Kuningriigiaja XXIV pühapäev
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Vihkamine ja viha – needki on jälkused, ainult patune hoiab neist kinni.
Kättemaksjaile maksab Jumal kätte, ega unusta tema patte. Anna andeks oma
ligimesele, kes on sulle liiga teinud, siis kustutab Issand sinu patud su palve
peale. Sest inimene peab viha teise peale, aga Issandalt anub pääsemist. Ta on
halastamatu inimese vastu, kes on tema sarnane, kuid palub oma pattude pärast.
Kui tema, kes ta on ihulik, on täis vihkamist, kes küll annaks andeks tema patud?
Mõtle lõpule ja lakka vaenutsemast, pea meeles kaduvikku ja surma ning pea käske.
Pea käske ja ära vihka oma ligimest, meenuta Kõigekõrgema lepingut ja andesta
süüteod. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand on armuline ja halastaja!
Kiida, mu hing, Issandat
ja kõik, mis minu sees on, tema püha nime.
Kiida, mu hing, Issandat,
ja ära unusta kõiki tema heategusid.
Tema annab sulle andeks kogu su ülekohtu,
teeb sind terveks kõikidest haigustest.
Ta päästab sinu elu hukatusest,
kroonib sind helduse ja halastusega.
Tema ei riidle lõputa,
tema viha ei kesta igavesti.
Tema ei tee meile meie pattude järgi
ega tasu meile kätte meie ülekohut mööda.
Nii kõrgel kui taevas on maa kohal,
nõnda suur on Issanda heldus neile, kes teda kardavad.
Nii kaugel kui koit on loojangust,
nii kaugele viib ta meist meie patud.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on armuline ja halastaja!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, keegi ei ela meist iseendale ja keegi ei sure iseendale, sest kui me elame,
siis me elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale. Kas me nüüd elame
või sureme – oleme ikka Issanda päralt. Sest Issand on surnud ja ellu ärganud, ning
saanud Issandaks nii elavate kui surnute üle.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Uue käsu ma annan teile, ütleb Issand,
et te armastaksite mind, nõnda nagu mina teid olen armastanud!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Sel ajal astus Peetrus Jeesuse juurde ning ütles: “Issand, kui mitu korda võib minu
vend eksida minu vastu, nii et mina peaksin temale andeks andma? Kas on küllalt
seitsmest korrast?” Jeesus ütles talle: “Ei, mitte seitse korda, vaid seitsekümmend
seitse korda. Seepärast on taevariik kuninga sarnane, kes nõudis oma sulastelt selgust
nende arvepidamise kohta. Ja kui ta hakkas aru pärima,toodi tema ette üks sulane, kes
oli talle kümme tuhat talenti võlgu. Ja kui temal ei olnud tagasi maksta, käskis tema
isand müüa tema ja ta naise, tema lapsed ja kõik, mis tal oli, ning maksta. Siis heitis
sulane maha tema jalgade ette, palus teda ning ütles: “Ole ometi minuga kannatalik ja
ma maksan sulle kõik tagasi!” Ja isandal läks meel haledaks oma sulase pärast, ning ta
laskis tal minna ja kustutas tema võla.
Aga kui see sulane oli välja läinud, leidis ta ühe teise sulase, kes oli talle võlgu
sada teenarit. Ja ta haaras temast kinni, kägistas teda ning ütles: “Maksa mulle oma
võlg ära!” Aga teine sulane heitis maha ja palus teda: “Kannata veel, küll ma tasun
sulle oma võla!” Kuid tema ei tahtnud ning laskis teise sulase vangi heita, kuni tema
kõik ära maksab. Kui nüüd teised sulased nägid, mis juhtus, panid nad seda väga pahaks
ja nad tulid ning rääkisid oma isandale kõigest, mis oli sündinud. Siis kutsus isand
selle sulase enda juurde ning ütles talle: “Sina halb sulane! Kogu sinu võla ma andsin
sulle andeks, sellepärast et sa mind palusid. Eks pidanud siis sinagi halastama oma
kaassulase peale, nõnda nagu mina sinu peale halastasin.” Ja isand laskis tema oma vihas
vangi heita, kuni ta maksab ära kogu oma võla. Nii teeb minu taevane
Isa ka teile, kui te ei anna kogu südamest andeks oma vennale.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Mõtisklus
Tänased kirjakohad toovad meieni kaks teed. Inimliku tee ja Jumala tee. Andestamatuse tee
ja andestuse tee. Meie valik: kas tahame olla omaenese teel koos elust põgenemise tahtega,
kättemaksu tahtega, allaandmise tahtega või tahame olla Jumala teel täites Tema tahtmist.
Ma usun, et andestamise idee on meil igalühel olemas, vähemalt seni kuni soov andestada
pannakse proovile. Meie tee tulevikku on kaheldamatult täis õppetunde ja läbikatsumisi,
kas tahame neisse kinni jääda? Või jätta negatiivse selja taha ja edasi elada? Andestamine
on ainus tee, kättemaksu tahtest lahti laskmine ON Jumala tee. See ei tähenda et peaksime
eksimusi õigustama, veel vähem heaks kiitma, me peame lahti laskma, Jumala ette asetama ja
omaenese eluga Jumala armu tõeks elama. Jeesus ei oota, et peaksime ilma Tema abita
hakkama saama. Tema Ise on kõiges ja alati koos meiega, kui seda palume. Tema annab
jõudu lahti siduda ja andestada, siiski peame selles protsessis olema kannatlikud ja
võtma vastu kogu hea, mida see meile õpetab, tänutunde ja vaga meelega. Mida annab meile
teistele andestamine? Ühtepidi seda, et võime uskuda Jumala armulisust meiegi suhtes,
teistpidi seda, et andestades teistele andestame ka iseendale omaenese puudujäägid.
Veelgi enam. Kui palju kordi oleme justkui süüdistanud Jumalat ebameeldivatesse olukordadesse
sattumise eest? Ligimesele andestamine annab meile meeleparanuse tee, Jumalaga taasühinemise
tee, Jumala Enese tee. Meie saame andestada, sest meilegi on Jumal andeks andnud.
Jõuame selleni, et tegelikult andestmine on Jumala töö meie läbi. Meie osaks jääb
ainult valida kas tahame andestada. Kas valime nagu Kristus?
Armas taevane Isa, toome Sinu ette enda vaeva, valu ja viha, palun andesta meile, et võiksime
teistelegi andestada ja rõõmu tunda Sinu armu rohkusest meie eludes.
Aamen.