PAASTUAJA I PÜHAPÄEV C AASTAL
Lugemine viiendast Moosese raamatust:
Neil päevil ütles Mooses kogu rahvale: “Kuula, Iisrael! Kui sa tuled maale,
mille Issand, sinu Jumal, sulle pärisosaks annab, siis võta korvitäis maa
uudsevilja ja mine paika, mille Issand, sinu Jumal, valib oma nimele eluasemeks,
ning preester võtku sinu käest korv ja pangu see Issanda, sinu Jumala, altari
ette. Aga sina tunnista ja ütle Issanda, oma Jumala ees: “Minu isa oli
kodumaata aramealane, kes läks Egiptusse ja elas seal võõrana ühes oma väikese
sugukonnaga. Kuid seal sai ta suureks, vägevaks ja arvukaks rahvaks. Egiptlased
kohtlesid meid kurjasti, alandasid meid ja panid meid orjaikkesse. Aga meie
hüüdsime Issanda, meie isade Jumala poole, ja Issand võttis kuulda meie hüüdmist
ning vaatas meie viletsuse, töökoorma ja häda peale. Siis viis Issand meid
Egiptusest välja: vägeva käe ja ülestõstetud käsivarrega – suure hirmu,
tunnustähtede ja imetegudega. Ning ta juhtis meid sellesse paika ja andis meile
selle maa, mis voolab piima ja mett. Aga nüüd, vaata, ma toon sulle selle maa
uudsevilja, mille sina, Issand, oled mulle andnud.””
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Issand, ole mu juures mu katsumusetunnil!
Kes elab Kõigekõrgema kaitse all
ja leiab rahu Kõigeväelise varjus,
see ütleb Issandale:
Sina oled minu varjupaik ja mu mäelinnus,
minu Jumal, keda ma usaldan.
Ükski õnnetus ei taba Sind
ega lähene häda su kojale.
Sest tema annab oma inglitele käsu,
mis käib sinu kohta,
et nad sind hoiaksid kõikidel su teedel.
Nad kannavad sind kätel,
et sa ei lööks kivi vastu ära oma jalga,
ja sa sammud üle madude ja roomajate
ning võid astuda lõukoerade ja lohede peale.
Sellepärast, et ta on minusse kiindunud, ma päästan ta,
kaitsen teda, sest ta tunneb minu nime.
Kui ta mind hüüab, siis ma võtan teda kuulda,
mina olen tema juures, kui ta on kitsikuses,
vabastan ta ja tõstan au sisse.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Issand, ole mu juures mu katsumusetunnil!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast roomlastele:
Vennad, mida ütleb kiri? “Sõna on sinu lähedal – sinu suus ja su südames.” See
on usu sõna, mida me kuulutame. Sellepärast, kui sa oma suuga tunnistad, et
Jeesus on Issand, ja usud oma südames, et Jumal on ta surnuist üles äratanud,
siis sa pääsed, sest südamega usutakse õiguseks ja suuga tunnistatakse
pääsemiseks. Kiri aga ütleb: “Keegi, kes temasse usub, ei jää häbisse.” Siin ei
ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest Issand on seesama igaühele – rikas
kõigile, kes teda appi hüüavad. Ning igaüks, kes Issanda nime appi hüüab, see
pääseb. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Au ja kiitus Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Inimene ei ela ükspäinis leivast,
vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust!
Au ja kiitus Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Sel ajal tuli Jeesus, täis Püha Vaimu, Jordani äärest tagasi ning aeti Vaimus
kõrbesse neljakümneks päevaks kuradi kiusata. Neil päevil ei söönud ta midagi,
aga kui päevade arv täis sai, tuli temale nälg. Siis kurat ütles talle: “Kui sa
oled Jumala Poeg, siis ütle sellele kivile, et see leivaks muutuks.” Jeesus
vastas talle: “Kirjutatud on: inimene ei ela üksnes leivast.”
Ja kurat viis Jeesuse kõrgele mäele ja näitas talle ühe hetkega kõiki maailma
kuningriike, ning ütles talle: “Sulle tahan ma anda kogu meelevalla kõigi nende
üle ja kogu nende auhiilguse üle, sest see kõik on antud minu kätte, ja mina
võin selle anda kellele ma iganes tahan. Kui sa nüüd kummardad minu ette, siis
on kõik Sinu päralt.” Aga Jeesus vastas talle: “Kirjutatud on: Issandat, oma
Jumalt, pead sina kummardama ja ainult teda teenima.”
Pärast seda viis kurat Jeesuse Jeruusalemma ja pani ta templiharjale seisma ning
ütles talle: “Kui sa oled Jumala Poeg, siis kukuta end siit alla, sest
kirjutatud on: Tema annab oma inglitele käsu, mis käib sinu kohta, et nad sind
hoiaksid; nad kannavad sind kätel, et sa ei lööks kivi vastu ära oma jalga.”
Jeesus kostis vastuseks: “On öeldud: sina ei tohi Issandat, oma Jumalat,
proovile panna.” Ja kui kurat nägi, et ta Jeesust millegiga kiusatusse viia ei
suuda, siis jättis ta tema mõneks ajaks rahule.
See on püha evangeelium. Ülistus olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: lilla
Kõikvõimas Jumal, Kelle õnnistatud Poja Vaim seisis vastu Saatana kiusatusele:
Palun, aita kiiresti oma teenijaid, keda rünnavad mitmesugused kiusatused;
ja kuna Sa tead nende mitmeid nõrkusi, leidku igaüks Sind vägeva päästma;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinu ja Püha Vaimuga, üks Jumal, igavesest ajast igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 50; Js 58; Mt 6:1-18
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 15; Ps 92; Jr 17:5-14; 1Kr 10:1-13
Mõtisklus
Armsad vennad ja õed Issandas. Tuhkapäeval alustasime oma kuus ja pool nädalat
kestvat teekonda Kristusega paasamüsteeriumi ja ülestõusmispühade rõõmu,
mis avab meile Jumala armastuse suuruse, aga ka teistsugususe. Läbi inimkonna
ajaloo ja eriti kristluses on kõrbes võrsunud võimsad vaimsed kogemused. Me
kõik oleme kuulnud kõrbeisadest ja nende võimsast osadusest Jumalaga. Kui
mugavused, teenused ja pettekujutelmad on eemaldatud, peavad inimesed seisma
silmitsi iseendaga, otsima ja leidma oma olemuse sügavustes motivatsiooni,
valides ja tegutsedes õige, väärika ja hea kohaselt.
Paastuaeg on aeg, mil meid kutsutakse minema koos Jeesusega kõrbe: jagama nii
Tema kiusatusi kui ka võitu, tundma õppima oma nõrkuseid ja vajakajäämisi,
tundma Jumala armule toetumise sügavust. Ainult nii saab kasvada tõeline usaldus
Jumala vastu. Paastuaja esimene pühapäev algab lootusrikkalt ja rõõmsalt.
Lugemised toovad esile sellised mõisted nagu usk, päästmine ja võit patu üle.
Need tuletavad meile meelde vajadust kiita Jumalat nende suurte imede eest,
mida ta usus meie esiisade heaks tegi. See tunne, et Jumala vägi on reaalne,
kõlab läbi kahe esimese lugemise. Esimene lugemine, kirjeldab rituaali, mille
käigus iga iisraellane, kui nad tõid oma saagi esimesed viljad, et neid templis
Jumalale ohverdada andis tunnistuse et kogu saak oli Jumala kingitus Iisraelile.
See tugevdas tõe tunnistamisest lähtuvat identiteedi tunnet, kasvatas tänutunnet
ja tõi esile Jumalast sõltumise tunnistamise olulisuse. Teises lugemises keskendub
ap Paulus Jumala võimsale teole Kristuse surnuist ülesäratamisel. Seda kogu
südamest tunnistada tähendab juba tunda lunastust, mis ületab kõik piirid ja
rahvad, tõepoolest, hõlmab kogu inimkonda. Jeesuse kolm kiusatust kuuldud
evangeeliumist, on kõik mingil moel seotud Tema missiooni olemusega. Kuigi ta on
Jumala Poeg ja kõigist teistest inimestest erilisem, ei vabastata Teda tavalise
inimelu teest. Olles Jumala Pojana kuulekas Jumala armastuse ja halastuse eeskujule,
mis Teda juhib, siseneb Ta täielikult meie, inimeste, maailma.
Ahvatlused, mida pakuti, on peened. Nagu kõik kiusatused, mille suhtes inimesed,
kes on muidu põhimõtteliselt vooruslikud, on haavatavad, peidetakse headuse või
kasulikkuse varju. Jeesuse vastus on ühene ja selge. “Kirjutatud on: inimene ei
ela üksnes leivast.””Kirjutatud on: Issandat, oma Jumalt, pead sina kummardama
ja ainult teda teenima.” “On öeldud: sina ei tohi Issandat, oma Jumalat,
proovile panna.” Jeesus lükkab tagasi sellise proovilepaneku. See, mida Ta
Jeruusalemmas kogeb, on tagasilükkamine, häbi ja alandus. Kuid Jumal tõesti
„tõstab Ta üles”: äratab Ta surnuist ja teeb „kõigile Isandaks”.
Mida see meie jaoks tähendab? Kui meid ootab mõni kiusatus, ärge öelge lihtsalt
“ei”, vaid vastake sellele nagu Jeesus, pühakirja väega. Võrrelgem oma kiusatusi
Tema kiusatustega ja otsigem Jumalikku tarkust palvest, pühakirjast ja
sakramentidest, et sellega toime tulla. Aidaku selles meid kõigeväeline Jumal.
Aamen.