Kuningriigiaja XXX pühapäev
Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Nii ütleb Issand: rõkake rõõmust Jaakobi üle ja hõisake esimese üle rahvaste hulgast. Kuulutage, laulge kiitustja ütelge: “Issand on päästnud oma rahva, päästnud need,
kes on Iisraelist järele jäänud. Vaata, ma toon nad tagasi
Põhjamaalt, kogun nad kokku maailma viimastest äärtest.
Nende seas on jalutuid ja pimedaid, käima peal olijaid ja sünnitajaid. Suure hulgana tulevad nad siia tagasi. Nad tulevad nuttes, aga mina toon nad tagasi ja lohutan neid.
Ma viin nad veeojade äärde tasast teed mööda, kus nad ei komista. Sest mina olen Iisraeli isa ja Efraim on mu esmasündinu.” See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand on meile suuri asju teinud!
Kui Issand tõi tagasi Siioni vangid,
siis olime kõik otsekui unenägijad.
Siis oli meie suu täis naeru
ja meie keelel oli hõiskamist.
Siis öeldi rahvaste seas:
Issand on neile suuri asju teinud.
Tõesti, Issand on meile suuri asju teinud,
sellepärast olime rõõmsad.
Issand, lase tagasi pöörduda meie vangidel
nagu veeojadel lõunamaal.
Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab, kandes viljavihke.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on meile suuri asju teinud!
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Iga ülempreester võetakse inimeste hulgast ja seatakse inimeste heaks teenima Jumala ees – tooma ande ja ohvreid Jumalale inimeste pattude eest. Tema suudab tuua mõistmatuid ja eksijaid tõe tundmisele, sest temal on osa nõtruses.
Selle nõtruse pärast peab ta, nii nagu rahvagi eest, tooma ohvri omaenda pattude hüvituseks. Ja keegi ei saa võtta endale ise seda au, vaid Jumala kutsumise peale, nagu
Aaroniga sündis. Nõnda ei võtnud ka Kristus endale au saada ülempreestriks, vaid see au anti talle Jumalast, kes talle ütles: “Sina oled mu Poeg, täna ma sünnitasin Sinu”. Ka
teises kohas ütleb ta: “Sina oled preester igavesti, Melkisedeki seisuse järgi”.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Meie Issand Jeesus Kristus on võtnud surmalt võimuse –
toonud meid eluvalguse juurde evangeeliumi läbi!
Halleluuja!
Evangeelium püha Markuse järgi:
Sel ajal, kui Jeesus oma jüngrite ja suure rahvahulga saatel Jeerikost välja tuli, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg. Aga kui ta kuulis, et Jeesus Naatsaretist on seal, hakkas ta valjusti hüüdma: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” Paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, aga tema hüüdis veel valjemini: “Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!” Siis jäi Jeesus seisma ning ütles: “Kutsuge ta siia!” Ja nad kutsusid pimeda ja ütlesid talle: “Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!” Ja ta heitis oma kuue
seljast, tõusis püsti ning tuli Jeesuse juurde. Jeesus küsis temalt: “Mida sa tahad, et ma sulle teeksin!” Pime vastas: “Rabuuni, tee nii, et ma jälle näeksin”. Ja Jeesus ütles talle: “Mine, sinu usk on sind aidanud”. Ning samas sai pime jälle nägijaks ja käis teed Jeesuse järel. Ilma oma mantlita võib pime olla veelgi rohkem kadunud – ta kaotab kaitse elementide eest. See oli üks tema kõige hädavajalikumaid varasid. Jeesuse juurde minnes lasi ta sellest lahti. Palves on palju lahtilaskmist. Anname pettumused, valud ja leina üle nii hästi kui suudame. Anname need üle sellele, kes meid armastab ja annab palju rohkem vastu.See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mõtisklus
Jumal kogub kokku oma rahva. Ma viin nad veeojade äärde tasast teed mööda, kus nad ei komista – lugesime pühakirjast. Jumala rahvas kutsutakse Tema juurde kes vaatab meie peale kui halastav ülempreester. Jeesus ütles “Kutsuge ta siia!”
kui inimene teda hüüdis. Kas suudame endale ette kujutada suuremat armu? Jumal kutsub meid. Bartimeus viskab endalt kuue, ainsa katte mis hoidis ja kaitses teda ja kiirustab
Jeesuse juurde. Ka meie jaoks on palves Jumala poole palju lahtilaskmist. Me anname kõik mis meiega on Jumala hoolde täielise usalduse ja armastusega. Ja saame Jumala armu
osaliseks. Kuid tänases evangeeliumis on veel midagi. Tänane tekst küsib meie käest:„Kuidas me näeme teisi?” “Kas me näeme neid nii, nagu Issand neid näeb?”
Inimesed, keda meil on kiusatus näha häirivatena, võivad olla need, keda Issand kutsub enda juurde ja keda ta kutsub meid teenima. Bartimeus hüüdis valju häälega ja see häiris paljusid ja nad sõitlesid teda.Jeesusel oli võime vaadata Bartimeuse karjumisest kaugemale – selle mehe südamesse, kellest see kisa tuli. See on selline nägemine, kuhu me kõik oleme kutsutud, nägemine, mis näeb sügavalt, mis vaatab kaugemale sellest, mis on silmale näha. Sellisel kaastundlikul nägemisel on oma tervendav jõud.Kui näeme nii, nagu Issand näeb, muutume tema enda tervendava ja elu andva kohaloleku edasiandjaks teistele. See on meie ja iga kristlase misjonikäsu täitmine.
Armas taevane Isa, palun ava meie silmad nägema seda mis on
tõeline ja õpeta meid seda mõistma oma nime auks.Aamen.