Kuningriigiaja XXX pühapäev B aastal
Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Nii ütleb Issand: rõkake rõõmust Jaakobi üle ja hõisake esimese üle rahvaste
hulgast. Kuulutage, laulge kiitust ja ütelge: “Issand on päästnud oma rahva,
päästnud need, kes on Iisraelist järele jäänud. Vaata, ma toon nad tagasi
Põhjamaalt, kogun nad kokku maailma viimastest äärtest. Nende seas on jalutuid
ja pimedaid, käima peal olijaid ja sünnitajaid. Suure hulgana tulevad nad siia
tagasi. Nad tulevad nuttes, aga mina toon nad tagasi ja lohutan neid. Ma viin
nad veeojade äärde tasast teed mööda, kus nad ei komista. Sest mina olen
Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand on meile suuri asju teinud!
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid,
siis olime kõik otsekui unenägijad.
Siis oli meie suu täis naeru
ja meie keelel oli hõiskamist.
Siis öeldi rahvaste seas:
Issand on neile suuri asju teinud.
Tõesti, Issand on meile suuri asju teinud,
sellepärast olime rõõmsad.
Issand, lase tagasi pöörduda meie vangidel
nagu veeojadel lõunamaal.
Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes viljavihke.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on meile suuri asju teinud!
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Iga ülempreester võetakse inimeste hulgast ja seatakse inimeste heaks teenima
Jumala ees – tooma ande ja ohvreid Jumalale inimeste pattude eest. Tema suudab
tuua mõistmatuid ja eksijaid tõe tundmisele, sest temal on osa nõtruses. Selle
nõtruse pärast peab ta, nii nagu rahvagi eest, tooma ohvri omaenda pattude
hüvituseks. Ja keegi ei saa võtta endale ise seda au, vaid Jumala kutsumise
peale, nagu Aaroniga sündis. Nõnda ei võtnud ka Kristus endale au saada
ülempreestriks, vaid see au anti talle Jumalast, kes talle ütles: “Sina oled mu
Poeg, täna ma sünnitasin Sinu”. Ka teises kohas ütleb ta: “Sina oled preester
igavesti, Melkisedeki seisuse järgi”.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Meie Issand Jeesus Kristus
on toonud meid eluvalguse juurde evangeeliumi läbi!
Halleluuja!
Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal, kui Jeesus oma jüngrite ja suure rahvahulga saatel Jeerikost välja
tuli, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg. Aga kui ta kuulis, et
Jeesus Naatsaretist on seal, hakkas ta valjusti hüüdma: “Jeesus, Taaveti Poeg,
halasta minu peale!” Paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, aga tema hüüdis veel
valjemini: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
Siis jäi Jeesus seisma ning ütles: “Kutsuge ta siia!” Ja nad kutsusid pimeda ja
ütlesid talle: “Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!” Ja ta heitis oma kuue
seljast, tõusis püsti ning tuli Jeesuse juurde. Jeesus küsis temalt: “Mida sa
tahad, et ma sulle teeksin!” Pime vastas: “Rabuuni, tee nii, et ma jälle
näeksin”. Ja Jeesus ütles talle: “Mine, sinu usk on sind aidanud”. Ning samas
sai pime jälle nägijaks ja käis teed Jeesuse järel.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõikvõimas ja igavene Jumal, suurenda meis usu, lootuse ja armastuse ande;
palun anna, et me saaksime seda, mida Sa lubad,
ja pane meid armastama seda, mida Sa käsid;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 147; Brk 5; 1Jh 2:24-29
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 7; Sk 7:8-14; Mt 18:21-35
Mõtisklus
Meie ümber on nõndapalju imelisi Jumala seatud ja loodud asju, olevusi,
olukordi. Kui sageli suudame seda märgata? Nii mõnelgi korral olen Jumala
armust näinud kuidas rähn poegi sööma õpetab, kuidas kass toob pererahvale
kingituseks püütud hiire, kuidas õhtutaevas nahkhiired toimetavad ja hundid
maja taga uluvad. Need suurepärased vaatepildid on ühe maal elava inimese
igapäevased rõõmud, aga vaid juhul kui neid tahame tähele panna. Kui sageli
meie igapäevarutt ja talitamised takistavad meid nägemast Jumala kätetööd.
Tänane EV toob meieni loo pimedast mehest Bartimeusest. Kerjusest, kellele
vaadati ülevalt alla. Kui tänapäeval näeme pigem kaastunnet, siis juutide
seas on arusaam nagu haigused ja puuded on karistus patu eest. Nime Bartimeus
(Baari Timeus) saab aramea keelest tõlkida kahetiselt, kas “Timeuse poeg”
või “rüveduse poeg”. Nagu teame, oli UT kirjutatud kreeka keeles ja sellest
tulenevalt võiksime tõlkida ka “aupoeg”. Vägagi vastandlikud võimalused.
Samamoodi võime selles mehes näha pimedat kerjust, aga ka inimest kes näeb
rohkem kui Jeesuse jüngrid ise. “tema hüüdis veel valjemini: “Jeesus, Taaveti
Poeg, halasta minu peale!”” Juba enne reaalset nägemist tunnistas Bartimeus
Jeesust kui oodatud Taaveti Poega, Kes on Messias. Võiksime ütelda, et
kohtumine Jeesusega andis palju enamat kui nägemise, ta sai Jumala lapse
väärikuse järgnedes Issandale. Mida tänased lugemised tähendavad meie
jaoks? Psalmi vastulauses ütlesime: Issand on meile suuri asju teinud!
See tähendab nende asjade ja olukordade tähelepanemist, veelgi enam – meie
enda kohalolu seal kus oleme ja selles situatsioonis kus oleme. Me oleme
teekonnal Jumala lähedalolusse Tema Kuningriigis. Ometi on meilgi oht
langeda pimedusse arvates, et meil on kõik õiged vastused, et teame kõike.
Sellest veelgi sügavam pimedus on toetuda ja tegutseda uskumises, et
pole muud tõde, kui see mida ise tajume tõeks. Mis on see mis sunnib
vaatama eemale kerjusest, alkohoolikust kes tuleb suitsu lunima, või
inimesest kellest hakkab lihtsalt hale? See on meie enda seatud standard,
ego, mis näeb inimese tegelikku armetust tahtmata seda tunnistada.
Meid kutsutakse üles vaatama kaugemale selle maailma heaolust, särast.
Meid kutsutakse üles vaatama vaimse pimeduse taga Kristust, kes on kogu
oleva Valgus. Nõnda nagu Bartimeuse ümber olevad inimesed püüdsid teda
vaigistada ja Jeesusest eemal hoida on meiegi tutvusringkonnas inimesi,
kes pakuvad palju erinevaid altermatiive takistamaks pühapäeval isiklikku
kohtumist Jumalaga armulauas. See pime mees ei lasknud ennast heidutada,
tema on meile eeskujuks, läbi maise sära ja kära püüelda igavese rõõmu
poole. Markuse EV-s on see viimane ime enne Jeesuse sisenemist Jeruusalemma.
Suur – maailma lunastamise mission – oli pooleli ja Jeesus võttis selle
aja, et vastata pimeda palvele. Nii tähtis on Issandale inimene, kes
hüüab Tema poole. Las tänane evangeelium avab meie silmad. See on üleskutse
meeleparandusele ja pöördumisele. Paljud meist on pikka aega elanud oma
uhkuse, isearvamise ja häbiga. Nüüd on aeg heita kõrvale oma ekslikud
lohutuste ja pettekujutelmade varjud ja seista au ja väärikusega
ning tulla Jeesuse juurde, Kes on tasane ja südamelt alandlik. Aamen.