PÜHADE APOSTLITE PEETRUSE JA PAULUSE SUURPÜHA
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Sel ajal laskis kuningas Heroodes mõned kogudusest kinni võtta ja nuhelda.
Jaakobuse, Johannese venna laskis ta mõõgaga ära tappa. Kui ta nägi, et see
juutidele meeldis, võttis ta kinni ka Peetruse. See oli hapnemata leibade
pühal. Peetruse kinni võtnud, heitis Heroodes ta vangitorni, pani neli
korda neli sõjameest teda valvama ja tahtis ta pärast paasapühi rahva ette
tuua. Nõnda peeti siis Peetrust vangis, aga kogudus palvetas tema pärast
kõik aeg Jumala poole. Ööl enne seda kui Heroodes tahtis ta ette tuua, magas
Peetrus kahe sõjamehe vahel, kahe ketiga kinni, ja ukse ees valvasid
vangitorni vahimehed. Äkki ilmus Issanda ingel ja valgus helkis vangikongi.
Ingel lõi Peetrust vastu külge, äratas ta unest ja ütles talle: „Tõuse ruttu
üles!” Siis Peetruse ahelad langesid käte ümbert maha, ingel aga ütles
talle: „Pane vöö vööle ja jalanõud jalga!” Peetrus tegi nõnda ja ingel
ütles: „Pane kuub selga ja tule minu järele!” Peetrus läks välja ja käis
tema järel ega taibanud, et see oli ilmsi, mis ingel tegi, vaid arvas, et
näeb nägemust. Kui nad olid esimesest ja teisest vahipostist mööda läinud,
jõudsid nad raudvärava ette, mis viis linna. See läks iseenesest lahti,
nemad kõndisid välja ja sammusid üht tänavat pidi edasi, kuni järsku ingel
läks tema juurest ära. Siis tuli Peetruse taip tagasi ja ta lausus: „Nüüd
ma tean tõesti, et Issand läkitas oma ingli ja kiskus mu ära Heroodese
käest ning kõigest sellest, mis Juuda rahvas ootab.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest!
Ma tänan Issandat igal ajal,
alati on tema kiitus mu suus.
Issandast kiitleb mu hing,
vaesed kuulevad ja rõõmustavad.
Ülistage Issandat ühes minuga,
kiitkem üheskoos kõrgeks tema Nime.
Ma otsisin Issandat ja tema vastas mulle,
ning tõmbas mu välja kõigist hirmudest.
Kes tema poole vaatavad, säravad rõõmust,
iial ei punasta häbist nende pale.
Vaene hüüdis ja Issand kuulis teda
ja päästis ta kõikidest hädadest.
Issanda ingel on kui sõjaleer
nende ümber, kes teda kardavad, ja teeb nad vabaks.
Maitske ja nähke, et Issand on hea!
Õnnis on see, kes tema juures pelgupaika otsib.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand tõmbas mu välja kõigist mu hädaohtudest!
Teine lugemine Apostel Pauluse teisest kirjast Timoteosele:
Mu poeg! Mind tuuakse nüüd ohvriks, mu lahkumise aeg on käes.
Olen head võitlemist võidelnud, olen lõpuni jooksnud, olen ustavaks jäänud. Nüüd
on mulle valmis pandud õiguse pärg, mis Issand, Õige Kohtumõistja, oma Päeval mulle
annab, aga mitte üksnes mulle, vaid kõigile, kes Tema ilmumist taga igatsevad.
Issand on seisnud minu kõrval ja mulle andnud väge, et kuulutamine jõuaks oma
eesmärgile minu läbi ja kõik rahvad kuuleksid seda. Mind kisti välja lõukoera suust
ja küll Issand kisub mu välja igast kurjast kallalekippumisest ja päästab mu oma
taevasesse kuningriiki. Tema päralt olgu au ikka ja igavesti! Aamen.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Sina oled Peetrus, ja selle kalju peale ehitan ma oma Kiriku
ja põrgu väravad ei saa sellest võitu!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Kui Jeesus Filippuse Kaisarea maile tuli, küsis Ta oma jüngrite käest: „Kelle ütleb
rahvas Inimese Poja olevat?” Need kostsid: „Mõned – Ristija Johannese, teised Eelija,
jälle teised Jeremija või mõne teise prohveti.” Jeesus küsis: „Aga teie, kelle teie
ütlete minu olevat?” Siimon Kaljo ütles: „Sina oled Messia, elava Jumala Poeg.”
Jeesus vastas talle: „Õnnis oled sina, Siimon Joonapoeg, sest mitte liha ja veri ei
ole seda sulle ilmutanud, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina
oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa
sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal,
see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti
päästetud ka taevas.” See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand
Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: punane
Kõigeväeline Jumal, Kelle õnnistatud apostlid Peetrus ja Paulus Sind oma märtrisurmaga
ülistasid: palun anna, et Sinu Kirik, nende õpetuse ja eeskuju järgi juhendatuna ning
Sinu Vaimu läbi ühtsuses kokku liidetuna, võiks alati kindlalt seista kindlal alusel,
mis on Jeesus Kristus, meie Issand;
Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 22:23-32; Ps 67; Hs 2:1-7; Ap 11:1-18
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 23; Ps 146; Hs 34:11-16; Jh 21:15-22
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas! Täna tähistame pühas Kirikus Peetruse ja Pauluse
suurpüha. Oleme harjunud pühapäevastel Missadel pühadega mis on seotud Jeesusega.
Tema sünni ootus, Tema sünd, templissetoomine, ristimine, esimene ime jne. Eelmisel
pühapäeval tähistesime Tema Ihu ja Vere suurpüha. Täna on on apostlite Peetruse
ja Pauluse märtrisurma mälestuspäev. Keiser Nero teise tagakiusu ajal aastal 67 A.D.
Miks on need apostlid ja nende märtrisurm nii oluline? Nad esindavad Kiriku kahte
alussammast: Peetrus ühtsuse ja kiriku võimu sümbolina ning Paulus misjoni ja
teoloogia sümbolina. Tänane püha tuletab meile meelde seda, et me ei saa oma
kristlikku elu üksi elada. Peetrus oli Kristuse ihu üks ja Paulus teine käsi,
keda mõlemaid kasutas Issand kindla aluse ehitamiseks, mis seisab tänaseni. Ja ometi
olid nad mõlemad oma eluolude tõttu äärmiselt alandlikud ja said seeläbi ka kaheks
suurepäraseks meeleparanduse eeskujuks. Nende märtrisurma mälestamine rõhutab
nende ülimat tunnistust Kristusest. Pangem tähele, et neist kumbki polnud ideaalne
kristliku elu musternäidis. Peetrus salgas Jeesust kolm korda, Paulus kiusas
esimesi kristlasi taga, enne kui sai elava ja tõelise kutse Jeesuselt. Mõlemal neil
oli kaks olulist asjaolu. Esiteks meeleparandus oma pattude eest. Ja teiseks, tõeline
kontakt Issanda Jeesuse Kristusega, mis andis neile vankumatu usu Tema tõelisse
jumalikkusesse. Jeesus küsis: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon
Peetrus ütles: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Just see usk, et Kristus
on Jumal, on Peetruse ja Pauluse teinud püha Kiriku alussammasteks. Nad polnud
lihtsalt kristlikud kangelased, kes mõlemad juhtusid Roomas keiser Nero valitsusajal
surema. Jeesus Kristus andis neile mõlemale missiooni olla aluseks, millele Ta
ehitab oma Kiriku, ja õpetajab paganaid. Siinkohal tasuks meenutada, et sõna pagan
tähendab ainult mittejuuti. Kristus ise valis Peetruse ja Pauluse ning töö, mida
Jumal nende kaudu tegi, ei lõppenud märtrisurma päeval, vaid jätkub tänaseni.
Täna on seega päev, mil kogu kirik mäletab oma juuri ja palvetab üksteise eest.
Miks on see kõik meie jaoks oluline? Tänasel pühal peame mõtisklema nende eeskuju
üle ja seda oma oludes jäljendama. Nagu Peetrus, oleme ka meie, hoolimata oma nõrkustest,
kutsutud tunnistama Jeesust kauaoodatud Messiaks ja Jumala Pojaks ning järgnema
Talle surmani. Nagu Paulus, oleme ka meie, kutsutud kaotatud aega tasa tegema,
jagama teistega seda, mida oleme saanud, ja tegema kõik endast oleneva, et võidelda
head võitlust, lõpetada võidujooks ja säilitada usk. Nagu nemad mõlemad, oleme ka
meie kutsutud saama Kiriku tugisammasteks, muutes seda tugevamaks ja hoides
seda ühtsemana tõe tundmises, armastuses ja jagamises, eriti oma kaasinimeste tundmise,
armastamise ja teenimise kaudu. Aamen.