Püha perekonna, Jeesuse, Maarja ja Joosepi püha aasta B
Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Pärast neid lugusid tuli Aabramile nägemuses Issanda sõna, kes ütles: “Ära
karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!” Aga Aabram
ütles: “Issand Jumal! Mida sa mulle saad anda? Mina ju lähen ära lastetuna
ja mu koja valitsejaks on Elieser Damaskusest!” Ja Aabram ütles: “Vaata,
mulle sa ei ole ihuvilja andnud, aga näe, minu kojas sündinu saab mu pärijaks.”
Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes ütles: “Tema ei ole sinu pärija,
vaid see, kes tuleb välja su oma ihust, on su pärija.” Ja ta viis tema õue
ning ütles: “Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!”
Ja ta ütles temale: “Nõnda saab olema sinu sugu!” Ja ta uskus Issandat ning
see arvati temale õiguseks. Ja Issand hoolitses Saara eest, nõnda nagu ta
oli lubanud. Issand toimis Saaraga, nõnda nagu ta oli öelnud: Saara jäi
lapseootele ja tõi Aabrahamile poja ilmale ta vanas eas, määratud ajal,
millest Jumal temaga oli rääkinud. Ja Aabraham pani oma pojale, kes temale
sündis, kelle Saara temale ilmale tõi, Iisak nimeks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Tema, Issand, on meie Jumal,Ta peab igavesti meeles oma lepingut!
Tänage Issandat, kuulutage tema nime,
tehke teatavaks rahvaste seas tema teod!
Laulge temale, mängige temale,
kõnelge kõigist tema imedest!
Kiidelge tema pühast nimest,
rõõmutsegu nende süda, kes otsivad Issandat!
Nõudke Issandat ja tema võimsust,
otsige alati tema palet!
Meenutage tema tehtud imetegusid,
tema imetähti ja tema huulte kohtuotsuseid,
te Aabrahami, tema sulase sugu,
te Jaakobi, tema valitu lapsed!
Ta peab igavesti meeles oma lepingut,
sõna, mille ta on andnud tuhandele põlvele,
lepingut, mille ta on sõlminud Aabrahamiga,
ja oma vannet Iisakile.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tema, Issand, on meie Jumal,Ta peab igavesti meeles oma lepingut!
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama
pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb. Usus sai isegi Saara väe
suguvõsa rajamiseks ja seda eakusest hoolimata, sest ta pidas tõotajat ustavaks.
Seepärast ka sündis sellest ühestainsast, pealegi mehejõu kaotanud mehest hulga
poolest nii palju järglasi nagu tähti taevas ja nagu liiva mere rannal, mida ei
saa ära lugeda. Usus viis Aabraham, kui teda proovile pandi, ohvriks Iisaki;
tema, kes oli saanud tõotused, oli valmis ohverdama oma ainusündinu; tema, kellele
oli öeldud: „Sinu sugu loetakse Iisakist.” Sest ta arvestas, et Jumal võib ka
surnuist üles äratada, seepärast ta saigi tema tagasi ettetähenduseks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis
esivanematele prohvetite kaudu,
on nüüd päevade lõpul meile rääkinud Poja kaudu!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal, kui said täis Jeesuse vanemate puhastuspäevad, mis Moosese seaduses
olid ette nähtud, viisid nad oma lapse Jeruusalemma, et teda seal seada Issanda
ette. Nii nagu on kirjutatud Issanda seaduses: iga poeglaps, kes on oma ema
esmasündinu, pühitsetagu Issandale ning toodagu ohver nagu seaduses on öeldud –
paar turteltuvi või kaks muud noort tuvi.
Sel ajal elas Jeruusalemmas mees, kelle nimi oli Siimeon. Ta oli õiglane ja vaga
ning ootas Jeruusalemma lunastust, ning Püha Vaim oli tema üle. Temale oli Püha
Vaim ilmutanud, et ta ei näe surma enne, kui ta on näinud Issanda Salvitut. Ja
Püha Vaim juhtis ta sel päeval templisse, kui vanemad Jeesuse sinna tõid, et
täita seda, mis seaduses oli ette nähtud. Siis võttis Siimeon Jeesuse sülle,
kiitis Jumalat ja ütles: “Issand, nüüd lased Sa oma sulasel rahus minna, nii
nagu Sa oled öelnud, sest minu silmad on näinud Sinu lunastust, mille sa oled
valmistanud kõigi rahvaste nähes, valguseks, mis peab ilmuma paganaile, ja
auhiilguseks oma rahvale Iisraelile”. Aga Jeesuse isa ja ema panid seda imeks,
mida temast räägiti. Ja Siimeon õnnistas neid ning ütles Maarjale, tema emale:
“Vaata, see inimene on seatud langemiseks ja tõusmiseks paljudele Iisraelis,
ning märgiks, millele hakatakse vastu, et saaksid avalikuks paljude südamete
mõtlemised. Kuid sinu endagi hingest peab mõõk läbi tungima”.
Seal oli ka naisprohvet Anna, Fanueli tütar, Aaseri hõimust, kes oli väga
elatanud. Ta oli elanud pärast neitsipõlve oma mehega seitse aastat ja pärast
lesena kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Ta oli sageli templis ja teenis
Jumalat paastudes ja palvetades nii öösel kui päeval. Sellel tunnil tuli ka tema
nende juurde ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid
Jeruusalemma lunastust.
Ja kui nad olid täitnud kõik, mis Issanda seaduses oli ette nähtud, läksid nad
tagasi Galileamaale, oma Naatsareti linna. Ja lapsuke kasvas ja sai tugevaks ja
targaks, ning Jumala arm oli tema üle.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Armuline Jumal, kes Sa meile pühas Perekonnas
suurepärase eeskuju oled andnud,
võimalda neil armulikult seda eeskuju
perekondlike vooruste ja armastuse võrdkujuna järgida,
et tasuks Sinu igaveses kodus kord rõõmustada võiksime
Kristuse, meie Issanda läbi,
kes Sinuga elab ja valitseb igavesti.
Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 89:1-30; Js 44:1-8,21-23; Kl 2:6-17
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 132; Hg 2:1-9; Lk 2:34-40
Mõtisklus
Jeesuse templis Issanda ette toomine Maarja ja Joosepi poolt näitab, et nad järgivad
juudi seadusi ja traditsioone. See tegu näitab religioossete tavade ja riituste
tähtsust perekonna usu ja identiteedi kasvatamisel. Nõnda nagu Aabram pani kogu usu
ja lootuse Jumalale, tegid seda ka Joosep ja Maarja, eriti veel peale Siimeoni ja Anna
poolt äratuntuna ja kinnitatuna. Jumala kohaloleku eristamine meie elus on esmase
tähtsusega ja toob esile tarkuse ja vaimse küpsuse rolli Jumala töö äratundmisel maailmas.
Siimeon kuulutas, et Jeesus on märk, millele hakatakse vastu vaidlema ja Maarja süda saab
mõõgaga läbistatud. Tema ennustab kannatusi ja vastuseisu, millega Jeesus ja Tema järgijad
kokku puutuvad. See teema räägib kannatuste tegelikkusest kristlikul teekonnal ja
lunastuse maksumusest. Kannatused on kristlaseks kasvamisel möödapääsmatud, kuid meie
hinges on alati rõõm ja kiitus Kristusega kohtumisel. Naisprohvet Anna siiras rõõm
Lunastaja nägemisest julgustab ka meid kuulutama kõigile Jumala armu.
Täna kuuldud lugemised esitlevad meile Püha perekonna voorusi: kuulekust, usku,
kannatlikkust ja alandlikkust. See pakub kristlikele peredele eeskuju, kuidas elada elu,
mille keskmes on Jumal ja Tema eesmärgid. On väga oluline tähele panna, et nii nagu Jeesus,
Maarja ja Joosep elasid oma elu kooskõlas traditsiooni ja pühas Templis toimuvaga, mis
tähistas nende pühendumust usuelule ja kogukonnale, oleme ka meid kutsutud osalema oma
kirikuperekonna elus. Kirik on koht, kus vaimseid sidemeid mitte ainult ei moodustata,
vaid ka sügavalt toidetakse, kus me õpime tõeks elama, koos teistega, usu, lootuse ja armastuse
voorusi. Neid sidemeid tugevdades peegeldame Püha Perekonna pühendumust Jumala plaanile
ja saame aktiivseteks osalisteks Tema armastuse ja halastuse ilmutamises loodule. Sel
moel ulatub meie Püha Perekonna püha tähistamine kaugemale püha perekonna kui ühe
majapidamise imetlemisest ja viib meid aktiivse osalemiseni Kiriku vaimses perekonnas.
Armas taevane Isa, juhata ja õpeta meid oma püha Perekonna eeskuju järgima ja kinnita
meid üha enam kokku Sinu perekonna – püha Kirikuga.
Aamen.