Sexagesima pühapäev
Lugemine esimesest Saamueli raamatust:
Neil päevil läks Saul koos kolmetuhande valitud mehega Siifi
kõrbesse Taavetit otsima. Aga öösel tulid Taavet ja Abisai Sauli
laagrisse, ja vaata, Saul magas laagri keskel. Tema oda seisis
püstilööduna ta peatsis; tema väepealik Abner ja rahvas magasid
tema ümber. Ning Abisai ütles Taavetile: “Täna on Jumal su
vaenlase sinu kätte andnud. Luba nüüd, et ma löön ta odaga maa
külge – üheainsa löögiga, teist pole tema jaoks tarvis”. Aga
Taavet vastas talle: “Ära tapa teda, sest kes võiks panna oma käe
Jumala salvitu külge ja jääda karistuseta.” Ning Taavet võttis oda
ja veekruusi Sauli peatsist ja nad läksid oma teed. Keegi ei
näinud seda, keegi ei pannud tähele ega ärganud, vaid nad kõik
magasid, sest Issand oli lasknud raskel unel langeda nende üle.
Siis läks Taavet üle oru teise nõlva ja seisis mäetipus, nii et ta
oli laagrist juba kaugel. Ja ta hüüdis rahvast ja Abnerit, Neeri
poega, ning ütles: “Vaata, siin on kuninga oda, tulgu nüüd üks
sõjasulastest sellele järele. Issand aga tasub igaühele tema
õigluse ja truuduse eest. Sest Issand andis sind täna minu kätte,
kuid mina ei tahtnud panna oma kätt Issanda salvitu külge”.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand on armuline ja halastaja!
Kiida, mu hing, Issandat
ja kõik mis minu sees on, tema püha nime.
Kiida, mu hing, Issandat,
ja ära unusta kõiki tema heategusid.
Tema annab sulle andeks kogu su ülekohtu,
teeb sind terveks kõikidest haigustest.
Ta päästab sinu elu hukatusest,
kroonib sind helduse ja halastusega.
Issand on halastaja ja armuline,
kannatlik ja rikas heldusest.
Tema ei tee meile meie pattude järgi
ega tasu meile kätte meie ülekohut mööda.
Nii kaugel kui koit on loojangust,
nii kaugele viib ta meist meie patud.
Otsekui isa halastab oma laste peale,
nõnda halastab Issand kõikide peale, kes teda kardavad.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on armuline ja halastaja!
Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, Aadam, esimene inimene, sai elavaks hingeks; viimne Aadam
aga elavakstegevaks vaimuks. Kuid esimesena ei tule vaimne, vaid
maine. Esimene inimene sai maamullast võetud ja oli põrm. Teine
inimene on taevast. Kui esimene inimene oli maine, siis
samasugused on ka tema järeltulijad. Aga kui teine inimene on
taevast, siis samasugused on ka taevalised. Ja nõnda nagu me oleme
olnud maised, nii saame meiegi taevalisteks.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Räägi, Issand, sest sinu sulane kuulab.
Sinul on igavese elu sõnad!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesus õpetas: „Teile, kes te mind kuulete, ütlen mina: armastage oma vaenlasi,
tehke head neile, kes teid vihkavad; õnnistage neid, kes teid ära neavad,
palvetage nende eest, kes teile liiga teevad! Sellele, kes sind vastu põske
lööb, paku ka teine; sellele, kes su mantli ära võtab, ära keela ka kuube. Anna
igaühele, kes sinu käest palub, ja selle käest, kes sinu oma ära võtab, ära
küsi tagasi: mis te tahate, et inimesed teile teeksid, seda tehke neile – sest
kui te armastate ainult neid, kes teid armastavad, mis tänu te selle eest
ootate? Patusedki armastavad neid, kes neid armastavad. Või kui te oma
heategijatele head teete, mis tänu te selle eest ootate? Seda teevad ju ka
patused. Või kui te laenate neile, kelle käest te loodate tagasi saada, mis
tänu te selle eest ootate? Patusedki laenavad patustele, et samapalju tagasi
saada. Teie aga: armastage oma vaenlasi! Tehke head ja laenake mitte midagi
vastu lootmata – siis on teie palk suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest
Tema on helde ka tänamatute ja kurjade vastu! Olge armulised, nii nagu teie
Isa on armuline! Ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle kohut! Ärge
mõistke hukka, siis ei mõisteta ka teid hukka! Andke andeks, siis antakse ka
teile andeks! Andke, siis antakse ka teile. Hea, tuubitud, raputatud, kuhjaga
täis mõõt antakse teile rüppe, sest sellesama mõõduga, millega teie mõõdate,
sellega mõõdetakse ka teile. ”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Issand, Kes Sa oled meile õpetanud, et kõik meie teod ilma armastuseta pole
midagi väärt: palun, saada oma Püha Vaim ja vala meie südamesse armastus,
kõige suurepärasem kingitus, rahu ja kõigi vooruste side, ilma milleta igaüks,
kes elab, loetakse surnuks Sinu ees. Anna seda oma ainusündinud
Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja
Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 71; Js 50:4-10; 2Kr 12:1-12
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 147; Kg 11:1-6; Jh 4:31-38
Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tänased lugemised toovad meile andeksandmise
raske teema. See on teema, mida me sageli kuuleme, kuid kas elame seda tõeks
siira südamega? Kuulsime Jeesust jutlustamas tänases Luuka evangeeliumis,
ja võime küsida, kellele ta need sõnad suunab: “Teile, kes te mind kuulete, ütlen
mina.” On selge, et meie kristlik ühiskond on selle evangeeliumi ideaali täielikust
elluviimisest veel väga kaugel. Kuid kuidas saame väita, et oleme tõelised
kristlased, kui me ei andesta? Käsk on: “Olge armulised, nii nagu teie Isa on
armuline!”, “Andke andeks ja teile antakse andeks!”. See tähendab,
et kui me keeldume andestamast, suletakse halastuse uks meie ees. Vahel tahaksime
eeldada, et oleme õiged ega vaja andestust. Kuid tänase psalmi vastulause: “Issand
on armuline ja halastaja!”, paneb meid mõistma, et Jumal on nii halastav, et ta ei
käitu meiega meie tegude järgi. Psalmikirjutaja kirjutab:”Kui sina, Issand, peaksid
meeles kõik pahateod, kes siis, Issand, püsiks? Kuid sinu käes on andeksand, et
sind kardetaks.”(Ps 130:3-4). Jumal kohtleb meid lahkuse ja halastusega ning
kutsub üles meid kohtlema teisi samasuguse lahkuse ja halastusega. Ta teab, et
suhted on täis üleastumisi ja seetõttu ei saa me ilma andestuseta elada mitte
kunagi rahus. Esimesest lugemisest kuulsime kuidas Taavet näitas üles halastust
ja kaastunnet kahel väga olulisel viisil: ta keeldus tõstmast kätt kuningas Sauli
vastu, kuna ta oli Jumala võitud; see näitab sügavat armastust ja austust Jumala
vastu. Teiseks, kuna Jumal on ainus, kes võib mõista kohut, annab tasu ja karistab,
Taavet ütles: “Issand aga tasub igaühele tema õigluse ja truuduse eest.”
Sageli me ei tunneta endal olevat vaenlasi klassikalises mõttes, kellele soovida
head. Võiksime mõtelda ka teise põse ette keeramisest. Kas peaksime olema just
sellised, kes ei või oma seisukohtade eest seista. Pühakiri ei ütle nõnda.
Sageli on meile vaja justkui vaenlast. Küll teisiti mõtlevat kristlast, küll
valitsust, eriti olukorras kus Kirikult nõutakse “õiget poliitilist arusaama”
või nn. vihakõneseadusega kirjutatake ette millistest väärtustest ei tohi kõnelda,
küll inimest kes on elus eksinud ja kindlasti ka oma naabrit kelle elu eesmärk pole
meie heaolust hoolimine.
Meil on oluline tähele panna, et kõik sellised vastuolud tekivad meie enda egole
pai tegemisest – meie pole ju sellised. See tähendab oma südames kohtumõistmist.
Jeesus ütles tänases EV-s meile: Ärge mõistke kohut, siis ei mõisteta ka teie üle
kohut! Mida see kõik siis tähendab meie jaoks? Kristlaseks olemine tähendab uuesti
sündimist. See on tänase teise lugemise sisu. Ilma Kristuses uuesti sündimata elaksime
edasi lihas mõtlemise tasandil. Ainult need, kes elavad avatuna Jumala armule,
saavad elada tõeliselt kristlastena. Kristlaseks olemine ei tähenda tänapäeval
pelgalt Kirikus käimist, vaid sinu ja minu otsust elada teisiti, elada Jumala väärtuste
järgi, mida õpetavad meile apostlid ja pühakud. Selle järgi kuidas püha Kirik
õpetab meid elama. See on julge otsus armastada, andestada ja õnnistada isegi
neid, kes meid erilise armastusega vastu ei võta. Kindlasti vajame sellise elu
elamiseks Jumala armu ja tuge. Ainult Tema läbi on selline eluviis võimalik.
Tule Püha Vaim, saada meid igal hetkel, et suudaksime armastada ja andestada,
olla armulised, nagu meie taevane Isa on armuline! Aamen.