PAASTUAJA II PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine esimesest Moosese raamatust:
Neil päevil viis Jumal Aabrami välja õue ning ütles talle: “Vaata üles taevasse
ja loe üle tähed, kui sa jõuad nad üle lugeda.” Ja Jumal ütles: “Vaata, nii
rohkesti saab olema sinu järeltulijaid.” Ning Aabram uskus Issandasse ja sellest
arvati ta õige olema.
Aga Issand jätkas: “Mina olen Issand, kes ma tõin ära sind Uurist Kaldeamaalt,
et anda see maa siin sulle pärisosaks.” Siis Aabram küsis: “Issand, mu Jumal,
millest ma võin ära tunda, et pärin selle maa?” Ja Issand vastas talle: “Too
mulle üks kolmeaastane veis, üks kolmeaastane kits, ja üks kolmeaastane jäär,
üks turteltuvi ja üks harilik tuvi.” Ning Aabram tegi nii nagu talle oli öeldud,
ta lõikas loomad keskelt pooleks ja pani ühe poole teise vastu, linnud aga
jättis pooleks lõikamata. Ja kui röövlinnud tahtsid korjuste peale laskuda, ajas
Aabram nad minema.
Aga siis kui päike oli loojumas, vajus Aabram sügavasse unne – ja vaata, pilkane
kabuhirm valdas teda. Kui päike loojus ja läks pimedaks, siis nähti suitsevat
kollet ja lõõmavat leeki, mis lõigatud tükkide vahelt läbi käis. Selsamal päeval
tegi Jumal Aabramiga lepingu ning ütles: “Sinu järeltulijaile annan ma selle maa
Egiptuse jõest kuni Eufrati jõeni.”
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand on mu valgus ja mu lunastus!
Issand on mu valgus ja mu lunastus,
keda peaksin kartma?
Issand on mu elujõud,
kelle ees peaksin värisema?
Issand, kuule mu häält, kui ma hüüan,
ole mulle armuline ja võta mind kuulda.
Mu süda mõtleb sinu sõnale: otsige mu palet.
Sinu palet, Issand, tahan ma otsida.
Ära peida oma palet minu eest,
ära tõuka oma sulast endast vihas eemale.
Sina oled minu abimees,
ära hülga mind, Jumal, mu lunastaja.
Ometi ma usun,
et saan näha Issanda headust elavate maal.
Oota Issandat ja ole tugev.
Sinu süda olgu kindel. Looda Issanda peale!
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand on mu valgus ja mu lunastus!
Lugemine püha apostel Pauluse kirjast filiplastele:
Vennad, võtke minust eeskuju ja vaadake nende peale, kes elavad nii, nagu meie
teile eeskujuks oleme. Sest paljud, kellest ma olen teile sageli rääkinud –
nüüdki meenutan neid nuttes -, elavad Kristuse risti vaenlastena. Nende elu lõpp
on hukatus. Nende Jumal on nende kõht. Nende au on nende häbis ja nende mõtteis
mõlguvad üksnes maised asjad. Aga meie kodu on taevas, kust me ka ootame meie
Õnnistegijat ja Issandat – Jeesust Kristust. Tema muudab meie alanduse ihu oma
kirgastunud ihu sarnaseks, selle väega, millega ta suudab kõik enesele alistada.
Nõnda, mu armsad ja igatsetud vennad – minu rõõm ja mu aupärg! Seiske kindlalt
Issandas, mu armsad! See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Ja pilvest kostis hääl:
See on minu armas Poeg, teda kuulake!
Au Sulle, Jumala Sõna!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal võttis Jeesus Peetruse, Jaakobuse ja Johannese endaga kaasa ning läks
koos nendega üles mäele palvetama. Ja kui ta palvetas, muutus tema pale ja tema
rüü läks säravvalgeks. Ja vaata, kaks meest rääkisid temaga, need olid Mooses ja
Eelija. Nad ilmusid säravas valguses ja kõnelesid tema elu lõpust – sellest, mis
tal tuli Jeruusalemmas täide viia.
Aga Peetrus ja tema kaaslased olid vajunud raskesse unne. Ja siis, kui nad
ärkasid, nägid nad Jeesust säravas valguses ja Moosest ja Eelijat tema juures
seismas. Aga sündis, et kui need olid lahkumas, ütles Peetrus Jeesusele:
“Õpetaja, meil on siin hea olla, tehkem siia kolm eluaset: üks sinule, üks
Moosesele ja üks Eelijale.” Ta ei teadnud ise ka, mida ta ütles.
Aga kui ta nii rääkis, tuli pilv ja haaras nad endasse, ja nad kartsid pilve
sees olles. Siis kostis pilvest hääl ning ütles: “See on minu äravalitud Poeg,
teda kuulake!” Kui hääl oli lõpetanud, nägid nad Jeesust jälle üksi olevat. Ning
jüngrid vaikisid sellest, mida nad olid näinud, ega rääkinud sellest neil päevil
kellelegi. See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: lilla
Oo Jumal, Kes ilmutasid oma ainusündinud Poja au pühal mäel:
palun anna meile, et me usus näeme Tema näo sära,
et võiksime oma risti kanda ja saaksime Tema sarnaseks auhiilguses;
sellesama Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 86; Ps 142; 1Kn 8:37-43; Kl 3:12-17
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 26; Ps 119:1-16; 2Sm 12:1-10,13-14; 1Kr 6:9-20
Mõtisklus
Armsad õed ja vennad Issandas. Jeesuse kirgastamise lugu paastuaja kontekstis
toob meieni eriliselt Jeesuse jumalikkuse ja selle, kuidas see peaks meid
kutsuma muutumisele ja kasvamisele usus. Tänast EV lõiku oleme kuulnud kahe
pealkirja tähenduses. “Jeesuse kirgastamine” rõhutab sündmuse teoloogilist
tähendust, Jeesuse jumalikkuse ilmutust. “Jeesuse muutmine” rõhutab sündmuse
kogemuslikku aspekti, seda, kuidas see mõjutas Jeesuse jüngreid. Me teame, et
evangeeliumikirjutajad peavad seda väga tähtsaks, kuna seda jutustatakse kui
kogemust, mis annab aimu Jeesuse tõelisest identiteedist. Nii mõnelgi Jeesuse
kaasaegsel tekkis küsimus: kas Jeesus on tõesti oodatud Messias? Jüngrid
ootasid, et Jeesus kui Messia ajab välja Rooma okupatsiooniarmee ja taastab
Iisraeli kuningriigi. Tänases loos kutsub Jeesus kolm jüngrit, Peetruse,
Jaakobuse ja Johannese, enesega mäele, et näidata neile Enda tegelikku olemust.
Näib, et jüngrid ei ole mõistnud nende ümber toimuva tegelikkust, sest Peetrus
ütleb Jeesusele: “Õpetaja, meil on siin hea olla, tehkem siia kolm eluaset:
üks sinule, üks Moosesele ja üks Eelijale.” Me võime siit välja lugeda, et
ta asetab Jeesuse kahe piiblitegelasega samale tasandile. Jumala hääl pilvest
paljastab Jeesuse tõelise identiteedi: “See on minu äravalitud Poeg, teda
kuulake!” Teda ei tohi segi ajada Moosese ega Eelijaga. “Teda kuulake.”
Tema Sõna on ainus otsustav. Kõik ülejäänud peaksid meid juhatama Tema juurde.
Kui sageli kogeme elus absurdseid asju, jättes meid täis kahtlust ja küsimust:
kus on Jumal selles kõiges? Tänasele lõigule eelnenud salmides ennustas Jeesus
juba oma kannatusi ja surma. Ta rääkis oma risti kandmisest kui jüngriks olemise
eeldusest. Jumala hääl “See, mu armas Poeg, kellest mul on hea meel, Teda kuulake”
ei ole lihtsalt lause Jeesuse lunastusmissiooni toetuseks, vaid kinnitus, et
Jumalal on alati hea meel, kui oleme valmis Teda järgima, nii headel kui halbadel
aegadel. Mida see kõik tähendab meie jaoks? Sageli on meil kiusatus nagu Peetrusel,
Jaakobusel ja Johannesel jääda kinni paika kus meil on hea olla, on selleks siis
pühakoda, mõni ilus paik või ka lihtsalt mõni söögikoht kus tunneme end hästi.
Sageli tahame vältida elu reaalsuse kogemust. Kuid me peame tõesti elama selles
maailmas, kui tahame näha Jumala au ilmumist oma isiklikus elus. Just raskuse
kogemuses avastame oma nõrkused ja omaenese puuduliku tarkuse, kui ego saab
reaalsuskogemuse, alles siis avastame oma suure vajaduse elava Jumala järele.
Rasketel aegadel peame paluma Jumalal avada meie silmad, et me näeksime. Kui
Jumal annab meile pilguheite igavikku, siis mõistame, et kõik meie mured selles
elus on lühiajalised. Siis on meil julgust leppida selle elu kannatustega,
teades, et selles kõiges on Jumal meiega. Piisab vaid pilguheitmisest taevasse,
et suudaksime vastu võtta oma igapäevased väljakutsed ja järgida Jeesust,
teades, et paastuaja ristile järgneb ülestõusmispühade võit. Aamen.