6. pühapäev pärast ilmumispüha

  1. pühapäev pärast ilmumispüha

Lugemine prohvet Jeremia raamatust:
Nii ütleb Issand: “Neetud olgu see mees, kes paneb oma lootuse
inimeste peale, kes usub oma käsivarre jõusse ja kelle süda langeb
Issandast ära. Tema on nagu põõsas lagedal; ei märka õnne tulemas,
valib endale paiga paljakspõlenud kõrbepinnale, soolasele ja
inimtühjale maale.
Õnnistatud olgu see mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ja
usub Issandasse. Tema on nagu puu, mis on istutatud vee äärde,
ajab oma juuri oja kaldal ega karda põuailma – tema lehed jäävad
haljendama. Ning ikaldusaastal on ta mureta ega lakka ta vilja
kandmast.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale!
Õnnis on inimene, kes ei käi õelate nõu järele,
ei astu patuse tee peale ega istu pilkajate killas,
kes tunneb rõõmu Issanda seadusest
ja kes mõtleb tema käskudest ööl ja päeval.
Tema on nagu puu, mis on istutatud voolava vee äärde
ja ta kannab vilja õigel ajal.
Tema lehed ei närbu
ning kõik, mis ta teeb, läheb korda.
Kuid nii ei lähe ülekohtusel:
nad on nagu aganad, mida tuul laiali pillutab.
Sest Issand tunneb õigete teed,
aga ülekohtuste tee viib hukatusse.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, kui Kristusest kuulutatakse, et ta on surnuist üles
äratatud, kuidas siis mõned teie seast võivad öelda, et surnuist
ülestõusmist ei olegi. Sest kui surnuid üles ei äratata, siis pole
ka Kristus üles tõusnud. Kui aga Kristus pole üles tõusnud, siis
on teie usk asjatu ja te olete ikka veel oma pattudes, ning need,
kes Kristuses uinusid, on hukka saanud. Kui me paneme oma lootuse
Kristuse peale üksnes selles elus, siis oleme kõigist inimestest
armetumad. Aga nüüd on Kristus surnuist üles äratatud uudseviljana
nende hulgast, kes on läinud magama.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Rõõmustage ja hõisake,
sest teie tasu taevas on suur!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal, kui Jeesus oli koos kaheteistkümnega mäest alla tulnud,
jäi ta lagedale peatuma. Seal oli suur hulk tema jüngreid, ja
sinna voolas kokku palju inimesi kogu Juudamaalt ja
Jeruusalemmast; Tüürose ja Siidoni rannamaalt. Jeesus aga tõstis
pilgu oma jüngrite peale ja ütles: “Õndsad olete teie, vaesed,
sest teie päralt on jumalariik. Õndsad olete teie, kes te nüüd
nälgite, sest teie peate küllalt saama. Õndsad olete teie, kes te
nüüd nutate, sest teie saate naerma. Õndsad olete teie, kui
inimesed teid vihkavad ja teid endi keskelt välja tõukavad ning
teie nime põlu alla panevad Inimese Poja pärast. Sel päeval olge
rõõmsad ja hõisake, sest vaata, teie tasu taevas on suur.
Nõndasamuti tegid nende isad prohvetitele.
Kuid häda teile, rikastele, sest teil on oma lohutus juba käes.
Häda teile, kes te nüüd olete täissöönud, sest teie saate nälga
näha. Häda teile, kes te nüüd naerate, sest teie saate leinata ja
nutta. Häda teile, kui kõik inimesed teist head räägivad, sest nii
tegid teie vanemad valeprohvetitele.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Tänane lugemine Luuka evangeeliumist toob meieni õndsakskuulutamise
versiooni lihtsalt ja kõigile mõistetavalt. Kui Matteuse EV pakub meile
“vaimsemat” laadi õndsakskuulutamise teksti siis Luuka EV rõhuasetus
tundub olevat sellel et Jeesuse taastulemine ei pruugi tulla nn. algkoguduse
päevil ja seetõttu on olulised kristliku elu praktilised mured nagu vaeste ja
tõrjutute eest hoolitsemine pühas Kirikus. Selline rõhuasetus on ka tänasel
päeval kogudustes olulisel kohal. Kuid mis on oluline meie jaoks tänastest
lugemistest meeles hoida? Püha Kirik kutsub meid mõtisklema kahe
elutähtsa valiku üle: õnnistus või needus, elu või surm. Meie valik on kogu
usu ja lootuse panemine Issanda peale ja selle valiku tõeks elamine.
See on õnnistuse sõnum. Kuigi Jumal on see, kes toetab, kinnitab ja
õnnistab meie tööd ja elu peame meie inimesena tegelema enda tööde
ja elamisega. Pauluse üleskutse loota ülestõusnud Issandale tugevdab
ka meie lootust igavesele rõõmule. Elu ei lõpe siin Maa peal. Meid
ootab taevane rõõm täis jäägitut armastust ja rahu, ainult lootus
ülestõusnud Kristusele viib meid sinna. Taevalik õndsus on suurepärane
tasu, mis kutsub meid vooruslikule elule, järelemõtlemisele ja täielikule
Jumala tahtele alistumisele.
Armas taevane Isa, palun kingi meile armu jääda alati Jeesuse kõrvale.
Palume, hoia meid ja kogu loodut eemal kõigest mis seab ohtu pääsemise
Sinu lõppematusse rõõmusse!
Aamen,

Rubriigid: EAKK. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga