PAASTUAJA I PÜHAPÄEV A AASTAL
Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Issand vormis inimese maa põrmust ja puhus tema ninasse eluõhu, nõnda sai
inimene elavaks hingeks. Ja Issand istutas Eedenisse, päevatõusu poole, rohuaia
ning pani inimese, kelle ta oli vorminud, sinna elama. Ja Jumal laskis maal
kasvatada kõiksuguseid puid, mis on välimuselt ilusad ja mille vili on meeldiv
süüa. Eedeni aia keskele kasvatas Jumal elupuu ning hea ja kurja tundmise puu.
Aga madu oli kavalam kõigist välja loomadest, kelle Issand Jumal oli teinud, ja
madu ütles naisele: “Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa ühestki
rohuaia puust?” Ja naine vastas maole: “Me sööme küll rohuaia puude vilja, kuid
selle puu viljast, mis on keset aeda, on Jumal öelnud: “Te ei tohi sealt süüa
ega selle puu külge puutuda, või muidu te surete”.” Aga madu ütles: “Ei, te ei
sure, vaid Jumal teab, et päeval, mil te sellest sööte, lähevad teie silmad
lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja”.
Ja naine nägi, et sellest puust oli meeldiv süüa; puu tegi silmadele himu ja oli
ihaldusväärne, sest see pidi targaks tegema. Siis võttis ta selle puu viljast,
sõi ise ja andis ühtlasi oma mehele ning ka tema sõi. Ja nende silmad läksid
lahti ja nad tundsid end alasti olevat. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Loo mulle, Jumal, puhas süda!
Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda,
kustuta mu ülekohus oma halastuse pärast.
Pese mind hästi mu süüteost
ja tee mind puhtaks mu patust.
Loo mulle, Jumal, puhas süda,
ning anna mulle uus, kindel vaim.
Ära heida mind ära oma palge eest
ja ära võta minult ära oma püha Vaimu.
Issand, ava mu huuled,
et mu suu kuulutaks sulle kiitust.
Ohvriks Jumalale on murtud vaim,
murtud ja puruks löödud südant sina, Jumal, ei põlga.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Loo mulle, Jumal, puhas süda!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, ühe inimese kaudu on patt maailma tulnud, ning patu kaudu surm, mis on
osaks saanud kõikidele inimestele, kuna kõik on pattu teinud. Patt oli maailmas
juba enne seadust, aga ilma seaduseta ei saa pattu arvestada. Kuid surm valitses
Aadamast Mooseseni ka nende üle, kes ei olnud pattu teinud niisuguse
üleastumisega nagu Aadam. Tema on aga Tuleva võrdkuju. Ometi ei ole üleastumine
samaväärne armukingitusega, sest kui ühe inimese üleastumise läbi on paljud
surma leidnud, siis seda enam on Jumala armukingitus rohkeks saanud paljudele
ühe inimese – Jeesuse Kristuse armu kaudu. See kingitus ei ole niisugune, nagu
ühe patutegija puhul, sest ühe patu järel tuli kohus ja surm, arm on aga
õigeksmõistmiseks paljudest eksimustest. Kui ühe inimese eksimuse kaudu on patt
kuningana valitsema pääsenud, seda kindlamini hakkavad need, kes saavad Jumala
armu ja õigluse kingi, valitsema oma elus ühe inimese – Jeesuse Kristuse läbi.
Nii nagu ühe inimese eksimuse läbi mõisteti kõik inimesed surma, nõnda ka ühe
õige teo kaudu on kõik saanud osa õigekssaamisest ja elust. Sest nagu ühe
inimese sõnakuulmatuse läbi paljud patusteks tehti, nõnda tehakse ühe inimese
kuulekusest paljud õigeks. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Au sulle Jumala Sõna!
Inimene ei ela üksnes leivast,
vaid igast sõnast, mis tuleb Jumala suust!
Au sulle Jumala Sõna!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Sel ajal viis Vaim Jeesuse kõrbesse kuradi kiusata. Ja kui Jeesus oli paastunud
nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd, tuli temale nälg. Siis tuli kiusaja tema
juurde ja ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis ütle, et need kivid
leivaks saaksid.” Aga Jeesus vastas: “Kirjutatud on: Inimene ei ela üksnes
leivast, vaid igast sõnast, mis tuleb Jumala suust.” Seejärel viis kurat Jeesuse
pühasse linna ja pani ta templiharjale seisma ja ütles talle: “Kui sa oled
Jumala Poeg, siis kukuta end siit alla, sest kirjutatud on: Sinu pärast käsib ta
oma ingleid ja nemad kannavad sind kätel, et sa ei lööks oma jalga kivi vastu
ära.” Jeesus vastas talle: “Nõndasamuti on kirjutatud: Sina ei tohi Issandat,
oma Jumalat, kiusata!” Siis tõstis kurat Jeesuse kõrge mäe tippu ja näitas talle
kõiki maailma kuningriike ja nende hiilgust ning ütles talle: “Selle kõik annan
ma sulle, kui sa minu ette maha langed ja mind kummardad.” Aga Jeesus ütles
talle: “Tagane minust, saatan, sest kirjutatud on: Kummarda Issandat oma Jumalat
ja teeni ükspäinis teda!” Siis läks kurat tema juurest ära ja inglid tulid tema
juurde ja teenisid teda. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Mõtisklus
Oleme jõudnud taaskord paastuaega. Seda aega tuntakse ida-
õigeusu traditsiooni järgi “helge kurbuse” ajana. ( kreeka keeles :
χαρμολύπη , charmolypê ). Paastuaja eesmärk
on valmistumine ülestõusmispühadeks palve, pattude kahetsemise,
almuste jagamise ja võimalikult lihtsa elu kaudu. Nii mõnedki
kristlased lisavad paastuaega vaimuliku harjutuse paastukalendri
järgi ja palvetavad ristitee palvust. Mida tähendab paastuaeg meie
jaoks? “Helge kurbuse” aeg tähendab samaaegselt rõõmu ja
meeleparanduse aega. Paavst Gregorius Suur (VI saj) rõhutas eriti
paastuaja rõõmu. Ta kirjutas kahest valikust meie ees: eluteest,
mis viib igavese rõõmuni ja surmateest, mis viib meid hukatusse.
Paastuaeg aitab meil keskenduda lunastuse saladusele. Meile on
alati vaja meeleparandust käimaks eluteel, see aga toob elurõõmu
ning Jumala armastuse tunnetuse. Meie seame esikohale elus
Jumala armastuse, sellest sünnib armastus nii ligimese kui ka iseenda
vastu. See toob meie huulile ka kiituse ja tänupalve. Abt John Chapman,
suur vaimne õpetaja, ütles targalt: „Ainus viis hästi palvetada on sageli
palvetada. Puhas palve seisneb tahtes anda end Jumalale. Tänane
EV toob meieni Jeesuse vastuse saatanale: “Tagane minust, saatan,
sest kirjutatud on: Kummarda Issandat oma Jumalat ja teeni ükspäinis
teda!” Olgu see mõte kandmaks meid läbi paastuaja igavese rõõmu
poole.
Aamen.