KUNINGRIIGIAJA XXVIII PÜHAPÄEV A AASTAL
Lugemine prohvet Jesaja raamatust:
Neil päevil valmistab Vägede Issand söömaaja sellel mäel, Siioni
mäel, kõikidele rahvastele − pidusöömaaja hõrkude roogade ja
valitud veinidega, väga hõrkude roogade, selitatud veinidega. Selle
mäe peal hävitab tema ära loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte,
mis katab kõiki rahvahõime. Surma kaotab tema ära igaveseks
ajaks, Issand pühib ära pisarad kõikide palgeilt; tema kaotab ära
oma rahva teotuse kogu maa pealt. Jah, Issand on rääkinud. Sel
päeval öeldakse: „Vaata, see on meie Jumal: tema peale me oleme
lootnud, tema päästab meid; see on Issand: teda me oleme
oodanud − hõisakem ja tundkem rõõmu tema lunastusest, sest
tema, Issanda käsi on kaitsmas selle mäe peal!”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Ma jään Issanda kotta eluajaks!
Issand on mu karjane,
ei ole mul millestki puudust.
Haljale aasale ta paneb mu puhkama,
hinge tõmbama vete äärde;
tema kosutab mu hinge.
Tema juhatab mind õiguse rööbastesse
oma Nime pärast.
Kui ma kõnnin pilkases orus,
ei karda ma kurja,
sest sina oled minuga;
sinu karjasekepp ja sinu sau,
need annavad mulle julgust.
Minu ette sa katad laua mu vastaste silma all;
sina võiad mu pea õliga,
mu karikas on pilgeni täis.
Ainult headus ja heldus käivad minuga
kõik mu elupäevad,
eluajaks jään ma Issanda kotta.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma jään Issanda kotta eluajaks!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad: ma oskan elada nii puuduses kui külluses.
Mõlemad on mulle tuttavad, nii täis kõht kui nälg,
nii küllus kui puudus:
ma suudan kõike Selle läbi, kes mulle jõudu annab.
Ometi tegite te hästi, et te minu ahistusest osa võtsite.
Küll minu Jumal annab teilegi oma au rikkusest kõike,
mis teil vaja on, Kristuse Jeesuse läbi.
Jumalale, meie Isale, olgu au ikka ja igavesti! Aamen.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa avab meie vaimusilmad
nägema seda lootust, mille Tema on meile valmistanud!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: „Taevariik on kuninga sarnane, kes
tegi oma pojale pulmad. Tema läkitas oma sulased välja neid, kes
kutsutud, pulma paluma, aga need ei tahtnud tulla. Taas läkitas ta
teisi sulaseid välja ja andis neile käsu: „Ütelge kutsutuile: Vaata,
minu söömaaeg on valmis, mu härjad ja nuumvasikad on tapetud −
kõik on valmis, tulge pulma!” Aga nemad ei hoolinud, vaid läksid
ära − üks oma põllule, teine oma kaubale. Mõned jälle võtsid
sulased kinni, peksid neid ja tapsid ära. Siis kuningas vihastas,
läkitas oma sõjaväed välja, laskis need mõrtsukad ära tappa ja
nende linna põlema panna ning ütles oma sulastele: „Pulmad on
valmis, aga kutsutud ei olmud seda väärt. Minge nüüd teelahkmete
peale ja keda aga leiate, kutsuge pulma!” Sulased läksid välja
teede peale ja tõid kokku kõik, keda nad leidsid, kurje ja häid, ja
pulmakoda sai rahvast täis. Kui nad lauas olid ja kuningas tuli sisse
pidulisi vaatama, nägi ta seal üht meest, kel polnud pulmariiet
seljas ja ütles talle: „Sõber, kuidas sina ilma pulmariideta siia
tulid?”, aga too jäi vait. Siis kuningas ütles teenijaile: „Siduge ta
käsist-jalust kinni visake välja pimedasse, kus on ulumine ja
hammaste kiristamine.” Sest kutsutuid on palju, aga äravalituid
vähe.” See on püha Evangeelium! Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus
Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Kõigeväeline ja halastaja Jumal, Kes Sa oled valmistanud oma
pühal mäel rikkaliku pidusöömaaja kõigile rahvastele ja kutsunud
meid oma Poja pulmapeole: puhasta meid kõigest vaimsest
hooletusest ja ebaõiglusest. Anna meile armu nõnda riietuda
Kristuse pühaduse ja õiguse kuube, et me ei põlgaks ära Sinu
kutset, vaid võiksime puhta südamega osa saada altari pühast
sakramendist ning kord rõõmustada Sinu taevases kuningriigis; kus
Sa elad ja valitsed koos Poja ja Püha Vaimuga, üks Jumal, ikka ja
igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 34; Jer 30:12-22; Jh 5:1-16
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 103; Trk 12:12-19; Mt 9:1-8
Mõtisklus
Tänase pühapäeva pühakirjalugemised on kantud sügavast
taevalikust rõõmust ja pidulikkusest. Prohvet Jesaja maalib
meile vaimustava pildi aegade lõpul toimuvast messiaanlikust
pidusöögist Siioni mäel – paigast, kus Jumal ise pühib ära kõik
pisarad, hävitab surma ja katab laua parimate roogadega kõigile
rahvastele. See prohvetlik nägemus kohtub täiuslikult psalmikirjutaja
veendumusega 23. psalmis: „Minu ette sa katad laua mu vastaste
silma all… mu karikas on pilgeni täis.“
Kiriku sakramentaalse tunnetusega kristlase jaoks ei
ole see pidusöök pelgalt kauge tulevikulootus, vaid reaalsus, mis
puudutab meid igal pühal Missal. Altar, mille ümber me koguneme,
on see püha mägi. Püha Armulaud on see pidusöök, kus Kristus
ise kingib meile oma Ihu ja Verd kui taevalikku mannat, mis on
ettevalmistus igaveseks eluks. Siin, liturgias, kaob loor taeva ja
maa vahel ning me kummardame koos inglite ja pühakutega
müstilise Talle ees.
Kuid evangeelium esitab täna meile tõsise ja kainestava hoiatuse.
Kuningas kutsub pulma paljusid, kuid esimesed kutsutud
vabandavad end argipäevaste toimetuste, maiste asjade ja tööga. Nad
ei ole lihtsalt hõivatud – nad on muutunud ükskõikseks kuningliku
armu vastu. See on oht ka meile. Kui kergesti võib püha Missa ja
sakramentaalne elu muutuda rutiiniks või millekski, mida me
lükkame edasi maiste murede ja kohustuste tõttu. Püha Paulus
meenutab kirjas filiplastele, et tema oskab elada nii puuduses kui
külluses, sest tema jõud on Kristuses. Maailm pakub meile pidevalt
oma “põlde ja kaupa”, kuid vaid Jumal suudab täita meie tegelikud
vajadused oma au rikkusest.
Kõige kriitilisem hetk evangeeliumis on aga mehe leidmine, kel
puudub pulmariie. Kiriku traditsioonis mõistame me
pulmariiet pühitseva armuna – riietena, mis anti meile pühas
ristimises. See on õiguse, usu ja armastuse rüü. Kuningas ei heida
meest välja seetõttu, et ta oleks vaene, vaid seetõttu, et ta ei
austanud kutsujat ega pidu sedavõrd, et end valmis panna. Ta
tahtis osa saada peost, kuid keeldus muutumast. Ristimisrüü
hoidmine puhtana nõuab meilt pidevat meeleparandust, sagedast
patutunnistust ja pühitsuses kasvamist. Me ei saa astuda altari ette
kergemeelselt või ettevalmistuseta.
Kuningriigiaja lõpupoole liikudes kutsub kirik meid üles vaatama
oma südamesse. Kas meie vaimusilmad on avatud sellele
lootusele, mille Jumal on meile valmistanud? Kas me kanname
Kristuse armu rüüd väärikalt ja tänulikkusega? Ärgem jäägem
vaikima, kui Kuningas meid kõnetab, vaid vastakem Tema kutsele
püha ja puhta eluga, igatsedes igavesti jääda Issanda kotta.
Aamen.