5. pühapäev pärast ilmumispüha

  1. pühapäev pärast ilmumispüha

Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Mina, Jesaja, nägin kuningas Ussija surma-aastal Issandat istumas kõrgel ja
üleval aujärjel. Tema rüü täitis kogu templi. Issanda kõrval seisid seeravid, ja
igaühel neist oli kuus tiiba. Nad hüüdsid üksteisele ja ütlesid: “Püha, Püha,
Püha on taevavägede Issand! Kogu maailm on täis tema kirkust!” Ja ukseläved
vankusid hüüdja valjust häälest ning koda täitus suitsuga. Aga mina ütlesin:
“Häda mulle, ma olen kadunud! Sest ma olen rüvedate huultega mees, kes elab
rüvedate huultega rahva keskel, kuid olen näinud kuningat, taevavägede
Issandat.” Siis lendas üks seeravitest minu juurde ja tal oli käes elav süsi,
mille ta oli altarilt pihtidega võtnud. Ja ta puudutas söega mu huuli ning
ütles: “Vaata, see puudutas su huuli. Nüüd on sinu süü kaotatud ja sinu patt
andeks antud.” Ja ma kuulsin Issanda häält küsivat: “Keda ma saadan, kes küll
läheks meie ülesandega.” Aga mina ütlesin: “Vaata, siin ma olen, saada mind!”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Issand, inglite ees ma laulan Sulle!
Ma tänan sind kogu südamest,
inglite ees ma laulan ja mängin sinule.
Sinu templi poole ma langen silmili
ja kiidan kõrgeks su nime sinu helduse ja ustavuse pärast.
Sest kõrgeks üle kõige oled sa tõstnud oma nime ja tõotuse.
Kui ma sinu poole hüüdsin, võtsid sa mind kuulda
ja rohkendasid mu hingejõu.
Kõik maailma kuningad tänavad sind,
Issand, kuuldes sõnu sinu suult.
Nad laulavad Issanda teedel:
Tõesti, Issanda au on suur!
Sinu parem käsi aitab mind,
Issand ise viib minu eest kõik lõpule.
Issand, sinu heldus kestab igavesti,
ära jäta oma kätetööd.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, inglite ees ma laulan Sulle!

Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, ma tuletan teile meelde Evangeeliumi, mida olen teile kuulutanud, mille
te olete vastu võtnud ja milles kindlaks jäänud. Selle evangeeliumi läbi saate
te õndsaks, kui te peate meeles neid sõnu, millega ma olen seda teile
kuulutanud. Muidu on teie usk asjatu. Sest ennekõike olen ma teile teada andnud
selle, mille ise olen vastu võtnud: et Kristus suri meie pattude eest, nii nagu
ütlevad kirjad. Ta maeti, kuid kolmandal päeval ta tõusis üles, nii nagu ütlevad
kirjad. Siis ilmus Kristus Keefasele, seejärel kaheteistkümnele. Pärast ilmus ta
ühtaegu viiesajale vennale, mõned neist elavad praegugi, aga mõned on läinud
magama. Hiljem ilmus ta Jaakobusele, siis kõikidele apostlitele ja lõpuks
minule, äbarikule. Sest mina olen kõige vääritum apostlite hulgas; ma ei ole
seda väärt, et mind apostliks hüütaks, sellepärast, et ma olen kirikut taga
kiusanud. Aga Jumala armust olen ma see, kes ma olen, ja tema armu töö ei ole
minus viljatuks jäänud, vaid ma olen neist kõigist rohkem vaeva näinud. Ometi
pole see mina, vaid Jumala arm minu sees. Aga olgu mina või nemad – see on meie
kuulutus ja sellesse olete teiegi uskuma jäänud.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!

Halleluuja!
Käige minu järel, ütleb Issand,
ja mina teen teist inimesepüüdjad!
Halleluuja!

Evangeelium püha Luuka järgi:
Kui Jeesus Genneesareti järve ääres oli, tungis rahvahulk tema juurde, et
kuulata Jumala sõna. Aga tema nägi kahte paati järverannas seisvat; kalurid olid
paadist välja tulnud ja loputasid võrke. Siis astus ta paati, mis oli Siimoni
oma, ja palus tal rannast veidi eemale sõuda. Ja ta istus ning õpetas rahvast
paadist.
Aga kui ta lakkas kõnelemast, ütles ta Siimonile: “Sõua sügavasse vette ja heida
võrgud loomuse katseks!” Siimon vastas ja ütles: “Õpetaja, me oleme kogu öö
vaeva näinud ega ole midagi saanud, aga sinu sõna peale ma heidan veelkord oma
võrgud.” Ja kui nad olid nõnda teinud, said nad nii suure hulga kalu, et võrgud
ähvardasid rebeneda. Ja nad viipasid kaluritele teises paadis, et nad tuleksid
neile appi. Nad tulid ja üheskoos täitsid nad mõlemad paadid nii, et parras
veest vaevu paistis.
Seda nähes heitis Siimon Peetrus Jeesuse jalge ette ning ütles: “Issand, mine
minu juurest ära, sest ma olen patune inimene!” Oli ju hirm vallanud teda ja
kõiki, kes olid ühes temaga – kalasaagi pärast, mis nad olid saanud – Jaakobust
ja Johannest, Sebedeuse poegi, kes olid Siimoni seltsilised. Aga Jeesus ütles
Siimonile: “Ära karda, nüüdsest peale hakkad sa inimesi püüdma.” Ja nad vedasid
oma paadid kaldale ning läksid tema järel.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!

Mõtisklus
Tänane EV toob meieni huvitavad mõtted Jeesuse enda kohta, aga
ka meie enda kohta. Tänapäevane usklik tunnistab Jeesuse jumalikkust.
Tema ravib haigeid, ajab välja kurje vaime ja käsutab loodust. Kirjast
heebrealastele loeme: Seepärast ta pidigi kõiges saama vendade
sarnaseks, et temast saaks halastav ja ustav ülempreester Jumala ees
rahva pattude lepitamiseks. See on püha Kiriku ja iga kristlase usk,
et Jeesus on täielikult inimene ja täielikult Jumal. Miks on see oluline
tähelepanek? Jeesus kutsus Jumala väe ilmutamisega Peetruse ja tema
kaaslased inimesi püüdma. Üheskoos jätsid nad oma paadid ja elatise,
et ühineda Õpetajaga keda peale imetegu kutsuti Issandaks (kreeka keeles
“Kyrios” tiitel, mis antakse Jumalale). Tänased kirjakohad toovad meieni
Jumala koostöö inimestega. Algusest peale on Tema meid armastanud
ja enda juurde kutsunud. Me ei saa olla kristlased üksinda – iseendast
ei piisa – sellepärast olemegi kutsutud nagu Jesaja ja Peetrus.
Siinkohal tasukd ehk peatuda ka asjaolul, et kutsumine avas nende
vaimusilmad nägemaks enda eksimusi ja pattu. Soov järgneda Issanda
kutsele toob meieni patukahetsuse ja meeleparanduse rõõmu. Jeesus
kasutab meie minevikku et näidata meile meie väärtust, kuid Tema kutsub
meid elama tulevikuks. Jumala annid meile viivad meid ligemale
Tema kirkusele üheskoos. Kuid mida tähendab Jumala kutse minu
ja sinu jaoks? Tema kutsub meid ustavusele ja kuulekusele. Mõtelgem
sellele, mis oleks saanud kui Peetrus ei oleks uuesti võrke vette visanud,
või Jesaja Jumala läkitusele vastanud. Selliselt mõeldes ja rääkides
me ei pruugi võita populaarsust. aga meid ümbritsevad näevad et
Jumal räägib läbi meie usust, lootusest ja armust millest oleme kutsutud
osa saama.
Armas taevane Isa, kingi meile rõõmu Sinu kutse tõekselamisest.Aamen,

Rubriigid: EAKK. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga