- pühapäev pärast ilmumispüha
Lugemine prohvet Jeremija raamatust:
Juuda kuninga Joosija ajal tuli mulle Issanda sõna ja ta ütles: “Veel enne, kui
ma sind emaihus vormisin, ma tundsin sind, ja enne, kui sa emaüsast väljusid,
pühitsesin ma sind ja panin su rahvaile prohvetiks. Sellepärast vööta oma
niuded, astu ette ja kuuluta neile kõik, mida mina sul käsin öelda. Ära kohku
nende ees, et mina ei peaks sind nende ees kohutama.
Ja vaata, mina teen su täna kindlustatud linnaks – raudsambaks ja vaskmüüriks
kogu maa vastu, Juuda kuningate ja nende nõunike, preestrite ja kogu maa rahva
vastu. Nemad võitlevad sinuga, kuid nad ei saa sinust võitu, sest mina olen
sinuga, ütleb Issand, ja mina päästan su”.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Sinu õiglusest kuulutab mu suu!
Issand, sinu juures ma otsin pelgupaika,
ära lase mul jääda häbisse!
Oma õigluses päästa mind ja tee mind vabaks,
pööra oma kõrv minu poole ja aita mind.
Ole mulle kindlaks kaljuks, kuhu võin aina tulla.
Sina oled tõotanud, et sa aitad mind,
sina oled mu kalju ja mu mägilinnus.
Issand, päästa mind ülekohtuse käest.
Sest sinu peale ma olen lootnud
mu noorusest saadik.
Sinule olen toetunud emaüsast peale –
sellest ajast, kui sa mind tema ihust valla päästsid.
Minu suu kuulutab sinu õiglusest,
sinu lunastusest päevast päeva.
Jumal, sina oled mind õpetanud mu noorusest peale,
veel tänagi kuulutan ma sinu imetegudest.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Sinu õiglusest kuulutab mu suu!
Teine lugemine püha apostel Pauluse esimesest kirjast korintlastele:
Vennad, taotlege suuremaid vaimuandeid ja ma näitan teile veel ülevama tee. Kui
ma räägiksin inimeste ja inglite keelt, aga mul ei oleks armastust, siis ma
oleksin nagu kumisev vask ja kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma
teaksin kõiki saladusi, kui ma mõistaksin kõik ära ja mul oleks kogu usutäius
nii, et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis
poleks minust midagi. Ja kui ma kogu oma vara ära jagaksin ja annaksin oma ihu
ära põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ei oleks mul sellest mingit kasu.
Armastus kannatab kaua, armastus on helde, tema ei kadesta, ei kelgi ega hoople,
ta ei käitu inetult ega otsi omakasu. Tema ei saa vihaseks ega meenuta kurja,
tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga tõe võidu üle on ta rõõmus. Tema kannatab kõik
välja, usub kõiges, loodab kõiges, talub kõike. Armastus ei lõpe iialgi.
Prohvetiennustused – need saavad kord otsa, keeltega rääkimine – see lakkab,
teadmine – seegi osutub asjatuks. Sest puudulik on meie teadmine ja puudulik
meie ennustamine, aga kui tuleb täiuslik, siis jääb puudulik kõrvale. Kui ma
olin väeti laps, siis ma rääkisin nagu väike laps, mõtlesin nagu väike laps,
arutlesin nagu väike laps. Aga kui ma sain meheks, siis jätsin lapse kombed
kõrvale. Praegu me näeme hägusat kujutist, otsekui peeglist, siis aga palgest
palgesse. Praegu ma mõistan puudulikult, siis aga täieni, nii nagu Jumalgi mind
täieni mõistab. Ent nüüd jääb usk, lootus ja armastus – need kolm, aga suurim
neist on armastus.See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Issand, sinu sõnad on Vaim ja elu,
Sinul on igavese elu sõnad!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal ütles Jeesus Naatsareti sünagoogis rahvale: “Täna on kirjasõna teie
kuuldes täide läinud”. Ja tema kõne oli kõigile meeltmööda ja nad imestasid
nende armu sõnade üle, mis ta rääkis, kuid nemad ütlesid: “Kas see pole mitte
Joosepi poeg?”. Siis Jeesus ütles neile: “Küllap te nüüd ütlete mulle vanasõna:
arst, aita iseennast! Tee kõike seda, millest me oleme kuulnud sind Kapernaumas
teinud olevat, ka siin oma kodukohas!” Ja Jeesus ütles: “Tõesti ma ütlen teile:
ühtki prohvetit ei võeta vastu tema kodukohas. Tõesti ma ütlen teile: palju oli
lesknaisi Iisraelis Eelija päevil, kui taevas oli lukus kolm aastat ja kuus
kuud, nii et suur nälg oli üle kogu maa, kuid Eelijat ei läkitatud kellegi
juurde nende seast, vaid Sareptasse Siidonimaal, ühe lesknaise juurde. Ning
palju oli pidalitõbiseid Iisraelis prohvet Eliisa ajal, kuid keegi ei saanud
puhtaks kui vaid Naaman, see süürlane”.
Seda kuuldes läksid sünagoogis olijad raevu. Nad tõusid püsti ja ajasid ta
külast välja ning viisid järsaku servale, millel nende küla asus, et teda sealt
alla kukutada. Aga Jeesus läks nende keskelt läbi ja kõndis oma teed.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mõtisklus
Meie keskel on Jeesus Kristus. Tema avab meie südame silmad nägemaks
taevast valgust. Meie seas on arst, prohvet, imetegija – aga eelkõige Jumala
Poeg, maailma Lunastaja. Tänases evangeeliumis nõuab rahvas jumalikku
märki, imetegu, mingit tõendit sellest et Jeesus on keegi “suurem” kui Joosepi
poeg. See väljakutse on saatmas Jeesust kogu maisel teekonnal. Tema
kutse Kuningriigi rikkusest osa saama on vastuolus sellega mida inimesed
ootavad. Inimesed on juba otsustanud mida Jumala tõotused tähendavad.
Tundub, nagu nad ei suudaks uskuda sellesse, mida nad ei oodanud. Nad ei
saa Jumala õnnistust vastu võtta, sest nad on harjunud ise arvama mis on
vastuvõetav. See on tänase EV manitsus ka meile. Kas meiegi näeme end
Jeesuse äravalituna? Miks ei peaks Ta hoidma meid, püha Kirikut, meie
riiki? Kas ka meie ei ütle Kõigeväelisele kuidas Tema midagi tegema peab,
et meie usuksime? Kas ka meie seast keegi ütleb “mis Jumal tema ka on,
sündis sõime, kannatas, oli kaetud süljega, kroonitud kibuvitstega, ristile
löödud.” Oh õnnetu hing! Sa näed Jumala alandlikkust aga mitte oma uhkust.
Just seesama Jeesus ütleb meile “Võtke sööge, see on minu ihu!
Võtke jooge see on minu veri!” Jumal oma alandlikkuses on tulnud meie
keskele, et saaksime osa suurest õnnistusest. Kuid see õnnistus tuleb ka
vastu võtta. Meid õnnistatakse Jumaliku õnnistusega, meile antakse
vabadus Kristuses, meiega on Tema ettehooldus. Ärgem pangem Tema
ette enda nõudmisi ja arusaamu. Praegu ma mõistan puudulikult, siis aga
täieni, nii nagu Jumalgi mind täieni mõistab – kirjutas apostel Paulus.
Hoidkem seda teadmist oma südames.
Armas taevane Isal, pane meid armastama Sind üle kõige ja kõiki oma
kaasinimesi armastusega, mis on Sind väärt. Aamen,