Kuningriigiaja XXXI pühapäev
Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil päevil rääkis Mooses rahvale ja ütles: Kui sa kardad
Issandat, oma Jumalat, ning täidad kogu oma eluaja kõiki tema
seadusi ja käske, mis ma sulle kohuseks teen – sina, su poeg ja su
pojapoeg – siis elad sa kaua. Sellepärast pane tähele, Iisrael,
kõike seda, mida Issand, meie Jumal, on sulle öelnud, et su käsi
käiks hästi ning et saaksid äralugematult paljuks ja päriksid maa,
mille Issand, sinu isade Jumal, on sulle tõotanud – maa, mis
voolab piima ja mett. Kuula, Iisrael! Issand, meie Jumal, on ainus
Issand. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges oma südamest,
kõigest hingest ja kõigest jõust. Ja need sõnad, mis ma sulle täna
kohuseks teen, jäägu sinu südamesse.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus.
Issand on mu kalju, minu kindlus ja mu päästja.
Mu Jumal on mu kalju, kus ma pelgupaika otsin,
mu kilp ja pääsemine, minu kõrge varjupaik.
Kiidetud olgu Issand, nõnda ma hüüan.
Nii pääsen oma vaenlaste käest.
Elagu Issand! Mu kalju olgu kiidetud!
Ülistatud olgu Jumal, mu lunastaja!
Sinu abi su kuningale on suur,
oma salvitule Taavetile ja tema järelpõlvele osutad sa heldust.
Seepärast tänan ma Sind rahvaste seas,
laulan ja mängin kiitust su nimele.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma armastan Sind, Issand, mu tugevus!
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, palju oli preestreid Vana Seaduse ajal, kuid surm ei
lasknud neil jääda. Aga Jeesusel, kes jääb igavesti, on
preestriseisus, mis jääb igavesti. Sellepärast suudab tema päästa
need, kes tema kaudu Jumala juurde tulevad, sest ta elab igavesti
ja kostab nende eest. Niisugune peabki ju meie ülempreester olema:
püha, veatu, laitmatu, patustest eraldatud ja tõstetud üle
taevaste. Tema ei tarvitse, nagu varasem ülempreester, tuua
päevast päeva ohvreid omaenda pattude eest ja alles siis rahva
pattude eest, sest iseenda ohvriks toomisega on ta seda juba kord
teinud. Seadus paneb ülempreestriteks nõdrad inimesed, aga
tõotusesõna, mis anti hiljem kui seadus, paneb sellesse ametisse
Poja, kes on täiuslik igavesti.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Issand, räägi, sest su sulane kuuleb;
sinul on igavese elu sõnad!
Halleluuja!
Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal tuli Jeesuse juurde üks kirjatundja ja küsis temalt:
“Milline käsk on kõikidest kõige esimene?” Jeesus vastas: “Esimene
on see: Kuula, Iisrael – Issand, meie Jumal, on ainus Issand.
Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest südamest, kõigest hingest,
kogu mõistusega ja kõigest väest. Ja teine on see: Armasta oma
ligimest nagu iseennast. Ning ei ole ühtki käsku neist suuremat.”
Ja kirjatundja ütles talle: “Väga hea, õpetaja, seda oled sa
õigesti öelnud, sest tema üksi on Issand ja teist ei ole, ning
armastada teda kõigest südamest, kogu arusaamisega ja kõigest
väest ning armastada oma ligimest nagu iseennast – see on palju
enam kui põletusohvrid ja muud ohvrid.” Nähes, et ta oli arukalt
vastanud, Jeesus kostis talle: “Sina ei ole kaugel Jumala
riigist”. Ja keegi ei julgenud temalt enam midagi küsida.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mõtisklus
Milline käsk on kõige olulisem, mis on see millele peaksime keskenduma.
Jeesuse vastus on selge. Esiteks, armasta Jumalat. Teiseks, armasta oma
ligimest. Mina armastan Jumalat, Sina ka armas kirikuline. See on
nii iseenesestmõistetav, et õpimw Jumalaga koos elama igal ajahetkel.
Me oleme palves ja Jumala Sõnas ja sakramentides Jumalale nii lähedal.
Küsimus millele peaksime ehk veidi rohkem keskenduma on kas elame koos
Jumalaga kogu oma elu, või eelpool kirjeldatud viisil käime “vaimses
maailmas” Jumalal külas. Tuletame ennast meelde ja kurdame kurba saatust?
Kuidas sättida asjad nõnda et püha Missa ei lõpe siin uksest väljumisega.
Lihtne on arvata, et kristlus puudutab ainult minu suhet Jeesusega. On
kiusatus uskuda, et kõik, mida pead tegema, on tunnistada Jeesust oma
isikliku Issanda ja Päästjana ning töötada selle suhte kallal. Jeesuse
vastus kirjatundjale toob esile hoopis teistsuguse tõelisuse. On oluline
minna tagasi loomisloo juurde.Ja Jumal ütles: „Tehkem inimesed oma näo
järgi, meie sarnaseks…” Jumal on asetanud meie ümber suurel hulgal
iseennast teistes inimestes. Iga inimene keda kohtame on elav Jumala
ikoon – kui võime nii väljenduda. Meie armastus ligimese vastu saab
elavaks pere ja Kiriku keskel. Kuid Jumala looming on üüratult suurem.
Me vaatleme ja veelgi enam osaleme maailmas kus kõik inimesed on Jumala
nägu ja meil on rõõm neid armastada nõnda nagu me soovime et meid
armastataks. Selles saab Jumala ja inimese armastus üheks.
Armas taevane Isa, kingi meile tahet armastada Sind ja Sinu loodut.
Aamen.