Viies pühapäev pärast kolmekuningapüha
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Mina, Jesaja, nägin kuningas Ussija surma-aastal Issandat istumas kõrgel ja
üleval aujärjel. Tema rüü täitis kogu templi. Issanda kõrval seisid seeravid, ja
igaühel neist oli kuus tiiba. Nad hüüdsid üksteisele ja ütlesid: “Püha, Püha,
Püha on taevavägede Issand! Kogu maailm on täis tema kirkust!” Ja ukseläved
vankusid hüüdja valjust häälest ning koda täitus suitsuga. Aga mina ütlesin:
“Häda mulle, ma olen kadunud! Sest ma olen rüvedate huultega mees, kes elab
rüvedate huultega rahva keskel, kuid olen näinud kuningat, taevavägede
Issandat.” Siis lendas üks seeravitest minu juurde ja tal oli käes elav süsi,
mille ta oli altarilt pihtidega võtnud. Ja ta puudutas söega mu huuli ning
ütles: “Vaata, see puudutas su huuli. Nüüd on sinu süü kaotatud ja sinu patt
andeks antud.” Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: “Keda ma saadan, kes küll
läheks meie ülesandega.” Aga mina ütlesin: “Vaata, siin ma olen, saada mind!”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand, inglite ees ma laulan Sulle!
Ma tänan sind kogu südamest,
inglite ees ma laulan ja mängin sinule.
Sinu templi poole ma langen silmili
ja kiidan kõrgeks su nime
sinu helduse ja ustavuse pärast.
Sest kõrgeks üle kõige
oled sa tõstnud oma nime ja tõotuse.
Kui ma sinu poole hüüdsin,
võtsid sa mind kuulda
ja rohkendasid mu hingejõu.
Kõik maailma kuningad tänavad sind,
Issand, kuuldes sõnu sinu suult.
Nad laulavad Issanda teedel:
Tõesti, Issanda au on suur!
Sinu parem käsi aitab mind,
Issand ise viib minu eest kõik lõpule.
Issand, sinu heldus kestab igavesti,
ära jäta oma kätetööd.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, inglite ees ma laulan Sulle!
Lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, ma tuletan teile meelde Evangeeliumi, mida olen teile kuulutanud, mille
te olete vastu võtnud ja milles kindlaks jäänud. Selle evangeeliumi läbi saate
te õndsaks, kui te peate meeles neid sõnu, millega ma olen seda teile
kuulutanud. Muidu on teie usk asjatu. Sest ennekõike olen ma teile teada andnud
selle, mille ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nii nagu
ütlevad kirjad. Ta maeti, kuid kolmandal päeval ta tõusis üles, nii nagu ütlevad
kirjad. Siis ilmus Kristus Keefasele, seejärel kaheteistkümnele. Pärast ilmus ta
ühtaegu viiesajale vennale, mõned neist elavad praegugi, aga mõned on läinud
magama. Hiljem ilmus ta Jaakobusele, siis kõikidele apostlitele ja lõpuks
minule, äbarikule. Sest mina olen kõige vääritum apostlite hulgas; ma ei ole
seda väärt, et mind apostliks hüütaks, sellepärast, et ma olen kirikut taga
kiusanud. Aga Jumala armust olen ma see, kes ma olen, ja tema armu töö ei ole
minus viljatuks jäänud, vaid ma olen neist kõigist rohkem vaeva näinud. Ometi
pole see mina, vaid Jumala arm minu sees. Aga olgu mina või nemad – see on meie
kuulutus ja sellesse olete teiegi uskuma jäänud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Käige minu järel, ütleb Issand,
ja mina teen teist inimesepüüdjad!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus Genneesareti järve ääres oli, tungis rahvahulk tema juurde, et
kuulata Jumala sõna. Aga tema nägi kahte paati järverannas seisvat; kalurid olid
paadist välja tulnud ja loputasid võrke. Siis astus ta paati, mis oli Siimoni
oma, ja palus tal rannast veidi eemale sõuda. Ja ta istus ning õpetas rahvast
paadist.
Aga kui ta lakkas kõnelemast, ütles ta Siimonile: “Sõua sügavasse vette ja heida
võrgud loomuse katseks!” Siimon vastas ja ütles: “Õpetaja, me oleme kogu öö
vaeva näinud ega ole midagi saanud, aga sinu sõna peale ma heidan veelkord oma
võrgud.” Ja kui nad olid nõnda teinud, said nad nii suure hulga kalu, et võrgud
ähvardasid rebeneda. Ja nad viipasid kaluritele teises paadis, et nad tuleksid
neile appi. Nad tulid ja üheskoos täitsid nad mõlemad paadid nii, et parras
veest vaevu paistis.
Seda nähes heitis Siimon Peetrus Jeesuse jalge ette ning ütles: “Issand, mine
minu juurest ära, sest ma olen patune inimene!” Oli ju hirm vallanud teda ja
kõiki, kes olid ühes temaga – kalasaagi pärast, mis nad olid saanud – Jaakobust
ja Johannest, Sebedeuse poegi, kes olid Siimoni seltsilised. Aga Jeesus ütles
Siimonile: “Ära karda, nüüdsest peale hakkad sa inimesi püüdma.” Ja nad vedasid
oma paadid kaldale ning läksid tema järel. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Palun, vabasta meid, Jumal, meie pattude orjusest ja anna meile, anume,
selle küllusliku elu vabadus, mille Sa oled meile ilmutanud oma Pojas,
meie Päästjas Jeesuses Kristuses, Kes elab ja valitseb koos Sinuga
Püha Vaimu ühtsuses, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 15; Ps 85; Rt 1:1-17; Kl 3:5-11
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 21; Ps 22:23-32; Jl 3:9-17; Mt 13:36-52
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Oleme juba kuulnud kuidas Jeesus oma kodukülas kuulutas:
“Issanda Vaim on minu üle, sest tema on mind salvinud, läkitanud vaestele rõõmusõnumit
tooma, kuulutama vangidele vabakssaamist ja pimedaile silmavalgust, rõhutuid vabadusse
laskma, kuulutama Issanda armuaastat”. Millised suurepärased sõnad. Täna kuulsime
kuidas Jeesus peale rahvale kõne pidamist soovitas võrgud vette visata. Pangem tähele,
kuidas Peetrus reageerib imeteole. Selle asemel, et rõõmustada ta ütles:”Issand, mine
minu juurest ära, sest ma olen patune inimene!” Kohtumine elava Jumalaga muudab meid
täielikult. Kui Jeesus ilmub meie ellu, pöörab see tõenäoliselt kõik pea peale – ja me
peame jätma maha oma vanad tegutsemis- ja olemisviisid, et saada Tema jüngriks.
Elavat Jumalat kohata on kaheldamatult hirmutav ja samas igatsetav kogemus. Kuid meil,
eriti tänapäeval, on vastupidine probleem. Võime küsida: kus on meid armastav Jumal?
Meile räägitakse temast, me kogeme heade inimeste armastustegusid, aga miks taevane
Isa end reaalselt tunda ei lase. Heebrea kirja autor kinnitab meid nõnda: “Usk on lootus
sellele, mida me ootame, kindlus sellest, mida me ei näe.”(hb 11:1) Jeesus ütles:
“Kas sa usud seepärast, et sa oled mind näinud? Õndsad on need, kes ei näe, kuid usuvad.”
(Jh 20:29). Prohvet Jesaja ütleb: Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb
kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda
ootavad.”( Js 30:18)
Tänases EV-s ütles Jeesus:”Ära karda, nüüdsest peale hakkad sa inimesi püüdma.”
Ootamatu käsk või pigem kutse lihtsatele kaluritele, vähemalt nõnda kujutame seda
olukorda endale ette. Me ei tohi kunagi unustada mida see tähenab meie jaoks. Meie elu
on täis väiksemaid ja suuremaid imesid, kui lubame endal neid näha. Meie elu on täis
ka erinevaid läbikatsumisi, millede kohta apostel Paulus kirjutab: “Me teame, et kõik
asjad töötavad koos headuseks neile, kes armastavad Jumalat, neile, kes on kutsutud
tema eesmärgi järgi.”(Rm 8:28). See kõik tähendab meie jaoks pidevat kahekordset rõõmu
ja väljakutset. Ühtepidi kohustust kasvada ühtseks Jumalaga läbi püha Kiriku ja
teistpidi meie sõnade ja tegude eeskujuga Jumala armu maa peale toomist, ehk misjonitööd.
Missa lõpus öeldavad sõnad: Mingem kõikjale maailma rõõmustades Püha Vaimu väes! ei ole
pelgalt koju saatmise sõnad, vaid läkistus Jumala armu kuulutamiseks väljaspool
pühakoda. Vahel hämmastab mind kui vähe meeldib inimestele rääkida Jumalast kes on
meie enda elu kese. Ühtepidi me tunneme, et pole väärt Jumala suuri tegusid kuulutama,
nagu prohvet Jesaja tunnistas esimeses lugemises. Teistpidi pole meie elu kulgemises
selleks justkui kohta. See, mida me ütleme ja mida me üksteisele ei ütle, on
oluline – see näitab inimestele, kes me tegelikult oma sisimas oleme. Olen ka mitmel
korral jutlustanud salajaste heategude olulisusest. Mõned võivad ütelda: teie räägite,
aga meie teeme tegusid. Me ei tohi unustada, et sõnad ja teod peavad käima koos.
Jeesus ise näitas nii ette. Olgem Tema tõelised järgijad. Aidaku selles meid
kõigeväeline Jumal. Aamen.