Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Neil päevil, kui Püha Vaim valati välja apostlite peale, astus Peetrus üles koos
üheteistkümnega. Ta tõstis oma häält ja ütles: “Olgu nüüd kogu Iisraeli rahvas
selles kindel, et Jumal on tõstnud Issandaks ja Messiaks sellesama Jeesuse,
kelle teie olete risti löönud”. Kui nad seda kuulsid, käis neil valu südamest
läbi, ning nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: “Mehed-vennad, mida
me peame tegema?” Peetrus aga ütles neile: “Parandage meelt ja igaüks teie seast
lasku end ristida Jeesuse Kristuse nimesse, et te võiksite saada andeks oma
patud ja pälvida Püha Vaimu anni. Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele
ning kõikidele, kes on eemal – nii palju kui neid Jumal iganes enda juurde
kutsub”. Ning Peetrus kinnitas neid paljude teiste sõnadega ja manitses neid:
“Laske end ära päästa sellest pöörasest sugupõlvest.” Aga kes tema sõna kuulda
võtsid, need ristiti, ja nõnda lisati sellel päeval nende hulka ligi kolm tuhat
hinge.
See on Jumala Sõna.
Tänu olgu Jumalale!
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust.
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust.
Haljal aasal ta laseb mul lebada,
vee äärde ta juhatab mind,
seal saan ma puhata, sest tema kosutab mu hinge.
Ta juhib mind õiget teed, oma nime väel.
Ja kui ma kõnniksin kasvõi surmavarju orus
ei karda ma kurja, sest sina oled minuga,
sinu valitsuskepp ja karjasesau annavad mulle julgust.
Sina katad mulle laua minu vaenlaste nähes,
Sina salvid mu pead lõhnava õliga ja täidad mu karika pilgeni.
Sinu headus ja arm on mu ümber kõik minu elupäevad,
ja ma jään Issanda kotta kogu mu eluajaks.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule, nii nagu oli alguses,
nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu karjane ja mul pole millestki puudust.
Lugemine püha apostel Peetruse esimesest kirjast:
Kui te käitute õigesti, aga saate selle eest hoope ning neid kannatlikult
talute, siis toob see teile armu Jumalalt eneselt. Selle jaoks teid ju ongi
kutsutud, sest ka Kristus on kannatanud ja andnud teile eeskuju, et te käiksite
tema jälgedes. Tema on see, kes ei teinud pattu, ega leitud pettust tema suust,
kes ei sõimanud vastu kui teda sõimati. Oma kannatuse aegu ta ei ähvardanud
kedagi, vaid jättis kõik tema hoolde, kes ta mõistab õiget kohut. Kristus on
omaenese ihus kandnud meie patud ristipuul, et meie võiksime surra patule ja
elada õigluses. Tema on see, kelle vermete kaudu olete teie terveks saanud, sest
te olite nagu eksinud lambad. Aga nüüd olete teiegi pöördunud oma hingede
karjase ja kaitsja poole.
See on Jumala Sõna.
Halleluuja!
Mina olen hea karjane, ütleb Issand,
mina tunnen omasid ja minu omad tunnevad mind.
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Jeesus ütles oma jüngritele: “Tõesti, tõesti ma ütlen teile: kes ei lähe
lambatarasse väravast, vaid tungib sisse mujalt, see on varas ja röövel. Aga kes
läheb väravast sisse, see on lammaste karjane. Ja väravavalvur avab temale ja
lambad kuulevad tema häält. Tema hüüab oma lambaid nimepidi ja viib nad välja.
Ning kui ta on kõik oma lambad välja viinud, siis käib tema nende ees ja lambad
tema järel, sest nad tunnevad teda häälest. Aga võõra järel nemad ei lähe, vaid
põgenevad tema juurest, sest võõra häält nad ei tunne”.
Jeesus rääkis neile tähendamissõna, aga nemad ei mõistnud, mida tahtis ta neile
öelda. Siis hakkas Jeesus jälle rääkima ja ütles: “Tõesti, tõesti, ma ütlen
teile: Mina olen lammaste värav, kõik, kes on tulnud enne mind, on vargad ja
röövlid, kuid lambad ei ole neid kuulanud. Mina olen värav, ja kes minu kaudu
sisse läheb, see pääseb ning käib sisse ja välja ja leiab karjamaa. Varas ei
tule muu pärast kui ainult varastama, tapma ja hävitama. Aga mina olen tulnud,
et teil oleks elu ülirohkesti.”
See on püha evangeelium.
Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Oo Jumal, kelle Poeg Jeesus on Sinu rahva hea karjane; anna, et kui me kuuleme
Tema häält, siis me tunneme Teda, kes kutsub meid igaüks nimepidi ja järgneme,
kuhu Tema meid juhtibe; kes koos Sinu ja Püha Vaimuga elab ja valitseb,
üks Jumal,igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
ps 36:6-13; ps 138; 2sm 12:15-23; jh 14:1-14
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 68:1-20; Js 26:12-16, 19; 2Kr 5
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Kristuses!
Täna on Hea Karjase pühapäev. Usun, et me kõik, kes me siin oleme,
teame, kes on see Hea Karjane. Ja ma väga loodan, et tunneme Ta ära
oma karjasena ning kui Ta meid kõnetab, siis me kuuleme Ta häält ja
järgneme Talle, sest Jeesus, meie Hea Karjane, kutsub meid nimepidi.
Tema hääl on see hääl, mis toob rahu, mitte ärevust.
Johannese evangeeliumis on mitu lõiku, kus Jeesus ennast heaks
karjaseks nimetab ning selgitab, mis on see, mis teeb Temast Hea
Karjase ja kuidas see meid aitab. Psalm 23 ja Jh 10 aga ütlevad, et
me oleme loomupoolest „lambad“ – me vajame juhatust.
Ühest kuuldud jutlusest on meeles nõnda: „Jeesus Hea Karjasena valib
välja oma lambad, kuid see valitute hulka sattumine sõltub osaliselt
ka meist endist. Karjane valib karja, kuid kari valib ka karjase.
Jeesus ütleb: ’Lambad kuulevad ta häält, tema hüüab oma lambaid
nimepidi ning viib nad välja. Kui ta on kõik omad välja ajanud, käib
ta nende ees ning lambad järgnevad talle, sest nad tunnevad tema häält’
(Jh 10:3–4) ning lisab: ’Mina olen uks. Kes iganes läheb sisse minu
kaudu, see pääseb ning käib sisse ja välja ning leiab karjamaad’
(Jh 10:9).“* Ütlen minagi, et Karjane valib oma karja, kuid meil
endil on vabadus valida, kas püüame edasi pürgida omal käel ning
heidelda maailma raskuste, kiusatuste, vaimsete rünnakute ja kõige
muuga, mida maailm meie teele heidab. Või me järgneme Talle, kes meid
kutsub nimepidi, on valmis meid juhatama ja vajadusel – kui satume
teelt eksima – meid ka üles otsima. Johannese evangeeliumis on
kirjutatud: „Mina olen hea karjane. Hea karjane annab oma elu lammaste
eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole,
kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt
kisub neid ja ajab nad laiali –, ta on ju palgaline ega hooli lammastest.
Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind, nõnda
nagu Isa tunneb mind ja mina tunnen Isa, ning annan oma elu lammaste
eest.“ Ja seda Jeesus ka tegi, viies meie patu endaga ristile ja
surres meie asemel, meie eest. Tänases evangeeliumis on kirjutatud
ka varastest ja röövlitest. Kes võiksid olla need, kes tahavad pääseda
lammastele ligi muul viisil kui läbi Jeesuse? Issand pole meile seda
otse välja öelnud. Sellel ajastul ja keskkonnas, kus Ta viibis, oli
kombeks rääkida õpetussõnu mõistukõnega. Need vaenlased, kellest Ta
räägib, on meie eest väga hästi varjul. Need on jõud, mis organiseerivad
meile vaimseid ja vahel ka füüsilisi rünnakuid, meelitades ja ahvatledes
meid valele teele. Ega neid polegi lihtne ette lugeda, sest nimekiri
oleks liiga pikk. Väljend „vargad ja röövlid“, kes püüavad karjale
paha teha, on minu arvates hea, kokkuvõtlik ja arusaadav.
„Kelle häält sa tegelikult kuulad?“ on küsimus, mida me võiksime endale
aeg-ajalt esitada. Paljud meie vaenlased, kes meile halba soovivad,
üritavad imbuda meie ellu vaikselt ja oma mõju aja jooksul suurendada.
Nad võivad meid suunata ja juhtida ning jätta mulje, et nemad ongi
karjased. Kui me aga aeg-ajalt katsume läbi, kas see juhatus ja hääl,
mida järgime, on Piibliga kooskõlas või vastukäiv õpetusele, siis saame
aru, kui kiusaja on meid eksitamas. Hea Karjase tundmine algab vaikusest.
Selleks, et kuulda Tema häält keset maailma infomüra, peame õppima peatuma.
Sa ei pea ise leidma teed selle väravani, mis on Jeesus Kristus, ega
püüdma omal käel jõuda sinna, kuhu Jeesus omi kogub. Selleks on püha
Kirik. Sa pead vaid tundma ära Selle, kes on Tee, Tõde ja Elu.
Issand Kristus, Kes Sa oled tulnud meile tooma päästet ja andnud meile
tee igavesse ellu, palun hoia meid Hea Karjasena. Kogu meid ja juhata
meid ning palun ära kunagi loobu meid kutsumast, kuni me Su häält kuuleme
ja järgneme.
Aamen.