ÜLESTÕUSMISAJA VI PÜHAPÄEV A AASTAL
Lugemine apostlite tegude raamatust:
Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas neile Messiast. Aga rahvas pani
seda ühel meelel tähele, mida Filippus rääkis. Nad kuulasid teda ning nägid
tunnustähti, mida Filippus tegi. Sest paljudest, kes olid vaevatud kurjadest
vaimudest, läksid need vaimud valju häälega karjudes välja, aga paljud, kes olid
halvatud ja jalutud, said terveks. Nii oli selles linnas suur rõõm. Kui
apostlid, kes olid Jeruusalemmas, said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu
võtnud, siis läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese. Peetrus ja
Johannes tulid Samaariasse ja palvetasid sealsete eest, et nad saaksid Püha
Vaimu, sest Vaim ei olnud alla tulnud veel kellegi peale nende seast, vaid nad
olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse. Siis panid apostlid neile oma käed
peale ja nad said Püha Vaimu. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Hõisake Jumala ees, kõik maad!
Mängige tema nime kirkusele.
Ülistage teda austuse ja kiitusega,
ütelge Jumalale: “Kui aukartustäratavad on sinu teod!”
Kummardagu sind kogu maailm ja laulgu sulle kiitust,
laulgu kiitust sinu nimele.
Tulge ja vaadake Jumala tegusid,
aukartustäratav on tema töö inimlaste seas.
Tema muutis mere kuivaks maaks
ja me läheme jalgsi läbi vetevoogude.
Rõõmustagem tema üle,
tema valitseb igavesti oma vägevuses.
Kõik, kes te kardate Issandat, tulge ja kuulake,
ma räägin teile, mida head on tema minule teinud.
Jumal olgu kiidetud, sest tema ei ole ära põlanud mu palvet,
ega pööranud oma heldust minust kõrvale.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Hõisake Jumala ees, kõik maad!
Teine lugemine püha apostel Peetruse esimesest kirjast:
Mu armsad, pidage Issandat Jeesust Kristust pühana oma südames, olge alati
valmis vastama igaühele, kes teilt küsib lootuse kohta, milles te elate. Kuid
vastake tagasihoidlikult ja aupaklikult, sest teie südametunnistus on puhas.
Siis jäävad häbisse kõik, kes laimavad teie head käitumist Kristuses – jäävad
häbisse just selles, milles nad teid halvustavad. On ju parem kannatada heade
tegude pärast – kui see on Jumala tahtmine – kui et kurjade tegude pärast. Sest
Kristus on pattude pärast surnud ühel ainsal korral – õige patuste eest,
selleks, et meid Jumala juurde juhtida. Ehkki ta surmati ihus, on ta vaimus
elavaks saanud. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kui keegi peab minu käske,
siis minu Isa armastab teda ja me tuleme tema juurde!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: Kui te armastate mind, siis pidage minu käske. Ja
ma palun Isa, ning tema annab teile teise Lohutaja, et tema oleks teiega
igavesti. See on tõe Vaim, keda maailm ei saa vastu võtta, sest maailm ei näe
ega tunne teda. Aga teie tunnete teda, sest ta jääb teie juurde ja on teis
enestes. Mina ei jäta teid vaeslasteks, vaid tulen teie juurde. Veel pisut aega,
ja maailm ei näe mind enam, aga teie näete mind, sest mina elan, ja ka teie
jääte elama. Sellel päeval te mõistate, et mina olen Isas ja teie minus ning
mina teie sees. Kellel on minu käsud ja kes neid peab, see armastab mind. Aga
kes mind armastab, teda armastab minu Isa, ning minagi armastan teda ja ilmutan
end temale. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Jh 14,15-21
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Jumal, Kes Sa oled valmistanud neile, kes Sind armastavad, nii palju häid
asju, mis ületavad inimliku mõistuse: vala meie südametesse nii palju armastust
Sinu vastu, et me, armastades Sind kõiges ja üle kõige, võiksime saada Sinu
tõotused, mis ületavad kõik, mida me ihaldame, Jeesuse Kristuse, meie Issanda
läbi, Kes elab ja valitseb koos Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest
ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 65; Ps 67; Hs 34:25-31; Lk 11:1-13
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 147; Js 48:12-21; Ilm 5
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas!
Täna on Rogate – see tähendab palvepühapäev. Anglokatoliiklikus traditsioonis
ei ole palve lihtsalt “info edastamine” Jumalale, vaid see on osadus. See on
sisenemine sellesse armastuse rütmi, millest räägib tänane evangeelium: “Mina
olen Isas ja teie minus ning mina teie sees” (Jh 14:20).
Meie tänased lugemised moodustavad imelise terviku: hommikupalvuses Hesekiel
räägib meile Jumala kaitsvast lepingust, Peetrus õpetab teises lugemises meid
lootust jagama ja evangeeliumis Jeesus lubab meile Lohutajat – Püha Vaimu.
Hommikupalvuses loetud Hesekieli raamatu tekst (34:25-31) viib meid karjamaale.
Anglokatoliiklik teoloogia rõhutab inkarnatsiooni – seda, et Jumal ei päästa
meid maailmast ära, vaid hoiab ja lohutab meid maailma sees. Jumal ütleb
prohveti kaudu: “Ma lasen vihma tulla omal ajal: need on õnnistusvihmad!” Tänase
pühapäeva ajalooline traditsioon ongi olnud paluda õnnistust maale, külvile ja
laiemalt kogu loodule. See meenutab meile, et palve ei ole ainult “vaimne”
tegevus. Kui me palvetame “meie igapäevast leiba”, siis me pühitseme argipäeva.
Jumala lubadus, et “nad on muretult oma maal”, on kutse usaldada Jumalat ka siis,
kui me ei mõista miks kõik on nii nagu on. Meie turvalisus ei tule
kaitsepositsioonidest, vaid Jumala “rahulepingust”.
Tänane evangeelium ja Apostlite tegude raamat räägivad meile Pühast Vaimust,
Lohutajast. Samaarias nägime, et usust ja ristimisest üksi ei piisanud – oli
vaja apostlite käte pealepanemist, et Vaim saaks avalikuks.
Kristlikus mõttes on see viide sakramentaalsele elule. Me vajame nähtavaid märke
(käte pealepanemine, leib, vein, vesi), et nähtamatu arm saaks meie sisse elama
asuda. Jeesus ütleb: “Ma ei jäta teid vaeslasteks.” Rogate pühapäev ongi vastus
meie igatsuse tundele. Palve on lapse kõne oma Isale, teades, et ta ei ole üksi.
Püha Peetrus kutsub meid üles: “Olge alati valmis vastama igaühele, kes teilt
küsib lootuse kohta, milles te elate.” Siinkohal on sobiv meenutada ühte suurimat
inglise teoloogi ja pühakut, püha John Henry Newmanit, kes esindas just seda
sügavat anglokatoliiklikku vaimsust. Ta on öelnud:
“Jumal on mind loonud, et ma teeksin Talle mingit kindlat teenistust; Ta on
usaldanud mulle töö, mida Ta pole usaldanud kellelegi teisele. Mul on minu
ülesandeks minu koht… Seepärast ma usaldan Teda. Kui ma olen haige, võib mu
haigus Teda teenida; kui ma olen segaduses, võib mu segadus Teda teenida; kui ma
olen kurbuses, võib mu kurbus Teda teenida. Tema ei tee midagi asjatult.”
See mõte on palvepühapäeva tuum. Meie palve ei pea olema alati võidukas või
täiuslik. Vahel on meie palve meie haigus, meie segadus või meie ootus. Me peame
mõistma palvet kui kohalolu, mitte kui sooritust. Anglokatoliiklik traditsioon
rõhutab kontemplatsiooni – vaikust pärast armulauda, palvehetki enne päikesetõusu,
õhtupalvet ja palju sügavaid hetki Jumala osaduses, koos kogu püha Kirikuga.
See muudab “päevatekstid” elavaks kogemuseks, mitte intellektuaalseks hetkeks meie
elus.See ongi see “lootus”, millest Peetrus teises lugemises räägib – mitte naiivne
optimism, vaid teadmine, et me oleme osa Jumala suurest plaanist. Jeesus ütleb
täna korduvalt:
“Kui te armastate mind, siis pidage minu käske.” Anglokatoliikluses ei vaadata
“käske” kui piiranguid, vaid kui liturgilist eluviisi. Käsk armastada on kutse elada
harmoonias Jumala ja ligimesega. See on nagu prohvet Hesekieli hommikupalvuses
kirjeldatud karjamaa: lambad püsivad karjas mitte hirmust karjase kepi ees, vaid
seetõttu, et karjase juures on rahu, toit ja kaitse metsloomade eest. See on
otsene jätk Hea Karjase pühapäeva mõtetele. Meie palve “Rogate” ongi palve selle
eest, et meil oleks jõudu püsida selles armastuse rütmis. Mida see meie jaoks
tähendab? Armsad sõbrad, täna me palume. Me palume koos kogu looduga. Me palume
“õnnistusvihma” oma väsinuile, aga eriliselt eksinuile. Me palume Püha Vaimu
lohutust oma leinas ja väsimuses. Ja me teeme seda valges rõõmus, sest ülestõusnud
Issand elab. Tema elab ja seepärast, nagu Ta lubas, jääme ka meie elama.
Kui te lähete siit täna välja, siis pidage meeles apostel Peetruse sõnu: tehke seda
tagasihoidlikult ja aupaklikult. Kandke seda lootust mitte kui relva, vaid kui
kingitust. Sest te olete Jumala kari, Tema karjamaa lambad, ja Tema on teie
Jumal – igavesti. Aamen.