Kuningriigiaja XXVI pühapäev
Lugemine prohvet Hesekieli raamatust:
Teie ütlete: “Issanda tee ei ole õige!” Kuulake ometi, Iisraeli sugu! Minu tee
ei olevat õige? Kas pole see pigem nõnda: teie eneste teed ei ole õiged?
Kui õige pöördub ära oma vagadusest ja teeb ülekohut ning sureb selle tõttu,
siis sureb ta oma ülekohtu pärast, mis ta on teinud. Aga kui ülekohtutegija
pöördub oma paganlusest ning teeb nii, nagu on õige ja kohus, siis jääb ta elama
ega sure. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Mõtle minu peale, sest Sina, mu Issand, oled armuline!
Issand, anna oma teed mulle teada
ja õpeta mulle oma rajad.
Sea mind oma tõeteele ja õpeta mind,
sest Sina oled Jumal, mu Lunastaja,
Sind ma ootan kogu aja.
Mõtle, Issand, oma halastusele ja heldusele,
sest need on igavesest ajast.
Ära tuleta meelde mu noore ea patte,
ja mu üleastumisi ära meenuta.
Issand on hea ja õiglane,
seepärast õpetab ta patustele õiget teed.
Ta juhib leplikud õigluse juurde
ja õpetab alandlikele oma teed.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Mõtle minu peale, sest Sina, mu Issand, oled armuline!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, kui ühendus Kristuses annab meile julgust ja tema armastus toob
lohutust, Vaimu osadust, südamlikkust ja kaastunnet teiste vastu, siis tehke mu
rõõm täiuslikuks selles, et te olete üksmeelsed. Armastus ühendagu teid olema
sarnased oma eesmärkide ja ühtekuuluvuse tundmise poolest. Ärge tehke midagi
isekusest ega tülitsedes, vaid pidage oma alandlikkuses üksteist ülemaks kui
iseennast. Igaüks otsigu seda, mis on kasuks teisele ja mitte iseendale, et
teiegi elaksite sarnastena Jeesusele Kristusele.
Jeesus Kristus oli oma olemuselt Jumal, kuid ei hoidnud sellest kinni, et
Jumalaga võrdne olla, vaid loobus sellest ja võttis sulase näo ning sai inimese
sarnaseks. Ta nägi välja nagu inimene ja alandas iseennast; sai kuulekaks kuni
surmani, pealegi ristisurmani. Sellepärast on Jumal tõstnud ta kõrgeks üle kõige
ja andnud talle nime üle kõikide nimede, et Jeesuse nime ees painduksid kõik
põlved – nii taevaste, maapealsete kui allilmsete omad – ja iga keel tunnistaks
Jumala Isa auks, et Jeesus Kristus on Issand.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Minu lambad kuulevad mu häält, ütleb Issand,
mina tunnen neid, ja nemad käivad minu järel.
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus rääkis ülempreestritele ja rahvavanematele tähendamissõna:
“Kuidas te sellest aru saate? Ühel mehel oli kaks poega, ja ta läks ühe juurde
nendest ning ütles: “Mu poeg, mine ja tööta täna minu viinamäel!” Aga poeg
kostis vastuseks: “Ma ei taha!”, kuid hiljem mõtles ümber ja läks siiski. Samas
astus isa teise poja juurde ning ütles nõndasamuti. Poeg aga vastas: “Küll ma
lähen, isa,” kuid ei läinud. Kumb neist tegi isa tahtmist?” Ja nemad vastasid:
“Esimene.” Jeesus ütles neile: “Tõesti ma ütlen teile: tölnerid ja hoorad saavad
enne teid Jumala riiki! Sest kui Johannes tuli teie juurde, õiget teed näitama,
siis te ei uskunud teda, kuid tölnerid ja hoorad uskusid. Teie nägite seda, kuid
ka tagant järele te ei parandanud meelt ega jäänud uskuma”.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 116; Js 12; Jh 11:21-44
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 90; Hs 33:1-9; Mt 24:37-51
Mõtisklus
Oleme kirikuaastas jõudnud sellesse aega, kus juba kolmandat pühapäeva
Jeesus toob meieni kristlasena elamise põhimõtted. Vahel võib justkui
tunduda, et meie, kristlased, saame Jumala tahtest paremini aru, või
koguni usume end “veidi” väiksem täiuslikust jüngrist olevat. Kuid see on ainult
pettekujutlus. Hoides ennast õigema ja pühamana, tahaks endast erinevaid
inimesi kutsuda tõe tundmisele. Ometi Jeesus istub lauda patustega.
Tänane EV toob esile karmid sõnad:”Tõesti ma ütlen teile: tölnerid ja
hoorad saavad enne teid Jumala riiki!” Jeesus kutsub meid mõtlema enda
valikute ja otsuste üle. Meie headest kavatsustest ei piisa ja meie
lubadused ei lähe arvesse kui me neid tõeks ei ela. Sisemine ja väljanähtav
kristlane peavad saama üheks inimeseks. See ei ole mitte moraali, vaid
elu ja usu kokkukasvamine. Jumal on meid püha Kiriku läbi üles kutsunud
olema kuulekad Tema tahtele usu tõekselamise kaudu. See tähendab, meie
ei tegele ainult heade ideedega või ei otsi Kirikust sügavaid meeleliigutusi,
vaid valmistume tulevikuks siin maa peal ja veelgi enam, tulevikuks Tema
taevases Kuningriigis. Meile on antud võimalus näidata austust Jumala
vastu üles oma sõnade ja tegude kokkukasvatamisega. Pangem siiski tähele,
tänases EVs kirjeldatud pojad olid mõlemad patused. “Ma ei taha!” ja
“Küll ma lähen, isa,” kuid ei läinud, on nii inimlikud vastused meie ette
seatud läbikatsumistele. Ometi on võimalus järgi mõtelda ja asuda täitma
Isa tahet. Õnnistagu selles meid Kõikvõimas taevane Isa.
Aamen.