Anglokatoliku Kiriku Pühima Neitsi Maarja Jumalaema piiskopkond

II ILMUMISAJA PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Issand rääkis minuga ja ütles: “Sina, Iisrael, oled mu sulane, kelle kaudu ma
ilmutan oma au”. Ja siis rääkis Issand, kes mind on endale sulaseks kujundanud
mu emaihust alates, et Jaakob tuleb tuua tagasi tema juurde ja Iisrael koguda
tema ümber. Nii olin ma austatud Issanda silmis ja minu Jumal oli mu tugevus.
Tema aga ütles: “Sellest on vähe, et sa mu sulasena sead korda Jaakobi suguharud
ja tood tagasi need, kes Iisraeli hulgast on üle jäänud. Sest ma panen sind
paganaile valguseks, et minu lunastus laiuks maailma äärest ääreni.”
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Vaata, ma tulen täitma Sinu tahtmist!
Pikisilmi ma ootasin Issandat,
ja ta tuli mulle appi ning võttis mind kuulda.
Tema seadis minu suhu uue laulu,
kiituselaulu meie Jumalale.
Tapa- ja roaohvrid ei meeldi sulle,
põletus- ja patuohvrit sa ei nõua,
kuid sa oled avanud mu kõrvad kuulma,
sellepärast ma ütlen: vaata, ma tulen.
Rullraamatus on minust kirjutatud,
sinu tahtmist täita, mu Jumal, on minu rõõm
ja sinu seadus on mu südames.
Ma kuulutasin sinu õiglusest suure koguduse ees,
vaata, ma ei sule oma huuli.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Vaata, ma tulen täitma Sinu tahtmist!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, ihu pole kõlvatuse jaoks, vaid Issanda jaoks, ja Issand on ihu jaoks.
Jumal on Issanda üles äratanud ja äratab meidki üles oma vägevuse väel. Kas te
siis ei tea, et teie ihud on Kristuse liikmed. Kes aga Issandaga üheks saab,
sellel on temaga üks vaim. Hoidke ennast kõlvatusest eemale. Iga muu patt, mida
inimene teeb, on väljaspool ihu; kuid kes on kõlvatu, teeb pattu omaenese ihu
vastu. Kas te ei tea, et teie ihu on Püha Vaimu tempel, kes teis elab ja kelle
te Jumalalt olete saanud. Seepärast ei kuulu te enam iseendale, kuna teie eest
on kallist hinda makstud. Austage siis Jumalat omaeneste ihus.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Jumala Sõna on lihaks saanud ja elanud meie keskel.
Kõik, kes Teda vastu võtsid, on Tema teinud Jumala lasteks!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Järgmisel päeval nägi Johannes Jeesust enda juurde tulevat ning ütles: “Vaata,
see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patud. Tema on see, kelle kohta ma
ütlesin: Pärast mind tuleb inimene, kes on sündinud enne mind, sest tema oli
olemas enne kui mina. Ja minagi ei teadnud, kes ta on, kuid ma tulin ristima
veega, et Iisraeli rahvas võiks teda ära tunda”.
Ning Johannes tunnistas ja ütles: “Ma nägin Vaimu tuvina taevast alla laskuvat
ja tema üle jäävat. Mina ei tundnud teda, kuid tema, kes ta mind on läkitanud
veega ristima, ütles mulle: “See, kelle peale sa näed Vaimu laskuvat, tema on
see, kes ristib Püha Vaimuga!” Ja ma olen näinud ja tunnistan, et tema ongi
Jumala äravalitu.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
(Jh 1,29-34)

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: roheline

Kõigeväeline Jumal, Kelle Poeg, meie Päästja Jeesus Kristus, on maailma valgus:
palun anna, et Sinu rahvas, valgustatud Sinu Sõna ja sakramentide poolt, võiks
särada Kristuse auhiilguses, et Teda tuntaks, kummardataks ja Talle kuuletutaks
maailma otsani; sellesama, Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja
valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 118; Sk 8:1-8,20-23; 1Kr 12:12-31
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 102:15-29; Ps 117; Js 45:1-15; Rm 9:14-26

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Oleme nüüd kolmekuningapäeva järgses ajajärgus, valguse, ilmutuse ja kutsumuse
ajastus. Meie tänase pühapäeva teema on olla kutsutud ja läkitatud, et rääkida
teistele Jumalast. Psalmikirjutaja tänab Jumalat päästmise eest ja kuulutab,
et tõeline jumalateenistus ei seisne ainult ohverduses, vaid ka Jumala tahte
täitmises ja tema ustavuse jagamises suures koguduses. Prohvet Jesaja räägib
Jumala poolt emaüsast alates vormitud sulasest, kes on kutsutud mitte ainult
Iisraeli taastama, vaid olema valguseks rahvastele – et Jumala pääste ulatuks
maailma otsani. Paulus tervitab Korintose kogudust meeldetuletusega, et ka
nemad on kutsutud osadusse Kristusega ja osalema Tema missioonis. Ja Johannese
evangeeliumis ilmutatakse Jeesust kui Jumala Talle, Kes võtab ära maailma
patu – Keda Tema esimesed jüngrid tunnustavad, järgivad ja kuulutavad. Tänased
lugemised tuletavad meile meelde, et me ei ole mitte ainult armu saajad – me
oleme ka tunnistajad, saadetud aitamaks teistel ära tunda ja järgida Teda,
Kes elab meie keskel. Paneme tähele ühte olulist, sageli tähelepanuta jäetud
lõiku EV-s. Johannes seisab paigal, Jeesus kõnnib mööda. Jumalik Sõna ei oota,
kuni inimesed tema leiavad. Ta läbib ise inimelu, läbi tavaliste paikade ja
samana tunduvate päevade. Hoidkem meeles, et slle on ilmutatud kolmainu Jumal
ise. Isa saadab Poja, Poeg kõnnib meie seas ja Vaim avab meie silmad Talle
nägemiseks ja äratundmiseks. Ka meie vaimne teekond saab rikastatud teiste
abiga. Jumal ja Kirik pakuvad väsimatult palju abi, kes aitavad meid eluteel.
Jumal kohtub meiega seal, kus me oleme, mitte taevas, vaid meie igapäevaste
võitluste ja tagasilöökide, rõõmude ja murede, usu, lootuse ja armastuse
edasimineku ja kasvu keskel. Jumal tegutseb sageli taustal. Vaimu töö on
sageli varjatud, peen ja püsiv. Isegi siis, kui me ei tunne end olulistena,
kulgeb Jumala elu meie sees ja meie kaudu. Ihusse saamine tähendab, et Jumal
on astunud maailma ja täitnud selle valgusega. Kolmainsus tähendab, et me ei
kõnni kunagi üksi. Isa, Poeg ja Vaim on alati tegutsemas, alati kutsuvad,
alati lunastavad. Kui me näitame üles armastust, jagame me kolmainu Jumala
elu, liikudes läbi oma argipäevade. Minu nime ei pruugi kunagi keegi mäletada.
Aga kui elan oma elu vaikselt Jumala Talle poole osutajana, siis paistab
maailma valgus isegi ehk läbi minu. Mida meie peaksime tegema?
Tehkem meiegi sama mida kogu Kirik on teinud läbi sajandite, meid kutsutakse
ja saadetakse teistele Jumalast rääkima. Tehkem seda oma sõnades, oma
armastuses, oma ustava ligiolekuga, oma vaikses igapäevaelus – kuni päevani,
mil meiegi näeme Talle näost näkku. Aamen.

ISSANDARISTIMISE PÜHA A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Nii ütleb Issand: Vaata, see on minu sulane, keda ma hoian, minu äravalitu,
kellest minul on hea meel. Ma olen saatnud oma Vaimu Tema üle. Tema toob
rahvaile õigekssaamise. Tema ei hüüa ega karju, tema häält ei ole kuulda
tänavail. Mahapainutatud pilliroogu ei murra ta katki, ja hõõguvat tahti ta ei
kustuta. Tema toob tõesti õigekssaamise. Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta on maa
peal õiguse maksma pannud, ja tema seadust ootavad saared. Mina olen Issand, ja
mina olen Sind õigluseks kutsunud, haaranud kinni Su käest ja Sind kinnitanud.
Ma olen seadnud Sind rahvale seaduseks ja paganaile valguseks, avama pimedate
silmi, laskma vange vabaks vangikojast ja tooma pimeduses istujaid valguse
kätte. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand annab rahu oma rahvale!
Andke Issandale au, teie taevalised,
andke talle au ja ülistage teda.
Andke au Issanda nimele,
kummardage Issandat pühas ehtes.
Issanda hääl on üle vete,
Issand üle suurte vete.
Issanda hääl müristab võimukalt,
Issanda hääl on täis ülevust.
Kirkuse Jumal laseb müristada,
tema pühamus ülistavad kõik tema auhiilgust.
Issanda aujärg on vetevoogude üle,
Issand istub kuningana aujärel igavesti.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand annab rahu oma rahvale!

Teine lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal avas Peetrus oma suu ja ütles: “Ma mõistan tõesti, et Jumal ei tee
vahet isikute vahel, vaid iga rahva seast on temale meelepärane see, kes teda
kardab ja on õiglane. Selle sõna on ta saatnud Iisraeli rahvale, ja kuulutanud
rahu-evangeeliumi Jeesuse Kristuse läbi, kes on kõige Issand.
Te teate ju, mis on sündinud kogu Juudamaal alates Galileast, pärast ristimist,
mida kuulutas Johannes, kuidas Jumal salvis Jeesuse Naatsaretist Püha Vaimu
väega, ning kes selle järel käis mööda maad ja tegi terveks kõik, kelle üle
saatan oli võimust saanud, sest Jumal oli temaga.” See on Jumala sõna.
Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Taevas avanes ja üks hääl ütles:
“See on minu armas Poeg, Teda kuulake.”
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus tuli Galileast Jordani äärde, selleks et Johannes teda seal ristiks. Aga
Johannes hoidis teda tagasi ja ütles: “Mina peaksin ennast sinul ristida laskma,
miks tuled sina minu juurde?” Jeesus aga kostis talle: “Ometi pead sa seda
sündida laskma, sest meie kohus on täita Jumala tahtmist.” Siis andis Johannes
talle järele. Kui Jeesus oli ristitud, tuli ta kohe veest välja. Ja vaata,
taevad avanesid, ning ta nägi, kuidas Jumala Vaim laskus nagu tuvi tema üle.
Ning hääl taevast ütles: “Vaata, see on minu armas Poeg, kes on mulle meele
järgi.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Oo Isa taevas, Kes Sa Jeesuse ristimisel Jordani jões kuulutasid Ta oma
armsaks Pojaks ja võidsid Teda Püha Vaimuga: palun anna kõigile, kes on
Tema nimesse ristitud, et nad peaksid kinni sõlmitud lepingust ja
tunnistaksid Teda julgelt Issandaks ja Päästjaks, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 72; Ps 97; Js 60:1-9; Mt 2:1-12
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 84; Ps 122; 1Sm 1:21-28; Mt 18:1-14

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Täna tähistab püha Kirik Issanda ristimispüha. Võiksime endalt küsida, miks
Jeesus Kristus lasi end ristida Ristija Johannesel. Kui Kristus on Jumala
lihaks saanud Poeg, Pühima Kolmainsuse patuta teine isik, miks peaks Teda
ristima? Vastus algab arusaamast, et Jeesus Kristus ei vajanud ristimist.
Tema, Jumala Püha, pühitses ristimisveed, need ei pühitsenud Teda. Tema tegi
ristimise pühaks, mitte vastupidi. Ristimisega oli Tema eesmärk ilmutada
Jumala armastust meie vastu, isegi kui oleme Tema vastu pattu teinud.
Oma ristimisega juhib Jeesus meid meeleparandusele. Piibli esimeses raamatus,
1.Moosese raamatus, on kirjas, kuidas Jumala Vaim hõljus vete kohal ja Jumal
lõi kaosest korra, pimedusest valguse, andes elu Aadamale ja Eevale oma näo
ja sarnasuse järgi. Ristija Johannese ristimisvees juhatab Jeesus meid tagasi
Jumala loomistegevuse juurde ja kuulutab, et Jumal on uuendamas oma loodut.
Meie Õnnistatud Issanda ristimine on ilmutus sellest, mida Jumal teeb – ilmutus,
mis kuulutab Kristuse lunastava tegevuse algust meie maailmas. Sellisena ei
olnud ristimine niivõrd Kristuse, kuivõrd meie jaoks.
Meie kui kristlaste jaoks ilmutab Kristuse Jeesuse ristimine Ristija Johannese
poolt Jordani jões Püha Kolmainsust. Kõik kolm isikut ilmutati meile Jeesuse
ristimises: Isa hääl, Poja allumine Isa tahtele ja Kristuse pühitsemine Püha
Vaimu poolt. Kuid siinkohal on oluline peatuda ühel tõel, mis võib meile
igapäevases keelekasutuses märkamatuks jääda. Me kutsume Jumala Poega Jeesuseks
Kristuseks, kuid me peame meeles pidama: Kristus ei ole perekonnanimi. Jeesus
on Tema nimi, mis tähendab „Issand päästab“, kuid Kristus on Tema tiitel ja
Tema olemus. Kreekakeelne sõna Christos on tõlge heebreakeelsest sõnast
Mashiach (hääldatakse: ma-ši-ahh) – Messias. See tähendab „Võitut“.
Vanas Testamendis võiti pühitsetud õliga kuningaid, prohveteid ja preestreid, et
eraldada nad pühaks ülesandeks ja anda neile Jumala vägi selle täitmiseks.
Jeesuse ristimisel Jordani jões ei võitud Teda aga mitte inimkätega valmistatud
õliga, vaid Püha Vaimu endaga. See oli hetk, kus Taevane Isa kinnitas avalikult:
„See on minu armas Poeg.“ See hetk kuulutas maailmale, et Jeesus on see
kauaoodatud Messias – Kuningas, kes valitseb armastusega; Prohvet, kes on Jumala
Sõna ise; ja Ülempreester, kes toob iseenda ohvriks meie pattude eest.
Mida see meie jaoks tähendab? Meie kanname nime „kristlased“. See tähendab, et
me oleme justkui „väikesed kristused“ – inimesed, kes on ristimise läbi saanud
osa Kristuse enda võidmisest. Meiegi oleme ristimisveest tulles pühitsetud Püha
Vaimuga. Meiegi üle on vaimses mõttes lausutud need samad sõnad: „Sina oled
minu armas laps, kellest mul on hea meel.“ Nii nagu Jeesuse ristimine tähistas
Tema avaliku teenimise algust, tähistab iga kristlase ristimine meie uut algust.
Me ei ole enam eksinud hinged pimeduses, vaid me oleme uueks loodud Kiriku liikmed.
Me oleme võitud kandma Kristuse valgust oma igapäevases elus – kodus, tööl ja
suhetes ligimesega. Ristimine on ka leping. Oma ristimislepingu järgi tegutsemine
tähendab, et me austame Jumalat, austame Tema Kirikut ja anname Jumalale Talle
kuuluva kummardamise. Palve ja jumalateenistus on meie ristimisvastuse lahutamatud
osad Jumala ohvrile, milles Ta end meile pakub. Kandkem siis väärikalt seda püha
nime – kristlane –, mõistes, et see ühendab meid igavesti Võituga, kes pühitses
veed, et meie võiksime ristimises uueks sündida. Aamen.

JÕULUAJA II PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Tarkus kiidab iseennast, ülistab end oma rahva keskel. Ta avab oma suu
kõigekõrgema koguduses ja kiitleb taevavägede ees: “Nii on mulle öelnud kõige
Looja. Tema, kes ta on mind loonud, näidanud koha mu eluasemele ning öelnud:
“Asu Jaakobisse ja olgu Iisrael sinu pärisosa”. Alguses, enne kõiki aegu, on
tema mu loonud ja ma püsin igavesti ega lakka olemast. Ma teenisin tema ees,
kes ta on püha, tema telgis. Nõnda kinnitati mind Siionisse. Linnas, mida ta
armastas samamoodi kui mind, leidsin ma rahu ja Jeruusalemm sai minu valitsemise
paigaks. Ma ajasin oma juured auväärse rahva sisse. Issanda rahvas on minu
pärisosa”. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Sõna sai lihaks ja elas meie keskel!
Ülista, Jeruusalemm, Issandat,
kiida, Siion, oma Jumalat.
Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid,
õnnistanud sinu lapsi su keskel.
Tema hoiab su piiridel rahu,
toidab sind parima nisuga.
Tema saadab oma käsu maale,
kiirelt kulgeb tema sõna.
Tema kuulutab Jaakobile oma sõna,
Iisraelile oma sätteid ja seadusi.
Nii pole ta teinud ühelegi rahvale,
ega ilmutanud neile oma seadust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sõna sai lihaks ja elas meie keskel!

Teine lugemine püha Pauluse kirjast efeslastele:
Kiidetud olgu Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes meid on õnnistanud
oma Vaimu õnnistusega koguduse kaudu, mis on taevas koos Kristusega. Sest tema
on meid Kristuses ära valinud enne maailma loomist, et me oleksime pühad ja
laitmatud tema palge ees. Armastusest on tema meid armulikul tahtel ette
määranud oma lapseõiguse osalisteks – tema jumaliku armu kiituseks. Ja selle on
ta meile kinkinud oma armastatud Pojas. Sellepärast, kui mina sain kuulda teie
usust Issandasse Jeesusesse ja teie armastusest pühade vastu, tuletan ma teid
meelde oma palvetes, et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, au Isa, annaks
teile tarkuse vaimu ning ilmutaks ennast teile nii, et te teda tunneksite.
Valgustagu tema teie südame silmi, et te tunneksite seda lootust, milles teid on
kutsutud, ja teaksite, milline on tema päranduse aurikkus pühade jaoks.
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Au Sulle, Kristus, Kellest kuulutati rahvastele,
au Sulle, Kellesse usutakse maailmas!
Halleluuja!

Evangeelium püha Johannese järgi:
Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures ja Sõna oli Jumal. Tema oli alguses
Jumala juures. Kõik on tekkinud tema läbi ja ilma temata ei ole tekkinud midagi,
mis on tekkinud. Temas oli elu ja elu oli inimeste valgus. Valgus paistab
pimedusse, aga pimedus ei ole teda omaks võtnud. Jumal läkitas mehe, kelle nimi
oli Johannes. Tema tuli valgusest tunnistust andma, et kõik hakkaksid uskuma
tema läbi. Tema ise ei olnud valgus, vaid ta pidi tunnistama valgusest, sest
tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, oli tulemas maailma. Ja tema tuli
maailma, mis oli tekkinud tema läbi, aga maailm ei tahtnud teda tunda. Ta tuli
sellesse, mis tema oma, kuid omad ei võtnud teda vastu. Aga kõigile, kes ta
omaks võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks – kõigile, kes usuvad
tema nimesse, kes ei ole sündinud vereteed, ei lihalikust tahtmisest ega mehe
tahtmisest, vaid Jumalast.
Ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel ja me nägime tema au – Isa ainusündinu au
täis armu ja tõtt. Johannes tunnistab temast ja hüüab: “Tema ongi see, kellest
mina ütlesin: See, kes tuleb pärast mind on olnud enne mind, sest tema oli
olemas enne kui mina”. Jah, meie kõik oleme tema täiusest osa saanud – armu
armule lisaks, sest seadus on antud Moosese läbi, aga arm ja tõde on tulnud
Jeesuse Kristuse kaudu. Jumalat ei ole keegi kunagi näinud. Ainusündinud Poeg,
kes on Isa süles, on meid teda tundma õpetanud. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
(Jh 1,1-18)

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Oo Jumal, Kes Sa imeliselt lõid ja veelgi imelisemalt taastasid inimloomuse
väärikuse: palun anna meile võimalus osaleda Tema jumalikus elus, Kes alandas
ennast, et jagada meie inimlikkust, Sinu Poja Jeesuse Kristuse omana, Kes elab
ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti.
Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 65; Ps 121; Mi 4:1-5; Mi 5:2-4; Lk 2:21-32

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 111; Ps 112; Õp 9:1-6,10; 2Kr 4:1-6

Mõtisklus.
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Me oleme ikka veel jõuluvalguses. Kuigi maailm meie ümber on ehk juba naasmas
tagasi argirutiini juurde, kutsub Püha Kirik meid täna peatuma Johannese evangeeliumi
avasõnade ees: “Alguses oli Sõna… ja Sõna sai lihaks ja elas meie keskel.”
Täna ei räägi Kirik enam ainult sõimest ja karjastest. Täna räägime me sellest, Kes
on see Laps ja mida Tema tulemine tähendab meie olemise, meie harjumuste ja meie
vaimse pilgu jaoks. Esimene lugemine Jeesus Siiraki raamatust esitab meile kauni
pildi Tarkusest, Kes on tulnud Kõigekõrgema suust. See Tarkus rändab läbi maailma,
otsides kohta, kus puhata. Ja Looja ütleb talle: “Loo oma elupaik Jaakobisse!” See
on prohvetlik ettekuulutus lihakssaamisest. Jumal ei ole kauge filosoofiline
printsiip. Tema Tarkus otsib “asupaika”. Johannese evangeeliumis kuuleme me selle
kaja: Sõna tuli omade keskele. See tähendab, et Jumal soovib “telkida”
(kreeka k. eskēnōsen) meie keskel – meie füüsilises maailmas, meie kodudes, meie
perekonnas, meie igapäevatöös. Kui me soovime luua vaimseid harjumusi vastuseks
Jumala armule meie eludes, siis esimene samm on vihje ehk nähtavaks tegemine. Jumal
tegi end nähtavaks Kristuses. Ta andis meile Tarkuse, mis ei hõlju kättesaamatus
kõrguses, vaid on juurdunud meie aja loosse. Psalm 147 ja Efeslaste kiri kutsuvad
meid üles tänule. Apostel Paulus palub, et Jumal annaks meile “tarkuse ja ilmutuse
vaimu Tema tundmises” ja valgustaks “meie südame silmi”. Miks on see oluline? Sest
me oleme harjunud nägema maailma rikutust ja kaost. Me kujutame ette, et pühadus on
midagi “ebamaist”. Kuid tänased lugemised kinnitavad vastupidist: Jumal on meid
valinud Kristuses enne maailma rajamist olema pühad ja laitmatud Tema palge ees.
See on see, mida me nimetasime Kristuse vaimseks iluks. Püha Augustinus on öelnud:
“Meie süda on rahutu, kuni ta leiab rahu Sinus.” See rahu ei tule maailmast
põgenemisest, vaid meie “südame silmade” avanemisest, et näha Kristuse kirkust keset
meie argipäeva. Kui me näeme Kristuse ilu – Tema täiuslikku kuulekust ja armastust –,
siis tekib meil südamesoov Tema järele. Ilma selle soovita jäävad meie palved ja
kirikuskäigud ainult kuivaks kohustuseks. Kristuse vaimne ilu on see “magnet”, mis
teeb usuelu oluliseks igaühele, kes igatseb Jumala armu.
Evangeelium ütleb meile: “Aga kõigile, kes Tema vastu võtsid, andis Ta meelevalla
saada Jumala lasteks.” Siin jõuame me praktilise eluni – meie vastuseni. Kristus
tegi meie jaoks Jumala juurde tulemise “lihtsaks” – Ta sai inimeseks. Me ei pea
ronima taevasse, et Teda leida. Me leiame Ta Pühakirjast, me leiame Ta vaestes ja
me leiame Ta kõige täiuslikumalt Pühal Missal, kus Sõna saab uuesti ja uuesti
saladuslikult “Ihuks” meie altaritel. See ongi meie tasu. Tasu pühakirja lugemise,
palve ja Missal osalemise eest ei ole mingi väline auhind, vaid osasaamine Jumala
loomusest. See on arm armu peale. See on see “elav vesi”, mis täidab meie tühimiku
ja annab meile jõudu elada Kristuses. Mida see meie jaoks tähendab?
Armsad kirikulised, sel uue aasta alguses ja jõuluaja lõpul, seadkem endale
eesmärgiks kujundada oma elu ümber selle lihakssaanud Sõna. Tehkem Kristus nähtavaks
oma kodudes väikese kodualtari, või lihtsalt Piibliga lauanurgal, et meil oleks
nähtav meeldetuletus palvele. Palugem, et me näeksime Tema vaimset ilu, mis teeks
selle palve meile armsaks ja oodatuks. Alustagem väikeste sammudega – püüdkem
lugeda igapäevaselt lugemisi, on olemas Kiriku kodulehel, ja pühapäevasele Missale.
Olgu see meie vastuseks Jumala tulemisele meie keskele. Ainult nii saame osa Tema
lõppematust rahust siinses pidevalt muutuvas maailmas. Seadus on antud Moosese kaudu,
aga arm ja tõde on tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Talle olgu au ja kirkus nüüd ja
igavesti. Aamen.

PÜHA PEREKONNA PÜHA A AASTAL

Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Sest Issand tahab, et lapsed austaksid isa, ja on kinnitanud ema meelevalla
poegade üle. Kes isast lugu peab, lepitab oma patte, ja ema austaja on varanduse
talletajaga sarnane. Kes isast lugu peab, tunneb rõõmu oma lastest, ja päeval,
mil ta palvetab, võetakse teda kuulda. Kes isa austab, sellel on pikk iga, ja
kes Issanda sõna kuuleb, laseb ema puhata, ja ta teenib oma vanemaid otsekui
isandaid. Teo ja sõnaga austa oma isa, et sinule tuleks tema õnnistus! Sest isa
õnnistus kindlustab laste kodasid, ema needmine aga lammutab nende alusmüürid.
Ära otsi enesele au oma isa häbist, sest isa häbi ei ole sulle auks! Sest
inimese au tuleb tema isa auväärsusest ja autu ema on lastele teotuseks. Laps,
aita oma isa tema vanas eas ja ära kurvasta teda, niikaua kui ta elab! Ja isegi
kui ta mõistus kahaneb, siis saa sellest aru, ja ära põlga teda, kui ise oled
täies jõus! Sest heategu isa vastu ei unustata ja arvestatakse sinu kasuks,
olgugi sul patte. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, õnnista meid kõigil me elupäevadel!
Õnnis on inimene, kel on aukartust Issanda vastu,
kes käib Issanda teedel.
Su oma kätetöö toidab sind,
sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
Sinu naine on nagu viljakas viinapuu,
su kodutares,
Sinu lapsed on nagu õlipuu võsud
ümber su laua.
Jah, nii õnnistatakse inimest,
kel on aukartust Issanda vastu.
Issand õnnistagu sind Siionist
ja sa näed Jeruusalemma head põlve kogu oma eluaja.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, õnnista meid kõigil me elupäevadel!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjastt koloslastele:
Rõivastuge nagu Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku kaastundega,
lahkusega, alandlikkusega, tasadusega ja kannatliku meelega, üksteist taludes ja
üksteisele andestades, kui kellelgi on teise vastu kaebust. Nii nagu Issand
teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi! Aga üle kõige selle olgu armastus –
see on täiuslik side! Ja teie südameis valitsegu Kristuse rahu, millesse te
olete kutsutud ühe ihuna. Ja olge tänulikud! Kristuse sõna elagu rikkalikult
teie seas, kõiges tarkuses õpetage ja manitsege üksteist psalmide, hümnide ja
vaimulike lauludega, laulge kogu südamest tänulikult Jumalale! Ja kõik, mida te
iial teete sõnaga või teoga, seda tehke
Issanda Jeesuse nimel, tema läbi Jumalat Isa tänades! Naised, alistuge meestele,
nagu on sünnis Issandas! Mehed, armastage naisi ja ärge olge karmid nende vastu!
Lapsed, olge oma vanemaile kuulekad kõigis asjus, sest see on Issandale
meelepärane! Isad, ärge riielge oma lastega, et nad ei muutuks araks!
See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Valitsegu teie meelte üle Kristuse rahu,
Kristuse sõna elagu teie keskel kõiges oma rikkuses!
Halleluuja!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui tähetargad olid lahkunud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Joosepile unenäos
ja ütles: “Tõuse, võta kaasa laps ja tema ema ning põgene Egiptusesse ja jää
sinna, kuni ma sind käsin, sest Heroodes tahab lapse üles otsida ja hukata!”
Siis Joosep tõusis, võttis lapse ja tema ema ning põgenes öösel Egiptusesse. Ja
ta oli seal Heroodese surmani, et läheks täide, mis Issand on rääkinud prohveti
suu kaudu: “Ma olen kutsunud oma Poja Egiptusest.”
Kui nüüd Heroodes oli surnud, vaata, siis ilmus Issanda ingel Egiptuses
viibivale Joosepile unenäos ja ütles: “Tõuse üles, võta laps ja tema ema ning
mine Iisraelimaale, sest need, kes püüdsid last tappa, on surnud!” Siis ta
tõusis, võttis lapse ja tema ema ning tuli Iisraelimaale. Kuulnud aga, et
Arhelaos on kuningaks Juudamaal oma isa Heroodese järel, kartis Joosep sinna
minna. Teda hoiatati unenäos, et neil tuleb varjuda Galileas, ning ta tuli ja
asus elama külla, mida kutsutakse Naatsaretiks, et läheks täide, mida on
räägitud prohvetite kaudu, et teda hüütakse Naatsaretlaseks
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 2:13-15,19-23

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: valge

Kõigeväeline Jumal, Kes Sa oled meie peale valanud oma lihaks saanud Sõna uue
valguse: palun anna, et sama valgus, mis on süttinud meie südametes, võiks
paista meie eludes; sellesama meie Issanda Jeesuse Kristuse
läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest
ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 98; Ps 138; Js 49:8-13; Hb 2

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 68; Js 6:7-16; 2Pt 1:1-12

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas.
Oleme ikka veel jõuluajas. Jeesuse sünd inimeseks juhib meie tähelepanu
usutunnistuse esimese ja teise artikli vahelisele seosele. Jumal, Kes lõi kõik
loodu, ühendab end nüüd oma looduga, et lunastada kogu loodu.
Kui Ta oleks olnud huvitatud ainult meie hingede päästmisest, poleks Ta pidanud
minema ristile, aga just seda Ta tegi. Jumal lõi selle maailma kogu selle füüsilises
olemuses ja Ta armastab seda ka füüsilise loominguna. Me oleme harjunud nägema
enda ümber oleva füüsilise maailma rikutust, nii et kujutame ette, et pääsemine
peab kuidagi olema seotud sellest pääsemisega. Enamik maailma religioone põhineb
just sellisel arusaamal – vabaneda mateeriast. See teeb kristluse ainulaadseks.
Meiegi näeme maailma omatahtsi talitamist, kuid me ei põgene, vaid otsime
loodu taastamist selle algsele täiuslikkusele Kristuses.
See täiuslik ja lunastatud elu, elu, mis meile on antud elada Temas, ei ole
elu mingis ebamaises olekus, vaid elu silmadega, et näha, ja kätega, et
töötada ning suhelda ümbritseva maailmaga. Tõeline vaimsus on ka füüsiline asi
ja sama kehtib elu kohta, mida me elame Kristuses, sest Ta tuli meie keskele.
Täna tähistab kogu Kirik Püha Perekonna püha. Püha perekond – Jeesus, Maarja ja
Joosep – ongi see konkreetne, füüsiline paik, kus Looja ja loodu ühendus
esmakordselt lihas ja veres kokku sai. See ei olnud abstraktne idee, vaid lapse
kasvatamine, uinakud, töö ja igapäevane hoolitsus. Tänased lugemised toovad
meieni üsnagi maised juhtnöörid igapäevaseks eluks: austa oma isa ja ema; nii
nagu Issand teile on andeks andnud, nõnda tehke teiegi! Aga üle kõige selle olgu
armastus – see on täiuslik side!
On oluline meelde jätta, et „lihaks saanud Sõna“ sündis inimperre, kindlas
kultuuris ja tunneb seetõttu kõiki meie piiranguid justkui seestpoolt. Just
seetõttu, et Jeesus tunneb meid läbi ja lõhki, saab Ta meie nõrkustes kaasa tunda
ja me võime julgelt Temalt halastust paluda. Johannese evangeeliumi algus annab
sellele veelgi suurema mõõtme. Täna mõtleme vastsündinud Jeesusest kui „lapsest
sõimes“, aga Ta on ka Sõna, Kelle läbi on kõik loodud. Teda järgida on Elu ise.
Kuigi evangeeliumid ei kirjuta põhjalikult Jeesuse lapsepõlvest, oli perekond
oluline kogu Tema maise teekonna vältel – Petlemma sõimest kuni risti jalalamini,
kus Ta usaldas oma Ema jünger Johannese hoolde. Püha Kirik on perekonda alati
kõrgelt hinnanud, nimetades seda “koduseks kirikuks”.
Mida see tähendab meie jaoks?
Püha Kirik kutsub meid üles pühitsema oma igapäevast, füüsilist elu. Kui me
palvetame koos perega, kui me põlvitame lastega Jõulusõime ees või jagame ühist
söömaaega, ei tee me midagi “vähem vaimset” kui siin kirikus olles.
Vastupidi – me toome kiriku oma koju. Ärgem otsigem Jumalat ainult igavikust,
vaid leidkem Ta oma ligimeses, oma abikaasas, oma vanemates ja lastes. Sest kui
Jumal ei põlanud ära inimese ihu ega perekonna madalat koda, siis on iga meie
heategu, iga töökas käepigistus ja iga andestav sõna osa sellest samast suurest
lunastustööst. Laske Pühal Perekonnal olla endale eeskujuks: mitte kättesaamatu
ideaalina, vaid meeldetuletusena, et pühadus peitubki armastuses keset argipäeva.
Kandkem seda rõõmu sõimest oma kodudesse, et meiegi peredest saaksid paigad,
kus Kristus on tõeliselt kohal. Aamen.

ADVENDIAJA IV PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Neil päevil rääkis Issand Ahasele ja ütles talle: “Palu endale
Issandalt, oma Jumalalt, tunnustäht, olgu see siis allilma
sügavusest või taeva kõrgusest”. Ahas aga vastas ja ütles: “Ei
ma palu ega pane Issandat proovile”. Seepeale kostis Jesaja:
“Kuula siis, Taaveti koda! Kas teil on veel vähe inimeste
vaevamisest, et te ka mu Jumalat vaevate? Sellepärast teeb Issand
teile ise tunnustähe: Vaata, neitsi jääb käima peale ja toob poja
ilmale, ning paneb talle nimeks Immaanuel, mis tähendab – Jumal
on meiega.”See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Tule, Issand, sest Sina oled Aukuningas!
Issanda päralt on ilmamaa ja selle täius,
maailm ja kõik, kes seal elavad.
Sest tema on selle rajanud merede peale,
kinnitanud maailma jõgede üle.
Kes tohib minna Issanda mäele,
kes tohib seista tema pühas paigas?
See, kes on süütu kätelt ja puhas südamelt,
kelle hing ei himusta tühja ega kinnita pettust vandega.
Tema saab õnnistuse Issandalt,
oma õiguse Jumalalt, kes on tema abimees.
See on sugupõlv, kes teda taga nõuab,
kes otsib su palet, Jaakobi Jumal.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tule, Issand, sest Sina oled Aukuningas!

Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Mina, Paulus, Jeesuse Kristuse sulane, kes ma olen kutsutud apostel,
välja valitud kuulutama Jumala evangeeliumi, mida Jumal on muiste
oma prohvetite kaudu pühades kirjades tõotanud – kirjutan teile
evangeeliumi tema Pojast, Issandast Jeesusest Kristusest, kes ihu
poolest on sündinud Taaveti soost, kuid pühaduse vaimu poolest on
surnuist ülestõusmise järel tunnistatud Jumala Pojaks, kellel
on võimutäius. Tema käest olen mina saanud armu ja apostliameti, et
ma tema nime auks võiksin kõik rahvad usule kuulekaks teha. Ja nende
hulgas on Jeesus Kristus kutsunud teidki. Nii pöördun ma teie, kõigi
Roomas elavate Jumala armastatute – kutsutud pühade inimeste – poole:
Armu teile ja rahu Jumalalt, meie Isalt, ja Issandalt Jeesuselt
Kristuselt. See on Jumala sõna. Tänu olgu Jumalale!

Vaata, neitsi saab käima peale ja toob poja ilmale,
ja teda hüütakse nimega Immaanuel!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesuse Kristuse sündimine oli nõnda: Kui Maarja, tema ema, oli Joosepiga
kihlatud, leiti ta käima peal olevat Pühast Vaimust, enne kui nad koos
elama hakkasid. Aga tema mees Joosep oli õiglane inimene ega tahtnud teda
häbisse saata. Sellepärast võttis ta nõuks tema juurest salaja ära minna.
Aga kui ta nii mõtles, vaata, siis ilmus talle unenäos Issanda ingel, kes
ütles: “Joosep, Taaveti poeg, ära karda oma naist Maarjat enda juurde
võtta, sest laps, keda ta kannab, on Pühast Vaimust. Ja ta toob poja ilmale
ning sa paned talle nimeks Jeesus, sest tema päästab oma rahva nende
pattudest. Kõik see sünnib selleks, et läheks täide, mida Issand on
rääkinud prohveti kaudu: “Vaata, neitsi saab käima peale ja toob poja ilmale
ja teda hüütakse nimega Immaanuel”, see on tõlgituna: Jumal on meiega”.
Kui Joosep unest ärkas, tegi ta nõnda nagu ingel oli teda käskinud, ja
võttis oma naise enda juurde. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle,
Issand Jeesus Kristus!
Mt 1,18-24

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Me palume Sind, Kõigeväeline Jumal, puhasta meie südametunnistus
igapäevase külastuse läbi, et Ta, kui Ta tuleb, leiaks meis enesele
valmistatud eluaseme, sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda, läbi,
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest
ajast igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 80; Js 40:1-11; Lk 3:1-17

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 33; Js 40:12-18,21-31; 1Ts 3:7-13

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Me ootame ikka veel Issanda tulekut.
Meil ​​on mõni päev veel aega, et asjad oma elus ümber pöörata, meelt
parandada, oma südamed, meeled ja hinged puhastada, et Aukuningas
võiks jõulupühal sisse tulla. Need meist, kes pole sel advendiajal
aega leidnud, peaksid võtma veidi aega oma päevade saginas – leidma
ehk kümme minutit iga päev, et kõrvale heita segavad asjaolud ja
kuulata advendiaja kuulutust – et selles lõõgastuda, avada sellele
oma süda ja seejärel näha seda selgelt enda ümber olevate inimeste
nägudelt. Me peaksime püüdma mitte lasta rikkuda kaunist meeleolu
ja perekondlikku kuuluvustunnet, mis jõule iseloomustab, jõulude
ilmalikustumise ja karmi majandusolukorraga. Ainult siis saame puhta
südame, meele ja hingega lasta Kristusel tõeliselt sisse astuda ja
olla suurim kingitus, mis ei lõpe kunagi, Tema on meie abi hädas,
meie jõud. Elada oma elu „Jumal on meiega“ valguses on iga kristlase
kutsumus, aga see on ka kogu elu kutsumus ja eesmärk.
Mida tähendab uskuda, et „Jumal on meiega“? Et me seda tegelikult
usume – erinevalt selle suuga tunnustamisest –, me ei tohiks pidada
enesestmõistetavaks, et meie maailm kipub „Jumalat“ meie mõtteviisi
ja elu ning universumi ettekujutuse piiridesse lükkama. Ühelt poolt
on kogu advendi- ja jõululiturgia katse tuua see müsteerium (Jumal
on meiega) meie ette; see on midagi, mida peame oma mõistuse,
emotsioonide ja tahtega haarama. Üks viis on mõtiskleda selle üle
Kes on Jeesus meie elus tegelikult. Kristuses armastatuna on Jumal
alati oma lubadustes ustav ja vastutasuks ootab Ta meilt kuulekust.
Püha Joosep annab meile tänases evangeeliumis eeskuju sellisest
kuulekusest, mis tähendab täielikku alistumist Jumala tahtele,
seda näitena ka meie jaoks. Püha Paulus tuletab oma kirjas roomlastele
meelde, et Kristuse surm ja ülestõusmine on andnud meile armu, mis
on vajalik Jumalale kuuletumiseks. Mida see meie jaoks tähendab?
Järgmiste päevade jooksul kuuleme liturgilistes palvetes ja lauludes
nime „Emmanuel“. Tänast evangeeliumi lõikugi kuuleme kordavalt. Kuid
iga kord, kui kuuleme nime „Emmanuel“, peame endale meelde tuletama,
et meile esitatakse väljakutse uskuda, et „Jumal on meiega“. See on
kristlik veendumus, milles avaldub kogu jõulupühade tähendus.
Olgu Kõikväeline Jumal alati meiega. Aamen.

Pühapäeval, 21.detsembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) ADVENDIAJA
NELJANDA PÜHAPÄEVA MISSA. TERE TULEMAST!

Kolmapäeval 24.detsembril 2025 kell 20.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) JÕULUÕHTU MISSA.
TERE TULEMAST!

Neljapäeval, 25.detsembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) KRISTUSE
SÜNNIPÄEVA SUURPÜHA MISSA. TERE TULEMAST!

Reedel, 26.detsembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) II JÕULUPÜHA
DIAKONIMISSA. TERE TULEMAST!

Pühapäeval, 28. detsembril 2025 kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33) PÜHIMA
PEREKONNA, JEESUSE, MAARJA JA JOOSEPI PÜHA. TERE TULEMAST!

Igal pühapäeval, kell 12.00 toimub EAKK Tallinna
Püha Kolmainsuse koguduse kabelis (Müürivahe 33)
PÜHA MISSA. TERE TULEMAST!

KABEL ON AVATUD 25.ja 26.DETSEMBRIL 12.00-16.00 KÕIKIDELE
HUVITUJATELE. OLETE OODATUD!

Armsad vennad ja õed Kristuses!

Taas on kätte jõudnud imeline Jõuluaeg – aeg, mil maailma täidab valguse ja lootuse salapärane rõõm. Me ei tähista vaid ilusat püha või pelgalt üht ajaloolist sündmust; me seisame aukartuses müsteeriumi ees, mis on kristluse kese: Jumal sai inimeseks. Miks on see jõulumüsteerium meie jaoks nii oluline? See on oluline, sest see lahendab iga inimhinge sügavaima probleemi – üksinduse, patu ja igavikulise eraldatuse Jumalast. Lihakssaamises, Pojas Jeesuses Kristuses, tegi Jumal “imelise vahetuse”: Ta sai selleks, kes me oleme, et meie võiksime saada selliseks, Kes Tema on. Selle müsteeriumi sügavust väljendab suurepäraselt Püha Leo Suur üteldes:  “Tunnista, oo kristlane, oma väärikust ja, olles saanud jumaliku loomuse osaliseks, ära pöördu vana alanduse juurde tagasi ebakohase elu läbi. Pea meeles, millise Pea ja millise Keha liige sa oled.” See tsitaat tuletab meile meelde, et Jeesuse sünd andis meile uskumatu väärikuse. Me ei ole enam eraldiseisvad, vaid oleme kutsutud osalema jumalikus elus läbi Kiriku  just seetõttu, et Jumal jagas meie inimlikku elu. Püha Irenaeus võtab selle müsteeriumi kokku lihtsalt: “Jumal sai inimeseks, et inimene saaks jumalaks.”
(“Verbum caro factum est ut homo Deus fieret.”) See ei tähenda, et meist saaks olemuselt Kõigeväeline Jumal, vaid et me oleme kutsutud osalema Tema jumalikus loomuses ja armus – et saaksime jumalikeks Tema pühaduses ja armastuses.
See lause on kogu ristiusu teoloogia tuum: Jumal ei tulnud siia lihtsalt õpetama, vaid ülendama inimkonda. Jõulusõim ja püha rist on meie päästeteekonna kaks olulist peatust. Jõulumüsteeriumi tähtsust kinnitab ka Pühakiri, andes meile kindluse:
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16)
Jumal sai inimeseks, et näidata iga inimelu väärtust, meil on nüüd igavene seotus Jumalaga.  Jumal ei ole kauge ega hoolimatu, vaid Ta on Armastus, Kes on valmis tulema kõige haavatavamal  kujul meie keskele.  Sellel jõuluajal palvetagem, et me ei laseks end petta ajalikest rõõmudest, vaid mõtestaksime lahti Jõululapse tähenduse
meist igaühe jaoks. Soovin teile südamest õnnistatud ja rahulikku Jõuluaega! Püha Vaim täitku teie südamed  Petlemma sõime valgusega.

+ Raivo,
Anglokatoliku Kiriku piiskop Eestis

ADVENDIAJA III PÜHAPÄEV A AASTAL

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Rõõmustagu kõrb ja kõnnumaa, stepp hõisaku ja puhkegu õitsele. Lillevaip
katku teda – nii rikkalikult peab ta õitsema, hõiskama, juubeldama ja
rõkkama rõõmust. Antagu temale Liibanoni au; Karmeli mäe ja Saaroni ilu.
Ning nemad saavad näha Issanda kirkust ja Jumala ülevust. Tehke tugevaks
lõtvunud käed, nõrkenud jalad pange kindlalt seisma! Ütelge neile, kel
süda on hirmu täis: Olge julged, ärge kartke – vaata, siin on teie Jumal.
Tema kättemaks jõuab, teie Jumala karistus. Tema ise tuleb ja päästab
teid. Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.
Siis hüppab lonkaja otsekui hirv ja kidakeelse keel hõiskab. Sest need,
keda Issand on vabaks teinud, pöörduvad koju tagasi. Nad tulevad
Siionisse hõiskamisega, igavene rõõm särab nende palgeil. Rõõm ja
heameel valdavad neid, kurbus ja halin ent taganevad.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, tule ja päästa meid!
Issand mõistab õiglast kohut neile,
kellele tehakse liiga.
Tema annab näljasele leiba
ja päästab lahti kinniseotud.
Issand avab pimedate silmad.
Issand tõstab sirgeks need, kes on küüru vajunud.
Issand kaitseb pagulasi,
Tema aitab vaeslapsi ja lesknaisi.
Issand armastab õigeid,
kuid õela ta juhib eksiteele.
Issand on kuningas igavesti,
Sinu Jumal, Siion, valitseb põlvest põlve.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, tule ja päästa meid!

Teine lugemine püha Jaakobuse kirjast:
Vennad, pidage vastu kuni Issanda tulemiseni, sest vaata – ka põllumees
ootab oma maa hinnalist vilja ja on kannatlik ootama, millal tuleb
sügisene või lõikuseaegne vihm. Olge siis teiegi kannatlikud, sest
Issanda tulemine on lähedal. Vennad, ärge kaevake üksteise peale, et
teid hukka ei mõistetaks – vaata, kohtumõistja seisab juba ukse ees.
Olgu prohvetid teile oma kannatlikkuse ja pika meelega eeskujuks, sest
nemad on kõnelenud Issanda nimel. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand on mind läkitanud
kuulutama vaestele õndsusesõnumit!

Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui Johannes sai vangitornis kuulda Jeesuse tegudest, saatis ta oma
jüngrid temalt küsima: “Kas sina oled see, kes pidi tulema, või peame
ootama kedagi teist?” Jeesus vastas neile ja ütles: “Minge ja teatage
Johannesele, mida näete ja kuulete: pimedad näevad jälle ja halvatud
käivad, pidalitõbised saavad puhtaks ja kurdid kuulevad, surnud
äratatakse üles ja vaestele kuulutatakse Jumala riiki, ning õnnis on
see, kes ei leia, et mina talle pahanduseks olen”. Kui Johannese jüngrid
olid lahkunud, hakkas Jeesus rahvale Johannesest rääkima: “Mida te olete
läinud kõrbesse vaatama? Pilliroogu, mida tuul kõigutab? Või mida te
tahtsite näha? Inimest peeneis rõivais? Vaata, need, kes kannavad
peeneid rõivaid, on kuningate kodades! Või miks te olete välja läinud?
Et prohvetit näha saada? Jah, minagi ütlen teile: hoopis enamat kui
prohvetit! Tema on see, kellest on kirjutatud: “Vaata, ma läkitan oma
sõnumitooja su palge eele, kes valmistab sulle tee sinu ees.” Tõesti ma
ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat, kui
Ristija Johannes, kes aga vähim on taevariigis, see on suurem kui tema.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.

Liturgiline värv: lilla

Ärata oma vägi, oh Issand, ja tule suure meie sekka;
ja kuna meie patud takistavad meid, siis lase oma heldel armul ja
halastusel meid kiiresti aidata ja päästa Jeesuse Kristuse,
meie Issanda, läbi, Kellele olgu koos Sinu ja Püha Vaimuga
au ja ülistus igavesti. Aamen.

Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 99; Jr1:4-10,17-19; Lk 1:57-80

Lugemised õhtupalvusel:
Ps 132; Ps 134; Na 1:3-8,14; Ilm 18:1-10

Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Oleme jõudnud “rõõmustage” pühapäeva.
Rõõmustagu kõrb ja kõnnumaa, stepp hõisaku ja puhkegu õitsele – kuulsime
lugemiste avasõnades. See on eriline rõõmuhetk, mis katkestab advendi
üldise paastu ja ootusemeeleolu. Gaudetepühapäeva rõõmu tõeks elamine
seisneb selles, et teadlikult suuname oma südame ja meele Kristuse poole,
teades, et Ta on meid oma kohaloluga õnnistanud, hoolimata meid
ümbritsevatest olukordadest. Liiga sageli on kristlust kujutatud pigem
sünge ja rõõmutu usuna, mis seab meie ette patu ja läbikukkumistunde.
Pastorite hulgad kuulutavad hirmu põrgu ees, nõudes pietismi, mida nad
ei suuda isegi täita. Ühiskonna ootus – vaatame millal libastud – on
seadmas meid justkui ahistavatesse raamidesse, suunates meid unustama,
et Jumal on meiega igas momendis. On tõsi, et keegi meist pole patuta,
aga mitte vähimalgi määral pole väiksem tõsiasi, et Jumala lastena
Tema armus elades on meile andestatud. See teadmine, et Jeesus on sündinud
inimesena meie sekka ja usk, et Ta tuleb taas on kristlaste rõõmu põhjus.
Tänane evangeelium algab Ristija Johannese vangisolekuga, kuna ta mõistis
avalikult hukka kuningas Heroodese oma esimesest naisest lahutamise ja
ebaseadusliku abiellumise pärast oma vennanaisega. Nii paljudel
nimedel on tähendus. Nimi „Johannes“ tähendab tõlkes „Jumal näitas armu“.
Evangelist Markus näitab Ristija Johannest prohvetina, kes on nagu prohvet
Eelija. Jeesus ise rõhutab: „Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute
seas ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest“ (Mt 11:11). Ristija
Johannes on rohkem kui prohvet, eelkäija, läkitatu – ta on Jeesuse
tunnistaja ja sõber. Üllataval kombel näib Johannes vajavat kinnitust.
Kui isegi temal, Jeesuse eelkäijal, oli hetkeline kahtlus vangistuses,
siis on see arusaadav, et ka meie otsime kinnitust Jumala kohalolust
oma elu raskustes. Kui ta kuulis Jeesuse tegudest,
oli ta segaduses ja saatis mõned oma jüngrid Jeesuselt küsima, kas Tema on
tõotatud Messias „või peame ootama kedagi teist?“ Jeesuse vastus:
„Ütlege Johannesele, mida te kuulete ja näete“ (Mt 11:4). Tema teod
tõestavad, et ta on prohvet Jesaja poolt ennustatud Messias, see, Kelles
saab ilmsiks Jumala armastus, mitte jumaliku kättemaksu tuline prohvet,
keda Johannes võis oodata. Jeesuse Kristuse sõnumi sisu on Jumala võidukas
armastus, Kes andestab, tervendab ja loob kõik uueks. Ja selle armastuse
lootus ja vahel ka kogemine on meie rõõmu allikas. Kristlik rõõm ei ole
pidev heaolutunne, ei ole lõbusus ja ümbritseva maailma ignoreerimine.
See on sügav rahu teadmisest, et Jumal juhib asju.
Püha Franciscus on selle kokku võtnud nõnda: „andmises me saame;
andestamises meile andestatakse ja surres me sünnime igaveseks eluks“.
Mida see meie jaoks tähendab? Kristlik rõõm tuleb teadmisest, et Jumal
on meie lähedal, meiega koos ja armastab meid. Meil on tarvis vaid
teadlikult suunata oma rõõm isiklikelt saavutustelt Jumala tegudele ja
armastusele. Rõõmu elame tõeks rahus, teades, et Jumal juhib asju, mida
meie muuta ei saa. Seesama Kiriku rõõm kutsub meid üles jagama headust
ja lootust teistega. See väljendub heategevuses, üksteisele andestamises
ja teineteise julgustamises. Hoidkem meeles, et kui kristlased unustavad,
et rõõm tuleb Jumalast ja et Tema Kuningriik on lähedal, muutub
Gaudete pühapäeva sõnum tühjaks. Eluraskused, isiklikud läbikukkumised
või maailma halb seis võivad tekitada lootusetuse tunde. Jumala armus
kahtlemine takistab rõõmu ja rahu anni kohalejõudmist meie südamesse.
Ärgem otsgem rõõmu ainult maistest, isikukesksetest asjadest (edu, rikkus,
meelelahutus, tunnustus), siis on see rõõm kergesti kaduv ja Jumalat
unustav. Tulles täna pühale armulauale tunnistagem endale, et Jumala
ligiolus on suurim rõõm, mis toob meile kõik hea. Aidaku selle mõistmises
meid kõigeväeline Jumal. Aamen.