ÜLESTÕUSMISAJA VII PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine Apostlite tegude raamatust:
Kui Stefanos, täis Püha Vaimu, üksisilmi taeva poole vaatas, nägi
ta Jumala auhiilgust ja Jeesust seismas Jumala paremal käel, ning
ta ütles: “Vaata, ma näen taevaid avatuna ja Inimese Poega seismas
Jumala paremal käel.” Aga rahvahulk tõstis seepeale kisa, ja nad
katsid oma kõrvad kinni ning sööstsid nagu üks mees tema kallale.
Nad ajasid ta linnast välja ja hakkasid teda kividega surnuks
viskama. Aga viskajad panid oma riided maha ühe noormehe jalgade
ette, kelle nimi oli Saulus. Ja nad viskasid Stefanost kividega,
Stefanos aga palvetas: “Issand Jeesus, võta minu vaim vastu.” Ta
langes põlvili ja hüüdis valjusti: “Issand, ära arva seda pattu
neile süüks!” Ja kui ta seda oli öelnud, heitis ta hinge.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand Jumal valitseb kogu maailma üle!
Issand on kuningas – hõiska, maa!
Rõõmustagu rohked saared!
Pilved ja pimedus on tema aujärje ümber,
õigus ja õiglus on tema aujärje alus.
Mäed sulavad nagu vaha Issanda palge ees,
kogu maailma Issanda palge ees.
Taevad kuulutavad tema õiglust,
kõik rahvad näevad tema kirkust.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand Jumal valitseb kogu maailma üle!
Teine lugemine püha Johannese ilmutuse raamatust:
Mina, Johannes, kuulsin häält, mis ütles mulle: “Vaata, ma tulen
varsti ja mu autasu on ühes minuga ja ma tasun igaühele tema
tegude järgi. Mina olen A ja O, esimene ja viimne, algus ja lõpp.
Õndsad on need, kes on pesnud oma rõivad, et neil oleks õigus süüa
elupuust ja meelevald väravast linna sisse tulla. Sest mina,
Jeesus, olen saatnud oma ingli, et ta kuulutaks teile seda, mis
kirikusse puutub. Mina olen võsu Taaveti tüvest, tema järeltulija,
särav koidutäht.” Aga Vaim ja pruut ütlevad: “Tule!” ja kes seda
kuuleb, ütelgu samuti: “Tule!”, ja kes tunneb janu, see tulgu, kes
tahab, see ammutagu eluvett tasuta. Tema, kes ta sellest
tunnistab, ütleb: “Tõesti, ma tulen varsti!” Aamen. Tule, Issand
Jeesus! See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Mina ei jäta teid vaeslasteks,
mina tulen tagasi ja teen rõõmsaks teie südamed!
Halleluuja!
Evangeelium püha Johannese järgi:
Viimsel õhtusöömaajal tõstis Jeesus oma silmad taeva poole ja
palvetas: “Püha Isa, ma ei palu sind ainuüksi oma jüngrite eest,
vaid ka kõikide eest, kes nende sõna kaudu minusse uskuma
hakkavad, et nad kõik oleksid üks, nii nagu sina, Isa, oled minus
ja mina sinus, ning et maailm võiks uskuda mind sinu poolt
läkitatud olevat. Ja kirkuse, mille sa andsid mulle, olen mina
neile andnud, et nemadki oleksid üks, nii nagu meie oleme üks –
mina neis ja nemad minus, et nende ühtsus oleks täiuslik ja maailm
mõistaks, et Sina oled minu läkitanud ja armastad neid samamoodi,
nagu sa oled mind armastanud. Isa, ma tahan, et need, kelle sina
oled mulle andnud, oleksid seal, kus olen mina, ja võiksid näha
seda kirkust, mille sina oled mulle andnud, sest sa oled mind
armastanud enne maailma rajamist. Õiglane Isa, maailm ei ole sind
tundnud, aga mina tunnen sind ja nemad on ära tundnud, et sina
oled mind läkitanud. Neile olen ma sinu nime teatavaks teinud ja
ilmutan üha, et armastus, millega Sina oled mind armastanud, oleks
neis, ja et mina oleksin nendes.”
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Oh Jumal, au Kuningas, Kes Sa oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse
suure võiduga oled ülendanud oma taevasse kuningriiki:
me palume Sind, ära jäta meid orbudeks, vaid saada meile oma Püha Vaim,
Kes meid lohutab ja ülendab meid samasse paika,
kuhu meie Päästja Kristus meie eele läks, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 21:1-6; Ps 24; Js 33:5-6,17,20-22; Jh 17
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 93; Ps 96; Trk 9; Ef 1
Mõtisklus
Kolmel pühapäeval oleme kuulnud Kristuse viimased õpetussõnu läbi
Tema ülempreesterliku palve. Seda palvet tuntakse sellise pealkirjaga,
sest selles palves võtab Jeesus endale preesterliku rolli, tuues palveid
nii enda, oma jüngrite kui ka tulevaste usklike eest, see tähendab kogu
Kiriku eest. Ta palvetab nende pühitsemise, ühtsuse ja kaitse eest.
See peatükk on ainulaadne, kuna see on pikim palve Jeesuse poolt, mis
on üles kirjutatud. Kaks pühapäeva tagasi õpetas Ta meile, et ainus
mille järgi kristlasi ära tuntakse on armastus. Eelmisel pühapäeval
rõhutas Ta seda, selgitades, et viis, kuidas me saame oma armastust
Tema vastu üles näidata, on kuuletumine Tema õpetustele. Ta kinnitas
meile, et Püha Vaim aitab meil meelde tuletada kõike, mida Ta on õpetanud.
Tänases EVs rõhutab Ta ühtsuse on hädavajalikkust, kui tahame veenda
maailma oma armastuses üksteise vastu ja kuulumises Temale; meie
armastuse tõekselamine peab meid ühendama ja teenima ühtse kogudusena.
Mõistes ühtsuse olulisust, selle saavutamisega kaasnevaid raskusi ja
seda, kuidas selle puudumine Tema jüngreid lõhestab, pühendus Jeesus
aega selle eest palvetamisele, paludes oma Isal hoida meid ühtsena,
just nõnda nagu Tema on ühtne Isaga. Me ei tohiks jätta tähelepanuta
kuuldud palveosa kus Jeesus palvetas, et me võiksime olla koos Temaga
seal, kus Tema on – Jumala auhiilguses. Tänases esimeses lugemises
näitab Stefanos meile ühte väljakutset, millega me peame kristlasena
maailmas peame silmitsi seisma, kui me tõeliselt soovime olla seal,
kus on Kristus- auhiilguses. Teda süüdistati ja teda visati kividega
Kristuse kuulutamise pärast. Selle asemel, et keskenduda kurbusele
või veelgi enam, solvuda Kristuse peale, et Ta ei päästnud teda
füüsilistest kannatustest ja surmast, suunas ta oma pilgu ülespoole,
keskendudes tõelisele auhiilgusele, mille Kristus oli talle ette
valmistanud. Nägemus teda ootavast auhiilgusest pani ta ületama oma
kannatuste valu ja tagakiusajate solvangud. Keskendumine maistele
väljakutsetele võib panna inimese kaotama silmist igavese sihtkoha,
mis on meile valmistatud, mis võib viia selle auhiilguse kaotamiseni.
Püha Vaim, kes täitis Stefanose, on alati valmis meid toetama, kui
seisame silmitsi kurjusega ja valuga. Tänases teises lugemises võttis
Johannes selle kokku sõnadega: „Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad,
et neil oleks meelevald süüa elupuust ja nad võiksid väravatest linna
minna.“ Tõeliselt õnnistatud on need, kes on oma rüüd Talle veres
puhastanud, need, kes on oma armastuse tõttu Jeesuse vastu vastu
pidanud selle maailma katsumustele, nagu Stefanos. Nad saavad osa
Kristuse auhiilgusest. Mida see meie jaoks tähendab? Kristuse esindamine
maailmas võib olla keeruline ülesanne, sest maailm eelistab kuulda
vähem Jumalast ja rohkem ajalistest asjadest. Kristlane, kes soovib
olla koos Kristusega Tema auhiilguses, on kutsutud vaatama kaugemale
praegustest kannatustest, mida maailm Kristuse pärast peale surub,
et võiksime oodata ja tajuda meid ootavat auhiilgust. Aamen.