kellele jagame oma armastust, ei vasta samaga või veab meid lihtsalt alt?
Samas ootame armastust ja tunnustamist iseenda suhtes. Mida siis tähendab kristlik
armastus? See tähendab täielikku Jumala usaldamist, omaenese kasu saamisest loobumist,
omaenese heaolu asemel otsime ligimese heaolu. Nõnda elades saame tunda, kuidas
Jumala käsi meid juhib ja armus läbi elu kannab. Tõeline armastus ootab meilt
kasvu ja muutumist ja ennastsalgavat tänu ning kiituse ja au toomist Jumalale.
Armas taevane Isa, palun, anna meile jõudu andestada ja armastada kõiki, keda Oled
meie eluteele juhtinud. Luba meil osa saada Sinu armurohkusest, et võiksime seda
kogeda ja tunnistada oma elus.
Aamen.