ISSANDA TEMPLISSETOOMISE PÜHA, KÜÜNLAPÄEV
Lugemine prohvet Malaakia raamatust:
Vaata, ma läkitan oma ingli ja tema valmistab minu ees teed. Ja äkitselt tuleb
oma templi juurde
Issand, keda te otsite, ja lepingu ingel, keda te igatsete. Vaata, ta tuleb,
ütleb vägede Issand. Aga kes suudab taluda tema tuleku päeva? Ja kes jääb püsima
tema ilmudes? Sest tema on nagu sulataja tuli ja nagu vanutaja leelis. Ja ta
istub, sulatab ja puhastab hõbedat, ta puhastab Leevi poegi ja selitab neid nagu
kulda ja hõbedat: siis toovad nad Issandale õige ohvrianni. Siis meeldib
Issandale Juuda ja Jeruusalemma ohvriand nagu muistseil päevil ja ammuseil
aastail. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Taevavägede Issand, Tema on Aukuningas!
Teie, väravad, tõstke oma pead,
ja teie, igavesed uksed, saage kõrgeks,
et aukuningas saaks sisse tulla!
Kes on see aukuningas?
Issand, tugev ja vägev.
Teie, väravad,
tõstke oma pead,
ja teie, igavesed uksed,
saage kõrgeks,
et aukuningas saaks sisse tulla!
Kes on see aukuningas?
Issand Sebaot.
tema on aukuningas!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Taevavägede Issand, Tema on Aukuningas!
Teine lugemine kirjast heebrealastele:
Vennad, niihästi Pühitseja kui pühitsetavad on kõik ühe Isa lapsed. Sellepärast
ei häbenegi Jeesus neid hüüda vendadeks. Ta ütleb: “Ma tahan kuulutada su nime
oma vendadele,
koguduse keskel tahan ma laulda sulle kiitust!” Ja taas: “Ma tahan loota tema
peale. Vaata, siin olen mina ja lapsed, keda Jumal on mulle andnud!”
Et nüüd lapsed on liha ja vere osalised, siis on ka Jeesus ise otse samal viisil
liha ja vere omaks võtnud, et ta surma kaudu kõrvaldaks selle, kellel on võimus
surma üle – see tähendab kuradi -, ja vabastaks need, kes surma kartes olid kogu
eluaja orjapõlves. Sest tema ei hoolitse inglite eest, vaid hoolitseb Aabrahami
soo eest! Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade sarnaseks, et temast saaks
halastav ja ustav ülempreester Jumala ees rahva pattude lepitamiseks. Sest nii
nagu ta ise on kannatanud kiusatuna, nii võib ta aidata neid, keda kiusatakse.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Issand, nüüd sa lased oma sulasel rahus minna, nii nagu sa oled
öelnud, sest mu silmad on näinud sinu lunastust!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Ja kui nende puhastuspäevad Moosese Seaduse järgi said täis, viisid nad lapse
üles Jeruusalemma, et teda seada Issanda ette, nõnda nagu on kirjutatud Issanda
Seaduses: “Iga poeglast, kes on avanud lapsekoja, hüütagu Issandale pühaks”, ja
et tuua Issanda Seaduses öeldu järgi ohvriks “paar turteltuvi või kaks
tuvipoega”.
Ja vaata, Jeruusalemmas oli mees, Siimeon nimi. See mees oli õiglane ja vaga
ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema üle. Püha Vaim oli talle
ennustanud, et ta ei sure enne, kui ta on näinud Issanda Salvitut.
Tema tuli Vaimu ajel pühakotta. Ja kui vanemad tõid sinna lapse, Jeesuse, et
toimida temaga Seaduse sätte järgi, siis ta võttis tema sülle, ülistas Jumalat
ja ütles: “Issand, nüüd sa lased oma sulasel rahus minna, nii nagu sa oled
öelnud, sest mu silmad on näinud sinu lunastust, mille sa oled valmistanud kõigi
rahvaste silme ees: valgust, mis on ilmutuseks paganaile, ja kirkust sinu
rahvale Iisraelile.” Jeesuse isa ja ema panid seda imeks, mida tema kohta
räägiti. Ja Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, tema emale: “Vaata, see
laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tähiseks, mille vastu
räägitakse – ja sinu endagi hinge läbistab mõõk -, et tuleksid ilmsiks paljude
südamete mõtted.”
Seal oli ka prohvet Hanna, Penueli tütar, Aaseri suguharust, kes oli kõrgesse
ikka jõudnud. Ta oli mehega elanud seitse aastat pärast oma neitsipõlve ja lesk
olnud kuni kaheksakümne neljanda eluaastani. Tema ei lahkunud pühakojast, vaid
teenis Jumalat ööd ja päevad paastudes ja palvetades. Tema tuli sel tunnil sinna
ja ülistas Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma
lunastust.
Kui nad olid täitnud kõik, mis tuli teha Issanda Seaduse järgi, siis nad
pöördusid tagasi Galileasse oma külla Naatsaretti. Laps aga kasvas ja sai
tugevaks ning täitus tarkusega. Ja Jumala arm oli tema üle.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Kõigeväeline ja igavene Jumal, me palume alandlikult,
et nii nagu Sinu ainusündinud Poeg täna templisse esitati,
nii võiksime ka meie Sinu ette astuda puhta ja süütu südamega;
Sinu Poja Jeesus Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb
koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 84; 1Sm 1:21-28; Kl 4:1-7
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 48; Ps 134; Hg 2:1-9; 1Jh 3:1-8
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas.
Issanda templis esitlemise püha tähistatakse 40. päeval pärast jõulupüha.
Luuka evangeelium annab teada, et Maarja ja Joosep viisid Jeesuslapse
esimesele ohvriteenistusele Jeruusalemma templisse. See püha on ehk rohkem
tuntud küünlapäevana, kuna sellel päeval on traditsioon õnnistada ja
jagada küünlaid ning pidada küünlavalgel protsessiooni. Need tavad
tulenevad evangeeliumist kuuldud Siimeoni sõnadest, kus ta kuulutab
prohvetlikult, et Jeesuslapsest saab „valgus, mis on ilmutuseks paganaile”.
Teatud mõttes tähistab tänane püha kristlaste kahe “Testamendi” – vana
ja uue – kohtumispunkti. Jeesus, Kes on Jumala uus Tempel, siseneb
vanasse templisse. Jeesus, kes juhatab sisse armastuse seaduse, tuleb
oma rahva juurde, paika kus täideti ohvriseadust: seega täites seadusekuulekuse
ja juhatas sisse päästeaja (paavst Benedictus XVI).
Tempel on koht, kus jumalikkus ja inimkond ühinevad ning kus minevik ja
tulevik ühinevad. Pangem tähele, et vaid Siimeon ja Hanna, kaks eakat inimest,
kes tunnetavad ära Püha Perekonda. Nad tunnevad ära uue ja erilise kohaloleku.
Nad leiavad oma ootuset täitumise. Siimeoni ja Hanna aktiivne palveelu on
palju enamat kui traditsiooni järgimine. Hanna “teenis ööd ja päevad paastumise
ja palvega” ning Siimeon oli avatud Püha Vaimu õhutustele.
Isegi Maarja ja Joosepi tavalisus, mis ilmnes nende igapäevases kasinuses ning
Jeesuse nimelise imiku petlik tavapärasus – nii sarnane sadade teiste imikutega,
keda nad olid varem näinud – ei ähmastanud nende habraste inimeste nägemist ja
arusaama. Nad ei teinud seda viga, mida S.Eliot meile omistab, kui ta
kirjutab: „Meil oli kogemus, kuid jätsime selle tähenduse kahe silma vahele“
(Four Quartets: The Dry Salvages II:3).
Mida on meil sellest õppida? Vanemate ja vanavanemate, mentorite ja juhendajate
ja ristivanemate rolli tuleb julgustada ning rõõmuga tähele panna, et nad annaksid
usku edasi, sest vanemad usklikud on kohalikes kogudustes sageli vaimsed kaaslased
ja hinnatud eeskujud. Hanna “rääkis lapsest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma
lunastust” ning Siimeon õnnistas Maarjat ja Joosepit ning tema sõnad panid neid
imestama. Ehk pole meie jaoks üllatav, et leidub vaimseid harjutusi ja tegevusi,
mis võivad meid täiustada ja õppida tähele panema – olenemata meie vanusest – nii,
et suudaksime ära tunda Jumala ligiolu pühakojas, kuhu me sisse astusime.
Võib-olla on see midagi nii lihtsat nagu taaselustunud mõtlikkus roosipärja
palvetamisel või Hanna ja Siimeoni stiilis südametunnistuse uurimine, mõeldes,
millised Issanda teenäitamised võisime kahe silma vahele jätta, või uue teekonna
algus pühakirja mõtisklustesse. Meie igapäevastes töö- ja kodu toimetamistes,
koolis ja kirikus saame kuulata Jumala Vaimu juhatust, tajuda Jumalat igapäevaelus
ja elada armulikult pidevas Jumala meie ellu tuleku ootuses. Iga päev saame
kogeda Kristuse kohalolu väge, mis osutab Kristusele. Olgem valvsad tundmaks
rõõmu Kristuses. Aamen.