Kuningriigiaja XXVII pühapäev
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Ma tahan laulda oma sõbrast, mu armsama laulu tema viinamäest. Mu armsamal on
viinamägi viljakal nõlvakul. Ta kaevas seal maad ja puhastas selle kividest,
istutas häid viinapuid ja ehitas torni viinamäe keskele ning raius sinna ka
surutõrre. Ta ootas, et viinamägi kasvataks häid kobaraid, kuid hapud olid need
kobarad, mida see andis. Aga nüüd, Jeruusalemma elanikud ja juuda mehed, mõistke
ometi kohut minu ja mu viinamäe vahel! Kas oleks pidanud tegema viinamäega veel
midagi, mis mul jäi tegemata? Kui ma kord tahtsin, et see kasvataks häid
kobaraid, aga see andis hapusid. Ometi tahan ma nüüd teile teada anda, mida ma
teen oma viinamäega: ma kisun maha tema piirdeaia ning annan ta metsloomade
laastada, ma lammutan müüri tema ümbert ja jätan ta kõikide tallata. Ning ma
teen ta kõnnumaaks – teda ei kärbita ega rohita ja ta kasvatab kibuvitsu ja
ohakaid, ning ma keelan pilvedel talle vihma andmast. Issanda viinamägi on
Iisraeli sugu ja Juuda mehed tema lemmik-istandus. Tema ootas õiguse võitu, aga
vaata, tuli ülekohus. Tema lootis õigluse peale, kuid sai kuulda üksnes
hädakisa. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issanda viinamägi on Iisraeli rahvas!
Sina võtsid viinapuu Egiptusemaalt,
kihutasid rahvad tema teelt ja panid ta kasvama.
Tema väädid ulatuvad mereni,
ja võrsed Eufrati jõeni.
Miks sa lõhkusid müüri tema ümbert,
miks jätsid sa tema kobarad möödakäijaile kiskuda?
Metssiga tuhnib teda
ja väljaloomad söövad ta paljaks.
Taevavägede Jumal, pööra end jälle meie poole!
Vaata taevast alla ja näe!
Külasta seda viinapuud
ja seda viinamäge, mille sinu parem käsi on istutanud.
Hoia meid elus, ja me hüüame appi sinu nime,
me ei pöördu sinust enam kõrvale.
Jumal, Vägede Issand, pööra meie olukord endiseks,
lase oma pale paista meie üle, siis oleme päästetud.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issanda viinamägi on Iisraeli rahvas!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, ärge olge mures, vaid tooge iga oma vajadus tänamise ja anumisega palves
Jumala ette. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistus, hoiab teie meeli ja
mõtteid Kristuses Jeesuses. Lõpuks, vennad, mõelge kõigele sellele, mis on tõsi,
auväärne, iganes õige, armastust väärt, puhas ja ülendav. Pidage silmas seda,
mis on vooruslik ja kiiduväärt. Kõike, mida te olete minult õppinud, saanud,
kuulnud või näinud, selle järgi elage, ja siis on rahu Jumal teiega.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Mina olen teid ära valinud,
et te läheksite ja kannaksite vilja, mis jääb püsima!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus ütles ülempreestritele ja rahvavanemaile: “Kuulake teist tähendamissõna:
Elas kord isand, kes istutas viinamäe, piiras selle aiaga, tegi kaljusse
surutõrre ning ehitas valvetorni. Siis andis ta viinamäe rentnike kätte ja
reisis ise võõrale maale. Ning kui saagi koristamise aeg kätte jõudis, saatis ta
oma sulased rentnike juurde, oma vilja vastu võtma. Aga rentnikud võtsid tema
sulased kinni, mõnda nad peksid, mõne tapsid niisama, mõne viskasid kividega
surnuks. Taas saatis viinamäe isand teisi sulaseid, seekord rohkem kui esimesi,
kuid nendega tegid rentnikud nõndasamuti. Lõpuks läkitas ta nende juurde oma
poja, sest ta mõtles: “Ei nad julge ometi panna oma kätt minu poja külge!” Aga
rentnikud ütlesid poega nähes isekeskis: “Vaata, tema on ju pärija, mingem,
tapkem ta ära, siis saame tema päranduse endale!” Ja nad võtsid ta kinni,
tõukasid viinamäelt välja ning tapsid ära. Kui nüüd viinamäe isand tuleb, mida
teeb ta nende rentnikega?”
Aga nemad vastasid talle: “Ta laseb kurjad kurjal kombel hukata ning annab
viinamäe teiste rentnike kätte, kes toovad talle tema vilja õigel ajal.” Jeesus
ütles neile: “Kas te pole kunagi lugenud pühakirjast: Kivi, mille hooneehitajad
kõrvale heitsid, on nurgakiviks saanud. Issanda käest on see tulnud ja see on
imeasi meie silmade jaoks? Seepärast ma ütlen teile: Jumala riik võetakse ära
teie käest ning antakse sellele rahvale, kes kannab vilja.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 25; Jr 13:15-21; Mk 10:35-45
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 36:6-13; Ps 130; Ml 2:1-10; Lk 13:10-17
Mõtisklus
Jeesuse kaks tähendamissõna ülempreestritele ja rahvavanemaile, eelmisel pühapäeval
loetud teks kahest pojast ja tänane sõna viinamarjaistanduse rentnikest, võib
tunduda meist kauge teemana. Olid ju need lood mõeldud tolleaegsetele usujuhtidele.
Meil on mugav näha neid kõnesid VT valguses. Iisreaalased ei võtnud vastu oma
kohustusi Jumala ees, seepeale saadeti prohvetid ja koguni Poeg. Kõik lükati tagasi.
Täna oleme Issanda viinamäe rentnikud meie, st. püha Kirik. Kas meie oleme paremad
üürilised? Viinamarjaistandus, mida me kohtleme kui oma, kuulub Issandale, Kes ootab,
et meile usaldatuga õiglaselt käitume. Oleme ainult teenijad, mitte isandad. Jumal ei
võlgne meile midagi; vastupidi, meie oleme need, kes võlgneme Jumalale aruandmise oma
tegemiste eest. Nii sageli ootame Jumalalt midagi, nagu Tema oleks meile võlgu, aga
ei ole. Tema ei pea meile midagi andma, isegi meie palvetele vastama. Seda mõistes
suudame näha suurimat kingitust oma elus. Jeesus Kristus on nurgakiviks saanud,
Jumala arm on meiega ja Jumal ei hoia tagasi head, mida Tema saab meile anda ja meie
oleme valmis vastu võtma, kuid iga armuga kaasneb ka vastutus. Jeesus Kristus on
nurgakivi mis hoiab koos kogu püha Kirikut, patuseid ja pühakuid, Tema kogub ja
hoiab oma lunastuse väes. Meie kohus on seda vastu võtta ja edasi jagada vastavalt
Jumala seatud korrale. Meil on valida millise rentnikuna käitume.
Armas taevane Isa, juhata ja hoia meid, et oleksime väärilised rentnikud Sinu viinamäel.
Aamen.