Quinquagesima pühapäev
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Sõelumisel jääb prügi sõelale – nii tuntakse ka inimese vigu, kui selle üle
järele mõeldakse. Savinõusid proovitakse põletusahjus, aga inimest katsutakse
järele tema kõnest. Kuidas puu eest hoolitsetakse, see saab nähtavaks puu
viljast. Nõnda saavad sõna kaudu avalikuks ka inimese südame mõtted. Ära
räägi inimesest head enne, kui sa oled teda tema kõnest järele katsunud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Tänagem Issandat, sest see on hea ja õige!
Hea on Issandat kiita,
mängida Sinu nimele, oo Kõigekõrgem,
kuulutada hommikul Sinu heldusest
ja õhtul sinu truudusest.
Õige lokkab nagu palmipuu,
ta kasvab kõrgeks nagu Liibanoni seeder,
mis on istutatud Issanda kotta
need lokkavad meie Jumala õuedel.
Nad kannavad vilja ka vanadusepäevil,
on täis mahla ja värskust;
nad kuulutavad, et Issand on õiglane
minu kalju, kelles ei ole ülekohut.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Tänagem Issandat, sest see on hea ja õige!
Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Kui kaduv peab riietuma kadumatusega ja surelik surematusega, siis saab tõeks
kirjasõna: “Võit on surma ära neelanud. Surm, kus on sinu võit? Surm, kus on
sinu astel?” Aga surma astel on patt ning patt saab oma väe Seadusest. Ometi
Jumal olgu tänatud, sest tema annab meile võidu Jeesuse Kristuse läbi. Niisiis,
mu armsad vennad, olge kindlad ja vankumatud; olge virgad kui te Issandale
tööd teete ja mõistke, et teie vaevanägemine Issandas ei ole asjatu.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Issand, Sinu sõnades on Vaim ja elu.
Sinul on igavese elu Sõnad!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal rääkis Jeesus rahvale tähendamissõna: “Kas suudab siis pime juhtida pimedat?
Eks kuku nad mõlemad auku! Õpilane ei ole ülem oma õpetajast, vaid see, kes on kõik
selgeks õppinud, saab oma õpetajaga samaväärseks. Aga miks tahad sa näha pindu oma
venna silmas, kuid palki oma silmas ei pane tähele. Ning kuidas võid sa oma vennale
öelda: vend, lase ma tõmban välja pinnu sinu silmast, kui sa palki oma silmas ei näe?
Sa silmakirjatseja! Tõmba kõigepealt palk oma silmast välja, siis näed pindu välja
tõmmata oma venna silmast. Ei ole head puud, mis kannaks halba vilja, ega halba puud,
mis kannaks head vilja, sest iga puud tuntakse tema viljast. Viigimarju ei nopita ju
kibuvitstest ega viinamarjakobaraid ohakaist. Heast inimesest lähtub hea, sest headus
on tema südames. Kurjast inimesest lähtub kuri, sest kurjus on tema südames ja millega
süda on täidetud, sellest räägib suu. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Oo Jumal, Kes enne oma ainusündinud Poja kannatust ilmutasid oma au pühal mäel:
palun anna meile, et me usus näeme Tema näo sära, et saaksime oma risti kanda
ja saaksime Tema sarnaseks auhiilguses;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 103; Trk 7:7-14; Jh 15:1-17
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 119:33-48; 3Ms 19:1-2,9-18 ; 1Jh 4
Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tänane, ehk viimane pühapäev enne paastu juhatab meid otse
tuhkapäevast algavasse pöördumise ja enese uuendamise aega. Esimesest lugemiset kuuldud
Siiraki tarkuseraamatu autor Ben Sira oli teisel sajandil enne Kristust populaarne filosoof.
Tema kirjutise eesmärk ei olnud luua kindlat mõttesüsteemi ega ümber jutustada
pühakirjatraditsioone, vaid pigem ühtlustada ja sünteesida seda, mida traditsioon oli talle
pärandina andnud. Oluline mõttekäik tänasest esimesest lugemisest on: kui kritiseerite teisi,
paljastate sageli omaenese vead. Ben Sira soovitab meil hoiduda inimeste üle hinnanguid
andmast seni, kuni kuuleme, mida neil öelda on. Kui oletada, et meie sõnad pärinevad meie
sisemisest olemusest, näeme ja kuuleme sageli seda mis peegeldab meie arusaamu, õnnestumisi,
aga ka vigu. See põhimõte näitab, et inimesed märkavad ja kiidavad teistes seda, mida nad
oma elus hindavad või kardavad. Teine lugemine toob meieni usus kindlaksjäämise vajaduse.
Vähemalt sunnib see meid mõtlema sellele, mida me ülestõusmise ja igavese elu kohta usume.
See viib meid sügavamale lihavõtte jänkude ja värvitud munade ideest, kutsub meid mõtlema
tõelisele muutumisele, mis meid ees ootab ülestõusmises. Apostel Paulus võtab ettekujutust
surmast kui karistusest ja pöörab selle ümber, et mõnitada surma ennast. Assisi Franciscus
astus sammu edasi, sest ta uskus, et keegi ega ükski asi pole meie vaenlane, vaid kõik on
meile heategijad, kui neid nähakse Jumala valguses. Seega võis Franciscus surma tervitada
õena, kes viib ta tundmatusse, mis on parem, kui oskame ette kujutada. Meie enda kogemused
armastuses on osa „juba” igavesest elust Kristuses. Me teame armastuse eluandvat jõudu ja
oleme selle läbi muutunud. Samal ajal on see, mida me praegu teame, vaid eelmaitse taevase
rõõmu rohkusest. Apostel Paulus, kutsub meid olema kindlad, alati pühendunud siin maailmas
armutööle ja tegema kõike usus, et kuigi me ei suuda alati mõista, kuidas ja miks seda teha,
ei lähe meie pühendumus ja pingutused tühja. Tänast evangeeliumilõiku kommenteerids ütleb
jesuiidist pühakirjauurija Silvano Fausti meile, et Jeesuse ütlused, mida täna kuulsime,
selgitavad Jeesuse käsku Luuka 6:36: „Olge armulised, nagu [ka] teie Isa on armuline.”
Kui selle kaudu seda lõiku mõista, tekib meil küsimus, millisest pimedusest Jeesus räägib.
Fausti viitab sellele, et pimedad teejuhid, kellele Jeesus viitab, on juhid, kes ei tea oma
halastusvajadust, kes pole halastust kogenud ega saa seetõttu halastavalt käituda. EV idee
on siin seotud sellega, et jüngrid õpivad meistrilt, et saada aeglaselt õpetaja sarnaseks.
See paneb meid vaatama halastusele, millega Jeesus kutsus inimesi sidumata neid nende patuga.
Ainsad inimesed, keda Jeesus kunagi hukka mõistis, olid need, kes otsustasid tema kutset
eirata ja keeldusid tunnistamast oma vajadust pöördumise ja kasvamise järele. (Jh 9:41)
Inimene, kellel on palk silmas, ei näe teist selgelt; ainult inimesel, kes vaatab teist
kaastundlikult, on see, mis on vajalik, et aidata teisel kasvada. Pimedad teejuhid, kelle
eest Jeesus meid hoiatab, on need, kes arvavad, et näevad selgelt. Inimesed, kes tunnistavad
oma piiratud nägemust ja vähest arusaamist Jumala teedest, on need, keda me saame usaldada,
nemad juhatavad meid saladuste poole, mida Jumal tahab meile ilmutada. Mida see kõik
meie jaoks tähendab? Tänased lugemised tuletavad meile meelde, et me ei peaks kulutama oma
aega teiste vigade otsimisest, vaid tunnetama enda vajadust halastuses ja armus üha uuesti
otsida Jumala ligiolu. Näeme vajadust saada osa pihisakramendist ning Kiriku osadusest
vaimseks kasvuks alandliku meelega. Algaval paastuajal vaadelgem millist vilja kanname ja
tunnistagem üha jätkuva pöördumise vajadust oma elus. Aidaku selles meid kõigeväeline
Jumal. Aamen.