IV JÕULUPÜHA
PÜHA PEREKONNA SUURPÜHA
Jõuluaja tervitus: Sest meile sünnib laps, meile antakse Poeg,
Kelle õlgadel on valitsus ja Kellele pannakse nimeks Imeline
Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst.
Lugemine Siiraki tarkuseraamatust:
Issand austab isa tema laste kaudu ja kinnitab ema õigust oma
poegade üle. Kes austab isa, teeb heaks oma patu, kes peab lugu
emast, kogub endale varandust. Kes isa austab, sellel on hea meel
oma lastest; siis kui ta palvetab, võetakse tema palve kuulda. Kes
austab oma isa, selle elu on pikk, ja kes Issanda sõna kuulab,
selle ema on rahul. Mu poeg, kanna hoolt oma isa eest siis, kui ta
vanaks jääb, ja ära kurvasta teda ta eluajal. Ole temaga
kannatlik, kui tema aru jääb nõdraks, ja ära pilka teda, kui sina
oled täies väes. Sest halastus isa vastu ei unune ja loeb sulle
patuohvri eest. See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Õnnis on see, kes käib Issanda teedel!
Õnnis on inimene, kel on aukartust Issanda vastu,
kes käib Issanda teedel.
Su oma kätetöö toidab sind,
sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
Sinu naine on nagu viljakas viinapuu,
su kodutares,
Sinu lapsed on nagu õlipuu võsud
ümber su laua.
Jah, nii õnnistatakse inimest,
kel on aukartust Issanda vastu.
Issand õnnistagu sind Siionist
ja sa näed Jeruusalemma head põlve, kogu oma eluaja.
Au olgu + Isale ja Pojale ja Pühale Vaimule,
nii nagu oli alguses, nii on nüüd, ikka ja igavesti. Aamen.
Õnnis on see, kes käib Issanda teedel!
Teine lugemine püha apostel Pauluse kirjast koloslastele:
Vennad, rõivastuge nagu armastatud pühad ja Jumala äravalitud
südamliku kaastunde, lahkuse, leplikkuse, tasaduse ja
kannatlikkusega. Taluge üksteist ja andke üksteisele andeks, kui
ühel on teisele midagi ette heita. Nii nagu Issand on teile andeks
andnud, nõnda tehke teiegi. Aga üle kõige olgu armastus, sest
selles on ühtsus ja täiuslikkus. Valitsegu teie meelte üle
Kristuse rahu, sest selles te olete kutsutud nagu ühe ihu liikmed.
Kristuse sõna elagu teie keskel kõiges oma rikkuses. Manitsege ja
õpetage üksteist kõige tarkusega, lauldes psalme, hümne ja
vaimulikke laule, nii nagu Vaim annab, sest teie olete Jumala armu
all. Ja kõik, mida te teete, olgu tehtud Issanda Jeesuse nimel,
tänades tema läbi Jumalat Isa. Naised, seadke end meeste tahte
järgi, nagu on sünnis Issandas. Mehed, armastage oma naisi ja ärge
olge nende vastu karmid. Lapsed olge oma vanemaile kõiges
kuulekad, sest see on Issandale meelepärane. Isad, ärge kiusake
oma lapsi taga, et nad ei kaotaks julgust.
See on Jumala Sõna. Tänu olgu Jumalale!
Halleluuja!
Kristuse rahu olgu teie keskel,
Kristuse sõna olgu teie südames!
Halleluuja!
Evangeelium püha Luuka järgi:
Jeesuse vanemad käisid igal aastal paasapühadel Jeruusalemmas. Kui
Jeesus oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad üheskoos
pühadeaja kombe järgi üles Jeruusalemma. Kui nad olid pärast nende
päevade möödumist teel kodu poole, jäi Jeesus Jeruusalemma, ent
tema vanemad ei teadnud seda. Aga et nad arvasid tema olevat
teekaaslaste seas, käisid nad ära ühe päeva tee ja hakkasid alles
siis otsima teda sugulaste ja tuttavate juurest. Ja kui nad teda
ei leidnud, pöördusid nad teda otsides tagasi Jeruusalemma.
Kolme päeva pärast sündis, et nad leidsid Jeesuse pühakojas
istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsitlemas. Kõik, kes
teda kuulsid, olid hämmastunud tema mõistusest ja ta vastustest.
Ja Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles
talle: “Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Vaata, su isa ja
mina oleme sind südamevaluga otsinud.” Ent tema ütles neile: “Miks
te siis olete mind otsinud? Kas te ei teadnud, et ma pean olema
neis paigus, mis on mu Isa päralt?” Aga nemad ei mõistnud neid
sõnu, mis ta neile rääkis. Jeesus läks koos nendega ja tuli
Naatsaretti ning oli neile allaheitlik. Tema ema hoidis kõik need
lood oma südames alal. Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja
armus Jumala ja inimeste juures. See on püha evangeelium. Ülistus
olgu Sulle, Issand Jeesus Kristus!
Evangeeliumi sõnad kustutagu meie eksimused.
Liturgiline värv: valge
Kõikvõimas Jumal,
Kes valasid meie peale oma lihaks saanud Sõna uue valguse:
palun anna, et seesama valgus, mis on süttinud meie südames,
võiks paista meie eludes;
Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi, Kes elab ja valitseb koos
Sinuga Püha Vaimu ühtsuses, üks Jumal, nüüd ja igavesti. Aamen.
Lugemised hommikupalvusel:
Ps 145; Js 9:2-7; Lk 2:1-20
Lugemised õhtupalvusel:
Ps 68; Js 63:7-16; 2Pt 1:1-12
Mõtisklus.
Armsad õed ja vennad Issandas.
Kalendriaasta viimasel pühapäeval tähistame Püha Perekonna püha.
Esimesest lugemisest kuulsime, kui oluine on perekonna ülesehitus
ja kord. Psalmi vastulause annab selge juhatuse, kuidas saab elada
Jumala armus: “Õnnis on see, kes käib Issanda teedel!” Teises
lugemises apostel Pauluse kirjutab, et Jumal-Isa lastena oleme me
Jumala enda perekonna liikmed ja sellepärast on oluline järgida
Jeesuse enda eeskuju. Tänases evangeeliumis lõpetab Luukas oma
loo Kristuse nooruspõlvest, mil Jeesus külastas kaheteistkümneaastaselt
Jeruusalemma templit, et saada “Seaduse pojaks” [bar mitzvah].
Seejärel teeb evangeelium kokkuvõtte Jeesuse järgmisest 18 eluaastast,
öeldes, et Jeesus kasvas üles Naatsaretis nagu iga teinegi noormees,
kes kuuletus oma vanematele, täitis ustavalt kõiki oma kohustusi Jumala,
ja perekonna ees, „Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala
ja inimeste juures.” Evangelist Luuka huvi Jeesuse lapse ja noorukiea
kohta on pigem teoloogiline kui biograafiline ja nii toob ta esile Tema
eripära. See, mis tundub impulsiivse otsusena Jeruusalemma maha jääda,
on Jeesuse elutrajektoori ettekujutus. Oma teenimistöö ajal veedab
Jeesus palju aega templis ja selle ümbruses. Nii nagu Luukas näitab
teda noorpõlves templis õppimas, saab Jeesusest ise suurim Õpetaja ja
Ülempreester. Jeruusalemm on tema saatuse linn, koht, kus ta kannatab,
sureb ja tõuseb üles. Võib-olla kõige silmatorkavam on Jeesuse vastus
oma vanematele, mis rõhutab tema ainulaadset suhet Jumalaga: „Kas te
ei teadnud, et ma pean olema oma isakojas?” (Lk 2:49)
Evangeeliumikirjutaja kujutab Jeesuse vanemaid ustavate vanematena.
Jeesuse vastuse peale on kirjutatud: Aga nemad ei mõistnud neid sõnu,
mis ta neile rääkis. Lapsevanematena võtsid nad vastu ja täitsid missiooni,
mis neile oli antud. Nad toetasid Jeesust, kui ta valmistub oma missiooniks,
seistes koos temaga ja juhatades teda, kui ta „kasvas tarkuses ja
pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.” (Lk 2:51).
Rõõmustades Jumala inimeseks saamise ime üle, meenutame täna, et Sõnast
loodud Ihu kasvas üles perekonnas, mis oli samaaegselt tavaline kui ka
kordumatu. Püha perekond koosnes inimestest, kes tundsid kõiki neidasamu
tundeid mida meilegi on antud tunda. Miks see teadmine on meie jaoks
oluline? Pangem tähele, et kõik mida püha Kirik õpetab läbi pühakirja
ja traditsiooni on suunatud meie elule siin ja praegu, samavõrra ka
igavene, võiksime öelda, et taevane. Täna tuuakse meie ette pererahu
või õnne saladused. Austus, alandlikkus, rõõm ja mure üksteisest ja
andestus ning heasoovlikkus. Peres elamine ei tohiks olla nagu kohtusaalis
olemine, kus prokurör ja advokaat vaidlevad, vaid nagu pihil Jumala
usaldamine kõiges. Kui mees ja naine – nagu pihil käies – on valmis
oma vigu tunnistama ja püüdma neid parandada, muutub perekond taevaseks.
Ei tohi kunagi unustada, et püha Kirik on meie taevane perekond, kus
valatakse välja Jumala arm oma lastele. Aamen.