KUNINGRIIGIAJA XIV PÜHAPÄEV A AASTAL
Lugemine prohvet Sakarja raamatust:
Hõiska, Siioni tütar, rõkka rõõmust, Jeruusalemma tütar! Vaata,
sinu kuningas tuleb sinu juurde. Tema on õiglane, tema on abimees,
tema on alandlik ja sõidab eesli seljas, emaeesli sälu seljas.
Ma hävitan Efraimist sõjavankrid ja Jeruusalemmast hobused,
sõjaammudki saavad katki murtud. Tema kuulutab rahvastele rahu
ning valitseb merest mereni, Eufrati jõest kuni maailma
otsani. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Ma ülistan Sind, mu Jumal ja mu Kuningas!
Ma ülistan sind, mu Jumal ja mu Kuningas,
kiidan sinu nime ikka ja igavesti.
Ma tänan sind igal päeval,
kiidan sinu nime ikka ja igavesti.
Issand on armuline ja halastaja,
kannatlik ja suur oma helduse poolest.
Issand on hea kõigile
ja tema halastus on üle kõigi ta tegude.
Issand, sind ülistavad kõik su teod
ja kiidavad kõik sinu pühad.
Nad räägivad su riigi ülevusest
ja kuulutavad sinu vägevusest.
Issand on uskumistväärt kõigis oma sõnades,
helde kõigis oma tegudes.
Issand hoiab kõiki, kes on langemas
ja tõstab sirgu kõik, kes on küüru vajunud
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Ma ülistan Sind, mu Jumal ja mu Kuningas!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, teie pole lihas, vaid vaimus, kui kord Jumala Vaim teie
sees elab. Kui nüüd mõnel teie seast ei ole Kristuse Vaimu, siis
tema ei ole Kristuse oma. Sest kui tema, kes ta äratas Jeesuse
surnuist üles, elab teie sees, siis teeb tema Vaim ka teie
sureliku ihu elavaks. Niisiis, vennad, ei ole meie kohus liha
tahtmisi mööda elada, muidu peaksime oma elu liha järgi seadma.
Sest kui te elate liha järgi, siis te surete. Aga kui te Vaimu
läbi suretate oma ihu teod, siis jääte elama.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand,
et sa oled oma riigi saladuse avaldanud lapsemeelsetele!
Halleluuja!
Evangeelium püha Matteuse järgi:
Jeesus ütles: Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled
selle varjanud tarkade ja haritute eest ning ilmutanud selle
lapsemeelsetele. Jah, Isa, nii on see olnud sinule meele järgi.
Kõik on minu Isa andnud minu kätte, ja keegi ei tunne Poega kui
ainult Isa, ja keegi ei tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele
Poeg tahab seda ilmutada. Tulge minu juurde kõik, kes te olete
koormatud ja vaevatud, ning mina annan teile hingamise. Võtke
minu ike enda kanda ja pange mind tähele, sest mina olen tasane
ja lepliku meelega. Minus leiab teie hing rahu, sest minu ike
on hea ja minu koorem kerge. See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Mt 11 ,25-30
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: roheline
Jumal, Kes meid oled õpetanud pidama kõiki Sinu käske Sind
ja oma ligimest armastades: anna meile Sinu Püha Vaimu armu,
et me võiksime olla Sulle pühendunud kogu südamest ja olla
üksteisega ühendatud puhta armastusega Jeesuse Kristuse,
meie Issanda, läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha
Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 62; Ps 63; Trk 2:1-11,18-23; Mt 19:16-30
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 66; Õp:3:1-7,11-12; Lk 14:25-35
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas!
Täna, Kuningriigiaja neljateistkümnendal pühapäeval, maalitakse
meie silme ette pilt kuningast, kes on risti vastupidine sellele,
mida maailm peab edukaks, võimsaks või õnnelikuks. Prohvet Sakarja
hüüab: „Vaata, sinu kuningas tuleb sinu juurde. Tema on õiglane,
tema on abimees, tema on alandlik ja sõidab eesli seljas.“
See pilt ei kõnele võitmisest, rikkusest ega maise edu ihalusest.
See kõneleb alandlikkusest. Ometi elame maailmas – ja kahjuks hiilib
selline ootus vahel ka kiriku müüride vahele –, mis jutlustab sootuks
teistsugust evangeeliumi: eduteoloogiat. See on eksitus, mis väidab,
et ustavuse mõõdupuuks on maine rikkus, tervis ja materiaalne edu;
et Jumal on justkui kohustatud täitma meie soove, kui meil on vaid
„piisavalt usku“. Tänased pühakirjatekstid purustavad selle
illusiooni ja kutsuvad meid tõelisele usule, mis ei otsi mitte
Jumala kätt Tema andide pärast, vaid Jumala palet Tema enese pärast.
Kui me vaatame tänaseid lugemisi lähemalt, põrkume kahele näilisele
vastuolule, mis võivad meid eksitada või koguni kohutada.
Esimene raskuskoht tõuseb apostel Pauluse kirjas roomlastele: „Sest
kui te elate liha järgi, siis te surete. Aga kui te Vaimu läbi
suretate oma ihu teod, siis jääte elama.“ Pindmiselt vaadates võib
tunduda, et kristlus on eluvaenulik, vali asketism, mis nõuab meilt
inimlikkuse ja kehalisuse täielikku eitamist. Kuidas sobitub see
kokku Jumalaga, kes lõi ihu ja pidas seda „väga heaks“?
Traditsioon ei näe ihu ja Vaimu vahel ületamatut vaenu, vaid kutsub
meid ihu pühitsemisele. Paulus ei käsi meil vihata oma keha, vaid
suretada „liha teod“ – see tähendab isekust, mis tahab ihu ja maailma
tarbida vaid omaenese naudinguks. Kui me alistame oma ihu Vaimule,
ei muutu me vähem inimesteks, vaid päriselt inimesteks, nõnda nagu
Kristus oli täielikult inimene. Teine kitsaskoht pärineb
evangeeliumist, kus Jeesus ütleb: „Võtke minu ike enda kanda…
sest minu ike on hea ja minu koorem kerge.“ Kuidas saab ike olla
hea ja koorem kerge, kui me teame, et risti kandmine tähendab sageli
kannatust, loobumist ja maailma tahaplaanile seadmist? Kas poleks
kergem uskuda eduteoloogia lubadust, et Kristus võttis kõik meie
koormad ära, et me saaksime elada muretult? Teame, et härjad
rakendati ikkesse alati paaris. Jeesuse ike on kerge seepärast, et
me ei vea seda koormat kunagi üksi. Jeesus on ise meie kõrval ikkes.
Meie kannatused ja pingutused on ühendatud Tema ristiohvriga.
Nagu ütleb püha Augustinus: „Kristuse koorem on nagu lindude suled.
See ei tee neid raskemaks, vaid hoopis tõstab nad maast lahti ja
paneb lendama.“ Mida tänased lugemised meie jaoks tähendavad ja
mida peame tegema? Meie tänased hommiku- ja õhtupalvuse lugemised
juhatavad meid praktilise eluni Kristuses. Hommikune psalm 62
tuletab meile meelde: „Ükspäinis Jumala juures on mu hing vait,
temalt tuleb mu pääste.“ See on puhta usu positsioon – usaldus
keset tormi, vastandina maisele kindlustundele. Kuid see usk peab
saama nähtavaks. Õhtupalvuse lugemine Luuka evangeeliumist (Lk 14)
hoiatab meid: kes ei loobu kõigest, mis tal on, ei või olla
Jeesuse jünger. Eduteoloogia ütleb: „Kogu endale kokku.“ Kristus
ütleb: „Jaga ennast välja.“ See tähendab, et meid kutsutakse üles
tegema nii ihulisi kui vaimseid heategusid. Ihulised heateod –
näljase toitmine, haige külastamine, abivajaja toetamine – ei
ole teod, millega me ostame endale päästet. Ei, need on meie
sakramentaalse usu väljendus. Kuna Kristus võttis ihu, siis
puudutades ligimese ihu tema hädas, puudutame me Kristust ennast.
Vaimsed heateod – trööstimine, andestamine, ligimese eest
palvetamine (nagu me teeme igal hommiku- ja õhtupalvusel) –
tervendavad maailma nähtamatult. Nende tegude kaudu ei muutu me
mitte rikasteks maailma silmis, vaid meist saavad Jumala armu
suuruse peegeldused juba siin maailmas. Me saame elavateks
ikoonideks. Kui me anname ära oma aega, oma vara ja oma südamesoojust,
kogeme me, et me ei jää vaesemaks, vaid meie hing täitub taevase
rahuga, mida ükski number pangakontol ei suuda tagada. Me hakkame
juba siin ja praegu maitsma tulevase maailma reaalsust.
Hoidkem siis meeles, et Jeesus tänab täna Isa, et Ta on selle
riigi saladused varjanud „tarkade ja haritute“ – ehk nende eest,
kes toetuvad omaenese ratsionaalsusele ja maisele võimekusele –
ning ilmutanud need lapsemeelsetele. Laps ei muretse homse pärast,
sest ta teab, et isa hoolitseb. Laps ei püüa Jumalaga kaubelda
ega osta Talt õnnistusi. Laps võtab armu vastu kingitusena.
Jätkem siis kõrvale maailma kriteeriumid. Valigem selle asemel
Kristuse hea ike ja kerge koorem. Pühitsegem oma ihud ja vaimud
teenimiseks, et iga meie heategu – olgu see klaas külma vett
janusele või palve mureliku eest – võiks peegeldada Jumala ääretut,
tingimusteta armastust. Tänases päevapalves, nagu Kirik meile
kingib, palusime: „Anna meile Sinu Püha Vaimu armu, et me võiksime
olla Sulle pühendunud kogu südamest ja olla üksteisega ühendatud
puhta armastusega.“ Võtku Issand meid kuulda! Aamen.