Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema peapiiskopkond

HINGEDEPÄEV (KÕIKIDE LAHKUNUTE MÄLESTUSPÄEV)

Lugemine Iiobi raamatust:
Siis rääkis Iiob ja ütles: Oh, et mu sõnad ometi kirja pandaks, et need
raamatusse kirjutataks, raudsule ja tinaga uurendataks kaljusse igaveseks
ajaks! Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu
peale seisma. Kuigi mu nahk on siis hävinud, saan ma ilma ihutagi
näha Jumalat, teda, keda ma ise näen, keda näevad mu oma silmad, aga
mitte mõne võõra. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaks ma kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaks ma värisema?
Ühte asja palun ma Issanda käest,
ainult seda ma nõuan:
elada Issanda kojas kõik elupäevad,
näha Issanda headust ja mõtiskleda tema templis.
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan,
ole mulle armuline ja võta mind kuulda!
Mu süda mõtleb sinu sõnale: „Otsige minu palet!”
Sinu palet Issand, tahan ma otsida.
Ometi ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev,
sinu süda olgu kindel!
Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma usun, et saan näha Issanda headust elavate maal!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Aga lootus ei jäta häbisse, sest Jumala armastus on välja valatud meie südamesse Püha
Vaimu läbi, kes meile on antud. Sest juba siis, kui me alles nõrgad olime, on Kristus
surnud nende eest, kes tollal veel jumalakartmatud olid. Vaevalt, et keegi läheb surma
isegi õige eest, kuigi hea sõbra eest mõni ehk julgeks surra. Ent Jumal teeb nähtavaks
oma armastuse meie vastu sellega, et Kristus suri meie eest, kui me olime alles patused.
Seda kindlamini meid päästetakse tema kaudu viha eest nüüd, kui me tema vere läbi oleme
saanud õigeks. Sest kui me juba vaenlastena saime lepituse Jumalaga tema Poja surma läbi,
kui palju kindlamini meid päästetakse tema elu läbi nüüd, kui me oleme juba lepitatud.
Aga mitte ainult seda, vaid me ka kiitleme Jumalast meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi,
kelle kaudu me oleme nüüd saanud lepituse. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kõik, keda Isa mulle annab, tulevad minu juurde
ja mina äratan nad üles viimsel päeval!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus rääkis rahvale: „Igaüks, kelle Isa mulle annab, tuleb minu juurde, ning kedagi, kes
minu juurde tuleb, ei aja mina välja. Ma ei ole ju taevast alla tulnud oma tahtmist tegema,
vaid Tema tahtmist, kes minu on saatnud. Aga Tema tahtmine, kes minu on saatnud, on see,
et ma ei kaotaks midagi sellest, mis mulle on antud, vaid et ma ärataksin nad üles viimsel
päeval. See ongi minu Isa tahtmine, et igaühel, kes näeb Poega ning usub temasse, oleks
igavene elu, ja viimsel päeval äratan mina ta üles.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Kõikvõimas ja igavene Jumal, palun kingi usus püsinud lahkunutele Oma Poja kannatuste
läbi võrratult soodsad usuviljad, et Tema ilmumise päeval nemad võiksid olla
esile tõstetud Sinu lastena;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 85; Js 35; Jh 17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 97; Srk 44:1-15; Hb 11:32-12:2

Mõtisklus
Ristimise kaudu saame ühendatud üksteisega Kristuses, saame osaduse pühakute ja usus
lahkunutega, see vastastikune kuuluvus pühasse Kirikusse ületab surma piirid.
Hingedepäev võimaldab meil tänuga meenutada Jumala ees neid, keda oleme vahetumalt
tundnud: neid, kes andsid meile elu või kasvatasid meid usus. Issandas surnute eest
palvetamise tava päritolu on mõnevõrra ebaselge. Selle kohta on tõendeid 2. Makkabite 12:43-45.
Varaseimad selged tõendid kristlaste praktikast on leitud teise sajandi haudadel
olevatest raidkirjadest. Varaseim lääne patristlik kirjanik, kes sellele tavale viitas,
on Tertullianus kolmandal sajandil. Surnute eest palvetamist üldiselt ja eriti
hingedepäeval peeti suureks abiks lahkunud kristlastele, kes ei ole nn. pühakud.
Inglise reformatsioonis mõisteti surnute eest palvetamine hukka kui tava ilma
pühakirja aluseta. Klassikaliseks anglikaani seisukohaks on, et Pühakiri tõestab,
kui usklikud surevad, loetakse nad koheselt Issanda ligiolusse saanuks ega saa enam
usklike palvetest kasu. Ühine Palveraamat kaotas kõik hingede eestpalved ja reekviemi
Missad lahkunud hingede eest. 1552. aasta palveraamatus on surnute eest palvetamine
täielikult kõrvaldatud. Episkopaalkiriku 1979. aasta ühises palveraamatus on ustavate
lahkunute mälestuspäev loetletud vabatahtliku tähistamise päevana. Siin on põhimõtteline
erinevus Inglise Kirikuga. Kui Inglismaa kirikus kaotati reformatsiooni ajal surnute
eest palvetamine, siis kuidas sai see nii levinuks kui praegu? Selle eest tuleb
olla tänulik anglokatoliiklusele. Piiskop Wright selgitab:Kuna nemad ja meie oleme
mõlemad Kristuses, jagame nendega tõepoolest pühakute osadust. Sega, pole põhjust,
miks me ei peaks nende eest ja koos nendega palvetama. Mida see tähendab meie jaoks?
Hingedepäeva tähistamine on isiklik ja sügav kogemus, mis annab igale usklikele
võimaluse tegeleda igaviku ja vaimsuse teemadega, austades ja meenutades kõiki usus
lahkunuid. Hingedeajal on kombeks palvetada nende eest, kes on läinud igavikku,
paludes, et nad leiaksid rahu ja jumalikku armu. Aga vähemoluline pole ka meie enda
soov osa saada igavesest rõõmust omal ajal. Hingedepäev kutsub usklikke osalema
Missal, külastama hauaplatse ning süütama küünlaid mälestuse ja palve sümbolina.
Need kombed, sümboliseerivad ülestõusmislootust, palvet ja jätkuvat vaimset sidet
elavate ja lahkunute vahel. Missal osalemine on hingedepäeva tähistamise üks
olulisemaid viise. Armulauas osalemine on võimas vaimuliku ühenduse loomine kõikide
usklike hingedega. Hingedepäev ei tähenda ainult surnute eest palvetamist – see on ka
võimalus isiklikuks vaimseks kasvuks läbi paastumise või vaikse palve, mõtiskledes elu,
surma ja kristliku ülestõusmislootuse üle. Hingedepäeval lahkunute meelespidamine
pakub lohutust ja lootust, tuletades meelde igavest rahu, mis ootab ees Jumala palge
ees. Aamen.

Laupäeval, 2.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KÕIGI SURNUD USKLIKE MÄLESTUSPÄEVA
(HINGEDEPÄEVA) MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 3.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KUNINGRIIGIAJA XXXI PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Laupäeval, 9.novembril 2024 kell 14.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
POSTULANT PRIIT KÕRGE DIAKONIKS ORDINEERIMISE MISSA.
TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 10.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KUNINGRIIGIAJA XXXII PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 17.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
KUNINGRIIGIAJA XXXII PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 24.novembril 2024 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
JEESUS KRISTUSE KÕIKSUSE KUNINGA SUURPÜHA MISSA.
TERE TULEMAST!

Kuningriigiaja XXX pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Nii ütleb Issand: rõkake rõõmust Jaakobi üle ja hõisake esimese üle rahvaste
hulgast. Kuulutage, laulge kiitust ja ütelge: “Issand on päästnud oma rahva,
päästnud need, kes on Iisraelist järele jäänud. Vaata, ma toon nad tagasi
Põhjamaalt, kogun nad kokku maailma viimastest äärtest. Nende seas on jalutuid
ja pimedaid, käima peal olijaid ja sünnitajaid. Suure hulgana tulevad nad siia
tagasi. Nad tulevad nuttes, aga mina toon nad tagasi ja lohutan neid. Ma viin
nad veeojade äärde tasast teed mööda, kus nad ei komista. Sest mina olen
Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on meile suuri asju teinud!
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid,
siis olime kõik otsekui unenägijad.
Siis oli meie suu täis naeru
ja meie keelel oli hõiskamist.
Siis öeldi rahvaste seas:
Issand on neile suuri asju teinud.
Tõesti, Issand on meile suuri asju teinud,
sellepärast olime rõõmsad.
Issand, lase tagasi pöörduda meie vangidel
nagu veeojadel lõunamaal.
Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes viljavihke.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on meile suuri asju teinud!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Iga ülempreester võetakse inimeste hulgast ja seatakse inimeste heaks teenima
Jumala ees – tooma ande ja ohvreid Jumalale inimeste pattude eest. Tema suudab
tuua mõistmatuid ja eksijaid tõe tundmisele, sest temal on osa nõtruses. Selle
nõtruse pärast peab ta, nii nagu rahvagi eest, tooma ohvri omaenda pattude
hüvituseks. Ja keegi ei saa võtta endale ise seda au, vaid Jumala kutsumise
peale, nagu Aaroniga sündis. Nõnda ei võtnud ka Kristus endale au saada
ülempreestriks, vaid see au anti talle Jumalast, kes talle ütles: “Sina oled mu
Poeg, täna ma sünnitasin Sinu”. Ka teises kohas ütleb ta: “Sina oled preester
igavesti, Melkisedeki seisuse järgi”.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Meie Issand Jeesus Kristus
on toonud meid eluvalguse juurde evangeeliumi läbi!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal, kui Jeesus oma jüngrite ja suure rahvahulga saatel Jeerikost välja
tuli, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg. Aga kui ta kuulis, et
Jeesus Naatsaretist on seal, hakkas ta valjusti hüüdma: “Jeesus, Taaveti Poeg,
halasta minu peale!” Paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, aga tema hüüdis veel
valjemini: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
Siis jäi Jeesus seisma ning ütles: “Kutsuge ta siia!” Ja nad kutsusid pimeda ja
ütlesid talle: “Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!” Ja ta heitis oma kuue
seljast, tõusis püsti ning tuli Jeesuse juurde. Jeesus küsis temalt: “Mida sa
tahad, et ma sulle teeksin!” Pime vastas: “Rabuuni, tee nii, et ma jälle
näeksin”. Ja Jeesus ütles talle: “Mine, sinu usk on sind aidanud”. Ning samas
sai pime jälle nägijaks ja käis teed Jeesuse järel.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõikvõimas ja igavene Jumal, suurenda meis usu, lootuse ja armastuse ande;
palun anna, et me saaksime seda, mida Sa lubad,
ja pane meid armastama seda, mida Sa käsid;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 147; Brk 5; 1Jh 2:24-29

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 7; Sk 7:8-14; Mt 18:21-35

Mõtisklus
Meie ümber on nõndapalju imelisi Jumala seatud ja loodud asju, olevusi,
olukordi. Kui sageli suudame seda märgata? Nii mõnelgi korral olen Jumala
armust näinud kuidas rähn poegi sööma õpetab, kuidas kass toob pererahvale
kingituseks püütud hiire, kuidas õhtutaevas nahkhiired toimetavad ja hundid
maja taga uluvad. Need suurepärased vaatepildid on ühe maal elava inimese
igapäevased rõõmud, aga vaid juhul kui neid tahame tähele panna. Kui sageli
meie igapäevarutt ja talitamised takistavad meid nägemast Jumala kätetööd.
Tänane EV toob meieni loo pimedast mehest Bartimeusest. Kerjusest, kellele
vaadati ülevalt alla. Kui tänapäeval näeme pigem kaastunnet, siis juutide
seas on arusaam nagu haigused ja puuded on karistus patu eest. Nime Bartimeus
(Baari Timeus) saab aramea keelest tõlkida kahetiselt, kas “Timeuse poeg”
või “rüveduse poeg”. Nagu teame, oli UT kirjutatud kreeka keeles ja sellest
tulenevalt võiksime tõlkida ka “aupoeg”. Vägagi vastandlikud võimalused.
Samamoodi võime selles mehes näha pimedat kerjust, aga ka inimest kes näeb
rohkem kui Jeesuse jüngrid ise. “tema hüüdis veel valjemini: “Jeesus, Taaveti
Poeg, halasta minu peale!”” Juba enne reaalset nägemist tunnistas Bartimeus
Jeesust kui oodatud Taaveti Poega, Kes on Messias. Võiksime ütelda, et
kohtumine Jeesusega andis palju enamat kui nägemise, ta sai Jumala lapse
väärikuse järgnedes Issandale. Mida tänased lugemised tähendavad meie
jaoks? Psalmi vastulauses ütlesime: Issand on meile suuri asju teinud!
See tähendab nende asjade ja olukordade tähelepanemist, veelgi enam – meie
enda kohalolu seal kus oleme ja selles situatsioonis kus oleme. Me oleme
teekonnal Jumala lähedalolusse Tema Kuningriigis. Ometi on meilgi oht
langeda pimedusse arvates, et meil on kõik õiged vastused, et teame kõike.
Sellest veelgi sügavam pimedus on toetuda ja tegutseda uskumises, et
pole muud tõde, kui see mida ise tajume tõeks. Mis on see mis sunnib
vaatama eemale kerjusest, alkohoolikust kes tuleb suitsu lunima, või
inimesest kellest hakkab lihtsalt hale? See on meie enda seatud standard,
ego, mis näeb inimese tegelikku armetust tahtmata seda tunnistada.
Meid kutsutakse üles vaatama kaugemale selle maailma heaolust, särast.
Meid kutsutakse üles vaatama vaimse pimeduse taga Kristust, kes on kogu
oleva Valgus. Nõnda nagu Bartimeuse ümber olevad inimesed püüdsid teda
vaigistada ja Jeesusest eemal hoida on meiegi tutvusringkonnas inimesi,
kes pakuvad palju erinevaid altermatiive takistamaks pühapäeval isiklikku
kohtumist Jumalaga armulauas. See pime mees ei lasknud ennast heidutada,
tema on meile eeskujuks, läbi maise sära ja kära püüelda igavese rõõmu
poole. Markuse EV-s on see viimane ime enne Jeesuse sisenemist Jeruusalemma.
Suur – maailma lunastamise mission – oli pooleli ja Jeesus võttis selle
aja, et vastata pimeda palvele. Nii tähtis on Issandale inimene, kes
hüüab Tema poole. Las tänane evangeelium avab meie silmad. See on üleskutse
meeleparandusele ja pöördumisele. Paljud meist on pikka aega elanud oma
uhkuse, isearvamise ja häbiga. Nüüd on aeg heita kõrvale oma ekslikud
lohutuste ja pettekujutelmade varjud ja seista au ja väärikusega
ning tulla Jeesuse juurde, Kes on tasane ja südamelt alandlik. Aamen.

Kuningriigiaja XXIX pühapäev B aastal

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
See sulane, keda oli kannatustega proovile pandud, oli Issandale meelepärane, ja
Issand tuli appi oma sulasele, kes tõi oma elu lepitusohvriks pattude eest. Nüüd
saab ta näha oma järeltulijaid ja elab kaua ning Issanda tahe läheb täide tema
läbi. Pärast oma hingevaeva saab ta valgust näha ja leiab hingamist, ning oma
tarkusega teeb mu õige sulane paljusid õigeks, sest ta kannab ära nende patusüü.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, olgu Sinu halastus meie üle!
Issanda sõna on õige,
tema tegudele võib loota.
Tema armastab õigust ja õiglust,
Issanda heldus täidab maa.
Vaata, Issanda silm on kõigi nende üle,
kes teda kardavad ja ootavad tema heldust,
et ta vabastaks nende hinge surma küüsist
ja hoiaks nad elus nälja ajal.
Meie hing loodab Issanda peale,
tema on meie kilp ja abimees.
Olgu sinu halastus, Issand, meie üle,
sest me ootame sind pikisilmi.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, olgu Sinu halastus meie üle!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, nüüd on meil suur ülempreester, Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud
taevad. Sellepärast pidagem oma usu tunnistust, kuna meie ülempreester pole
selline, kes ei suudaks meile kaasa tunda meie nõtruses, vaid kes on kõiges
saanud meie sarnaseks, patt välja arvatud. Mingem siis tema juurde, tema
armutrooni ette, et pälvida halastust ja saada õigel ajal tema armust aidatud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Inimese Poeg on tulnud teenima
ja andma oma elu lunahinnaks paljude eest!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal tulid Jeesuse juurde tema jüngrid Jaakobus ja Johannes ning ütlesid
talle: “Õpetaja, me soovime, et sa täidaksid meie palve”. Jeesus vastas: “Mida
te tahate, et ma teile teeksin?” Ja nad ütlesid talle: “Tee nii, et Sinu riigis
võiks üks meist istuda sinu paremal käel ja teine vasakul.” Jeesus kostis
vastuseks: “Teie ei tea, mida te palute, sest kas teie võite juua sellest
karikast, millest mina joon, või lasta end ristida selle ristimisega, millega
mind ristitakse?” Aga nemad vastasid: “Võime küll”. Jeesus ütles neile: “Sellest
karikast, millest mina joon, võite teie küll juua, ja selle ristimisega, millega
mind ristitakse, end ristida lasta, kuid istuda minu paremal või vasakul käel –
see pole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on määratud”.
Kui ülejäänud kümme seda kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese
peale. Aga Jeesus kutsus oma jüngrid enda juurde ja ütles neile: “Te teate, et
need, keda peetakse rahva valitsejaiks, rõhuvad rahvaid, ja vägevad kasutavad
kurjasti oma võimu inimeste üle. Kuid teie seas ärgu olgu see nõnda, vaid
igaüks, kes tahab olla suur, olgu teie sulane, ja kes teie seast tahab olla
kõige esimene, see olgu kõikide ori. Sest inimese Poeg ei ole tulnud ennast
teenida laskma, vaid ise teenima ja andma oma elu lunahinnaks paljude eest.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõikvõimas ja igavene Jumal,
Kristuses oled Sa ilmutanud oma au rahvaste seas.
Hoia oma halastus meie peal, et Sinu Kirik kogu maailmas
püsiks kindlas usus, tunnistades Sinu nime;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 27; Brk 3:14-15,29-37; Jh 9:1-38

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 30; Ps 146; 2Kn 5:1-15; Jh 4:46-54

Mõtisklus
Esimene lugemine toob meile palju küsimusi.
Vahel on raske mõista, et kui meie Issanda Jeesuse Veri pühib kõik meie patud, miks
me ikkagi kannatame? Miks me palume ja ei saa, isegi kui “õigesti” palume?
Elus on nii palju vastuseta küsimusi, kuid Jumal laseb tulla kõik meile kasuks.
Vaadakem püha Augustinuse pöördumislugu. Tema ema, puha Monica, nägi palju vaeva, et
pojale tutvustada Jumalat. Ühel hetkel pöördus püha Monica abi saamiseks püha Ambrose
poole. Püha Ambrosius ütles: “Räägi vähem Augustinusele Jumalast ja rohkem Jumalale
Augustinusest”. Tema pingutused ja kannatused panid kõige vankumatuma poja meelt
parandama mille tagajärjel sai Augustiinus isegi pühakuks.
Teine lugemine toob meieni tarviduse tulla alati Jumala aujärje ette. Ap. Peetrus peale
Jeesuse salgamist parandas meelt ja temast sai püha Kiriku alustala, kui nii
võime väljendada. Ap. Juudas ei tulnud tagasi Jumala armu taotlema, tema alistus
tehtud patule. Me ei tohiks raisata enda aega minevikus olnule, vaid peaksime sellest
õppinuna edasi minema. Kui me keskendume Jeesuse asemel enda probleemidele viib
see enesehaletsuseni. Meie elu muutub kasutuks Jumala, teiste ja meie endi jaoks. Tulgem
välja enesehaletsuse maailmast. Olgem julged Kristuses, sest Temast, meie ülempreestrist
piisab. Evangeeliumis kutsub Jeesus meid teenima sügavas armastuses Jumala vastu.
Püha Kirik on olnud läbi erinevate aegade alati teenivas olukorras. Alustades
palvest ja liturgjast, misjonitööst ja lõpetades lastekodude, haiglate ja paljude
muude teenimisvormidega. See ei tähenda alati erakuna mõne suure asja kordasaatmist,
vaid Jumala armastamist meile osaks saanud elus. Evangeeliumis Jeesus vastab palvele
küsimusega: “kas teie võite juua sellest karikast, millest mina joon, või lasta end
ristida selle ristimisega, millega mind ristitakse?” Mida see tähendab? Markuse EV-st
loeme Jeesuse palvest Ketsemani aias: “Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu
see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!” Jumala Poeg on tulnud teenima.
Täna, teenimispühapäeval, on küsimus Jaakobusele ja Johannesele suunatud ka meile.
Ta küsib, kas me oleme valmis pühenduma teenimise teele, isegi kui see tähendab risti
teed, enesesalgamise ja eneseandmise teed. Tasub eriliselt meelde tuletada viidet
“karikale” ja “ristimisele”. Ristimisel ristitakse meid Jeesuse teenistusse, Jumala
lapseks ja armulal käies uuendame oma pühendumust sellele teele.
Aidaku kõigeväeline Jumal ise meid sellel teel püsida. Aamen.

Kuningriigiaja XXVIII pühapäev B aastal

Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:
Ma palusin, ja mulle anti mõistust, ma hüüdsin appi, ja tarkuse vaim laskus
minu üle. Teda ma pidasin kallimaks kui kuningavõimu ja trooni, ning rikkust
ma ei pidanud millekski temaga võrreldes. Ühtki kalliskivi ma ei arvanud tema
vääriliseks, sest kuld on tema kõrval nagu liiv, mida õige pisut; hõbe on nagu
pori temaga võrreldes. Ma armastasin teda rohkem kui tervist ja ilu, andsin
talle esmaõiguse alguse ees, sest tema hiilgus on kustumatu. Ja temas said
mulle osaks kõik hüved ning lugematud varandused tema käte läbi.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, täida meid oma armuga!
Õpeta meid arvestama meie päevi,
et me saaksime targa südame.
Pöördu tagasi, Issand, miks viibid nii kaua?
Ja ole armuline oma sulaste vastu.
Täida meid hommikul oma heldusega,
siis me hõiskame ja oleme rõõmsad kogu eluaja.
Anna meile rõõmu nii paljudeks päevadeks kui sa meid maadligi surusid,
nii paljudeks aastateks kui me nägime kurja põlve.
Tee oma teod nähtavaks oma sulastele
ja oma poegadele Su ülevuse vägevus.
Tulgu Issanda, meie Jumala, arm meie üle.
Meie kätetööl lase korda minna, korda minna lase me kätetööl.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, täida meid oma armuga!

Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Jumala sõna on elav ja vägev, vahedam kui ükski kahe teraga mõõk, ning ulatub
lõhestama hinge ja vaimu, tungib liikmete üdini välja. Tema on südame, meele ja
mõtete hindaja ning ükski loodu ei jää Tema eest varjule – kõik on paljas ja
alasti ta silma ees. Temale tuleb meil oma tegudest aru anda.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
!Õndsad on need, kes on vaesed Jumala ees,
sest nende päralt on taevariik
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal, kui Jeesus teed käis, tuli tema juurde üks mees, heitis põlvili ja
küsis: “Hea õpetaja, mida ma pean tegema, et võiksin pälvida igavese elu?” Aga
tema ütles talle: “Miks sa mind heaks nimetad, keegi muu ei ole hea kui üksnes
Jumal. Käske sa ju tunned: sa ei tohi tappa, sa ei tohi abielu rikkuda, sa ei
tohi varastada, sa ei tohi valet tunnistada, sa ei tohi petta, austa oma isa ja
ema.” Kuid mees kostis talle: “Õpetaja, seda kõike olen ma pidanud oma noorusest
peale”. Ja Jeesus vaatas tema peale armastusega ning ütles: “Ainult ühte on
sulle veel vaja: mine ja müü ära kõik, mis sul on, ning jaga raha vaestele, et
sul oleks varandus taevas. Siis tule ja käi minu järel.” Aga tema jäi murelikuks
selle sõna pärast, mis ta kuulis, ning ta läks ära kurva meelega, sest temal oli
palju vara.
Seepeale vaatas Jeesus oma jüngritele otsa ja ütles: “Kui raske on neil, kel on
palju vara, jõuda jumalariiki!” Jüngrid olid kohkunud nende sõnade pärast, kuid
tema kostis ja ütles neile: “Mu lapsed, raske on saada jumalariiki. Enne läheb
kaamel läbi nõelasilma kui et rikas pääseb jumalariiki.” Nemad aga olid hirmul
veel enam ja rääkisid isekeskis: “Kes võiks siis üldse õndsaks saada?”. Siis
vaatas Jeesus neile otsa ja ütles: “Inimestele on see võimatu, kuid Jumalale
mitte, sest Jumalale on kõik võimalik”. Peetrus ütles talle: “Vaata, me oleme
kõik maha jätnud ja tulnud sinu järel.” Jeesus kostis vastuseks: “Tõesti ma
ütlen teile, ei ole kedagi, kes on jätnud maha oma maja, vennad või õed, isa või
ema, naise või põllud, minu ja evangeeliumi pärast, ega saa sajakordselt tagasi
juba sellel maailmaajastul nii maju kui põldusid, vendi ja õdesid, emasid ja
lapsi, tagakiusamiste kestelgi; aga tulevasel ajastul igavest elu”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Issand, me palvetame, et Sinu arm alati eelneks ja järgneks
meile, et meid hoitaks pidevalt avatuna headele tegudele;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 1; Ps 15; Kg 9:4-10; Ef 6:1-9

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 107:1-9,33-43; Jr 2:1-9,13; Mt 22:1-14

Mõtisklus
Meie kõikide sees on taevane kink – igatsus – millegi suurema,
parema ja õigema suunas, nagu alati oleks veel see üks asi puudu täielikust
õnnest. Vahel on see meie soov, vahel nagu jumalik puudutus, mõnikord ütleb
keegi lause, mis jääb “lummama” ja me ei saa enne rahu kui oleme lahenduse
leidnud. Nõnda on ka rikka noormehega tänases EV-s. Meile võib tunduda, et
temal on ju kõik olemas, ometi pöördub ta Jeesuse poole, küsides:”Hea õpetaja,
mida ma pean tegema, et võiksin pälvida igavese elu?” Jeesuse vastus on
hoopis teine, kui oodati. Vahetevahel vastab Jumal meilegi, pannes
südamesse näiliselt enamat, kui kujutame end suutvat kanda. Esimeses lugemises
kuuldud kuningas Saalomonile omistatud tarkuseraamat kirjutati tõenäoliselt esimesel
sajandil e.m.a. hellenistlikul perioodil Egiptuses Aleksandrias. Selle raamatu
eesmärk oli tugevdada usku keset Kreeka kultuuri mõju. Raamatu eesmärk on
esile tuua, et tõeline tarkus tuleb Jumalalt, julgustades meid otsima iga päev
Tema juhatust. Teine lugemine tuletab meelde, et Jumala Sõna pole pelgalt
üles kirjutatud tekst, vaid see kõnetab meid alati ja kõikjal isiklikult,
kujundades meie südamesoove ja meelt. Jeesusse sõnad jüngritele toovad lootuse,
et kuigi Jumala Kuningriiki pääsemine on raske, pole see Jumala abiga võimatu.
Täna tähistavad mõned protestantlikud kirikud lõikustänupüha. Inglismaal oli
mitmeid saagikoristusega seotud pühi, mis tähistasid hea saagikoristusaja lõppu
ja olid tihti seotud kirikliku tänamisega. Esimesed tähistajad olid inglise
palverändurid, kes viisid kaasa oma tänupüha traditsioonid, kui nad 17. sajandil
Ameerikasse suundusid. Need traditsioonid polnud siiski kindlalt välja kujunenud
ega seotud konkreetse päevaga. Tänapäevane Ameerika lõikustänupüha sai ametliku
püha staatuse alles 1863. aastal. Lõikustänupüha on ajalooliselt seotud tänuga
Jumalale toidu ja hea saagi eest. Tänapäeval on püha seotud ka üldisema
tänutundega kogu oleva eest, seotud peretraditsioonidega ja vajadusega hinnata
häid asju ja olukordi oma elus, siin ei arvestata ainult välist materiaalsest
rikkust. Samuti on see aeg, kus paljud inimesed osalevad heategevuslikes
üritustes ja jagavad teistega Jumalalt saadud ande. Täna EV-st kuuldud rikka
noormehe lugu näitab, kuidas materiaalsed varad võivad inimest vaimselt piirata.
Siinkohal peab endale meelde tuletama, et see kirjakoht ei propageeri vaesust,
vaid tuletab meelde tarvidust usaldada kõiges Jumalat. Lõikustänupüha kutsub
inimesi olema tänulikud kõige eest, mis neil on, ja keskenduma sellele, mida
nad võivad teistega jagada.
Mida see kõik meie jaoks tähendab? Jeesuse sõnad rikkale noormehele annavad meile
teadmise sellest, et olles Tema järgija tuleb lahti lasta kõigest, mis takistab
täielikult Jeesuse usaldamist. Ainult usaldades Jumalat saame ületada kõik elu
väljakutsed kuni igavese rõõmuni. Meid kutsutakse igatsema jumalikku tarkust,
igatsema Tema Sõna täitumist igaühe elus. Meie usume Jumalasse ja elusse Temaga
koos igavesti, seega ei tohiks meie valik olla raske. Kogu maailma rikkus ja
tarkus ei suuda meile tagada igavest ja õnnelikku elu. Küll aga Jumal, Kelle
jaoks ka kõige võimatumana näivad asjad on võimalikud. Tõeline rikkus peitub mitte
selles, mida me omame, vaid selles, mida me suudame jagada ja kui avatud on meie
süda tänule. Au ja kiitus olgu igaveti tõelisel ja igavesel Jumalal.
Aamen.

Kuningriigiaja XXVII pühapäev B aastal

Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Ja Issand Jumal ütles: “See pole hea, et inimene üksi on, sellepärast tahan ma
talle luua abilised, kes on talle kohased.” Ja Issand Jumal tegi maapõrmust kõik
loomad väljal ja linnud taeva all ning tõi nad inimese juurde, et näha kuidas
tema neid nimetab. Ja nii, kuidas inimene iga elavat olendit nimetas, nõnda pidi
selle nimi olema. Ja inimene pani nimed kõigile koduloomadele ja lindudele taeva
all ning loomadele väljal. Siis aga laskis Jumal tulla raske une inimese peale
ja ta uinus magama. Ning Jumal võttis ühe tema küljeluudest ja sulges selle
aseme taas ihuga. Ja küljeluust, mille Jumal inimese külje seest oli võtnud,
tegi ta naise ja tõi tema inimese juurde. Siis inimene ütles: “See on luu minu
luust ja ihu minu ihust. Teda peab hüütama mehe naiseks, sest ta on mehest
võetud. Seepärast jätab mees oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole, sest
nemad on üks ihu.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, õnnista meid kõigil me elupäevadel!
Õnnis on inimene, kel on aukartust Issanda vastu,
kes käib Issanda teedel.
Su oma kätetöö toidab sind,
sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
Sinu naine on nagu viljakas viinapuu,
su kodutares,
Sinu lapsed on nagu õlipuu võsud
ümber su laua.
Jah, nii õnnistatakse inimest,
kel on aukartust Issanda vastu.
Issand õnnistagu sind Siionist
ja sa näed Jeruusalemma head põlve kogu oma eluaja.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, õnnista meid kõigil me elupäevadel!

Teine lugemine kirjast Heebrealastele:
Vennad, teda, kes ta sai üürikeseks ajaks madalamaks inglitest – Jeesust
Kristust – me näeme kirkuse ja auga ehituna tema surma ja kannatuse pärast, sest
see oli Jumala armuline tahtmine, et Jeesus pidi kõikide eest surma kannatama.
Jumalale, kes on kõige Looja ja kes paljusid on oma kirkusse kutsunud, oli see
meele järgi, et õndsuse tooja pidi kannatuste läbi täiuslikuks saama. Aga see,
kes pühitseb, kui ka see, keda pühitetakse, on tulnud ühest Isast, sellepärast
ei häbene ta neid nimetada oma vendadeks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Kui me üksteist armastame, jääb Jumal meie juurde
ja tema armastus meis saab täiuslikuks!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal tulid variserid Jeesuse juurde ja küsisid temalt, teda proovile pannes:
“Kas mehele on lubatud end oma naisest lahutada?” Tema aga vastas ja ütles
neile: “Mida on Mooses teile selle kohta öelnud?” Nad vastasid: “Mooses andis
loa kirjutada lahutuskiri ja naine minema saata.” Jeesus aga kostis ja ütles:
“Teie südame kõvaduse pärast kirjutas Mooses teile selle käsu, kuid loomise
alguses lõi Jumal nad meheks ja naiseks. Sellepärast jätab inimene oma isa ja
ema ja need kaks – mees ja naine – saavad üheks ihuks. Nii ei ole nad enam kaks,
vaid üks ihu. Ja mida Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu”. Kodus
aga küsisid tema jüngrid veelkord selle kohta. Ja ta vastas neile: “Kes enda oma
naisest lahutab ja võtab teise, rikub abielu, ning kui naine end oma mehest
lahutab ja läheb teisele, siis ta rikub abielu.” Siis toodi Jeesuse juurde
lapsukesi, et ta neid õnnistaks, aga jüngrid sõitlesid toojaid. Kui Jeesus seda
nägi, sai ta pahaseks ja ütles neile: ” Laske lapsukestel minu juurde tulla,
ärge keelake neid, sest nende päralt on Jumala riik! Tõesti ma ütlen teile, kes
ei võta Jumala riiki vastu nagu lapsuke, see sinna ei pääse.” Ja ta kaisutas
lapsukesi, pani oma käed nende peale ja õnnistas neid.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõikvõimas ja igavene Jumal, Kes Sa oled alati valmis rohkem
kuulama kui meie palvetama ja andma rohkem, kui me soovime
või väärime: palun, vala meie peale oma halastuse küllus,
andestades meile, mida meie südametunnistus häbeneb,
ja andes meile kõik need head asjad, mida me ei ole väärt paluma,
välja arvatud meie Päästja
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 34; Jr 30:12-22; Jh 5:1-16

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 103; Trk 12:12-19; Mt 9:1-8

Mõtisklus
Tänases EV-s on justkui kaks lugu milles ühes räägitakse abielust ja
teises toonitatakse:”kes ei võta Jumala riiki vastu nagu lapsuke, see
sinna ei pääse. Kuuldud lugemised koos toovad meieni laiema pildi.
Tänased lugemised toovad meieni evangelist Markuse küsimused mis
on nähtavad kogu tema kirjutatud EV vältel- mis on Jumala riik? kuidas me
seda mõistame? kuskohast seda otsida? Kuuldud lõigu esimene lause on:
“Sel ajal tulid variserid Jeesuse juurde ja küsisid temalt, teda proovile
pannes:”Jeesuse vastus on võetud 1.Ms raamatust. Küsimus oli pigem Jeesuse
proovilepanekuks, kas Jeesus eitab Moosese seadust ja seetõttu ei saa
olla Messias. Tollel ajal oli lubatud mehel lahutada naisest pea
mis iganes põhjusel. Kui tänapäeval on peamiseks abielulahutuse
põhjuseks suutmatus teha kompromisse ja mõista, kuidas kõige parem oleks
koos elada. See tähendab lihtsalt halastuse, kaastunde, andestuse,
sallivuse ja vastastikuse austuse puudumist. Kui abielu vundament ei
ole rajatud armastusele ja palvele, on vähe võimalusi, et see suure
tormi üle elab. Jeesus maise elu ajal tähendas lahutus naise saatmist
maailma, kus ta ei kuulu kuhugi ja keegi ei aita või kaitse teda.
Üksinda maailmas. Kuidas see kõik on seotud Jumala riigiga? Meid
kutsutakse täna eriliselt mõistma, et Jumala arm on meid kokku viinud
perekonnana, kokku viinud oma kogudusena, kokku viinud kõigiga keda
kohtame. See on Jumala kingitus meile. Kui me oleme ära tundnud, et
elame Jumala Kuningriigis, Jumala halastuse ja armastuse keskel,
täis andestust ja rõõmu Jumala ligiolust – see on just see mis teeb
meid üheks – abielus ja koguduses- üheks Jumala omadega. Teine lõik
toob meieni jüngrite mure Jeesuse pärast, Kes on kogu päeva kõnelenud
ja õpetanud. Tundub, et nad muretsevad Tema pärast isegi rohkem, kui
sellest mida Ta räägib. Jeesus sai pahaseks jüngrite peale ja Kostis:
“…kes ei võta Jumala riiki vastu nagu lapsuke, see sinna ei pääse.”
Sest Jumala riik on Jumala kingitus. See ei ole midagi, mida me teenime.
See on Jumala kingitus, nagu armastus abielus on Jumala kingitus ja
abieluelu on Jumala kingitus. See ei ole midagi, mida me ise teenime.
Tegemist on kingitusega. Ja see on meile antud, sest Jumal armastab
meid ja tõesti hoolib meist. Lapsed avavad oma südamed ja võtavad
vastu Jumala armastuse. Olgu nemad meile Jumala usaldamise eeskujuks.
Apostel Paulus tuletab oma kirjades tihti meelde, et ainult Jumala arm
ja rahu see, mis hoiab meie südameid kindlalt Tema juures. Taotlegem
seda. Jeesus ütles meile: “Mina olen tee ja tõde ja elu”. Ja Temas on
rõõm, mitte ainult jõulude ajal, vaid ka meie elu kõige mustematel
hetkedel ja meie raskustes paistab suur valgus. See teebki meist
kristlased. Aamen

Kuningriigiaja XXVI pühapäev B aastal

Lugemine neljandast Moosese raamatust:
Neil päevil laskus Jumal pilve sees alla ja rääkis Moosesega. Ning ta võttis
vaimu, mis oli Moosese üle, ja pani oma vaimu seitsmekümne vanema üle. Ja kui
vaim oli nende üle, siis nad rääkisid prohveti viisil, kuid peagi see lõppes.
Kaks meest aga olid jäänud laagrisse: ühe nimi oli Eldad ja teise nimi Meedad.
Ka nende peale langes vaim, sest nad olid vanemate nimekirjas, kuid nemad ei
olnud Jumala telgi juures vaid laagris. Ja seal kõnelesid nemadki prohveti
viisil. Aga üks noormees jooksis Moosese juurde ja teatas talle: “Eldad ja
Meedad kõnelevad laagris prohveti viisil!” Siis võttis sõna Joosua Nuuni poeg,
kes oli olnud Moosese teener oma noorusest alates, ja ütles: “Mooses, mu isand,
keela neil nõnda tegemast!” Aga Mooses vastas talle: “Kas sina tahad suuremat
kiivust üles näidata kui mina? Kuidas ometi võiks sündida, et kogu Issanda
rahvas saaks prohvetianni ja Issand saadaks oma vaimu nende kõigi üle.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issanda käsud on õiged, need rõõmustavad südant!
Issanda seadus on laitmatu,
see kosutab hinge.
Issanda tunnistus on uskumist väärt,
see teeb kohtlase targaks.
Issanda kartmine on puhas,
see kestab igavesti.
Issanda kohutuotsused on õiglased,
need teevad õigust.
Ka sinu sulasele on need hoiatuseks,
nende pidamine toob suure tasu.
Kes küll suudab näha omaenda eksimusi,
mõista mind vabaks mu süüst, mis mulle on teadmata.
Hoia oma sulast ülbete inimeste eest,
et nad minu üle ei valitseks.
Siis olen ma laitmatu
ja puhas rasketest üleastumistest.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issanda käsud on õiged, need rõõmustavad südant!

Teine lugemine püha apostel Jaakobuse kirjast:
Kuulake nüüd teie, rikkad, nutke ja laske kuuldavale kaebehäält viletsuse
pärast, mis on teie peale tulemas. Teie rikkus on pehkinud, teie riided on
koidest söödud. Teie kuld ja hõbe on roostetanud ning nende rooste saab
tunnistuseks teie vastu ja sööb teie ihu nagu tuli. Viimseil päevil olete teie
vara kogunud. Ja vaata: palk, mille te nendelt, kes teie põldudelt koristavad,
olete välja maksmata jätnud, kisendab teie vastu, ja töötegijate kaebed on
jõudnud vägede Issanda kõrvu! Külluses ja priiskamises olete te elanud maa peal
ja nuumanud oma südameid otsekui loomi tapapäevaks. Sest te olete õige hukka
mõistnud ja ära tapnud, ilma et ta oleks saanud teile vastu hakata.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Issand, Sinu sõnades on tõde,
pühitse meid oma tões!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal ütles Johannes – üks kaheteistkümne hulgast – Jeesusele: “Õpetaja, me
nägime üht meest, kes Sinu nimel kurje vaime välja ajas, ja me keelasime teda,
sest ta ei käi ühes meiega!” Aga Jeesus ütles: “Ärge keelake teda, sest keegi,
kes teeb vägeva teo minu nimel, ei räägi minust samas halvasti. Sest kes ei ole
meie vastu, see on meie poolt. Ja kes teid joodab karikatäie veega minu nimel
selle pärast, et te olete minu jüngrid, tõesti ma ütlen teile, tema ei jää ilma
oma palgast.
Ja kes ühe neist vähimatest, kes minusse usuvad, kurjale ahvatleb, sellele oleks
parem, et talle veskikivi kaela pandaks ja ta merre visataks. Ja kui sinu käsi
sind kurjale ahvatleb, siis raiu see maha, sest sul on parem minna vigasena
igavesse ellu kui põrgusse – kustumatusse tulle – olgugi, et sul on kaks kätt.
Ja kui sinu jalg sind kurjale ahvatleb, siis raiu see maha, sest sul on parem
minna vigasena igavesse ellu kui põrgusse tervete jalgadega. Ja kui sinu silm
sind kurjale ahvatleb, siis kisu see välja, sest sul on parem minna Jumalariiki
ühe silmaga kui põrgusse kahe silmaga – sinna, kus nende uss ei sure ja tuli ei
kustu”. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Oo Jumal, Sina avaldad oma kõikvõimsat väge peamiselt halastuses ja armus;
palun, anna meile oma armu täiusest, et me saaksime osa Sinu taevasest
varandusest;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 62; Ps 63; Am 8:4-12; Jh 7:37-53

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 119:89-104; 5Ms 5:1-21; Mt 22:34-46

Mõtisklus
Tänased lugemised toovad Jumala armu suuruse esile vägagi selgel viisil.
Sageli on meie ettekujutus Moosesest kui vanast mehest kes juhib Jumala
rahva läbi kõrbe tõotatud maale. Kelle kaudu Jumal andis seaduse ja kes
selle täitmist nõudis. Nii mõnigi üritab selgeks teha et Jumal oleks
Jeesusega justkui midagi muutnud, rääkides “Moosese seadusest” ja
justkui teisena seatud armulepingust, mis peaks tänapäeval kehtima. Ometi
näitab pühakiri meile midagi muud. Vastupidiselt Joosua soovile tunneb
Mooses rõõmu Vaimu tegevuse üle ja soovib, et kogu Jumala rahvas võiks seda
kogeda. Esimene lugemine toob meieni prohvetliku eluviisi rõõmu ja vabaduse,
kui järgida Jumala poolt saadetud Vaimu. Seda kinnitab Jeesus:”Ärge keelake
teda, sest keegi, kes teeb vägeva teo minu nimel, ei räägi minust samas
halvasti. Sest kes ei ole meie vastu, see on meie poolt.” Kuuldud EV-mi teine
pool kutsub meid ennast korrale, tuletades meelde, et meie ise ei saaks
komistuskiviks teistele usklikele, veelgi enam – neile kes veel pole usus
“täiskasvanud”. Kui varemalt tekkis inimestel vaba hetk, võeti kätte
palveraamat või palvetati roosipärga. Täna tahavad paljud oma hetki täita muude
armsaks saanud asjade ja tegevustega. Kuid Jeesus ei pahanda meiega, Tema kutsub
meid taasavastama Temaga koosolu rõõmu. Markuse EV viidet põrgule, mis on
ka ainus sellekohane lõik tema kirjatöös, peame vaatama tõeliselt kristlikult.
Põrgu ei ole kristliku usu keskmes, vaid iga ristiinimese rõõm avaldub
ülestõusnud Kristuses. “Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes
on Kristuses Jeesuses.”(Rm 8:1) ja “Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma,
et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks.” (Jh 3:17)
– on pühakirja tunnistus Jumala armu suurusele ja samas ka meie usu kese.
Mida see kõik meie jaoks tähendab? Sageli vaatame teiste inimeste usule omaenese
arusaamade ja ootuste kohaselt, kuid Jumala Vaim võib tõeseks saada ka
teistes kirikutes, veelgi enam – kogu loodu seas. Aga, tunnistades, et Püha
Vaim võib tegutseda ka väljaspool meie Kirikut, ei tähenda, et võiksime Tema
hooletusse jätta oma isiklikus elus ja pangem tähele mida seesama Jumala Püha
Vaim õpetab meile läbi püha Kiriku. Aamen.

Kuningriigiaja XXV pühapäev B aastal

Lugemine Saalomoni tarkuseraamatust:
Ülekohtune eksib oma südames ja ütleb: Tehkem ahelad õigele, sest ta on meile
tüliks ja seisab risti ees me tegude teel. Ta heidab meile ette meie patte, mida
oleme teinud seaduse vastu, ja süüdistab meid, et me oleme reetnud oma
kasvatuse. Aga vaadakem järele, kas ta räägib õigust, pangem proovile tema
saatus. Sest kui õige on tõesti jumalapoeg, siis Jumal kaitseb teda ja päästab
tema kõigi ta vaenlaste käest. Kuid kaalugem ka ülekohtust, pangem ta proovile
solvamiste ja hingepiinaga, et näha tema alandlikkust ja kannatlikkust, mõistkem
ta häbiväärsesse surma, siis näeme, kas ta rääkis õigust, et temal on abimees.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Vaata, Issand on mu abimees, Tema kaitseb minu hinge!
Mu Jumal, aita mind oma nime läbi,
tee mulle õigust oma väega.
Mu Jumal, võta kuulda minu palvet
ja pane tähele, mida kõneleb mu suu.
Sest kõrgid tulevad mulle kallale
ja vägivaldsed püüavad võtta mult elu,
nad ei hoia Jumalat oma silme ees.
Kuid Issand on mu abimees, tema kaitseb minu hinge.
Heal meelel toon ma sinule oma ohvriannid,
ma tänan sinu nime, Issand, sest sina oled hea.
Issand tõmbas mind välja kõigest hädast.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vaata, Issand on mu abimees, Tema kaitseb minu hinge!

Teine lugemine püha apostel Jaakobuse kirjast:
Kus on kadedust ja auahnust, seal on ka segadust ja igasugust kurja. Aga tarkus,
mis tuleb ülalt, on ennekõike püha, siis rahunõudev, leplik, sõnakuulelik, täis
halastust ja rikas heade viljade poolest. Ta on erapooletu ega teeskle. Sest kus
inimeste seas on rahu, sinna laseb Jumal kasvada rahunõudjatele õigluse vilja.
Kust aga tulevad sõjad ja tülid teie sekka? Kas mitte himudest, mis sõdivad teie
vastu teie sisemuses? Aga te himustate ja siiski ei saa, kadestate ja tapate,
kuid ei saavuta midagi; te tülitsete ja peate sõdu. Teie ei saa, sest te ei
palu. Ometi, kui te palute, ei saa te ikka, sest te palute kavatsedes kõike
kurjasti kasutada oma himudes. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumal on meid kutsunud oma rõõmusõnumi kaudu,
et me pälviksime kirkuse meie Issandas Jeesuses Kristuses!
Halleluuja!

Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal läks Jeesus ühes oma jüngritega läbi Galilea, kuid Tema tahtis, et
sellest keegi teada ei saaks, sest ta tahtis õpetada oma jüngreid. Ja ta ütles
neile: “Inimese Poeg antakse inimeste kätte ja nad tapavad ta ära, aga kolmandal
päeval pärast oma surma ta tõuseb üles”. Kuid jüngrid ei mõistnud neid sõnu,
mida ta rääkis, ometi kartsid nad selle kohta küsida.
Ja nad jõudsid Kapernauma, ning kui nad kodus olid, küsis tema nende käest:
“Mille üle te teel olles vaidlesite?” Aga nemad olid vait, sest teel olid nad
omavahel vaielnud, kes neist on kõige suurem. Ja Jeesus istus, kutsus kaksteist
enda juurde ja ütles: “Kui keegi tahab olla esimene, siis olgu ta kõikidest
viimane ja kõikide sulane”. Ja ta võttis lapse ja pani tema nende keskele, embas
teda ja ütles neile: “Kes ühe niisugustest lastest minu nimel vastu võtab, see
võtab mind vastu, ja kes mind vastu võtab, see ei võta vastu mind, vaid teda,
kes mind on läkitanud!” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Palun anna meile, Issand, mitte muretseda maiste asjade pärast,
vaid armastada taevaseid asju;
ja isegi praegu, kui meid on paigutatud ajalike asjade hulka,
õpeta meid kinni hoidma kadumatust;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 10; Srk 8:1-9; 2Tm 2:19-26

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 33; Srk 10:7-18; Lk 14:1-11

Mõtisklus
Esimest lugemist kuuldes võiksime hüüda hommikupalvuses kuuldud sõnadega:
Issand, miks sa seisad kaugel, miks sa peidad ennast hädaajal? Ometi see
lugemine kirjeldab nii paljut tänapäevases maailmas. Meie igaühe elu, kus
on hetki mida me ei mõista, veel vähem heaks kiidame, annab tunnistust
selle lugemise sõnade tegelikkusest. Kuid veelgi enam, see lugemine
täitub täiel määral Jeesuse elus, kelle mõistsid hukka oma aja suurmehed –
kirjatundjad ja variseerid. Nagu meie Õnnistegija, peame ka meie jääma
kindlaks õiglusele ja teele Jumala poole. Paneme kogu oma usu ja lootuse
Jumala peale. Teine lugemine tuletab meile meelde pühenduda sellele mis
on oluline. See tähendab elu seadmist harmoonilisse olukorda, isegi siis
kui vahetevahel toimuvad lahkhelid. Kohati tundub, et mõned konfliktid on
justkui vältimatud, oleme kutsutud üle vaatama oma isekusest, omaenese
arusaamade ja ootuste pealesurumise asemel vaatama lootusrikkalt Jumala
juhatuse ja abi poole. Püha EV toob meieni olukorra, kus Jeesus olles rääkinud
asjadest mis peatselt sünnivad, arutavad jüngrid teemal – kes on suurim.
See on just selline olukord mis ümbritseb meid. Kahjuks võime seda näha
nii poliitikas kui kirikus, kõikjal kus on võimalik enda soove tõeks elada.
Mida see meile tähendab? Püha Kirik kutsub meid üles võtma eeskujuks Jeesuse
Kristuse korrapärase ja rahu toova elu. Tema on taevase tarkuse kehastus.
Sellepärast on meil kohustus tuua Talle kogu au. Meie olukord on teenida
alandlikkuses Jumalat ja üksteist püha Kiriku läbi. Meid kutsutakse üles
keskenduma kellelegi teisele kui iseendale. See tähendab ka õigluse ja
armastava Jumala austamise tõeks elamist. Võime küsida miks? Sest Jumal on
selline. Jumal teenib loodut. Ja see on viis, kuidas Jeesus on inimesena,
teenides oma Isa, teenides kõiki inimesi, kes tema ellu tulevad.
Armas taevane Isa, palun õpeta meid leidma endale õige eluviis, nõnda, et
võiksid meist rõõmu tunda ja meie tunneksime end Sinu armastava kaitse all.
Aamen.